2-25-108004/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-108004

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D Ki vastu

võlgnevuse 4633,45 euro, intressi 146,10 euro,

haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulude 50 euro,

viivise 228,11 euro ja lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

5072,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja D K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista D Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue)

2298,04 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena alljärgneva

maksegraafiku alusel:

Maksepäev Jääk Osamakse

16.03.2026 2298,04 84,03

16.04.2026 2214,01 130,45

16.05.2026 2083,56 131,97

16.06.2026 1951,59 132,46

16.07.2026 1819,13 133,93

16.08.2026 1685,20 134,50

16.09.2026 1550,70 135,54

16.10.2026 1415,16 136,92

16.11.2026 1278,24 137,62

16.12.2026 1140,62 138,96

16.01.2027 1001,66 139,74

16.02.2027 861,92 140,81

16.03.2027 721,11 142,43

16.04.2027 578,68 142,99

16.05.2027 435,69 144,19

16.06.2027 291,50 145,19

16.07.2027 146,31 146,31

3. Välja mõista D Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 8,90% aastas otsuse

resolutsiooni punktis 2 nimetatud maksete hilinemise korral tasumata osamakse

summast kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 55% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 45%

ulatuses D Ki kanda.

2. Välja mõista D Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 428,85

eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb D Kil tasuda Aktiva Finance

Group OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse D Ki (kostja) vastu 4982,25 euro saamiseks. Kohus tegi 19.03.2025

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas 04.06.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle

menetlemiseks kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 16.06.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse 4633,45 eurot, intressi 146,10 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 228,11 eurot ja viivise alates

17.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.01.2021 xxx (esialgne võlausaldaja) ja kostja

tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 7999 eurot. 03.03.2023

sõlmiti kokkulepe laenulepingu nr XXX muutmiseks. Alates lepingu muutmise kokkuleppe

jõustumisest kannab leping numbrit XXX. 22.12.2023 sõlmiti kokkulepe laenulepingu nr

XXX muutmiseks. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit

XXX. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 10,85% aastas ja intressimäär 8,9% aastas.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.11.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. xxx loovutas 27.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on

toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 3365,55 eurot, seega on tasumata

põhiosa summas 4633,45 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 8,9%

aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 8. osamaksest, s.o 16.08.2024, kuni ülesütlemiseni,

s.o 26.11.2024, summas 146,10 eurot (35,51 + 34,65 + 32,70 + 32,91 + 10,33). Kostja intressi

tasunud ei ole. Vastavalt lepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu,

mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 26.11.2024 laenulepingu ülesütlemise seisuga

oli kostjal tasumata 16.08.-16.11.2024 osamaksete laenuhaldustasud 10 eurot (4 x 2,50).

Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel

lähtudes VÕS 1132

lg-s 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste p-st 4.6. Hageja

sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 06.12.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25

eurot, 18.12.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 27.12.2024 kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4633,45 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates, s.o 26.11.2024, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

16.06.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras 8,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste

p-ga 6.1. Hageja nõuab viivist summas 228,11 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu

põhinõudelt, s.o 4633,45 eurot, kuni sellekohase tasumiseni alates 17.06.2025 lepingujärgse

viivisemääras 8,9% aastas.

Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni.

Hageja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva

kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui

kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametilt. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses: igakuised

sissetulekud 1500 eurot ja kohustused 100 eurot. Seega on hageja tõendanud, et on kogunud

ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku

seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste, kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja

kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud

andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-

eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete

kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning

hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse

kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid.

Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei

ole talle kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on

krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on

edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on

temale arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma

tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen

on kohustus, mida tuleb täita.

4. Hageja esitab VÕS § 403 lg 7 järgse ümberarvestuse, juhuks, kui kohus peaks leidma, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel laenu

kokku summas 7999 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 5700,96

eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2298,04 eurot

(7999 - 5700,96). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul

lugeda lepingut 26.11.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas. 16.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas

4530,04 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 5700,96 eurot. Hageja palub välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 2298,04 eurot TsMS § 369 alusel

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivise intressimääraga võrdses määras 8,90% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

KOTJA VASTUVÄITED

5. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402) tulenevate kohustuste

täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise

nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud

sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille

kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse

kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1).

9. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

09.01.2021 sõlmisid xxx (esialgne võlausaldaja) ja kostja laenulepingu nr XXX, mille

alusel sai kostja laenu summas 7999 eurot, intressimääraga 8,90% aastas, viivise

määraga 8,90% aastas, krediidi kulukuse määraga 10,85% aastas, viimase osamakse

tähtpäev oli 15.01.2027 ning lepingule kohaldusid xxx AS-i üldtingimused (dtl 43-49,

80-86);

-

03.03.2023 sõlmisid pooled kokkulepe laenulepingu nr XXX muutmiseks (alates

lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit XXX), milles

leppisid kokku põhiosa maksepuhkuses alates 16.02.2023 kuni 15.06.2023 (dtl 51-56);

-

22.12.2023 sõlmisid pooled kokkulepe laenulepingu nr XXX muutmiseks (alates

lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit XXX), milles

leppisid kokku põhiosa maksepuhkuses alates 16.12.2023 kuni 16.04.2024 ning

laenujääk kokkuleppe sõlmimise seisuga oli 5075 eurot (dtl 58-61);

-

05.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 87);

-

26.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 88);

-

27.11.2024 loovutas xxx kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid (dtl 89);

-

kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 5700,96 eurot (dtl 113-134).

10. Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

11. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab

asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt

Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st

5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid

(vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg

1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka

ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal

algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

12. Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt

otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

13. Krediidi kulukuse määr oli 09.01.2021 sõlmitud laenulepingu XXX järgi 10,85% aastas.

Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 2021. a jaanuaris 20,09%. Seega ei ületa

kõnealuse tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (s.o 10,85%) Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

enam kui kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

seadusega kooskõlas ning lepingu tühisuse alus puudub.

14. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

15. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja

lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

16. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

17. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-

21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (vt

Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 21).

18. Hageja selgitas, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametilt. Laenu taotluses märkis kostja: igakuised sissetulekud 1500 eurot ja kohustused

100 eurot (dtl 90).

19. Esmalt märgib kohus, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sise-eeskirjad

krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on

krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib

selle põhimõttega vastuolus olla (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-22-147995, p 12.1.). Lisaks ei ole hageja vastavat krediidiandja sise-eeskirja

kohtule esitanud, kuid hageja väitel hindas krediidiandja üksnes kostja sissetulekute ja

kohustuste vahet. Seetõttu kontrollib kohus, kas hageja viis läbi kostja krediidivõimelisuse

kontrolli.

20. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 08.01.2021 laenutaotlusel märkinud, et tema

igakuised sissetulekud on 1500 eurot ja kohustused 100 eurot ning ülalpeetavad ja tööandja

puuduvad (vt dtl 90). Hageja väited, et esialgne võlausaldaja tegi päringud

maksehäireregistrisse ja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt, on tõendamata.

Hageja on tõendina esitanud hagi esitamise päeval (16.06.2025) tehtud maksehäireregistri

väljavõtte (vt dtl 91), kuid laenutaotluse esitamise kuupäevaga ei ole väljavõtteid lisatud.

Maksu- ja Tolliameti väidetava väljavõtte osas on hagejal hagis märgitud kolm rida (vt dtl

35), tõendit esitatud ei ole ning selliselt hagis välja toodud ridadest ei saa kohus kuidagi

järeldada, et tegemist on üldse Maksu- ja Tolliameti andmetega ning millal on vastav päring

tehtud ja kelle kohta.

21. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt esitatud ja tema kohta kogutud teabe põhjal võimalik

tuvastada, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja ei ole vaatamata kohtu 17.06.2025 antud

korraldusele esitanud tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. KAVS

§ 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei

ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas ei ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli

suuteline oma väidetava sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka

laenu. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta ei

saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et

kostja on krediidivõimeline. Avalikest registritest andmete kogumine ei too kaasa

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Nendest andmetest ei ole võimalik järeldada,

et kostja oli krediidivõimeline.

22. Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik

kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Kostja sai laenulepingu alusel laenu kokku

summas 7999 eurot (dtl 62) ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 5700,96

eurot (dtl 113-134). Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadud summa

2298,04 eurot (7999 – 5700,96).

23. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei

ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi

osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus

oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe

asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on madalam. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude

nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p

24).

24. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära (0%) ja muude kulude

vähendamisega (vt dtl 135). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda

lepingut 26.11.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas. Tsiviilkohtumenetlusõiguses võimaldab TsMS § 369 nõuda pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. TsMS § 369

alusel võib laenusumma (osamaksed) välja mõista ka tulevikku suunatult, lähtudes eeldusest,

et kohustatud isik ei täida oma kohustust vabatahtlikult ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2298,04 eurot edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvate tagasimaksetena järgmiselt:

Maksepäev

Jääk

Osamakse

16.03.2026

2298,04

84,03

16.04.2026

2214,01

130,45

16.05.2026

2083,56

131,97

16.06.2026

1951,59

132,46

16.07.2026

1819,13

133,93

16.08.2026

1685,20

134,50

16.09.2026

1550,70

135,54

16.10.2026

1415,16

136,92

16.11.2026

1278,24

137,62

16.12.2026

1140,62

138,96

16.01.2027

1001,66

139,74

16.02.2027

861,92

140,81

16.03.2027

721,11

142,43

16.04.2027

578,68

142,99

16.05.2027

435,69

144,19

16.06.2027

291,50

145,19

16.07.2027

146,31

146,31

25. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le

367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Laenulepingus on pooled kokku leppinud

viivise määras 8,90% aastas. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise 8,90% aastas otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud maksete hilinemise korral

tasumata osamakse summast kuni põhinõude täitmiseni.

26. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevuse (põhinõue) 2298,04 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena

maksegraafiku alusel (otsuse resolutsiooni p 2) ja viivise 8,90% aastas otsuse resolutsiooni

punktis 2 nimetatud maksete hilinemise korral tasumata osamakse summast kuni põhinõude

täitmiseni. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

28. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 45% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 55% ulatuses hageja ja 45% ulatuses kostja

kanda.

29. Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 100), mille

järgi on tema menetluskuludeks riigilõiv kokku summas 595 eurot (dtl 101) ja õigusabikulud

358 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine (TsMS § 4842) 20 eurot; täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi.

Nimekirja kohaselt on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Veel kinnitab hageja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

tsiviilasja kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

30. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud

lepingulise esindaja vahendusel. Seega saab eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.

31. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle

kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et

hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt

kantavad õigusabikulud menetluskulud.

32. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku 595 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt

hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele).

33. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on

hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 2 tunni ulatuses, tunnihinnaga 169 eurot

(käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud

õigusabile kokku 338 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

34. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; 27.05.2020 otsus

tsiviilasjas 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p

14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ning vastava toimingu

keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

115-13, p 25).

35. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu asja keerukust ja mahukust arvestades

asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik.

Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate

dokumentidega. TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus

või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava

riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid

avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu

kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seega on maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise toimingu kulud hüvitatavad 20 euro

ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv esindaja tunnitasu (käibemaksuta) on

kohtu hinnangul samuti põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks

suuruseks 358 eurot (käibemaksuta).

36. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 428,85 eurot

(s.o 953 eurost 45%).

37. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse

täitmiseni.

38. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)