2-23-2073/76 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Hele Kaldma, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-2073

Tsiviilasi

Fhecs Solutions OÜ hagi Jarno Peipsi, Rasmus

Metssalu ja Mikk Kreevani vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. novembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Fhecs Solutions OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Fhecs Solutions OÜ (rg-kood 14720011),

lepinguline esindaja: Priit Janu

Kostja I: Jarno Peipsi (ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus

Kostja II: Rasmus Metssalu (endine perekonnanimi

Tilga; ik XXXXXXXXXXXX)

Kostja III: Mikk Kreevan (ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jarno Peipsi ja Mikk Kreevani taotlus määruskaebuse läbivaatamata

jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 11. novembri 2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada määruse põhjendusi.

3. Jätta Fhecs Solutions OÜ määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Fhecs Solutions OÜ kanda.

5. Jätta Fhecs Solutions OÜ riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427, § 696 lg 1).

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Fhecs Solutions OÜ (hageja) 6. veebruaril 2023 esitatud

ja 8. veebruaril 2023 täpsustatud nõudega hagi Jarno Peipsi (kostja I), Rasmus Metssalu

(kostja II) ja Mikk Kreevani (kostja III) vastu solidaarselt kahjuhüvitise 20 000 euro

väljamõistmiseks.

Kostja I oli äriregistri andmetel hageja asutaja, ainuosanik ja 8. maist 2019 kuni 17. jaanuarini

2020 juhatuse liige, alates 27. detsembrist 2019 on juhatuse liige kostja II. Tegelikkuses

korraldas ja koordineeris hageja majandustegevust kostja III, kes kasutas ära oma olulist mõju

juhatuse liikmete ja osanike üle; kostjad I ja II olid variisikud. Kostja I võõrandas hageja osa

16. jaanuaril 2020 kostjale II. Hagi hilisemate täienduste kohaselt on äriregistri andmed

juhatuse liikmete kohta ebaõiged, hageja juhatuse liige on jätkuvalt kostja I, kostja II ei ole

juhatuse liikmeks kunagi saanud. Hageja osanike otsused ja nende registrisse kandmise

korraldas kostja III koos Marko Järvaga ning hageja majandustegevust mõjutas ka Reilika

Orumaa, kes on Marko Järva elukaaslane.

Kostja I oli hageja Swedbank AS-is avatud arvelduskonto nr EE522200221071729063

allkirjaõiguslik isik ja kuni 11. maini 2020 kasutaja ning pangakaardi nr

XXXXXXXXXXXXXXXXX (pangakaart I) kasutaja. Kostja II oli hageja pangakaardi nr

XXXXXXXXXXXXXXXXX (pangakaart II) kasutaja. Kostja III oli kuni 19. detsembrini

2019 hageja internetipanga kasutaja (dtl 2–3).

Kostjad võtsid pangakaardiga I alusetult välja sularaha 19. detsembrist 2019 kuni 17. aprillini

2020 kokku 101 200 eurot ning pangakaardiga II alates 29. jaanuarist kuni 11. augustini 2020

kokku 116 810 eurot. Hageja raamatupidamises puuduvad selle kohta alg-, alus- ja/või

kuludokumendid ja raha ei ole ka kassas. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, kuidas raha

kasutati. Vähimatki tähtsust ei oma, kes raha kontolt välja võttis.

Samuti tegid kostjad hageja pangakontodelt vähemalt 35 050 euro ulatuses põhjendamatuid

ülekandeid. Kostjad kandsid Reilika Orumaa kontole 24. jaanuaril, 10. veebruaril 2020 jne

kontolt EE522200221071729063 vähemalt 5200 eurot ning 11.–29. märtsil, 29. aprillil, 4.

mail 2020 jne kontolt LT773500010007652141 vähemalt 22 650 eurot. 12. märtsil 2020

kandsid kostjad kontolt EE522200221071729063 kostjaga III ja Reilika Orumaaga seotud

Nav Capital OÜ kontole 7200 eurot. Hageja raamatupidamises puuduvad selle kohta alg- ja

alusdokumendid. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, millise vastusoorituse eest või kohustuse

täitmisena väljamaksed tehti.

Alusetute toimingutega põhjustati hagejale kahju vähemalt 253 060 eurot, kuid hageja nõuab

üksnes 20 000 euro väljamõistmist. Kostjad on koostöös ja läbi erinevate skeemide

omastanud hageja vara või pööranud selle kolmandate isikute omandisse või valdusesse.

Kostjad rikkusid hageja juhatuse liikmetena raamatupidamise korraldamise ja vara hoidmise

kohustust. Kostjad I ja II vastutavad äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 35 alusel ning kostja III nendega solidaarselt ÄS § 1671 alusel, kahjuahel tekkis

kostja III tegevuse tulemusel. Hiljem leidis hageja, et kuna kostja II ei ole juhatuse liige

olnud, vastutab ka tema ÄS § 1671 ja võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 6 alusel. Hagi kostja II

vastu tuleks jätta läbi vaatamata, kuid tagasi hageja hagi selles osas ei võta.

Hageja täpsustab oma nõude kujunemist pärast seda, kui kostjad on esitanud hageja

raamatupidamise kuludokumendid ning kohus lahendanud hageja tõendite kogumise taotluse.

Hageja märkis 9. oktoobri 2024 avalduses ka seda, et raamatupidamisdokumentidest ja

käibedeklaratsioonidest nähtuvalt esitas hageja 30. detsembrist 2019 kuni 21. juulini 2020

arveid kokku 363 092,64 euro ulatuses (302 577,20 eurot, käibemaks 60 515,44 eurot).

Kostjate esitatud Marko Järva kinnituskirja järgi võttis ta kostjatelt vastu hageja pangakaardid

ja hageja kontodelt välja sularaha ning tagastas käibemaksuta summad arvete saajatele. Kui

hageja tegevus seisnes arvete väljastamises ja sularaha tagastamises, tekkis hagejal selle

tulemusena tulu vähemat 60 515,44 eurot. Seega tekitasid kostjad hageja vara vähenemise

vähemalt 60 515,44 euro ulatuses, millest tuleb kostjatelt solidaarselt mõista välja 20 000

eurot.

2. Kostjad I ja III vaidlesid hagile vastu, leides mh, et hageja ei ole välja toonud, millise

ajavahemiku ning milliste tehingute või toimingutega seoses ta 20 000 euro hüvitamist nõuab.

Arusaamatuks jääb ka see, kas väidetav kahju tekkis seoses sularaha väljavõtmise või

ülekannete tegemisega. Hageja peab selgelt välja tooma, milliste konkreetsete toimingute või

tehingute alusel ta kahju hüvitamist nõuab ja kuidas on need seotud konkreetse kostjaga.

Kostjad ja kohus ei saa ise määrata hagi alust, see tuleb tuua välja hagejal.

Hageja ei täpsustanud asjaolusid ka 9. oktoobri 2024 menetlusdokumendis. Täiesti uue

asjaoluna tõi ta välja selle, et väidetavalt tekkis kahju seoses käibemaksuga; see on hagi

aluseks oleva põhilise asjaolu muutmine. Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda arvetel märgitud

käibemaksu osa, jättis ta ikkagi täpsustamata, millise arve alusel ja kellelt ta seda nõuab.

3. Kostja II hagi ei tunnistanud. 6. juuni 2023 eelistungil avaldatu järgi ostis ta hageja osa,

et kiiresti raha teenida, kuid sai vaid paarsada eurot. Ta ei teadnud, mis ostuga kaasneb.

Juhatuse liikmeid vahetas Marko Järva, kellele ta andis ka pangakaardi ja PIN-koodid. Kostja

II hilisema seisukoha järgi kasutasid kostjad I ja III ebaseaduslikult ära tema identiteeti ning

esitasid tema nimel avaldusi, hageja pangakaarti ei ole kunagi temale üle antud, Marko

Järvaga tegid koostööd kostjad I ja III, kes määrasid kostja II pettusega hageja juhatusse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Tartu Maakohus jättis 11. novembri 2024 määrusega hagi läbi vaatamata, tühistas

määruse jõustumisel hagi tagamise abinõud ning jättis menetluskulud hageja kanda, märkides,

et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas lõpplahendi jõustumist.

Tsiviilasja ei saa menetleda, kui ei ole teada, mida hageja kohtusse pöördumisega saavutada

soovib. Hagiavalduse sisu kõige olulisema osa moodustavad andmed, mis näitavad ära

pooltevahelise vaidluse eseme. Vaidluse eseme moodustavad võrdsete elementidena hageja

nõue (hagi ese) ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud elusündmuse kohta (hagi alus). Iga

nõude eelduseks on eluliste asjaolude esinemine, mis vastavad nõude aluseks oleva normi

koosseisule, ning seetõttu on hagi aluse väljatoomine hagiavalduses kõigi hagiliikide puhul

sama oluline kui hagi eseme selge määratlemine. Hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust

nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat

individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Selleks, et kohus saaks hagi

rahuldada, peab hagi alus olema konkreetne ja võimaldama hageja nõuet üheselt

identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada.

Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi

esile tooma pooled. Kohus selgitas hagejale korduvalt, et hageja peab esile tooma konkreetsed

summad ja tehingud, millel tema nõue tugineb, enne ei ole kostjatel võimalik esitada

vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlusalused tehingud olid hageja huvides. Hageja ei

täpsustanud ka 9. oktoobri 2024 menetlusdokumendis oma nõuet. Hageja väitel on talle

tekkinud kahju vähemalt 253 060 eurot, kuid nõuab ta sellest vaid 20 000 eurot, toomata

välja, millistest kannetest, sularaha väljavõtmistest, tehingutest vms see koosneb. Hagi

aluseks olevate asjaolude välja toomata jätmine on hagi menetlemist takistav puudus, mistõttu

ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks. Kuna hageja ei täpsustanud hagi määral, mis

muudaks selle õiguslikult veenvaks, jättis kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 järgi

läbi vaatamata (vt RKTKm 24. november 2021 nr 2-20-15376, p 15).

Hageja saab ka enne tõendite kogumise taotluse rahuldamist täpsustada, millistele

konkreetsetele tehingutele, sularaha väljavõtmistele vms nõue tugineb. Hageja soovib, et

kohus koguks tõendeid selle kohta, milliselt IP-aadressilt on allkirjastatud hageja osanike

otsused, millisele aadressile oli registreeritud internetiühendus, mille IP-aadressi kasutades

allkirjastati hageja osanike otsused ja esitati kandeavaldused, samuti koguks Swedbank AS-ilt

ja Paysera LT UAB-lt NAV Capital OÜ pangakontode väljavõtted. 9. oktoobri 2024

täpsustuses selgitas hageja, et saab nõuet konkretiseerida pärast seda, kui kostjad on esitanud

raamatupidamise kuludokumendid; taotletud tõendid ei ole raamatupidamise

kuludokumendid. Need võivad puudutada hageja nõude ja kostjate vastutuse tõendamist, kuid

nõuet peab sisustama hageja ise. Olukorras, kus hageja ei too välja konkreetseid tehinguid,

millega väidetavalt on talle kahju tekitatud, on tõendite kogumise taotluse lahendamine

ennatlik.

Kohus nõustus kostjatega I ja III, et hageja 9. oktoobri 2024 menetlusdokumendis toodud

selgitus seoses käibemaksuga tekitatud kahjuga on hagi aluse muutmine, mis ei ole praeguses

menetlusstaadiumis lubatud (TsMS § 376 lg-d 1, 4).

Hageja muutis menetluse kestel korduvalt oma nõudeid seoses viivisega. Kohus võttis

menetlusse üksnes hageja põhinõude 20 000 eurot. 8. märtsi ja 9. oktoobri 2024

menetlusdokumentides palus hageja taas mõista välja ka viivise. Tegemist on nõude

suurendamisega TsMS § 206 lg 1 ja § 376 lg 4 p 2 mõistes ning sellelt tulnuks tasuda täiendav

riigilõiv. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega

täiendava riigilõivu tasumiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas 5. detsembril 2024 määruskaebuse ja 21. detsembril 2024 selle täienduse,

milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks

ning tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Hagiavalduses ja hageja järgnevates

avaldustes ei ole selliseid puudusi, mis takistaksid hageja nõuete (kasvõi osaliselt)

menetlemist.

Hageja osanõude 20 000 euro kujunemine ei puutu mitte kuidagi asja lahendamisse. Hageja

tõi selgelt ja ühemõtteliselt välja tehingud ja/või sooritused, millega kostjad hageja

arvelduskontodelt sularaha välja võtsid või põhjendamatult välja kandsid. Seda, et sularaha ja

ülekanded on hageja huvides, peavad tõendama kostjad. Hageja raamatupidamise

(alg)dokumendid on kostjate valduses. Hageja ei saa koostada detailset kahjude kujunemise

ülevaadet enne, kui kostjad on esitanud hageja raamatupidamise algdokumendid hageja arvelt

võetud sularaha kasutamise ja tehtud ülekannete/soorituste kohta. Hagejal on õigus esitada

kahjunõue ka ainult osaliselt. Hageja ei loobu ülejäänud osas nõudest.

Menetlusse võetud nõuete läbivaatamata jätmisel ei puutu asjasse see, et kostjad omastasid

hageja arvelt ainult laekumiste käibemaksu osa, ega see, kas kohtu arvates esitas hageja uue

nõude. Kui kohus leidis, et tegemist on uue nõudega, mida hageja ei mööna, tulnuks see

TsMS § 375 lg 1 alusel eraldada. Kostjad I ja III esitasid 8. märtsi 2024 menetlusdokumendis

väite ja tõendi, et hageja pangakaarte kasutas kostjate asemel Marko Järva, kes omastas

hagejale laekunud rahast 20%, st käibemaksu osa.

Viivisnõudega seonduv ei puutu menetlusse võetud nõuete läbi vaatamata jätmisel asjasse.

Kohus ei ole hageja viivisenõuet menetlusse võtnud või sellelt riigilõivu tasumist nõudnud.

Maakohtu määruses puudub analüüs nõuete perspektiivituse kohta. Määrusest ei selgu, miks

ei ole hageja nõudeid ühelgi materiaalõiguslikul alusel võimalik rahuldada.

6. Kostjad I ja III paluvad jätta määruskaebuse läbi vaatamata, sest hageja ei kõrvaldanud

maakohtu antud tähtpäevaks puudusi ega esitanud ka mõjuvat põhjendust tähtaja

ennistamiseks.

Alternatiivselt paluvad kostjad I ja III jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud. Asjaolude ja nõuete esitamise kohustus on TsMS § 5 lg 1 kohaselt

hagejal. Ebamäärane hagi alus ja ese tekitasid olukorra, kus kostjad ei teadnud, kas tõend on

asja lahendamise seisukohalt oluline, ning sama probleem oli ka kohtul (TsMS § 238).

Hagejal tuleb esmalt välja tuua konkreetsed faktilised asjaolud ja nõue, selle alusel saab kohus

otsustada, kas tõendite kogumine on üldse vajalik. Sisuliselt esitas hageja hagi selliselt, et

kohus ise otsiks asjaolude ja tõendite hulgast 20 000 euro väärtuses neid toiminguid, mille

alusel oleks võimalik hagi rahuldada. Hageja soovis oma õigusi kuritarvitada, sest tasudes

riigilõivu väiksemalt hagihinnalt, nõudis ta, et kohus vaataks asja läbi ning kostjad esitaksid

nn igaks juhuks tõendeid ja vastuväiteid 253 060 euro ulatuses. Hagi aluse ja eseme esitamisel

ei ole tähtsust, kelle käes on hageja raamatupidamise dokumendid ja kuidas kostjad hageja

arvelduskontodelt võetud sularaha kasutasid. Miski ei takistanud hagejal loetlemast neid

kostjate toiminguid, mille alusel ta nõuab neilt solidaarselt 20 000 eurot.

7. Maakohus andis ka kostjale II tähtaja määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks, kostja

II seisukohta ei esitanud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 28. veebruaril 2025 TsMS §

663 lg 5 esimese lause alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Puudub alus jätta määruskaebus läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab määruse

põhjendusi (TsMS 657 lg 1 p 21, § 659). Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.

10. Kostjate I ja III taotlus jätta hageja määruskaebus läbi vaatamata tuleb jätta rahuldamata.

Hageja esitas seaduses sätestatud tähtaja jooksul määruskaebuse, mis oli puudustega. Hagejal

tuli maakohtu 9. detsembri 2024 määruse alusel kõrvaldada puudused – põhjendada kaebust

ja tasuda riigilõiv – hiljemalt 20. detsembriks 2024. Ringkonnakohus märgib, et hageja

maksis 20. detsembril 2024 riigilõivu ja palus pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega (dtl

446) ning esitas 21. detsembril 2024 määruskaebuse täienduse (dtl 457–464). Sellises

olukorras ei ole tegemist tähtaja ennistamise küsimusega, nagu viitasid hageja täienduse

kaaskirjas ning kostjad I ja III vastuses määruskaebusele (dtl 458, 488). Ennistada saab

seaduses sätestatud tähtaega (TsMS § 67). Enda määratud menetlustähtaega võib kohus TsMS

§ 64 lg 1 esimese lause kohaselt põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval

põhjusel pikendada. Maakohtu tegevusest ning 28. veebruari 2025 kirjast saab järeldada, et

maakohus pikendaski puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega või luges tähtaja pikendatuks

vähemalt 21. detsembrini 2024. Seega kõrvaldas hageja puudused määruskaebuses

tähtaegselt.

11. Maakohus jättis hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et

seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivikaks – hageja ei ole korduvalt selleks antud

tähtaegadele vaatamata täpsustanud hagi määral, mis muudaks selle õiguslikult veenvaks.

Kohus võib TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist, täiendades ühtlasi osaliselt

maakohtu määruse põhjendusi.

11.1. Maakohus märkis põhjendatult, et tsiviilasja menetlemine saab kõne alla tulla üksnes

juhul, kui hagiavaldusest nähtub selgelt vaidluse ese. Hagimenetluses määravad vaidluse

eseme TsMS § 4 lg 2 kohaselt pooled. Vaidluse ese koosneb hagi esemest ja alusest TsMS §

363 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes. Hagi ese kujutab endast hageja menetluslikku taotlust ja lähtub

eesmärgist, mida hageja soovib kohtulahendi abil saavutada. Hagi aluse moodustavad kõik

nõude tekkimise ja kujunemisega eluliselt seotud asjaolud oma kogumis

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn

2017, § 1 komm. 3.1.3.a). Hagi alus peab olema konkreetne ja võimaldama hageja nõuet

üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada (Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 363 komm.

3.2.3.1.b; TsMS II). Lubamatu on hagiavaldus, mille põhjal ei ole vaidluse ese (st hagi ese ja

alus) piisavalt individualiseeritud (TsMS II, § 371 komm. 3.4.5.7.a).

Hagi menetletakse vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause alusel määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei saa kohus

valida, millistel hageja esitatud erinevatel asjaoludel peaks nõude rahuldamist kaaluma.

11.2. Ringkonnakohus leiab, et hageja eesmärk – solidaarselt kostjatelt hageja kasuks

kahjuhüvitise 20 000 eurot väljamõistmine – ei ole tema avaldustes toodud asjaolude põhjal

saavutatav, sest hageja ei ole määratlenud selget vaidluse eset.

Hageja avalduste järgi tekkis tal kahju sellest, et kostjad võtsid tema pangakontolt kahe

pangakaardiga 19. detsembrist 2019 kuni 11. augustini 2020 alusetult välja sularaha 90 korral

kokku 218 010 eurot ning tegid tema kahelt pangakontolt erinevatel aegadel kolmandatele

isikutele alusetult ülekandeid kokku 35 050 euro ulatuses. Hageja on esitanud erinevad

tegeliku elujuhtumi asjaolud, st tuginenud kokku 253 060 euro ulatuses erinevatele sularaha

väljavõtmise ja pangakontolt ülekannete episoodidele, kuid ei ole toonud välja, millega neist

konkreetselt seondub just tema nõue 20 000 eurot, st milliste konkreetsete tehingute ja/või

toimingute alusetuse tuvastamisega seondub nõutav kahjuhüvitis. Hageja ei ole määratlenud

isegi seda, kas või millises ulatuses tuleneb tema 20 000 euro suurune nõue sularaha

väljavõtmisest ja millises ulatuses ülekannetest kolmandatele isikutele. Esitatud mitmete ja

nõudesummaga sidumata asjaolude põhjal ei saa hagi õigusliku põhjendatuse kohta

seisukohta võtta. Hageja ei ole toonud hagis asjaolusid välja viisil, mis võimaldaksid nende

õigsuse korral hagi rahuldada.

11.3. Riigikohus märkis hageja viidatud otsuses, et hagejal on õigus esitada kahjunõue ka

ainult osaliselt ja üksnes sellest ei saa järeldada, et hageja oleks ülejäänud nõudeosast

loobunud (RKTKo 13. november 2024 nr 2-21-13719/58, p 10.1). See ei välista siiski

praeguses asjas hageja kohustust esitada hagi selliselt, et kohus ja vastaspool saaksid aru ja

hinnata, millised asjaolud seob hageja just käesolevas asjas esitatud nõudega ning millised

võiksid olla aluseks võimalikule eraldi menetlusele. Selge vaidluse esemeta ei ole võimalik

hagi teistest sama tüüpi nõuetest eristada, mis on aga oluline seetõttu, et sama vaidluse

esemega tsiviilasja korduvalt menetleda ei tohi (TsMS § 371 lg 1 p 4).

Praegusel juhul ei nõua hageja sama tehingu või toimingu alusel kahju osalist hüvitamist, vaid

esitas hagi alusena palju erinevaid ja eri aegadel tehtud tehinguid ja toiminguid ulatuses, mis

ületab nõude suurust rohkem kui 12 korda. Riigikohus on nt leidnud, et kuna hageja väidetud

kulud on tehtud eri ajal ja nende tagastamise või hüvitamise aluseks võivad olla erinevad

õiguslikud alused, samuti võib osa nõudeid olla aegunud, peab hageja esile tooma, millise

raha tagastamist või hüvitamist ta konkreetselt nõuab (RKTKo 21. detsember 2016 nr 3-2-1-

129-16, p 14.2).

11.4. Ringkonnakohus lisab, et hageja ei saa sellisel kujul hagi esitamisega vähendada riske,

mis kaasneksid hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et ta peab TsMS § 163 järgi

kandma osa menetluskuludest). Kostjad I ja III märkisid õigesti, et hageja kuritarvitab oma

õigusi, tasudes riigilõivu 20 000 euro suuruse hinnaga hagilt, kuid nõudes, et kohus vaataks

sisuliselt läbi ja kostjad esitaksid seisukohti ja tõendeid 253 060 euro suuruse nõude kohta.

Sellisel kujul hagiavalduse esitamine ei arvesta ka kostjate huvi selle vastu, et enda

positsiooni kaitsmine menetluses ei muutuks raskemaks ja asja läbivaatamisega seotud

kulutused ei suureneks. Hagejal tuleb kõigepealt konkretiseerida oma 20 000 euro suuruse

nõudega seonduvad episoodid ning alles seejärel saavad kostjad esitada vastuväiteid ja

tõendeid just nende hageja kontodelt võetud sularaha kasutamise ja tehtud

ülekannete/soorituste kohta, mitte vastupidi, nagu leiab hageja.

11.5. Maakohus selgitas hagejale 6. juuni 2023 istungil, 14. veebruari ja 11. septembri 2024

kirjades ning 25. septembri 2024 istungil, et asjaolud on segased, nõue ebaselge ja hagi ei saa

sellisel kujul menetleda, ning andis tähtaegu täpsustada nõude kujunemist ja selle aluseks

olevaid asjaolusid (dtl 174, 176, 177, 328–329, 388–389, 397–400). Mh selgitas maakohus, et

hagejal tuleb täpselt välja tuua, milline tegevus ja mis kohustuse rikkumine iga kostja puhul

on kahju tekitanud, samuti summaliselt ja kuupäevaliselt see, millistele alusetutele sularaha

väljavõtmistele ja/või ülekannetele tema 20 000 euro nõue tugineb. Maakohus selgitas ka

seda, et ei lahenda tõendite kogumise taotlust enne, kui nõue on üheselt selge. Kuna hageja ei

kõrvaldanud hagi menetlemist takistavat puudust ka viimases, 9. oktoobri 2024 täpsustuses,

jättis maakohus hagi õigesti läbi vaatamata.

11.6. Arusaamatuks jääb hageja viide sellele, nagu oleks maakohus pidanud tema 9. oktoobri

2024 täpsustuses arvete ja käibemaksu osaga seonduvate asjaolude ja arvestuse väljatoomist

uueks nõudeks, mis tulnuks TsMS § 375 lg 1 alusel määrusega eraldada. Ei hageja

täpsustusest ega maakohtu määrusest nähtu, et hageja oleks esitanud uue nõude. Hageja tõi

üksnes välja täiendavad või uued asjaolud oma nõude võimalikuks põhjendamiseks ning nii

sai sellest aru ka maakohus, leides samas, et tegemist on hagi aluse muutmisega, mis ei ole

lubatud. Hageja loetles 56 arvet, kokku 363 092,64 eurot, viitas üldsõnaliselt hageja kontodelt

sularaha väljavõtmisele ning käibemaksuta summade arvete saajatele tagastamisele ning

leidis, et sellisel juhul põhjustasid kostjad tema vara vähenemise vähemalt käibemaksu osa,

60 515,44 euro ulatuses. Isegi kui tegemist võis olla üksnes hagi aluseks olevate asjaolude

täpsustamisega tulenevalt kostjate esitatud vastuväitest ja tõendist, tuleb nõustuda kostjatega I

ja III, et hagi aluseks olevad asjaolud ja nende konkreetne seos iga kostja ja hageja 20 000

euro suuruse nõudega muutus veelgi ebaselgemaks.

11.7. Ringkonnakohus nõustub iseenesest hagejaga, et maakohtu määruses esitatud selgitused

hageja viivisenõude kohta ei mõjuta menetlusse võetud nõuete läbivaatamata jätmist.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause alusel ka ringkonnakohus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 esimese lause alusel kindlaks

maakohus pärast määruse jõustumist.

13. Hageja taotlus tagastada riigilõiv 70 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus

jätab määruskaebuse rahuldamata, puudub alus tagastada sellelt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)