Legislator Case Law & Legislation
2-24-141069/13 AI generated

2-24-141069/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-141069/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 954,54 eurot, millest 621,29 155,28 eurot 16.10.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

Legislator headnote

AI generated

2-24-141069/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

Keywords

AI generated
costs under foreigners act hail insurance legal representation costs maximum sum mortgage excessive price irregular pledge
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-141069

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.10.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-141069

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.L vastu

krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude nõudes

Hagihind

1005,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX);

Kostja: W.L (isikukood XXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 954,54 eurot, millest 621,29

eurot on põhivõlg, 137,97 eurot intressivõlg, 40 eurot võla sissenõudmiskulud ja

155,28 eurot 16.10.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3. Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja alates 17.10.2025. a viivis

621,29 euro suuruselt põhivõlalt 22% aastas kuni põhivõla täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud W.L kanda.

5. Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud summas 580

eurot.

6. W.L-ilt uleb temalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

1 (5)

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.11.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse W.L-ilt 844,49 euro saamiseks. Kohus tegi 15.11.2024.a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu otsustas

Pärnu Maakohus 04.02.2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asja üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28.02.2025. a Tartu Maakohtule oma nõude

W.L (kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 621,29 eurot, intressivõla summas 137,97 eurot,

sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga

summas 69,15 eurot ja edasiulatuvalt alates 01.03.2025. a viivise 22 % aastas.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 26.09.2023. a

järelmaksulepingu nr L89013801055, mille alusel finantseeris AS Inbank Finance

(krediidiandja) kauba ostu summas 621,29 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidisumma

621,29 eurot igakuiste osamaksetena, lõpptähtajaga 15.03.2026. a, ja lisaks maksma

krediidisummalt intressi 22 % aastas. Lepingu krediidikulukuse määr oli 34,96 %.

Krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja avaldas

krediiditaotluses, tema igakuine sissetulek on 880 eurot ja igakuised kohustused 250 eurot.

Krediidiandja tegi päringud Maksehäireregistritesse ja arvestades kostja esitatud andmeid

tema sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta, hindas krediidiandja, et kostja on

maksevõimeline. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

krediidiandja 05.08.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.08.2024. a. Ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses nelja üksteisele järgneva osamaksega. 27.08.2024. a

saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 28.08.2024. a loovutas krediidiandja oma lepingust

tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletuskirju

võlgnevuse tasumiseks, sh 29.08.2024. a, 06.09.2024. a ja 23.09.2024. a, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud. Kostjal on täielikult tasumata krediidi põhiosa 621,29 eurot ja lepingu

ülesütlemise seisuga, s.o 27.08.2024. a seisuga intressid summas 137,97 eurot. Hageja nõuab

hagis kostjalt tasumata põhi- ja intressivõlga ja lisaks viivist põhivõlalt alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 28.08.2024. a lepingus kokkulepitud

intressimääras, s.o 22 % aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestanud

sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 69,15 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist

protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt

sissenõudmiskulusid kokku summas 40 eurot, sh pärast lepingu ülesütlemist saadetud esimese

meeldetuletuskirja saatmise eest 20 eurot, teise meeldetuletuskirja saatmise eest 5 eurot ja

kolmanda saatmise eest 5 eurot.

3. Kohus võttis hagi 10.03.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide temale kättetoimetamisest.

4. Kostja, W.L kinnitas 31.03.2025. a e-kirjas dokumentide kättesaamist ja märkis

vastuseks, et tal ei ole hetkel võimalik maksta, sest tal ei ole sissetulekut. Midagi muud kostja

temale hagile vastamiseks määratud tähtaja jooksul ei esitanud.

5. Hageja esitas 23.04.2025. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja

teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub kohtul hagi rahuldada.

2 (5)

6. Kohus otsustas 27.08.2024. a määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus

menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks,

sh menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks

esitamiseks.

Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul midagi täiendavat ei esitanud.

Hageja esitas 10.09.2025. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles teatas, et jääb hagiavalduses

esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning palub kohtul hagi rahuldada. Lisaks esitas hageja

kohtule oma menetluskulude nimekirja.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on

võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega.

8. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja on võimalik rahuldada.

Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et kostja ja AS Inbank Finance

26.09.2023. a järelmaksulepingu nr L89013801055 (dtl 36-45), mille alusel andis AS Inbank

Finance (krediidiandja) kostjale kauba ostmiseks krediiti summas 621,29 eurot. Kostja

kohustus tagastama krediidisumma 621,29 eurot igakuiste osamaksetena, lõpptähtajaga

15.03.2026. a ja maksma krediidisummalt intressi 22 % aastas. Igakuiste osamaksete, sh

krediidi põhiosa ja intress, suurus oli 40,15 eurot (viimane osamakse 39,91 eurot).

05.08.2024. a saatis krediidiandja kostjale kirja (dtl 46), milles andis teada, et kostja on olnud

viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega, andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.08.2024. a ja hoiatas, et kui võlgnevust selleks tähtajaks

ei tasuta, võidakse leping üles öelda. 27.08.2024. a saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu

ülesütlemise kohta (dtl 47), kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust temale antud täiendava

tähtaja jooksul. 28.08.2024. a teavitas krediidiandja kostjat lepingust tulenevate nõuete

loovutamisest hagejale (dtl 52). Hageja saatis kostjale 29.08.2024. a, 06.09.2024. a ja

23.09.2024. a võlateatised ja nõudis võlgnevuse tasumist (dtl 61-73).

Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

summas 621,29 eurot, intressivõla summas 137,97 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot

ning viivise põhivõlalt lepingujärgses intressimääras, s.o 22% aastas alates lepingu

ülesütlemisest kuni põhivõla nõude täitmiseni.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4

kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles

öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse

rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist)

alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel issenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS § 164

lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS §

167 lg-st 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja

õigused intressile ja leppetrahvile. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse

rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse

3 (5)

rikkumine ei ole vabandatav.

Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel on hageja nõuded kostjalt nii krediidilepingust

tuleneva põhivõla, intressivõla, viivise ja ka võla sissenõudmiskulude saamiseks põhjendatud.

Kostja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid vaidlustanud. Muu hulgas ei ole kostja

vaidlustanud seda, et ta ei täitnud krediidilepingust tulenevat maksekohustust ja tal on

krediidilepingu järgi tagastamata krediidi põhiosa 621,29 eurot ja lepingu ülesütlemise

seisuga intressid summas 137,97 eurot. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et krediidileping

on krediidiandja poolse ülesütlemisega lõppenud 27.08.2024. a ja alates sellest ajast on

nõuded muutunud sissenõutavaks ning hagejal, kellele krediidiandja kui esialgne võlausaldaja

on nõuded loovutanud, on õigus nõuda kostjalt nõuete täitmist, lisaks viivist põhivõla

tasumisega viivitamise eest ning võla sissenõudmise kulusid.

Vastuseks hagile on kostja teatanud vaid, et tal ei ole hetkel võimalik maksta, sest tal ei ole

sissetulekut. Kostja sellisest vastusest võib aru saada, et oma varalise seisundi tõttu ei suuda ta

nõuet täita. Kohus selgitab, et asjaolu, et võlgnikul puuduvad vahendid kohustuse täitmiseks,

ei vabasta teda vastutusest ega anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas seda kostjale

ka kirjaliku menetluse määramise määruses, milles tegi ühtlasi pooltele ettepaneku lõpetada

menetlus kompromissiga. Kostja kohtu selgitustele ega kompromissi ettepanekule ei

vastanud.

Kohus leiab, et kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud krediidilepingu nr L89013801055

puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. TsMS § 438 lg 1 kohaselt

kohaldab õigust kohus ja sellest tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust ka siis,

kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tuvastatav nõude

aluseks oleva tarbijakrediidilepingu või selle osas tühisus ega vastuolu seadusega. Lepingu

krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ja hageja esitatud

asjaoludest võib järeldada, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel VÕS § 4034 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla summas 621,29 eurot, intressivõla summas 137,97 eurot ja võla sissenõudmise kulud

summas 40 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt. TsMS

§ 367 kohaselt mõistab kohus välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina põhivõlalt. Hageja on

arvestanud hagi esitamise, s.o 28.02.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

suuruseks 69,15 eurot. Kohus arvutas, et viivis 621,29 euro suuruselt põhivõlalt määraga 22%

aastas on perioodi eest alates 01.03.2025. a kuni 16.10.2025. a summas 86,13 eurot. Seega

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 16.10.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise kokku summas 155,28 eurot ja alates 17.10.2025. a viivise 22% põhivõlalt aastas kuni

põhivõla nõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud

kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

4 (5)

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 109-111) kohaselt on tema menetluskulud kokku

summas 891,50 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja lepinguliste esindajate

tasu summas 611,50 eurot.

Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 280 eurot. Riigilõivu on

tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu

summas 280 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatuks üksnes osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat on esindanud menetluses juristid Julianuse Õigusbüroo OÜ-st, Ahto Järvela ja Sigrid

Rahkema. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguliste esindajate tasu

maksekäsu kiirmenetluse avaldamise eest 20 eurot ja hagimenetluses tehtud toimingute eest

ajaarvestuse alusel toimingute eest ajakuluga kokku 3,5 tundi alljärgnevalt: 1)

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine – 2,5 h; 2) seisukoha koostamine kostja

vastusele – 0,5 h; 3) lõpliku seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja täiendamine –

0,5 h. Hageja esindajate taotletav tasumäär on 169 eurot tund ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, on iseenesest märgitud hageja esindajate

toimingud olnud vajalikud. Arvestades aga seda, et tegemist ei ole õiguslikult oluliselt

keeruka nõudega ega mahukate tõenditega, arvestades ka hagihinda, on hageja esindajate

nõutav tasu osaliselt ülemäärane. Arvestades menetluse asjaolusid loeb kohus mõistlikuks ja

põhjendatuks hageja lepinguliste esindajate tasu kokku summas 300 eurot.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 580 eurot, sh

280 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 300 eurot lepinguliste esindajate tasu. Vastavalt

menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 580 eurot kostjalt

hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

5 (5)