2-23-5147/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5147

Kohtuasi

KK 7 OÜ hagi I.B

vastu kahjuhüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

I.B

apellatsioonkaebus ja

KK 7 OÜ

vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

I.B apellatsioonkaebus 11 444,68 eurot

KK 7 OÜ vastuapellatsioonkaebus 22 100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja KK 7 OÜ (registrikood 14611084), seaduslik

esindaja M.B

Kostja I.B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.03.2025 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta KK 7 OÜ hagi täies ulatuses rahuldamata

ja maakohtu menetluskulud KK 7 OÜ kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.

2. Rahuldada I.B apellatsioonkaebus.

3. Jätta KK 7 OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud KK 7 OÜ kanda.

5. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt

:

5.1. Võtta vastu KK 7 OÜ loobumine ja lõpetada menetlus KK 7 OÜ nõudes

mõista I.B-lt välja 5950 eurot ja viivis viidatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagiavalduse I.B-le kättetoimetamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

5.2. Jätta KK 7 OÜ hagi täies ulatuses rahuldamata.

5.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud KK 7 OÜ kanda.

2-23-5147

5.4. Mõista KK 7 OÜ-lt I.B kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude

hüvitis 840 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. KK 7 OÜ (hageja) esitas 04.04.2023 Harju Maakohtule I.B (kostja) vastu hagi, milles

palus mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 6307,18 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis

30 000 eurot ning viivis põhinõudelt (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates hagi

kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem

kui põhinõude kogusumma.

Hageja loobus 16.12.2024 nõudest mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 5950 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt toimus 20.04.2022 Tallinnas Kassi tn 14 kostja põhjustatud

liiklusõnnetus, mille käigus sõitis kostja sõiduautoga tahtlikult suurel kiirusel otsa Cle

(kannatanu) tekitades viimasele kehavigastusi – kandluumurd, hematoom paremal otsmikul,

pindmised vigastused paremal põlvel, säärel, hüppeliigesel, mõlemal küünarnukil, kõhul ja

rinnakul. Kostja põhjustatud kehavigastuste tõttu oli kannatanu töövõimetu ajavahemikul

21.04.–22.06.2022.

1.2. Kannatanul tuli liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste tõttu osta jala toetuseks

ortoos maksumusega 15 eurot. Kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel muutusid

kasutuskõlbmatuks kannatanu jope ja teksapüksid. Kannatanu ostis uue jope 208,99 euro eest

ja uued teksapüksid 133,19 euro eest.

1.3. Kostja põhjustas kannatanule ka füüsilist ja hingelist valu.

1.4. Kannatanu on loovutanud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagejale.

Hageja tasus kannatanule kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamisest tulenevate kahju

hüvitamise nõuete eest samaväärse sooritusega, s.o maksis õiglase tasu.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-23-5147

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hageja käsitlus liiklusõnnetusest tõele. Kostja ei ole

kannatanule varalist ega mittevaralist kahju tekitanud.

2.2. Kannatanu lõhkus 20.04.2022 kirvega kostja sõiduki klaasi. Kostja teatas rünnakust

politseile ja asus koos politseiga kannatanut taga ajama. Põgenedes kostja ja politsei eest

hüppas kannatanu üle kahemeetriste piirdeaedade tekitades ise endale kehavigastusi.

2.3. Ebaõige on, et hageja väidetud sündmus toimus aadressil Tallinn, Kassi tn 14. Kiirabi viis

kannatanu haiglasse aadressilt Tallinn, Iva tn 12, mis on 350 m kaugusel Kassi tn 14

asukohast. Kui kannatanul oleks olnud jalaluumurd, ei oleks ta saanud ronida üle piirdeaedade

ja liikuda Iva tn 12 asuva kohviku juurde mööda künklikku ja ebatasast maapinda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus võttis 31.03.2025 otsusega vastu hageja loobumise ja lõpetas menetluse

hageja nõudes mõista kostjalt välja 5950 eurot ja viivis sellelt. Maakohus rahuldas hagi

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 357,18 eurot ja

mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2395,34 eurot ja

viivise põhinõudelt (10 357,18 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates

31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude (10 357,18 eurot)

summa.

Menetluskulud jäid 30% ulatuses kostja kanda ja 70% ulatuses hageja kanda. Maakohus

määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja menetluskulud jäid

rahaliselt kindlaks määramata.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud, et kostja on kannatanule

autoga otsa sõites tekitanud viimasele kehavigastusi.

3.1.1. Hageja esitas kohtule kannatanu väärteomenetluses tunnistajana 01.11.2022

ülekuulamise protokolli, mis on käsitatav dokumentaalse tõendina. Kuigi hageja paneb kostja

vastu maksma kannatanule kuulunud nõuet, ei anna see alust kannatanu ütlustes kahelda.

Kannatanut hoiatati väärteomenetluses valeütluste andmise eest, ning kannatanu ütlused

riimuvad muude asjas esitatud tõenditega.

Kannatanu ütluste kohaselt jälitas kostja teda ning sõitis kannatanule suurel kiirusel ja

tahtlikult otsa. Kannatanu lendas üle kostja auto kapoti ja kukkus asfaldile. Kui kannatanu

püsti tõusis, nägi ta, et kostja liikus eemale, pööras ja hakkas uuesti suurel kiirusel kannatanu

suunas liikuma eesmärgiga talle veelkord otsa sõita. Kannatanul õnnestus asfaltplatsilt ära

roomata kõrvalasuvasse metsa ning kostja lahkus sealt autoga. Kannatanu helistas numbrile

112 ja palus abi. Kannatanu suundus ca 50 meetri kaugusel asuva kohviku juurde, kuhu

saabus ka kiirabi ja politsei. Kiirabi viis kannatanu haiglasse.

3.1.2. Hageja esitatud kostja sõiduauto videokaamera salvestistest nähtub, et kostja ajas

kannatanut autoga taga.

3.1.3. Politsei 20.04.2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt võeti sündmuskohalt kostja

juhitud sõiduauto detaili tükk. Sõiduki ülevaatamisel fikseeris politsei kapotil nihkejäljed ja

selle, et auto esiosa numbrimärk on eraldunud. 20.04.2022 kostja sõidukist tehtud fotodel on

näha nihkejälgi kapotil, auto numbrimärgi raam ja kaitseraud on katki ning auto esiosa

numbrimärk on eraldunud. Sündmuskohast tehtud fotodel on näha, et asfaltplatsil lebab

numbrimärgi raami alumine osa.

2-23-5147

3.1.4. Kostja autos asunud videokaamera salvestised kinnitavad, et kostja ajas kannatanut

mööda tühermaad autoga taga. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, fotod ja kannatanu

ülekuulamisel antud ütlused tõendavad, et kostja sõitis kannatanule autoga otsa, mille

tulemusena lendas kannatanu üle auto kapoti ja kukkus asfaldile. Lisaks kannatanu ütlustele

räägivad viidatud versiooni kasuks nihkejäljed auto kapotil ja auto esiosa (katkine

numbrimärgi raam ja kaitseraud, eraldunud numbrimärk) kahjustused, millised saavad tekkida

liikuva auto ja jalakäija kokkupõrkel.

3.1.5. Liiklusõnnetuse toimumiskohalt toimetati kannatanu Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse,

kus tal tuvastati järgmised vigastused: kandluumurd, hematoom paremal otsmikul, pindmised

vigastused paremal põlvel, säärel, hüppeliigesel, mõlemal küünarnukil, kõhul ja rinnakul.

3.1.6. Väärteomenetluses Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) korraldatud ekspertiisi

(ekspertiisiakt) kohaselt võivad kannatanu tervisekahjustused olla tekitatud tömbi eseme

toimel ekspertiisimääruses näidatud ajal ja kannatanu kirjeldatud viisil – 20.04.2022

liiklusõnnetuse käigus, näiteks jalakäija ja liikuva transpordivahendi kokkupõrkel koos

jalakäija järgneva paiskumisega kõvale tömbile pinnale (näiteks kapotile ja/või pinnasele).

Seejuures ei saa välistada võimalust, et nn esmaslöögi võis kannatanu saada vastu parema

sääre eespinda. Samuti ei saa täielikult välistada võimalust, et kandluumurd võis tekkida

kõrgelt alla (näiteks üle aia) hüppamise tagajärjel.

3.2. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kannatanu tekitas ise endale kehavigastusi üle

piirdeaedade ronides ja sealt alla hüpates.

3.2.1. Kannatanu kinnitas väärteoasjas antud ütlustes, et pärast autoga otsasõitu õnnestus tal

asfaldiplatsilt ära roomata kõrvalasuvasse metsa, kust ta suundus edasi ca 50 meetri kaugusel

asuvasse kohvikusse. Kostja esitas foto, kuidas kannatanu ronib üle aia. Samas on kostja

esitatud pildilt näha, et aed on rajatud mullapinnasele. Sama asjaolu kinnitavad ka hageja

esitatud fotod aiast, millest ta üle ronis. Maakohus leidis, et mullapinnas on pehme ja sellele

maandudes on oht saada luumurdu väiksem.

3.2.2. Maakohtu hinnangul ei olnud usutav, et kannatanu oleks kehavigastusi (sh

kandluumurru) saanud üle piirdeaedade ronides ja sealt alla hüpates. Kannatanu seletused

väärteomenetluses, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, haigla koostatud

dokumendid ja ekspertiisiakt tõendavad, et kannatanu sai kehavigastusi kostja poolt autoga

otsasõidu tulemusel.

3.2.3. Maakohtule oli usutav hageja seletus, et kandluumurd ei välista liikumist ning et pärast

luumurru saamist jõudis kannatanu liiklusõnnetuse kohalt 350 meetri kaugusel asuvasse

kohvikusse tänu sellele, et adrenaliinitase oli pärast otsasõitu niivõrd kõrgel, et valuaisting oli

pärsitud ja ta ei tundnud valu.

3.3. Eelneva kokkuvõtteks leidis maakohus, et kostja on tekitanud kannatanule õigusvastaselt

kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 järgi. Kostja ei tõendanud õigusvastasust välistavaid

asjaolusid (VÕS § 1045 lg 2). Kostja põhjustas kahju tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes.

Kostja, sõites kannatanule autoga otsa, soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Kuna kostja

põhjustas kannatanule tervisekahjustused tahtlikult, puudub ka võimalus, et kostja vabaneks

vastutusest, tõendades oma süü (VÕS § 1050) puudumist. Kostja ei ole tõendanud, et VÕS §

1052 lg-tes 1 ja 2 toodud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist.

2-23-5147

3.4. Hageja on tõendanud, et kostja tegevuse tõttu kandis kannatanu kulu ortoosile 15 eurot

(dtl 71). Hagejal on õigus nõuda kostjalt viidatud kulu hüvitamist VÕS § 130 lg 1 alusel.

Samuti on hageja tõendanud, et kostja tegevuse tõttu kandis kannatanu kulusid teksapükstele

133,19 eurot ja jopele 208,99 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viidatud kulude

hüvitamist VÕS § 128 lg-te 1–3 alusel. Kannatanul tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel

esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 2). Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus kostjalt

hageja kasuks välja kokku 357,18 eurot (15 eurot + 133,19 eurot + 208,99 eurot).

3.5. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 10 000

eurot, arvestades, et kostja sõitis kannatanule tahtlikult otsa tekitades talle raskeid

kehavigastusi. Kannatanu viibis ajavahemikul 21.04.–22.06.2022 töövõimetuslehel. Kostja ei

ole kohtueelselt ega kohtumenetluses kannatanu käest vabandust palunud ega oma tegevust

kahetsenud.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on hageja moonutanud hagi aluseks olevaid

asjaolusid. Kannatanu lõhkus 20.04.2022 kirvega kostja auto akna. Kostja teatas sellest

politseile ja asus koos politseiga kannatanut taga ajama, eesmärgiga kannatanu kinni pidada.

Kannatanu põgenes üle 2,5 meetriste piirdeaedade ja tekitas ise endale seeläbi kehavigastusi.

4.2. Maakohus hindas üksnes hageja tõendeid (kannatanu väärteoasjas antud ütlused ja EKEI

ekspertiisiakt) ja tegi seda ebaõigesti. Maakohus jättis kostja tõendid (sh kostja väärteoasjas

antud ütlused) hindamata. Tõendid ei kinnita, et kostja tekitas kannatanule kahju.

4.2.1. Kannatanu ei ole kinnitanud, et ta sai vigastada autoga toimunud kokkupõrke

tagajärjel. Kostja ei nõustu, et tema auto põrkas kannatanuga kokku Tallinnas, Kassi tn 14.

Isegi kui kokkupõrge toimus, ei järeldu sellest automaatselt, et kokkupõrge põhjustas

kannatanule tervisekahjustuse. Kokkupõrked võivad olla erineva raskusastmega. Kannatanu

on kinnitanud, et ta tundis valu alles siis, kui ta jõudis Iva tn 12 asuvasse kohvikusse.

4.2.2. Maakohus jättis Kassi tn-l toimunud sündmuse asjaolud tuvastamata. Fotodelt ja

videofailist on näha, et kannatanu jookseb mööda Kassi tn-t ja ronib üle 2,5-meetrise aia nagu

terve inimene. Selleks, et Iva tn 12 kinnistule pääseda, pidi kannatanu ületama veel ühe 2,5

meetrise aia. Maakohus leidis, et kannatanu jooksis nii kiiresti seetõttu, et ta oli adrenaliini

mõju all ega tundnud valu. Seda väidet oleks hagejal aga tulnud tõendada. Kuna tegemist on

erialaseid teadmisi nõudva hinnanguga, ei saanud maakohus ilma tõenditeta selliseid järeldusi

teha.

4.2.3. Samuti on tõendamata hageja väide, et aiaalune maapind oli pehme ja seetõttu ei saanud

kannatanu 2,5-meetriselt aialt maha hüpates jalga murda. Maakohtu asjaomane järeldus on

vastuolus ka EKEI ekspertiisiaktis tooduga, et välistada ei saa, et kannatanu jalaluu murd

tekkis üle aia hüpates.

EKEI ekspertiisiakt ei tõenda kostja süüd. EKEI ekspertiisiakti kohaselt võis kannatanu

tervisekahjustuse põhjuseks olla nüri esemega tekitatud trauma ekspertiisiarvamuses

kirjeldatud ajal ja viisil – nagu on kannatanu kirjeldanud liiklusõnnetuse käigus. EKEI

2-23-5147

ekspertiisakti kohaselt on kaks võimalust, kuidas kannatanu jalaluu purunes. EKEI ei

välistanud, et kannaluu murd võis tekkida kõrguselt (nt üle aia) alla hüppamise tagajärjel.

4.3. Kannatanu väärteoasjas antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Vande andmine väärteoasjas

ei kinnita kannatanu ütluste õigsust.

Kannatanul on psüühika häiritud ja perioodiliselt esinevad käitumishälbed. Maakohtul oleks

tulnud teha kannatanule psühhiaatriline ekspertiis. Kannatanu ja kostja vahel on alates 2019.

aastast väga vaenulikud suhted. Kannatanul ja kostjal on vastastikused rahalised nõuded ja

arvukalt kohtuvaidlusi. Kannatanu tekitas kostjale korduvalt kahju, kahjustades kostja vara.

Kannatanu ei ole kostja suhtes erapooletu.

4.4. Maakohtu otsus on vastuolus Politsei- ja Piirivalveameti otsustusega 20.04.2022

liiklusõnnetust puudutav väärteoasi koosseisu puudumise tõttu lõpetada.

4.5. Maakohtu otsusega kostja välja mõistetud mittevaralise kahju suurus on

ebaproportsionaalselt suur. Maakohus jättis arvestamata, et kannatanu sai vigastusi enda

agressiivse tegevuse tõttu. 20.04.2022 konflikti põhjustas kannatanu, kui ta ründas kostja

autot. Samuti jättis maakohus arvestamata kostja varalise olukorraga.

4.6. Hageja ei ole tõendanud ka kannatanule tekkinud varalist kahju ega seda, et kannatanu

riided sai kahjustada kostja süül. Vanade kulunud riiete asendamine uutega ei ole

põhjendatud.

4.7. Maakohus eksis viivise arvutamisel. Kuna osa viivisest (2395,34 eurot) on juba sisse

nõutud, ei saa viivise summa ületada 7604,66 eurot.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning

teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses.

6.1. Vastuapellatsioonkaebuse väidete kohaselt eksis maakohus mittevaralise kahju hüvitise

suuruse määramisel. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 30 000

eurot. Kostja ei vaielnud mittevaralise kahju suurusele vastu. Kahjuhüvitise vähendamine

eeldas, et kostja esitab asjaomase vastuväite. Maakohtul ei olnud õigust omal algatusel

kahjuhüvitist vähendada.

6.2. Maakohus eksis hageja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel, pidades hageja

lepingulise esindaja kulu ekslikult vajalikuks ja põhjendatuks üksnes 24 tunni ulatuses.

Hageja kandis kulu lepingulisele esindajale 31 tunni ja 15 minuti eest. Hageja on õigusabikulu

kandnud viimati märgitud ulatuses. Kohtu poole pöördumise põhjustas kostja tahtlik

õigusvastane tegevus.

2-23-5147

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi

rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas.

Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hageja hagi

tervikuna rahuldamata. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3

esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas,

millega maakohus mõistis hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Hageja

vastuapellatsioonkaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid muuta tuleb

kohtuotsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja hageja osas, milles hagi jäi

rahuldamata. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust tervikuna.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale tekkisid 20.04.2022 järgmised vigastused:

kandluumurd, hematoom paremal otsmikul, pindmised vigastused paremal põlvel, säärel,

hüppeliigesel, mõlemal küünarnukil, kõhul ja rinnakul. Pooled on apellatsioonimenetluses

jätkuvalt eri meelt selles, kuidas vigastused kannatanule tekkisid. Hageja leiab, et kannatanu

vigastused tekkisid seetõttu, et kostja sõitis kannatanule autoga otsa. Kostja leiab, et

kannatanu vigastused (eelkõige kandluumurd) tekkisid kannatanu ronimisel üle piirdeaedade

ja sealt alla hüpates.

10. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus iseenesest õigesti, et kostja sõitis

kannatanule autoga otsa. Seda tõendavad maakohtu otsuses viidatud tõendid – kannatanu

väärteomenetluses tunnistajana 01.11.2022 ülekuulamise protokoll, politsei 20.04.2022

sündmuskoha vaatlusprotokoll ning 20.04.2022 kostja sõidukist ja sündmuskohast tehtud

fotod. Kostja ei vaielnud sellele asjaolule maakohtu menetluses ka vastu. Sellel, mis põhjusel

kostja kannatanule otsa sõitis (kostja väitel lõhkus kannatanu kostja auto akna), ei ole asja

lahendamisel määravat tähtsust.

11. Vaatamata sellele, et maakohus tuvastas õigesti kostja otsasõidu kannatanule, ei saa sellest

veel järeldada, et kannatanule tekkinud vigastused (sh kannaluumurru) põhjustas kostja.

Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus kannatanu vigastuste tekkepõhjuste hindamisel

tõendite hindamise nõuete vastu (TsMS § 232 lg 1) ning leidis seetõttu ebaõigesti, et

kannatanule tekkinud tervisekahjustused põhjustas kostja. Kannatanu võimalikud vigastused

otsasõidu järel on fikseerimata, sest kannatanu lahkus sündmuskohalt. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kannatanu tervisekahjustused tekkisid kokkupõrke tõttu

kostja autoga.

11.1. Kostja tõi esile, et pärast kokkupõrget autoga jooksis kannatanu mööda Kassi tn-t ning

ronis üle 2,5 meetrise piirdeaia, ning selleks, et pääseda et Iva tn 12 kinnistule, pidi kannatanu

ületama veel ühe 2,5 meetrise piirdeaia. Seda, et kannatanu ronis üle piirdeaedade, et pääseda

2-23-5147

Iva tn 12 kinnistule, ei ole hageja vaidlustanud (vt ka dtl 100). Maakohus leidis, et kannatanu

jooksis nii kiiresti seetõttu, et ta oli adrenaliini mõju all ega tundnud valu. Samuti märkis

maakohus, et kannatanu ei saanud 2,5 meetriselt piirdeaialt maha hüpates jalaluud murda,

kuna aiaalune maapind oli pehme.

11.2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on tuvastanud Iva tn 12 paikneva kohviku

kauguse Kassi tn 14 kinnistust, kus kannatanu kokkupõrge kostja autoga toimus, tuginemata

ühelegi tõendile. Maakohtu otsus on lisaks ka vastuoluline (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

Maakohus on otsuse p 7.1 kolmandas lõikes märkinud, et kohvik asus ca 50 meetri kaugusel

(dtl 237) ja otsuse p-s 8, et 350 meetri kaugusel (dtl 239). Ringkonnakohus tuvastab kostja

esitatud Maa- ja Ruumiameti plaani alusel, et Kassi tn 14 kinnistu ja Iva tn 12 kinnistu

paiknevad üksteisest ca 250 m kaugusel (dtl 101), nagu kostja maakohtu menetluses esile tõi

(dtl 92). Kannatanu on ka ise EKEI-le selgitusi andes märkinud, et ta jooksis 200–300 meetrit

(dtl 60 alguses). Viidatud Maa- ja Ruumiameti plaanil on toodud mõõtkava, mis võimaldab

kinnistute vahelist kaugust visuaalselt mõõta. Seega tuli maakohtul kostja vigastuste

tekkepõhjuste tuvastamisel arvestada mh sellega, et kannatanu suutis läbida ca 250 meetrit.

11.3. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kannatanu oleks saanud tal

tuvastatud kehavigastustega ronida ühe kahe ca 2,5 meetrise piirdeaia ning lisaks joosta ca

250 meetrit. Maakohtu hinnang, et kannatanu jooksis nii kiiresti seetõttu, et ta oli adrenaliini

mõju all, kannatanu ei tundnud valu, sest valuaisting oli pärsitud ning et kandluumurd ei

välista liikumist, ei põhine samuti ühelgi asjas esitatud tõendil. Kohtu poolt sellise hinnangu

andmine eeldab eriteadmisi ja asjaomast tõendit. Poolel tuleb oma väiteid menetluses

tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kohus ei saa rajada otsust sellele, mis kohtu arvates on usutav ja

mis mitte. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1).

11.4. Veel leidis maakohus, et kannatanu ei saanud 2,5 meetriselt piirdeaialt maha hüpates

jalga murda, sest aiaalune maapind oli pehme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi foto

põhjal (dtl 100) võimalik teha järeldusi selle kohta, kas aiaalune maapind oli pehme või mitte,

ja kas sellele ca 2,5 meetri kõrguselt maha hüpates on võimalik jalaluu murda või mitte. Ka

neid asjaolusid oleks hagejal tulnud tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kahju hüvitamise eeldusi ja

tõendamiskoormist on maakohus pooltele selgitanud (dtl 195, ajamärk 00:04:38).

11.5. EKEI ekspertiisiakti kohaselt võisid kannatanu vigastused tekkida tema kirjeldatud viisil

20.04.2022 liiklusõnnetuse käigus, näiteks jalakäija ja liikuva transpordivahendi kokkupõrkel.

Samas ei saanud EKEI hinnangul täielikult välistada võimalust, et kandluumurd võis tekkida

kõrgelt alla (näiteks aialt) hüppamise tagajärjel (dtl 62). Arvestades eelnevalt toodut ja EKEI

ekspertiisiaktis märgitut, ei saa välistada, et kannatanu vigastused (eelkõige kannaluumurd)

tekkisid piirdeaialt alla hüpates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kannatanu

selgitused on olnud vastuolulised. Hageja selgituste kohaselt ei tundnud kannatanu valu (dtl

195, ajamärk 00:10:48) ja ta tõusis praktiliselt kohe üles (dtl 39 lõpus). EKEI-le ekspertiisi

raames selgitusi andes märkis kannatanu aga, et pärast otsasõitu olid tal kõik kohad valusad

ning et parem jalg valutas eriti (dtl 60 alguses). Kui kannatanu ei tundud kokkupõrkel autoga

valu, siis ei saa ka vigastuste tekkimisel kannatanu ütlused kinnitada seda, et kannaluumurd

tekkis kokkupõrkel autoga. Seda enam, et kannatanu suutis väidetavate kehavigastustega

ronida ühe kahe ca 2,5 meetrise aia ning lisaks joosta ca 250 meetrit. Seejuures oli kannatanu

hiljem suuteline leidma kohviku väliterrassil endale vaba tooli ja helistama hädaabisse (vt dtl

60 alguses).

2-23-5147

11.6. Ülaltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väitega, et

hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas kannatanule kehavigastusi. Ainuüksi selle

tuvastamisest, et kostja sõitis kannatanule autoga otsa, ei piisa hagi rahuldamiseks. Siinsel

juhul ei saa välistada, et vigastused (eelkõige kannatanu kandluumurd) tekkisid piirdeaialt alla

hüpates. Kannaluumurd oli peamine (ainus) vigastus, mille tõttu kannatanu vajas arstiabi (vt

dtl 42–43; aga ka dtl 60 – „kiirabi viis kannatanu PERH-i, kus pandi jalg kipsi ja lasti koju“;

dtl 62, p 3). Muud vigastused (hematoom ja pindmised vigastused) ei vajanud vahetult nende

tekkimise järel ega hiljem arstiabi (vt ka dtl 60 alguses), mis võimaldab järeldada, et need ei

olnud tõsised.

11.7. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud, et kannatanule tekkinud kehavigastused tekkisid

kostja tegevuse tõttu, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi

rahuldas. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse.

11.8. Hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hageja hagi jääb tervikuna

rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas kannatanule kehavigastusi.

11.9. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse muudele väidetele ja 29.09.2025 seisukohtadele

märgib ringkonnakohus järgmist.

11.9.1. Kohtuasja toimikus ei ole kostja väärteoasjas antud ütlusi. Seega ei ole maakohus

eksinud, kui ei ole otsuses kostja asjaomaseid ütlusi hinnanud. Põhjendamatu on ka kostja

etteheide, et maakohtul oleks tulnud teha kannatanule psühhiaatriline ekspertiis. Kannatanu

vaimne tervis ei oma siinse asja lahendamisel tähtsust.

11.9.2. Kostja märgib õigesti, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles

(TsMS § 32 lg 1). Maakohus on kostjale enne 17.12.2024 toimunud kohtuistungit selgitanud,

et kohus ei taga kostjale istungiks tõlki ning et kostjal tuleb tõlk ise istungile kaasa võtta (dtl

181). Kostja teatas maakohtule, et tuleb istungile ilma tõlgita (dtl 183). Kuna kostja jättis tõlgi

kaasamata, ei olnud maakohtul asja lahendamine takistatud.

Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema

taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi (TsMS § 34 lg 1 esimene

lause). Viidatud sättest ei tulene kohtule tsiviilkohtumenetluses absoluutset kohustust tagada

isikule tõlge. Kohtul tuleb tõlk kaasata üksnes võimaluse korral. Kohus võib tõlgi leidmise

teha kohustuseks menetlusosalisele (TsMS § 34 lg 2 esimene lause).

Kostja tõi esile, et maakohtu kohtunik pidas 27.11.2024 toimunud istungi osaliselt vene

keeles, mis istungi helisalvestise kohaselt ka nii oli (dtl 197). Kuna maakohtu kohtunik on

kostja jaoks pidanud istungit osaliselt vene keeles ja kostja on suutnud menetluses läbivalt ise

esitada menetlusdokumente eesti keeles, on kostja saanud vaatamata tõlgi kaasamata jätmisele

oma õigusi maakohtu menetluses tõhusalt kaitsta. Eelnevale vaatamata rõhutab

ringkonnakohus, et ka kohtuistungid tuleb TsMS § 32 lg 1 kohaselt pidada eesti keeles.

Vajadusel tuleb poolel kaasata tõlk.

11.9.3. Nagu ringkonnakohus 02.09.2025 määruse p-s 5 juba viitas, siis maakohus selgitas

27.11.2024 kohtuistungil kostjale, et kohus ei arvesta materjalidega, mida kostja ei ole

esitatud e-toimiku kaudu. Kui kostja soovib internetis kättesaadavatele andmetele tugineda,

tuli kostjal need esitada e-toimiku kaudu (dtl 196, ajamärk 00:30:09). Eelnev on 17.12.2024

kohtuistungi protokollis kirjas (vt juba viidatud dtl 196, ajamärk 00:30:09). Kostja pidi

2-23-5147

maakohtu selgitustest ka aru saama, sest esitas 19.12.2024 täiendavate tõenditena fotod (dtl

198–214). Muid tõendeid kostja aga ei esitanud.

17.12.2024 kohtuistungi helisalvestis on lisatud protokollile ja see on digitoimikus

kättesaadav (vt dtl 197).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad poolte maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

13. Kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud menetluskulude nimekirja. Seega ei määra

ringkonnakohus kindlaks kostja maakohtu menetluskulusid.

14. Apellatsiooniastmes on kostja tasunud asja materjalidest nähtuvalt riigilõivu

apellatsioonkaebuselt 840 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Enammakstud

riigilõivu on ringkonnakohus tagastanud 04.06.2025 määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)