2-24-147510/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-147510

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Rediem Capital AB hagi A. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

7678,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Rediem Capital AB, registrikood 559310-4697

Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi

Kostja: A. K., isikukood XXX

Istung 09.09.2025 kell 10.00, Pärnu kohtumaja

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagi A. K. vastu.

2. Välja mõista A. K.-lt (A. K. , isikukood XXX) Rediem Capital AB (registrikood 559310-

4697) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 31.10.2022 sõlmitud

väikelaenulepingust tulenev põhivõlgnevus 4200 eurot, intress 388,99 eurot, haldustasu

23,60 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivised perioodi 28.03.2023 kuni 20.10.2025

eest 2639,53 eurot, s.o kokku 7282,12 eurot.

3. Mõista A. K.-lt Rediem Capital AB kasuks viivis alates 21.10.2025 põhivõla tasumata

jäägilt (s.o 4200 eurot) lepingus sätestatud määras s.o 0,067% päevas kuni põhinõude (s.o

4200 euro) täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud A. K. kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 984,53 eurot ning mõista nimetatud

summa A. K.-lt Rediem Capital AB kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2-24-147510

6. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte avalikult, otsuse

resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus

loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud

Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS §

633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Rediem Capital AB esitas 30.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 6474,26 euro saamiseks. Kohus tegi 03.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas kohtule 10.03.2025 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 4200 euro,

intressi 388,99 euro, laenuhaldustasu 23,60 euro, sissenõudekulu 30 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 2009,20 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue põhineb

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 31.10.2022 väikelaenulepingul, mille alusel

sai kostja laenu 4000 eurot. Lepingu eritingimuste kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu

200 eurot, mille ta jäi võlgnema laenuna ja mis lisati laenusummale nii, et lõplikuks

laenusummaks kujunes 4200 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 33,25%,

intressimääraks 24,90% aastas ja 0,069% päevas, viivisemääraks 24,15% aastas ja 0,067%

päevas. Kostja kohustus laenu tagastama 84 osamaksena iga kuu ca 106,04 eurot 10.

kuupäevaks. Kostja pole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset, seega oli kostja viivituses

alates esimesest osamaksest s.o 10.12.2022. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi

võlausaldaja ees ei täitnud, ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal lepingu 25.03.2023 üles

ning loovutas nõuded hagejale 06.09.2024. Kostja krediidivõimekuse hindas esialgne

võlausaldaja vahetult enne lepingu sõlmimist. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet

puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja esitatud

andmete põhjal töötas ta tähtajatult tööandja FTS Solutions OÜ juures, tema regulaarne

netosissetulek oli 1750 eurot kuus, finantskohustused puudusid, ta elas endale kuuluvas

korteris ja tal polnud ülalpeetavaid. Kostjale jäi esitatu põhjal igakuiselt vaba raha 1750 eurot.

Laenuandja kontrollis kostja finantsseisundit kostja kontoväljavõttelt, mis kinnitas kostjal

püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja kontoväljavõttega tõendatud

viimase kuue kuu netopalga laekumine tööandjalt oli kokku 9742,88 eurot ehk keskmiselt

1653,58 eurot kuus, seejuures igakuiselt vahemikus 1450 – 2067,88 euro. Kostja tõendatud

2 (10)

2-24-147510

netotulu oli seega lepinguga võetud laenukohustuste tasumiseks igati piisav. Kostja kasutuses

oli tõendatult igakuiselt keskmisena vähemalt 1653,58, mille arvelt lepingu alusel kuumaksete

tasumine oli igati jõukohane. Kostja kontod ei olnud arestitud, neilt ei nähtunud makseid

hasartmängukorraldajatele ega inkassofirmadele, mis viidanuks võimalikele täitmata

kohustustele või makseraskustele. Maksehäireregistrite päringute vastuste kohaselt ei olnud

kostjal maksehäireid. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 24,90 % aastas,

0,069 % päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest, s.o 10.12.2022

kuni 10.03.2023 summas 388,99 eurot. Vastavalt laenulepingu eritingimustele ja

maksegraafikule kuulus lepingu alusel igakuiselt tasumisele laenuhaldustasu 5,90 eurot kuus.

Maksegraafiku alusel muutus sissenõutavaks ja on tasumata 4 kuu laenuhaldustasu (dets

2022– märts 2023), s.o kokku 23,60 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla

summalt 4200 eurot lepingu ülesütlemisele järgnenud kolmandast päevast alates s.o

28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.03.2025 lepingus kokku lepitud

viivisemääras s.o 24,15 % aastas, 0,067 % päevas. Hageja nõuab viivist summas 2009,220

eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 4200 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 11.03.2025 viivisemääras s.o 0,067% päevas. Sissenõudekulud on

kokkulepitud kirjade saatmise hind, mis tuleneb lepingu üldtingimustest (1. lõik ja p-d 3.6. ja

3.7.), panga hinnakirjast ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg-test 1-3. Kirja hind on 5 eurot.

Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 4 meeldetuletuskirja ja pärast lepingu lõppemist kaks

tasulist meeldetuletuskirja. Seega nõuab hageja kostjalt kuue tasulise meeldetuletuskirja eest

30 eurot.

3. 12.03.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas

hagimaterjalid ja 12.03.2025 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 25.04.2025.

Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 09.04.2025. Kostja

hagile vastust ei esitanud.

4. Kohus määras asjas istungi 09.09.2025 kell 13.00. Kostjale on kutse kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja istungile ei ilmunud ning selgitusi ega mõjuvat põhjust

istungile mitteilmumiseks ei esitanud. Kohus arutas asja ilma kostja osavõtuta. Hageja märkis,

et jääb esitatud hagi juurde. Hageja selgitab, et kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset ning

leping öeldi üles 25.03.2023. Kostja on lepingu ülesütlemise kätte saanud. Hageja selgitab, et

kostja kontoväljavõtet on enne laenu andmist analüüsitud, kuigi väljatrüki kuupäev on hilisem.

Kostja on töötav, noor, ilma lasteta ja tema sissetulek on üle keskmise. Ei olnud ühtegi

asjaolu, mis viitaks, et kostja ei suuda oma kohustusi täita. Hageja palub menetluskulude

nimekirjas esitatud sõidukuluga mitte arvestada. Kohus märkis, et teeb lahendi 20.10.2025.

5. Hageja esitas 09.09.2025 menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ja esindaja kulud 299,53 eurot (134,20+99,20+16,53+49,60), s.o kokku 984,53 eurot.

Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjalt.

6. Kohus edastas 19.09.2025 kohtunõudega kostjale hageja 09.09.2025 esitatud

menetluskulude nimekirja ning palus kostjal esitada seisukoht hiljemalt 7 päeva jooksul

arvates kohtudokumentide kättesaamisest. Kohus edastas kostjale dokumendid Ametlike

Teadaannete kaudu 05.10.2025. Kostja tähtajaks s.o 13.10.2025 seisukohta kohtule ei

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3 (10)

2-24-147510

7. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

9. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele

selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama

sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14,

p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine

muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe

(VÕS § 403⁴ lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu

praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa

Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK

24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 13).

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse

asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu 31.10.2022

väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Lepingu eritingimuste kohaselt

pidi kostja maksma lepingutasu 200 eurot, mille ta jäi võlgnema laenuna ja mis lisati

laenusummale nii, et lõplikuks laenusummaks kujunes 4200 eurot (dtl 31). Hageja ei ole

esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu, kes on

tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule

krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

10. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamiseks ei ole

vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. VÕS § 412 lg 1 alusel kui krediidiandja

loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused kolmandale isikule, sealhulgas

krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja -ostjate seaduse tähenduses, võib

tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited,

mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda

oma nõuete tasaarvestamist. Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses

sätestatud tarbija õigus või piiratakse seda, on tühine.

Hageja esitas nõude loovutamise osas selgitused hagi p-s 1.10. ning märgib, et 06.09.2024

4 (10)

2-24-147510

loovutas algne võlausaldaja lepingust tuleneva nõude hagejale, mida tõendab algse

võlausaldaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise kinnituskiri (dtl 34). Hagile lisatud nõude

loovutamise teatisest nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on 28.02.2025 edastanud

kostjale teatise nõude loovutamisest Rediem Capital AB-le (dtl 81). Teatis nõude loovutamise

kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.

Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi

3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest

teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et

kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali nõuded on loovutatud kehtivalt hagejale.

11. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS §

404 lg-s1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või § 405

sätestatud andmetest. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija

avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale

tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja on

kohtule esitanud 31.10.2022 sõlmitud laenulepingu, millelt nähtub, et kostja on lepingu (sh

lepingueelse teabe, lepingu eri- ja üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe) 11.11.2022 digiallkirjastanud (dtl 41) ning laen on kostjale väljastatud

maksekorralduse kohaselt 11.11.2022 (dtl 51). Seega tuleb lugeda pooltevahelised lepingud

kehtivaks ehk sõlmituks. Kostja ei ole lepingute sõlmimist vaidlustanud.

12. Vastavalt VÕS § 4031 lg 1 p-le 9 tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid

pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping.

Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui

tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele

ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes mh krediidi

kulukuse määra aasta kohta. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 esitatakse krediidi kulukuse

määr tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra

arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema

eelistatavatest lepingutingimustest, nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või

krediidi ülempiir, arvestab krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet.

Vastavalt VÕS § 404 lg-le 21 tuleb lepingusse märkida kõik krediidi kulukuse määra

arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Euroopa Kohus on 23.01.2025 otsuses

kohtuasjas nr C-677/23 (eelotsus) asunud seisukohale, et krediidi kulukuse aastamäära

arvutamisel kasutatud eeldused peavad olema krediidilepingus sõnaselgelt ära nimetatud ja

selleks ei piisa sellest, et tarbija saab need lepingutingimusi analüüsides ise välja selgitada.

Euroopa Kohus on samas kohtuotsuses asunud seisukohale, et nende andmete märkimata

jätmisel krediidilepingus võib seada kahtluse alla tarbija võimaluse hinnata oma kohustuse

ulatust, tuleb riigisisestes õigusnormides ette nähtud tagajärge, mille kohaselt krediidiandja

kaotab õiguse saada intressi ja lisatasusid, pidada direktiivi nr 2008/48 artikli 23 tähenduses

proportsionaalseks. VÕS § 408 lg 4 näeb ette, et kui lepingus puuduvad andmed krediidi

kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad

andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata

kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist

arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seisukohal, et VÕS § 408

lg-s 4 sätestatud „andmed krediidi kulukuse määra“ kohta hõlmab ka krediidi kulukuse määra

5 (10)

2-24-147510

arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi, mitte ainult krediidi kulukuse määra protsenti.

Vastasel korral puudub võimalus kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on lepingus õigesti

märgitud või mitte ning kas leping kehtib. Samuti ei täida ainult krediidi kulukuse määra

protsendi avaldamine seaduses sätestatud eesmärki, s.o tarbija õigus teada oma õigusi ja

kohustusi, tagada tarbijale võimalus kontrollida, kas krediidiandja arvutas krediidi kulukuse

aastamäära õigesti, ja kui mitte, siis kasutada oma õigusi, eelkõige direktiivi 2008/48 artiklis

14 ette nähtud taganemisõigust (viidatud Euroopa Kohtu otsuse p 58 – 59).

Hageja on hagi p-s 1.2. märkinud, et krediidi kulukuse määr on lepingu kohaselt 33,25%

aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud kooskõlas VÕS §-de 406 – 4061 ning

rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 nõuetega eritingimustes kokkulepitud

laenuandmete alusel, eeldusel, et laenusumma on 4000 eurot, mis võetakse kasutusele kohe,

laenuperiood 84 kuud, lepingutasu 200 eurot, intressimäär aastas 24,90 %, laenuhaldustasu

5,90 eurot kuus, igakuine laenumakse on 106,04 eurot, laenu tagastamine annuiteetgraafiku

alusel igakuiste maksetega 10. kuupäevaks, leping kehtib kokkulepitud aja jooksul ja

laenusaaja täidab lepingut kokkulepitud viisil (dtl 32). Krediidi kulukuse määra arvutamise

andmed kajastuvad laenulepingu eritingimustes (dtl 44).

Seega on hageja krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused nimetanud ja

need kostjale lepingu sõlmimisel teatavaks teinud.

VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel

oli 31.10.2022 sõlmitud lepingu ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 16,30% aastas (kolmekordne määr 48,90%).

Arvestades lepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja lepingus

toodud krediidi kulukuse määra, ei ole lepingu sõlmimisel rikutud VÕS § 406² lg 1 sätestatud

krediidi kulukuse ülempiiri. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse

määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

13. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on

otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 403⁴ lg 2 teine lause). Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu

28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43).

Hageja märgib hagi p-s 1.3., et kostja esitatud andmete põhjal töötas ta tähtajatult tööandja

FTS Solutions OÜ juures, tema regulaarne netosissetulek oli 1750 eurot kuus,

finantskohustused puudusid, ta elas endale kuuluvas korteris ja tal polnud ülalpeetavaid (dtl

32, 52). Kostjale jäi esitatu põhjal igakuiselt vaba raha 1750 eurot. Laenuandjakontrollis

kostja finantsseisundit kostja kontoväljavõttelt ning viimase kuue kuu netopalga laekumine

tööandjalt oli kokku 9742,88 eurot ehk keskmiselt 1653,58 eurot kuus, seejuures igakuiselt

6 (10)

2-24-147510

vahemikus 1450 – 2067,88 euro (dtl 33, 54, 56). Kostja kasutuses oli tõendatult igakuiselt

keskmisena vähemalt 1653,58, mille arvelt lepingu alusel kuumaksete tasumine oli igati

jõukohane. Kostja kontod ei olnud arestitud, neilt ei nähtunud makseid

hasartmängukorraldajatele ega inkassofirmadele, mis viidanuks võimalikele täitmata

kohustustele või makseraskustele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid,

tehes selleks päringu maksehäireregistritesse (dtl 33). Maksehäireregistrite päringute vastuste

kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid (dtl 66-67). Hageja esitas hagi lisas 6 krediiditoimiku ja

kostja konto väljavõtte perioodi 04.05.2022 kuni 31.10.2022 osas (dtl 54 – 65). Esitatud

väljavõttelt nähtub, et kostja sissetulekuks on FTS Solutions OÜ poolt makstav töötasu

keskmiselt 1653,58 eurot kuus, laenumaksed puuduvad.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ja hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

14. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Hageja on selgitanud, et kostja ei ole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset (dtl 33) ning on

maksetega viivituses alates 10.12.2022 (dtl 34). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 10.03.2023 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse (dtl 34), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14

päeva jooksul arvestades kirja saatmisest (dtl 74). Sama kirjaga hoiatati kostjat, et juhul kui

kostja nimetatud tähtpäevaks võlgnevust ei tasu, ütleb võlausaldajal lepingu üles ja edastab

võlanõude menetlemiseks inkassobüroole. 25.03.2023 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles (dtl 75).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud.

Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu ülesütlemise eeldused on olnud täidetud

ning leping on lõppenud selle ülesütlemisega 25.03.2023.

15. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus

VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Lepingu alusel on laenu summas koos lepingutasuga 4200 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama 84 kuu jooksul 84 osamaksena (dtl 44). Kostja ei ole lepingu alusel teinud ühtegi

tagasimakset, seega on tasumata põhiosa summas 4200 eurot, mille kohus kostjalt hageja

kasuks välja mõistab.

16. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1

kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu

korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku

leppinud intressimääras 24,90%, 0,069% päevas (dtl 44). Kostjal on intressivõlgnevus alates

10.12.2022 kuni 10.03.2023 summas 388,99 eurot (dtl 35). Tulenevalt eeltoodust mõistab

7 (10)

2-24-147510

kohus kostjalt hageja kasuks välja intressivõlgnevuse summas 388,99 eurot.

17. Vastavalt laenulepingule eritingimustele (dtl 44) ja maksegraafikule (dtl 68) on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 5,90 eurot kuus.

Maksegraafiku alusel muutus sissenõutavaks ja on tasumata 4 kuu laenuhaldustasu (dets

2022– märts 2023), s.o kokku 23,60 eurot. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja laenuhaldustasu võlgnevuse summas 23,60 eurot.

18. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12)

seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis

pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg

1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohus on

seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust

rikkunud. Hageja esitab viivisenõude alates lepingu ülesütlemisele järgnenud kolmandast

päevast s.o 28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.03.2025 lepingus kokkulepitud

viivisemääras s.o 24,15 % aastas 0,067 % päevas (dtl 35, 42). Kohus märkis eelnevalt, et

leping lõppes lepingu ülesütlemisega 25.03.2023.

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude

täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi

protsendina põhivõlalt.

Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga, seega perioodil alates 28.03.2023 kuni

20.10.2025 on kostjal viivisevõlg hageja ees 2639,53 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja

viivised alates 21.10.2025 põhivõlalt (4200 eurot) kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses

viivisemääras 0,067% aastas.

19. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot.

Sissenõudekulud on kokkulepitud kirjade saatmise hind, mis tuleneb lepingu üldtingimustest

p-d 3.6. ja 3.7. (dtl 35, 46), panga hinnakirjast (dtl 49) ja VÕS § 1132 lg-test 1-3. Kirja hind on

5 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 4 meeldetuletuskirja ja pärast lepingu

lõppemist kaks tasulist meeldetuletuskirja (dtl 34).

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

VÕS § 113² lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel:

1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

8 (10)

2-24-147510

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot.

3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale tasuta meeldetuletused 08.12.2022,

03.01.2023, 09.01.2023, 27.01.2023 (dtl 69) ja tasulised meeldetuletuskirjad 20.12.2022,

19.01.2023, 19.02.2023 ja 10.03.2023 (dtl 71-74).

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 30 eurot.

20. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hageja esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 4200 eurot, intressi 388,99 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulu 30

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised alates 28.03.2023 kuni 20.10.2025 2639,53 eurot

ning edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras 0,067% päevas alates 21.10.2025 kuni

põhivõla 4200 eurot täitmiseni.

21. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

22. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

09.09.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

esindaja kulud. Hageja esindaja kulud koosnevad: hagi koostamine 2h 134,20 eurot (sh km

22%), kohtuistungiks ettevalmistamine 1h 99,20 eurot (sh km 24%), sõidukulu 125 eurot (250

km x05eurot/km), istungil osalemine vastavalt istungi tegelikule kestusele, menetluskulude

nimekirja koostamine 0,5h 49,60 eurot (sh km 24%). Hageja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindaja tunnitasu on

80 eurot, millele lisandub 24% käibemaks.

Hageja palus 09.09.2025 kohtuistungil, et kohus ei arvestaks menetluskuludena nimekirjas

kajastatud sõidukuluga (125 eurot koos km). 09.09.2025 istungi kestvus oli 10 minutit (kella

13.01 kuni 13.11).

Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud

kuluga. Riigilõiv 665 eurot on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro

väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on

põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu 20 eurot.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja kulud 299,53 eurot (sh km).

9 (10)

2-24-147510

Kohtu hinnangul saab tasumäära 80 eurot tunnis pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul on

põhjendatud hageja märgitud ajakulu kokku 3,60 h. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu

kokku 299,53 eurot (3,6 x 80 + km).

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 984,53 eurot (665+20+299,53).

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

24. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

25. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

26. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Dokumentide kättetoimetamine

27. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

10 (10)