2-23-15578/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15578

Tsiviilasi

M. K. (K.) hagi B-Auto OÜ vastu kahju hüvitamise ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

11 281,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja A. R.

Kostja B-Auto OÜ (registrikood 11388450), lepingulised

esindajad A.-P. P. ja K.-H. B.

Asja läbivaatamine

24. septembri 2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista B-Auto OÜ-lt M. K. kasuks välja põhivõlg 9248,59 eurot ja viivis

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.11.2023 kuni

põhivõla (9248,59 eurot) täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud B-Auto OÜ kanda.

4. Mõista B-Auto OÜ-lt välja M. K. kasuks menetluskulud 2 940,50 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb B-Auto OÜ-l tasuda M. K.le

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2-23-15578

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. M. K. (hageja) esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule hagi B-Auto OÜ (kostja) vastu kahju

10 072,09 euro ja viivise nõudes. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1.

Hageja pöördus 30.08.2021 (hagis ekslikult märgitud 30.08.2022) kostja poole seoses

talle kuuluva sõiduauto BMW 535D (reg. märk XXX) mootori rikkega (sõiduki mootori

töötamisel kostsid sellest võõrhelid). Sõiduk transporditi puksiiriga kostja remonditöökotta.

Remonditöökojas selgitas kostja defekteerimise käigus välja, et võõrhelid on põhjustatud

ketiajami liigsest kulumist. Kostja koostas hinnapakkumise summaga 3269,08 eurot sõiduki

mootori remondiks. Hageja kooskõlastas hinnapakkumise ja sellega oli poolte vahel sõlmitud

suuline töövõtuleping. Hagejale teadaolevalt asus kostja sõidukit remontima. Remondijärgsel

käivitamisel tekkis mootorisse võõrheli, mille järgselt mootor võeti uuesti maha ning tuvastati

uued vead. Kostja sellest hagejat ei teavitanud. Ilma hagejaga kooskõlastamata asus kostja

mootorit remontima taaskasutatud kulunud detailidega. Kostja andis sõiduki hagejale üle

30.12.2021 koos 19.01.2022 arvega varem kooskõlastatud ketivahetuse eest. Arve ei sisalda

töid ja paigaldatud varuosi, mida kostja tegi omal algatusel. Kostja keeldus väljastamast

hagejale tehtud tööde ja varuosade nimekirja, mida ta oli teinud omal algatusel ilma hagejaga

kooskõlastamata.

1.2.

Pärast sõiduki remonditöökojast kättesaamist liikus see veel umbes 50 km, kui tekkis

taas mootoririke. Hageja teavitas sellest kostjat ning toimetas sõiduki uuesti puksiiriga kostja

remonditöökotta. Kostja tegi hagejale ettepaneku hageja kulul vahetada sõiduki mootor,

pannes sellele kasutatud mootori. Hageja selle ettepanekuga ei nõustunud.

1.3.

Hageja edastas kostjale esindaja vahendusel 09.03.2022 avalduse, milles märkis, et

kostja ei ole suutnud sõidukit mõistliku ajaga remontida. Seoses sellega palus hageja esindaja

saata viivitamata nimekirja kostja tehtud täiendavatest remonttöödest ja pärast mootoriketi

tööd vahetatud varuosadest. Kostja sellele ei vastanud. Kuivõrd hageja ei saanud kostjalt

mingeid ettepanekuid olukorra lahendamiseks kokkuleppe teel, otsustas hageja sõiduki ära

viia ja tellida sõiduki mootorile ekspertiis. Sõiduk ja sellelt eemaldatud mootor transporditi

28.04.2022 X OÜ töökotta, kus see osandati defekteerimiseks ja eksperdile uurimiseks.

Hageja esitas kostjale 15.05.2022 töövõtulepingust taganemise avalduse VÕS § 116 lg 1 ja 2

p 1 ning § 188 lg 1 alusel. Kuivõrd hageja arvates oli kostja rikkunud töövõtulepingut ning

tehtud tööd olid asjata, keeldus hageja ka 19.01.2022 arve tasumisest.

1.4.

Riiklikult tunnustatud ekspert R. P. leidis oma 22.05.2022 arvamuses nr 1832/2022, et

kostja töökojas tehtud tööde käigus ei kontrollitud väntvõlli liugelaagrite seisukorda, ehkki

nende kulumine ja sellest tingitud rikked on antud mootoritüübi mootorite purunemise

sagedane põhjus. Eksperdile remondi käigus eemaldatud detaile ei esitatud. Mootori

osandamisel selgus, et 6. silindri kepsu liugelaagrid on tugevalt kulunud, need on pesades

ringi käinud ja kahjustanud väntvõlli 6. kepsukaela ja 6. silindri kepsu. Ekspert leidis

muuhulgas, et töökoja poolt mootori väntmehhanismi taastamiseks kasutatud varuosad ja

tehtud tööd on asjata, sest mootori koostamiseks kasutati kulunud varuosasid. Kasutatud

väntvõlli ja liugelaagritega mootori koostamisel pole tagatud mootori pikaajaline töö ning oli

vaid aja küsimus, millal mootoririke taas tekkida võis ja mootor kasutuskõlbmatuks muutuks.

1.5.

Hageja tellis kostjalt mootori remondi vastavalt hinnapakkumisele. Kostja tegi aga

lisaks töid, mis hinnapakkumisel ei kajastu ja mida kostja hagejaga ei kooskõlastanud. Nende

2 (12)

2-23-15578

tööde tulemusena muutus sõiduki mootor kasutamiskõlbmatuks. Lepingu sõlmimisel oli

hagejal alust oodata, et talle antakse üle sõidukorras sõiduk, mille mootor on remonditud

nõuetekohaselt. Lähtudes kahjustuste ulatusest ja vahetust vajavate detailide maksumusest tuli

paigaldada teine mootor.

1.6.

Viimase tehnoülevaatuse käigus 12.08.2021 fikseeriti sõiduki odomeetri näiduks 198

698 km. Kõikide ülevaatuste käigus on sõiduk olnud tehniliselt korras. Nimetatud läbisõit ei

viita sellele, et sõiduki mootor oleks olnud töökotta viimisel amortiseerunud tema vanuse

tõttu ja vajanuks vahetust. Hageja on oma sõidukit hooldanud erinevate ettevõtete juures.

1.7.

Hageja kandis järgmisi kulusid (kokku 10 072,09 eurot):

-

eksperdi tasu ja sõiduki transport X OÜ töökotta 300 eurot;

-

mootori osandamine ja defekteerimine 300 eurot;

-

uus (kasutatud) mootor 5200 eurot;

-

remonditööd koos varuosadega 1982,09 eurot (1116,66 eurot koos käibemaksuga on

arvetelt maha arvatud, kuivõrd varuosad selles summas ei ole seotud mootori

remondiga);

-

karteripõhi 200 eurot;

-

asendussõiduki üürikulu 2090 eurot.

1.8.

Hageja elab Rae vallas ning ta vajab sõidukit elukondlikult vajalike sõitude tegemiseks.

Hageja sõiduk BMW X5 on luksusmaastur, samas kui hageja on üürinud odavamaid

sõidukeid soodsama üürihinnaga. Hageja on üürinud sõidukit lühiajaliste perioodidena, kui

tal on sõiduki kasutamine osutunud vajalikuks. Hageja ei nõua kogu perioodi eest

kasutuseeliste hüvitamist, vaid taotleb samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamist.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

2.1.

Esmase defekteerimise käigus kostja töökojas selgitati BMW AG tehase nõuetele

vastavalt välja, et sõiduki mootorist kostvad helid on põhjustatud ketiajami liigsest kulumisest

ja koostati pakkumine selle vahetamiseks. N57 mootori üks suurimaid riske on ajamikett: kui

kett venib, tekib mootori käivitamisel metalliline heli, mille ignoreerimine lõppeb mootori

rikkega. Pooled sõlmisid omavahel suulise töövõtulepingu ning kõik tegevused olid alati

kooskõlastatud töövõtjaga telefoni teel. Seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja tegi töid

hagejaga kooskõlastamata. Töövõtja tegi kokkulepitud tööd ja hageja kohustus tasuma

töövõtjale vastavuses lepinguga tehtud tööde eest kokku 3269,08 eurot (19.01.2022 arve).

Hageja ei ole tasunud sissenõutavaks muutunud summat.

2.2.

Teistkordse mootoritööde tegemise käigus ilmnesid asjaolud, mis ei olnud teada algsel

lepingu sõlmimisel ja mis muutsid töö tegemise ebaotstarbekaks, suurendasid oluliselt

töömahtu ja maksumust ning takistasid töö jätkamist. Kostja teavitas nendest asjaoludest

hagejat. Hagejale selgitati, et mootori taastamine ei ole otstarbekas ja mõistlik on mootor välja

vahetada. Hagejale see lahendus ei sobinud.

2.3.

Mootori käivitamisel oli müraallika ja selle põhjuse kindlakstegemine piiratud, kuna

mootorile mitteomase häälega töötemperatuuril hoidmine oleks lõppenud kohe mootori

täieliku hävinemisega. Sellise mootoririkke põhjuseid võib olla mitmeid: ülekoormus, kütuse

kvaliteet, pihusti töö, karteri mittetäielik ventilatsioon, hooldustööde välpade ülelaskmine,

ebakvaliteetne määrdeõli ja sellega seotud kolbide õlitus ning jahutus jne. Vaidlusaluse

sõiduki esmase registreerimise aeg on 13.08.2010 ehk mootoririkke tekkimise hetkeks oli

tegemist üle 12 aasta vanuse autoga. Kasutatud sõidukil võib esineda erinevaid

amortiseerumisest ja kasutamisest tingitud puudusi, eriti kui sõiduki kasutamine on olnud

pikaajaline. Hageja sõiduki puhul ületati aastatel 2011–2013 oluliselt tootjapoolseid

õlivahetusintervalle ning aastatel 2013–2021 puudub sõiduki BMW hooldusajaloos teave

ametlike hooldusnõuete järgimise kohta. On üldteada, et kui sõidukiga sõidetakse pikka aega

3 (12)

2-23-15578

kaitsvad omadused kaotanud õliga, võib mootor täielikult rivist välja minna. Kuna sõiduk

toimetati kostja juurde puksiiriga, saab järeldada, et mootor oli juba katki.

2.4.

Kostja ei rikkunud töövõtulepingut, mistõttu ei ole hagejal õigus sellest taganeda.

Kostja tööd olid nõuetekohased ja hagejaga kooskõlastatud. Eksperdiarvamuse kohaselt

selgus mootori osandamisel, et kolbide pinnal olevad muljumisjäljed on tekkinud kontaktist

väljalaskeklappidega, mis viitab pigem varasemalt esinenud liugelaagrite suurele lõtkule ja

mootoriketi kulumisele. Seega saab asuda järeldusele, et ketivahetus oli asjakohane töö.

Kostja tehtud tööd vastasid nõutud kvaliteedile ja BMW AG tehase nõuetele. Tehtud tööde

hind (arve) on kooskõlas tehtuga. Ka eksperdiarvamuse kohaselt oleks mootori täielik

taastamine maksnud 9000 – 10 000 eurot.

2.5.

Hageja esitatud arvamuses ei ole ekspert arvestanud sellega, et mootoriketi vahetamise

töö puhul ei näe tehase juhised ette liugelaagrite kontrollimist ega õlipumba vahetamist.

Samuti ei ole ekspert arvestanud hageja sõiduki hooldusvälpade ületamise ja läbisõiduga.

Ekspert ei ole oma arvamuses toonud välja mootoririkke tegelikku algset põhjust. Hageja pole

tõendanud, millises seisukorras oli sõiduki mootor enne seda, kui hageja sõiduki kostja juurde

tõi.

2.6.

Kui hageja tuli mootorit ära viima, anti hagejale tagasi tema vanad varuosad, mh

asendati tagasi vana rihmaratas, kuna hageja ei ole maksnud ühegi varuosa eest, mis kostja

töökojas tema sõidukile paigaldati. Samuti eemaldati õlipump, õlifilter jms. Hageja sai tagasi

kõik osad, mis kuulusid tema vanale mootorile.

2.7.

Hageja sõiduk osales kindlustusjuhtumis, mille tulemusena hüvitati hagejale sõiduki

täielik turuväärtus. Hagi rahuldamine tähendaks hagejale kahju hüvitamist topelt.

2.8.

Hageja nõue on ka ülepaisutatud. Kostja hinnakirja järgi on mootori vahetuse hind 768

eurot. Pole tõendatud, et karteri põhja vahetus oleks tingitud kostja tegevusest. Hageja sõiduki

turuhind on 10 000 eurot ning kasutatud mootori hind 4000 eurot. Asendusauto üürimise

kulud on samuti põhjendamatult suured. Hageja on esitanud sularaha arved ning on

tõendamata kulude kandmine hageja poolt. Hageja ei saanud sõidukit kasutada juba enne selle

toomist kostja töökotta. Tavapärane kuuhind üüriautodel on 250–300 eurot. Hageja ei ole

tõendanud, et tal on liikumispuue või vajab erilist autot. Hagi rahuldamine tooks kaasa hageja

alusetu rikastumise. Nõutava summa eest saab hageja soetada uue auto ning samas jätkata

vana auto kasutamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. TsMS § 230 lg-s 1 ette nähtud üldise tõendamiskoormise kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

5. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

hageja toimetas 30.08.2021 puksiiriga talle kuuluva sõiduauto BMW 535D reg.

märgiga XXX arvatava mootoririkkega kostja töökotta;

-

kostja asus esmase defekteerimise käigus seisukohale, et BMW 535D mootorist

kostvad helid on põhjustatud ketiajami liigsest kulumisest ja tegi hagejale

4 (12)

2-23-15578

hinnapakkumise mootoriketi vahetamise tööde kohta ning pooled sõlmisid suulise

lepingu remonditööde tegemiseks;

-

kostja andis sõiduki hagejale üle 30.12.2021;

-

pärast mootoriketi vahetuse tööde tegemist tekkis mootoris sõiduki kasutamise käigus

taas mootoririke ning hageja toimetas sõiduki uuesti kostja töökotta;

-

sõiduki uuel läbivaatusel selgus, et olemasoleva mootori parandamine on väga kulukas

ning otstarbekam on sõiduki mootor vahetada. Kostja informeeris sellest hagejat, kes

ei olnud nõus mootori vahetamisega kostja töökojas oma kulul ning viis sõiduki ära;

-

hageja esitas 15.05.2022 kostjale avalduse lepingust taganemiseks.

6. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping töövõtulepingu tunnustele. VÕS §

635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. Kuivõrd leping sõlmiti oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva

töövõtja (kostja) ja tarbijast tellija (hageja) vahel ning lepingu esemeks oli teenuse osutamine

tarbija vallasasja (sõiduki) suhtes, on tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4

tähenduses.

7. Hageja nõuab kostjalt kahjuna mootori vahetamise ja sellega seotud tööde kulude,

asendussõiduki üürikulu ning eksperdikulu hüvitamist.

Hageja nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kahju hüvitamise nõude puhul peavad olema täidetud VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128

järgi järgmised eeldused (vt ka RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 15; 25.11.2015, 3-2-1-

130-15, p 11):

-

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1);

-

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, töövõtulepingu korral VÕS

§-d 642–645);

-

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Hageja nõue vastab VÕS § 115 lg 1 teisele alternatiivile, s.o kahju hüvitamine täitmise asemel

koos lepingust taganemisega.

8. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kuivõrd

praegusel juhul on tegemist tarbijatöövõtulepinguga, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse

hindamisel lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 5. VÕS § 641 lg 2 p 5 järgi ei vasta töö

lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle

omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades

töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö

reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu

sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS § 77 lg 1

kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui

lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

5 (12)

2-23-15578

VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale

ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul

vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale

üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku

varasemaks ajaks. Sama paragrahvi lg 2 järgi vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö

üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale

üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise

ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.

9. Pooled sõlmisid lepingu suuliselt ning puudub eraldi kokkulepe töö kvaliteedi kohta.

Kohtule pole esitatud ka hinnapakkumist, kuid puudub vaidlus, et kostja 19.01.2022 arve (dtl

11–12) kajastab hinnapakkumisel toodud töid. Hageja pole väitnud, et arvel näidatud töid

reaalselt ei tehtud või et konkreetselt mootoriketi vahetus tehti ebakvaliteetselt. Hageja

etteheited puudutavad ebaõiget defekteerimist ja kostja töökojas lisaks mootoriketi vahetusele

tehtud täiendavaid töid, mida kostja väitel temaga ei kooskõlastatud. Selles osas ei vastanud

kostja tehtud tööd hageja arvates lepingutingimustele.

10. Hageja taganes lepingust 15.05.2022 avaldusega VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 2 ning §

188 lg 1 alusel (dtl 21–22). Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud taganemisavaldust kätte.

11. Töövõtulepingu rikkumise olulisust hinnatakse lisaks VÕS § 116 lg-s 2 nimetatud

kriteeriumidele ka § 647 erisätete alusel. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja

töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö

tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd

parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja

lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute

ebamugavuste tekitamist (lg 2). Eelnevalt nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale

täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust

taganeda (lg 3).

12. R. P. kirjaliku arvamuse kohaselt vahetati tööde käigus remonditöökojas lisaks

mootorikettidele (3tk) ka väntvõlli leevendi (rihmaratas), mootoripadjad ja käigukasti õli.

Tööde käigus ei kontrollitud väntvõlli liugelaagrite seisukorda, ehkki nende kulumine ja

sellest tingitud rikked on antud mootoritüübi (N57S) mootorite purunemiste sagedane põhjus

(dtl 30). R. P. ütluste kohaselt sai ta kostjalt teabe, et kui pärast mootoriketi vahetust oli

mootoris selle käivitamisel jätkuvalt kuulda võõrheli, vahetati väntvõll, väntvõlli liugelaagrid,

kepsu ja kolvi kasutatuna (istungi protokolli ajamärk 00:41:41). Kostja kinnitas istungil, et

lisaks mootoriketi vahetamisele tehti ka täiendavaid töid, mille kostja väidetavalt kooskõlastas

hageja määratud isikuga (istungi protokolli ajamärgid 01:21:43 ja 01:22:05). Seega saab

lugeda tuvastatuks, et kostja tegi lisaks mootoriketi vahetusele täiendavaid töid. Hageja

nõudis kostjalt 09.03.2022 täiendavate tööde nimekirja, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta

hagejale selle nimekirja esitas. Samuti ei ole kostja tõendanud lisatööde kooskõlastamist

hagejaga.

13. R. P. arvamuse kohaselt oli mootorisse paigaldatud kasutatud väntvõll koos kulunud

liugelaagritega, 6. silindri keps ja 6. silindri kolb ning uued tihendid ja uued poldid.

Liugelaagreid ketivahetuse käigus ei kontrollitud. Arvestades asjaolu, et vahetatud kolb oli

uuema modifikatsiooni toodang ning vaid ühe kepsu vahetusega pole tagatud kepsude sarnane

kaal, polnud eksperdi arvates remondiga tagatud mootori käiguühtlus ja tõrgeteta

ekspluatatsioon. R. P. arvates tekkis mootoririke kostja paigaldatud 6. silindri kepsu saale

suure kulumi tõttu (dtl 33 ja 41). Istungil selgitas R. P., et hageja sõidukil oli tema arvates

algusest peale liugelaagrite probleem, mis on selle sõiduki mudeli puhul tüüpviga; sellest

6 (12)

2-23-15578

tekib iseloomulik kolin ja mootor katkestab töötamise, kuna kompressioon silindrites on

vähenenud. R. P. hinnangul tegi kostja juba algsel rikke defekteerimisel vea, kuna mootoriketi

probleemi tõttu ei tekita mootor võõrheli. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui töökojas sõiduk

pärast mootoriketi vahetust uuesti tööle pandi, tekitas see jätkuvalt võõrheli (kolinat). Kostja

poolt vahetatud kette eksperdile ei esitatud. Kostja vahetas ära väntvõlli, paigaldas vanade

liugelaagritega detaili, asendades heli kõrvaldamiseks ainult ühe kepsu. Kui pärast sõiduki

hagejale üleandmist tekkis mootorisse uuesti kolin, siis oli see tingitud ebakvaliteetsest

remondist (istungi protokolli ajamärgid 00:12:02, 00:35:23 ja 00:55:08). Tunnistaja selgitas,

et sõidukile võib panna kasutatud väntvõlli, aga seda mitte koos kulunud detailidega,

kontrollimata nende kulumisastet. Vahetati ära üks keps, mis oli kahjustatud. Auto mootoril

aetakse kepsud grammi täpsusega paika, see peab moodustama komplekti. Kulunud detailide

paigaldamine oli viga, mis viis hiljem mootori ülesütlemiseni (istungi protokolli ajamärgid

00:44:27–00:46:15). R. P. ütluste kohaselt oleks mootori remontimisel tulnud ära vahetada

õlipump, mis saab kahjustada metallipuru tõttu, mida liugelaagrid või väntvõll hakkavad

eraldama. Õlipumba tootlikkus väheneb seetõttu märkimisväärselt. Isegi kui panna uued

varuosad, siis kahjustunud õlipump ei suuda enam piisavalt õlirõhku toota ja remont muutub

mõttetuks. Eksperdiga suhtlemisel väitis kostja töökoja esindaja, et õlipump vahetati, kuid

selle vahetamist ei olnud eksperdil võimalik tuvastada (istungi protokolli ajamärgid 00:18:25–

00:19:51). Kuna nukkvõllidel esines märkimisväärne pöörlemistakistus võrreldes vaadeldava

sõiduki mootoriga analoogse mootori nukkvõllimooduli nukkvõllide pöörlemisega, mis viitab

õlipuudusele, järeldas tunnistaja, et õlipumpa ei vahetatud (istungi protokolli ajamärgid

00:24:21–00:24:43). Tunnistaja selgitas, et kostja oleks pidanud tööde tegemisel mootori

täielikult üle vaatama (istungi protokolli ajamärgid 00:25:56–00:28:14). Esmane tegevus

defekteerimisel oleks pidanud olema õlifiltri eemaldamine ja selle uurimine. Õli ja filter

vahetati, kui puudub teave selle kohta, mida vana filter sisaldas (istungi protokolli ajamärgid

00:52:20–00:54:12).

14. Kui tellija toob rikkega sõiduki töökotta, on töövõtja esmaseks tööks rikke põhjuse

väljaselgitamine. Eeltoodust järeldub, et kostja ei defekteerinud viga korrektselt ning tegi

mootoriketi vahetamise järel täiendavad tööd ebakvaliteetselt, mis suure tõenäosusega tingis

mootori uue rikke. Kostja võis mootoriketi vahetuse töö teha tootja juhisele vastavalt, kuid

viga oli tehtud juba enne selle töö tegemist. Pole tuvastatav, millises seisundis oli hageja

sõiduki mootor 30.08.2021 kostja töökotta saabumisel. Kohus ei nõustu kostjaga, et mootori

algse seisundi peab tõendama hageja. Hagejalt kui tarbijalt ei saa seda eeldada. Kostjal endal

oli võimalik enne sõiduki parandustööde tegemist mootori ja selle detailide seisukord

fikseerida, kuid kostja pole väitnud, et ta oleks seda teinud.

15. Kostja on viidanud sõiduki vanusele ja läbitud kilomeetritele ning hooldusvälpade

ületamisele, mis nähtub sõiduki hooldusajaloost (dtl 163–171). Samas ei ole kostja väitnud, et

ta sõiduki remontimise eelselt selgitas välja sõiduki hooldusajaloo ning tuvastas

defekteerimisel, et mootori rike võib olla tingitud puudulikust hooldamisest või mootori

suurest kulumisest. Kostja pidas vea põhjuseks ketiajami liigset kulumist ja tegi

hinnapakkumise mootoriketi vahetamiseks. R. P. ütluste põhjal ei saa hooldusnõuete

puudulikust järgimisest teha vältimatult järeldust, et rikke põhjus oli just selles, kuna pole

teada sõiduki algne seisukord töökotta viimisel (istungi protokolli ajamärgid 00:56:15–

00:56:23). Sõiduki läbisõit oli ca 200 000 km, kuid tunnistaja väitel algavad

mootoriprobleemid hageja sõiduki mudeli puhul 300 000 – 350 000 km läbimise järel (istungi

protokolli ajamärk 01:00:17). Sõidukile tehti korraline ülevaatus 12.08.2021 (kehtis kuni

31.08.2022) ning selle ajal oli sõiduk tehniliselt korras (dtl 42). Sõiduki detailandmete

kohaselt oli läbisõit 2021. a läbivaatuse ajal 198 698 km (dtl 42) ning kostja 19.01.2022 arve

kohaselt 200 0056 km (dtl 11). Kuna mootori algset seisukorda vahetult 30.08.2021 mootori

rikke tekkimise järgselt pole võimalik tuvastada ning kostja seda ei fikseerinud, ei saa seda

7 (12)

2-23-15578

asjaolu lugeda hageja kahjuks ning teha järeldust, et mootori rike võis olla põhjustatud

hooldusvälpade ületamisest.

16. T. T., kelle arvamuse (dtl 212) on kostja kohtule esitanud, ei ole ise vaidlusaluse sõiduki

mootoriga tutvunud ning tema arvamus põhineb üksnes dokumentaalsete materjalidega

tutvumisel. T. T. hinnangul ei saanud mootoriketi vahetus tekitada R. P. arvamuses toodud

fotodelt nähtuvaid kahjustusi, vaid need said tekkida pikema aja jooksul. T. T. ei ole aga

arvestanud kostja tehtud täiendavate töödega pärast mootoriketi vahetust. T. T. arvamus ei

kummuta R. P. arvamuses ja kohtuistungil esitatud järeldusi, milleni jõudmist on R. P.

põhjalikult ja kohtu jaoks veenvalt selgitanud.

17. Olukorras, kus juba vea defekteerimisel esinesid kostja töös olulised puudujäägid ning

lisaks tegi kostja täiendavaid töid, mille kooskõlastamine hagejaga on tõendamata, saab asuda

seisukohale, et kostja ei ole lepingut nõuetekohase hoolsusega täitnud. Rikkumist saab pidada

oluliseks VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, arvestades, et kostja ebakvaliteetne töö põhjustas

teadaolevalt uue mootoririkke, mille tulemusel muutus hageja sõiduki mootor

kasutuskõlbmatuks ning selle parandamine oleks olnud kallim kui mootori asendamine teise

kasutatud mootoriga. Kostja küll pakkus hagejale mootori vahetamise võimalust, kuid seda

hageja enda kulul.

18. Puudub vaidlus, et sõiduki mootoril tekkis pärast esialgsete tööde järgset üleandmist

30.12.2021 uuesti rike vähem kui kuue kuu möödumisel, mistõttu VÕS § 642 lg 2 järgi

vastutab kostja mittevastavuse eest ning lähtuda tuleb eeldusest, et puudus oli olemas juba

sõiduki kostjale üleandmise ajal.

19. Kuivõrd kostja rikkus lepingut oluliselt ning vastutab rikkumise eest, samuti on täidetud

muud kahju hüvitamise eeldused, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Samuti oli hagejal

õigus lepingust taganeda.

20. VÕS § 132 lg-st 1 tuleneb, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või

kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb

väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lõige 3

sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja

väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi

lõikele 1.

21. Kohus ei nõustu kostjaga, et kahju hüvitamine viib hageja rikastumiseni.

Pole tuvastatav, millest tekkis mootoririke algselt ning kui palju oleks maksma läinud vea

kohasel tuvastamisel tehtud tööd ning see on tingitud kostja tegevusest (defekteerimise viga ja

mootori algse seisundi fikseerimata jätmine). Hageja ei ole kostja tehtud tööde eest esitatud

arvet tasunud, kuid kostja ei ole ka esitanud vastavat nõuet ega tasaarvestust. Lisaks on kostja

kinnitanud, et ta eemaldas enne hageja sõiduki tema töökojast äraviimist algse töö

(mootoriketi vahetus) käigus paigaldatud detailid ning pani algsed tagasi. Kohtu hinnangul ei

ole neil asjaoludel alust teha mahaarvamisi VÕS § 127 lg 5 alusel.

Asjaolu, et kindlustusandja on hagejale hüvitanud kindlustusjuhtumi tõttu sõiduki väärtuse, ei

too kaasa sama kahju topelt hüvitamist. Kõnealune kindlustusjuhtum ning hagejale hüvitatud

kahju ei olnud seotud mootoririkkega. Kui kostja ei oleks teinud ebakvaliteetset tööd, ei oleks

hagejale tekkinud kahju mootori vahetuse näol ning hageja oleks sellegipoolest saanud

kindlustusandjalt kahjuhüvitise. Pole võimalik tuvastada, millise summa oleks kostja saanud

juhul, kui sõidukil oleks olnud algne mootor. Kahjuhüvitisest mahaarvamise tegemine ei

oleks ka kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga.

8 (12)

2-23-15578

22. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

23. Hageja väitel on talle tekkinud kostja tegevuse tulemusel kahju kokku 10 072,09 eurot,

mis hõlmab järgmisi kulusid: eksperdi tasu ja sõiduki transport X OÜ töökotta 300 eurot;

mootori osandamine ja defekteerimine 300 eurot; uus (kasutatud) mootor 5200 eurot;

remonditööd koos varuosadega 1982,09 eurot (1116,66 eurot koos käibemaksuga on maha

arvatud, kuivõrd varuosad selles summas ei ole seotud mootori remondiga); karteripõhi 200

eurot; asendussõiduki üürikulu 2090 eurot.

24. Mootoririkke põhjus(t)e väljaselgitamiseks oli vajalik transportida sõiduk teise töökotta,

mootori osandamine ja defekteerimine ning eksperdi arvamuse küsimine. Vastavad kulud

kokku 600 euro ulatuses on tõendatud X OÜ 26.05.2022 arvega nr 740 (dtl 51) ja X OÜ

01.06.2022 arvega nr 12069 (dtl 19).

25. Kuivõrd puudub vaidlus, et hageja sõiduki mootori remont ei olnud otstarbekas ning

mootor tuli vahetada, on kahjuna põhjendatud ka uue (kasutatud) mootori soetamine ja

remonditööd. Hageja esitatud X OÜ 20.05.2022 arve (dtl 52) kohaselt oli uue mootori

maksumus 5500 eurot, sh deposiit 300 eurot. Hageja on nõutavast summast arvanud maha

deposiidi ja nõuab kostjalt 5200 euro hüvitamist. Remonditööde maksumust, sh karteri põhja

vahetus, tõendavad X OÜ arved nr 12080 ja 12089 (dtl 53–57). Hageja on nõudest välja

jätnud remonditööd, mis ei olnud seotud mootori vahetusega.

Kostja on välja toonud, et kasutatud mootori saaks soetada ka odavamalt ning esitanud

vastava hinnapakkumise (dtl 120), ning et kostja hinnakirja järgi maksaks mootori vahetuse

töö 768 eurot. Kostja esitatud X OÜ 28.12.2023 vastusest hinnapäringule nähtub, et BMW

535 diiselmootor 2010. aastale maksab 3500 eurot + transporditasu 450 eurot. Kohus märgib,

et X OÜ e-kirjas ei ole täpsustatud mootori seisukorda. Kohtu hinnangul ei saa kostja esitatud

tõendi põhjal järeldada, et hageja nõutav summa sõidukile paigaldatud kasutatud mootori eest

ületaks oluliselt samaväärse mootori turuhinda. Kostja pole ka välja toonud, milline oli hageja

sõiduki algse mootori väärtus, kui see oleks olnud töökorras. Kostja ei ole esitanud tõendeid

oma väite kohta, mis puudutab mootori vahetusega seotud remonditööde maksumust kostja

juures. Samuti ei ole kostja esitanud muid tõendeid, mis näitaks, et vastavate tööde hind X

OÜ juures ületab oluliselt turuhinda. Kostja väide tööde maksumuse kohta on kaheldav ka

seetõttu, et kostja esitas hagejale ketivahetusega seotud tööde eest 3269,08 euro suuruse arve,

st mootori vahetus maksaks kostja väitel enam kui neli korda vähem kui mootori keti vahetus.

Samuti ei ole kostja toonud konkreetselt välja, et mõni arvel nr 12089 näidatud töödest ja

detailidest, mida hageja ise ei ole nõudest välja jätnud, ei olnud mootori vahetamisega seoses

vajalik.

Kostja on esitanud ka vastuväite karteri põhja vahetamise kulule (200 eurot), märkides, et

tõendamata on selle detaili vahetuse seotud kostja tegevusega. Hageja väitel tingis karteri

põhja vahetuse kostja tegevus selle detaili valede hoiutingimuste tulemusel. R. P. pidas

võimalikuks, et karteri põhja vahetus võis olla tingitud kostja ebakvaliteetsest tööst,

selgitades, et karteri põhi oli ilmselt paksult metallipuru täis ning selle puhastamise asemel

võis olla odavam panna uus detail (istungi protokolli ajamärk 00:47:41). Seega leiab kohus, et

karteri põhja vahetuse kulu on kahjuna hüvitatav.

26. Lisaks nõuab hageja asendussõiduki üürikulu 2090 eurot.

VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema

majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise

9 (12)

2-23-15578

kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kasutuseelist tuleb

eelkõige mõista kui kahjustatud asja asendamiseks üüritud asja üürimisele tehtud kulutusi,

arvates sellest maha osa, mille kahjustatud isik säästab oma asja kasutamata jätmisega

(RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 26). Asja vajalikkus või kasulikkus peab olema

tõendatud. Säte ei hõlma üldjuhul isiku soovi kasutada kahjustatud asja oma harrastustega

tegelemiseks (RKTKo, 27.10.2014, 3-2-1-90-14, p 14). Hüvitamisele kuuluvad üksnes

samaväärse asja kasutamise kulud. Universaalse valemi kohaselt arvutatakse kasutuseelise

väärtus, jagades asja soetusmaksumuse asja eeldatava kasutuseaga. Autode puhul tuleb

arvestada, et nende eeldatava eluea määrab eelkõige sõiduki läbisõit ning seega ei arvutata

nende eeldatavat kasutusiga mitte ajaliselt, vaid läbisõidetud kilometraaži alusel. Selliselt

arvutatud kasutuseelise väärtuseks on 0,4–1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud

kilomeetri kohta (VÕS I komm, § 132 p 4.4.1 ja 4.4.2).

Hageja on selgitanud, et ta elab linnast (Tallinnast) väljas Rae vallas ning vajas sõidukit

elukondlikeks sõitudeks. Arvestades nii sõiduki otstarvet kui ka seda, et sõiduki kasutamise

vajalikkust hageja märgitud sõitudeks on keeruline tõendada, saab praegusel juhul eeldada, et

hagejale oli sõiduk vajalik. Kostja ei ole esile toonud, et hagejal puudus tegelikkuses vajadus

sõidukit kasutada. Asjaolu, et hageja on arved tasunud sularahas, ei anna alust asuda

seisukohale, et hageja pole asendusauto üürimisele reaalselt kulusid kandnud.

27. Hageja esitatud X OÜ arvetelt (dtl 58-64) nähtuvalt üüris hageja asendussõidukit alates

10.11.2021 kuni 03.06.2022. Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuda kostjalt asendussõiduki

üürikulu hüvitamist 2021. aastal kantud kulude eest (250+350=600 eurot). Need kulud on

hageja kandnud esialgsete tööde ajal. Hageja ei ole viidanud poolte kokkuleppele tööde

valmimise tähtaja osas. Hageja etteheited puudutavad ebakvaliteetset tööd, mitte tähtaja

ületamist algsete tööde puhul. Sõiduk oli kostja töökojas 2021. aastal neli kuud, kuid kohtu

ette ei ole toodud asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et tööde kestus oli

ebamõistlik, arvestades mh tööde järjekorda ja varuosade tarnimisele kuluvat aega.

Hageja väitel tekkis uus mootoririke umbes 50 km läbimisel, s.o veidi pärast sõiduki

üleandmist, ning mootori vahetusega seotud töid puudutav arve on kuupäevaga 01.06.2022.

Seega saab asendussõiduki üürimise kulu vahemiku 05.01.2022 kuni 03.06.2022, s.o

ligikaudu kuue kuu eest, pidada põhjendatuks. Eelnimetatud vahemikus (arved dtl 60-64) on

hagejal arvete kohaselt kulunud sõiduki üürimisele kokku 1490 eurot.

Kostja vaidleb vastu sõidukite üürihinnale, märkides, et sõiduki on võimalik üürida 250–300

euro eest kuus, viidates ühele sotsiaalmeedias avaldatud kuulutusele (dtl 121). Kostja viidatud

hindasid arvestades oleks kuue kuu üür 1500–1800 eurot. Kuivõrd hagejal sõiduki üürimisele

kulunud summa ei ületa kostja viidatud summade vahemikku, pole oluline, mis marki

sõidukeid kostja üüris, s.o kas need olid hageja enda sõidukiga samaväärsed, ning milliste

perioodide kaupa.

Üürimisele tehtud kulutustest tuleb maha arvata osa, mille hageja säästis seoses sellega, et ta

oma sõidukit ei kasutanud. Kohtupraktikas on näiteks leitud, et enda auto mittekasutamisest

tulenev sääst on 15% asendussõiduki üürist (TalRKo 25.03.2015, 2-13-3378).

Ka praegusel juhul tuleb arvestada hageja säästu ning kohtu hinnangul on seejuures

põhjendatud lähtuda viidatud kohtupraktikast. Seega on hagejale hüvitatav summa 1266,50

eurot (1490– (1490×15%)).

28. Kokkuvõttes kuulub põhivõla nõue rahuldamisele 9248,59 euro ulatuses

(300+300+5200+1982,09+200+1266,50).

29. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.11.2023

(hagiavalduse esitamisest) kuni põhivõla tasumiseni. Hageja viivisenõue tuleb samuti

rahuldada.

10 (12)

2-23-15578

30. Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

9248,59 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

03.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1

sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb,

et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas

osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

32. Kohus rahuldab põhinõude ligikaudu 92% ulatuses. Hageja pakkus kohtuistungil

kompromissina välja 8000 eurot, kostja 4000 eurot. Arvestades, et hagi kuulub valdavas

ulatuses rahuldamisele ning hageja kasuks välja mõistetav summa on lähedane hageja poolt

kompromissina pakutud summale, leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud jätta

menetluskulud tervikuna kostja kanda. Asjaolu, et kohus rahuldab hagi suuremas ulatuses kui

hageja pakkus välja kompromissi saavutamise huvides, ei tohiks hagejale kaasa tuua

ebasoodsamat tagajärge võrreldes hagi rahuldamisega väiksemas, kompromissina pakutus

summale lähemas summas.

33. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

34. Hageja 24.09.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud kokku

2100,50 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 840 eurot.

Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada sõltumata sellest, kas hageja on selle

oma menetluskulude nimekirjas välja toonud.

34.1. Hageja esindaja tunnihind oli 95 eurot kuni 31.12.2023 ning 99 eurot alates 01.01.2024.

Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt

RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul võib asja mahtu ja keerukust

arvestades pidada esindaja tunnitasu määra põhjendatuks, arvestades, et see ei ületa Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda mitteadvokaadist esindaja puhul.

34.2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud tööd kokku 21,5 tundi, sh

kohtuistungil osalemine 2 tundi. Asja keerukust ja mahtu, samuti mitmete kirjalike

seisukohtade esitamist arvestades saab esindaja ajakulu pidada põhjendatuks.

34.3. Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga

kokku 2 940,50 eurot. Hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb

rahuldada ning mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 2 940,50 eurot.

11 (12)

2-23-15578

35. Hageja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist.

Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

36. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

12 (12)