2-24-141069/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 954,54 eurot, millest 621,29 155,28 eurot 16.10.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
Legislator headnote
AI generated2-24-141069/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-141069
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.10.2025. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-141069
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi W.L vastu
krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja
sissenõudmiskulude nõudes
Hagihind
1005,09 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Aktiva Finance Group OÜ
(registrikood
10746479)
Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse
Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX);
Kostja: W.L (isikukood XXX; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 954,54 eurot, millest 621,29
eurot on põhivõlg, 137,97 eurot intressivõlg, 40 eurot võla sissenõudmiskulud ja
155,28 eurot 16.10.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
3. Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja alates 17.10.2025. a viivis
621,29 euro suuruselt põhivõlalt 22% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
4. Jätta menetluskulud W.L kanda.
5. Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud summas 580
eurot.
6. W.L-ilt uleb temalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja mõistetud
menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113
lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
1 (5)
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.11.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse W.L-ilt 844,49 euro saamiseks. Kohus tegi 15.11.2024.a võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu otsustas
Pärnu Maakohus 04.02.2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asja üle
Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28.02.2025. a Tartu Maakohtule oma nõude
W.L (kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks
kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 621,29 eurot, intressivõla summas 137,97 eurot,
sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga
summas 69,15 eurot ja edasiulatuvalt alates 01.03.2025. a viivise 22 % aastas.
Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 26.09.2023. a
järelmaksulepingu nr L89013801055, mille alusel finantseeris AS Inbank Finance
(krediidiandja) kauba ostu summas 621,29 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidisumma
621,29 eurot igakuiste osamaksetena, lõpptähtajaga 15.03.2026. a, ja lisaks maksma
krediidisummalt intressi 22 % aastas. Lepingu krediidikulukuse määr oli 34,96 %.
Krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja avaldas
krediiditaotluses, tema igakuine sissetulek on 880 eurot ja igakuised kohustused 250 eurot.
Krediidiandja tegi päringud Maksehäireregistritesse ja arvestades kostja esitatud andmeid
tema sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta, hindas krediidiandja, et kostja on
maksevõimeline. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis
krediidiandja 05.08.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale
täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.08.2024. a. Ülesütlemise hoiatuse
saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses nelja üksteisele järgneva osamaksega. 27.08.2024. a
saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda
võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 28.08.2024. a loovutas krediidiandja oma lepingust
tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletuskirju
võlgnevuse tasumiseks, sh 29.08.2024. a, 06.09.2024. a ja 23.09.2024. a, kuid kostja
võlgnevust ei tasunud. Kostjal on täielikult tasumata krediidi põhiosa 621,29 eurot ja lepingu
ülesütlemise seisuga, s.o 27.08.2024. a seisuga intressid summas 137,97 eurot. Hageja nõuab
hagis kostjalt tasumata põhi- ja intressivõlga ja lisaks viivist põhivõlalt alates lepingu
ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 28.08.2024. a lepingus kokkulepitud
intressimääras, s.o 22 % aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestanud
sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 69,15 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist
protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt
sissenõudmiskulusid kokku summas 40 eurot, sh pärast lepingu ülesütlemist saadetud esimese
meeldetuletuskirja saatmise eest 20 eurot, teise meeldetuletuskirja saatmise eest 5 eurot ja
kolmanda saatmise eest 5 eurot.
3. Kohus võttis hagi 10.03.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile
kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide temale kättetoimetamisest.
4. Kostja, W.L kinnitas 31.03.2025. a e-kirjas dokumentide kättesaamist ja märkis
vastuseks, et tal ei ole hetkel võimalik maksta, sest tal ei ole sissetulekut. Midagi muud kostja
temale hagile vastamiseks määratud tähtaja jooksul ei esitanud.
5. Hageja esitas 23.04.2025. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja
teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub kohtul hagi rahuldada.
2 (5)
6. Kohus otsustas 27.08.2024. a määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus
menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks,
sh menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks
esitamiseks.
Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul midagi täiendavat ei esitanud.
Hageja esitas 10.09.2025. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles teatas, et jääb hagiavalduses
esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning palub kohtul hagi rahuldada. Lisaks esitas hageja
kohtule oma menetluskulude nimekirja.
KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on
võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega.
8. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja on võimalik rahuldada.
Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et kostja ja AS Inbank Finance
26.09.2023. a järelmaksulepingu nr L89013801055 (dtl 36-45), mille alusel andis AS Inbank
Finance (krediidiandja) kostjale kauba ostmiseks krediiti summas 621,29 eurot. Kostja
kohustus tagastama krediidisumma 621,29 eurot igakuiste osamaksetena, lõpptähtajaga
15.03.2026. a ja maksma krediidisummalt intressi 22 % aastas. Igakuiste osamaksete, sh
krediidi põhiosa ja intress, suurus oli 40,15 eurot (viimane osamakse 39,91 eurot).
05.08.2024. a saatis krediidiandja kostjale kirja (dtl 46), milles andis teada, et kostja on olnud
viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega, andis kostjale täiendava tähtaja
võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.08.2024. a ja hoiatas, et kui võlgnevust selleks tähtajaks
ei tasuta, võidakse leping üles öelda. 27.08.2024. a saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu
ülesütlemise kohta (dtl 47), kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust temale antud täiendava
tähtaja jooksul. 28.08.2024. a teavitas krediidiandja kostjat lepingust tulenevate nõuete
loovutamisest hagejale (dtl 52). Hageja saatis kostjale 29.08.2024. a, 06.09.2024. a ja
23.09.2024. a võlateatised ja nõudis võlgnevuse tasumist (dtl 61-73).
Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla
summas 621,29 eurot, intressivõla summas 137,97 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot
ning viivise põhivõlalt lepingujärgses intressimääras, s.o 22% aastas alates lepingu
ülesütlemisest kuni põhivõla nõude täitmiseni.
VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4
kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles
öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse
rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist)
alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette
nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist
majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu
alusel issenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale
saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe
kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS § 164
lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS §
167 lg-st 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja
õigused intressile ja leppetrahvile. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse
rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse
3 (5)
rikkumine ei ole vabandatav.
Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel on hageja nõuded kostjalt nii krediidilepingust
tuleneva põhivõla, intressivõla, viivise ja ka võla sissenõudmiskulude saamiseks põhjendatud.
Kostja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid vaidlustanud. Muu hulgas ei ole kostja
vaidlustanud seda, et ta ei täitnud krediidilepingust tulenevat maksekohustust ja tal on
krediidilepingu järgi tagastamata krediidi põhiosa 621,29 eurot ja lepingu ülesütlemise
seisuga intressid summas 137,97 eurot. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et krediidileping
on krediidiandja poolse ülesütlemisega lõppenud 27.08.2024. a ja alates sellest ajast on
nõuded muutunud sissenõutavaks ning hagejal, kellele krediidiandja kui esialgne võlausaldaja
on nõuded loovutanud, on õigus nõuda kostjalt nõuete täitmist, lisaks viivist põhivõla
tasumisega viivitamise eest ning võla sissenõudmise kulusid.
Vastuseks hagile on kostja teatanud vaid, et tal ei ole hetkel võimalik maksta, sest tal ei ole
sissetulekut. Kostja sellisest vastusest võib aru saada, et oma varalise seisundi tõttu ei suuda ta
nõuet täita. Kohus selgitab, et asjaolu, et võlgnikul puuduvad vahendid kohustuse täitmiseks,
ei vabasta teda vastutusest ega anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas seda kostjale
ka kirjaliku menetluse määramise määruses, milles tegi ühtlasi pooltele ettepaneku lõpetada
menetlus kompromissiga. Kostja kohtu selgitustele ega kompromissi ettepanekule ei
vastanud.
Kohus leiab, et kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud krediidilepingu nr L89013801055
puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. TsMS § 438 lg 1 kohaselt
kohaldab õigust kohus ja sellest tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust ka siis,
kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tuvastatav nõude
aluseks oleva tarbijakrediidilepingu või selle osas tühisus ega vastuolu seadusega. Lepingu
krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ja hageja esitatud
asjaoludest võib järeldada, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel VÕS § 4034 kohaselt
vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja
põhivõla summas 621,29 eurot, intressivõla summas 137,97 eurot ja võla sissenõudmise kulud
summas 40 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt. TsMS
§ 367 kohaselt mõistab kohus välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks
muutunud viivise kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina põhivõlalt. Hageja on
arvestanud hagi esitamise, s.o 28.02.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise
suuruseks 69,15 eurot. Kohus arvutas, et viivis 621,29 euro suuruselt põhivõlalt määraga 22%
aastas on perioodi eest alates 01.03.2025. a kuni 16.10.2025. a summas 86,13 eurot. Seega
mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 16.10.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud
viivise kokku summas 155,28 eurot ja alates 17.10.2025. a viivise 22% põhivõlalt aastas kuni
põhivõla nõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud
kostja kanda.
10. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude
suuruse.
4 (5)
Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 109-111) kohaselt on tema menetluskulud kokku
summas 891,50 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja lepinguliste esindajate
tasu summas 611,50 eurot.
Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.
Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks.
Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 280 eurot. Riigilõivu on
tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu
summas 280 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatuks üksnes osaliselt.
TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-
s 218 sätestatu kohaselt.
Hagejat on esindanud menetluses juristid Julianuse Õigusbüroo OÜ-st, Ahto Järvela ja Sigrid
Rahkema. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguliste esindajate tasu
maksekäsu kiirmenetluse avaldamise eest 20 eurot ja hagimenetluses tehtud toimingute eest
ajaarvestuse alusel toimingute eest ajakuluga kokku 3,5 tundi alljärgnevalt: 1)
alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja
koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine – 2,5 h; 2) seisukoha koostamine kostja
vastusele – 0,5 h; 3) lõpliku seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja täiendamine –
0,5 h. Hageja esindajate taotletav tasumäär on 169 eurot tund ilma käibemaksuta.
Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, on iseenesest märgitud hageja esindajate
toimingud olnud vajalikud. Arvestades aga seda, et tegemist ei ole õiguslikult oluliselt
keeruka nõudega ega mahukate tõenditega, arvestades ka hagihinda, on hageja esindajate
nõutav tasu osaliselt ülemäärane. Arvestades menetluse asjaolusid loeb kohus mõistlikuks ja
põhjendatuks hageja lepinguliste esindajate tasu kokku summas 300 eurot.
Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 580 eurot, sh
280 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 300 eurot lepinguliste esindajate tasu. Vastavalt
menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 580 eurot kostjalt
hageja kasuks välja.
Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt
hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask
Kohtunik
5 (5)