2-23-17666/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

14. oktoober 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-17666

Tsiviilasi

AS Raudtee Varad (endine AS Operail) hagi AS Bercman

Technologies vastu 48 000 euro, intressi ja viivise nõudes

Hagihind

61 918,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Raudtee Varad (registrikood 11575850)

Hageja seaduslik esindaja: T M

Kostja: AS Bercman Technologies (registrikood 14134425)

Kostja seaduslik esindaja: M S

Kohtuistungi toimumise aeg

10.06.2025.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja T M

Kostja seaduslik esindaja M S

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Mihkel Gaver,

advokaat Triin Rammo

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AS-ilt Bercman Technologies AS Raudtee Varad kasuks 48 000 eurot,

intress 14.12.2023.a seisuga kogusummas 1473,52 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras rahuldatud põhinõudelt (48 000 eurot) alates 15.12.2023.a kuni

nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude (48 000 eurot).

3. Jätta rahuldamata AS Raudtee Varad intressinõue AS Bercman Technologies vastu

1473,52 eurot ületavas osas.

4. Jätta Harju Maakohtu 10.06.2025.a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu kehtima

kuni kohtulahendi jõustumiseni.

5. Jätta menetluskulud 80 % ulatuses kostja AS Bercman Technologies kanda ning 20 %

ulatuses hageja AS Raudtee Varad kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.07.2020.a

„Turvanguseadme väljatöötamise töövõtulepingu ja intellektuaalomandi õiguste

üleandmise lepingu“, mille objektiks oli veduri turvanguseadme prototüübi väljatöötamine

lepingu EAS tootearenduse toetuse projekti kirjutamise ja projektijuhtimise teenuse

osutamiseks. Pooled olid kokku leppinud, et kostja teostab tööd ajavahemikul august

2020.a kuni 15. detsember 2020.a, peab regulaarset arvestust teostamise kohta ning annab

tööd üle hiljemalt 15. detsember 2020.a. Hageja tasus kostjale lepingu alusel tasumisele

kuuluvast tasust 48 000 eurot (km-ga), tasumata jäi ainult 12 000 eurot, mille tasumise

eelduseks oli tööde vastuvõtmine ja lõppakti allakirjutamine, mida aga ei ole toimunud.

Hageja teatas 13.06.2023.a e-kirjaga, et taganeb lepingust. Kostja ei ole taganemisavaldust

vaidlustanud. Kostja ei ole käesolevaks ajaks tagastanud lepingu alusel saadut, milleks ta

oli kohustatud tulenevalt VÕS § 189. Hageja oli enne kohtusse pöördumist teinud kostjale

omapoolse ettepaneku lepingust tulenevate summade tagastamiseks netosummana ja ilma

intressita kuni 14.11. ning alates 15.11. eeldusel, et tagastamine toimuks võrdsetes osades

4 kuu jooksul. Viivis oli ette nähtud ainult juhtudeks, mil kostja viivitanuks osamakse

tasumisega. Kostjale see ettepanek ei sobinud. Seetõttu leiab hageja, et hagiavalduses

toodud arvestuse alusel esitatud intressinõue ei saa olla kostjale ülemäära kahjustav.

Asjaolu, et ca 2,5 aastat peale töö valmimistähtaega ei olnud kostja suutnud isegi

prototüübi põhifunktsioone näidata, ei andnud alust eeldada, et nii suurt mahajäämust

oleks võimalik paari kuuga heastada. Hageja palub kostjalt välja mõista 48 000 eurot,

intressid seisuga 14.12.2023.a summas 13 918,95 eurot ning viivis VÕS § 113 sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 48 000 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja

kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Arenduse käigus selgus, et nõuded

turvanguseadmele selle eesmärgipäraseks kasutamiseks olid oluliselt mahukamad, kui

lepingu sõlmimise hetkel osapoolte poolt arvatud. Sellest tulenevalt jätkasid osapooled

heas usus ja koostöös turvanguseadme arendamisega lepingu tähtaja järgselt. Kuna

töövõtulepingu täitmist jätkati lepingutähtaja järgselt, kumbki pool ei teavitanud lepingu

lõppemisest, saab lugeda lepingu automaatselt pikenenuks. Lepingust taganemine peale

selle õiguse pikaajalist mitte kasutamist on vastuolus hea usu põhimõttega, sest lepingu

täitmise jätkamisega on aktsepteeritud tööde venimist. Juunikuus toimunud testimine oli

edukas ning hageja ei väljendanud enam soovi lepingust taganeda. Arvete alusel saadud

40 000 eurost (km-ta) soetas kostja ca 20 000 euro väärtuses riistvara turvanguseadme

prototüübi arenduseks, mis on ka jätkuvalt kostja bilansis üleval varudena. Mõlemad

lepingupooled jõudsid tööde käigus arusaamisele, et esialgse lepingu raames ei ole

võimalik jõuda sertifitseerimiseks valmis toodanguni, vaid turvanguseadme prototüübini.

Kostja hinnangul töötab arendatud prototüüp kokkulepitud ulatuses. Hageja ei ole

põhistanud ega tõendanud, et kostja oleks lepingut oluliselt rikkunud, samuti ei ole hageja

nõudnud kostjalt täiendava mõistliku tähtaja jooksul hageja poolt väidetud lepingulise

kohustuse täitmist, s.o prototüübi ja selle dokumentatsiooni üleandmist. Seega ei ole

täidetud taganemise eeldused, mistõttu on hageja taganemisavaldus toimetu ja seega on

alusetu ka VÕS § 189 lg 1 alusel esitatud lepingu tagasitäitmise nõue. Sellest tulenevalt on

alusetu ka tagastatavalt põhinõudelt arvestatud intressinõue. Alternatiivselt, isegi kui

leida, et kostja on lepingut (oluliselt) rikkunud (kostja ei nõustu ega väida), siis on hageja

kaotanud õiguse lepingust taganemiseks, kuivõrd hageja ei ole seda teinud mõistliku aja

jooksul. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et hageja on lepingust taganenud

mõistliku aja jooksul (kostja ei nõustu ega väida), siis on pooled kokkuleppeliselt lepingut

muutnud lepingu tähtaja osas. Hageja on käitunud pahauskselt ning enese õigusi

kuritarvitanud, mistõttu on hageja kaotanud õiguse lepingust taganeda ja nõuda lepingu

tagasitäitmist. Seega palub kostja alternatiivselt jätta hageja hagi rahuldamata hea usu

põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttes tulenevalt palub kostja jätta rahuldamata hageja

intressi nõude. Alternatiivselt palub kostja intressinõuet vähendada selle seadusjärgsesse

ulatusse. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg

2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 24.01.2024.a kohtumääruses

(dtl 32-35).

5. Vaidlust pole, et hageja ja kostja vahel on 30.07.2020.a sõlmitud turvanguseadme

väljatöötamise töövõtuleping ja intellektuaalomandi õiguste üleandmise leping, millise

punktide 1.1, 5.1 ja 9.1 järgi kohustus kostja välja töötama hagejale turvanguseadme

prototüübi ajavahemikus august 2020.a kuni 15.detsember 2020.a ning hageja kohustus

kostjale tasuma tööde teostamise eest tasu summas 50 000 eurot (käibemaksuta) (dtl 4-

14). Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale tasunud 48 000 eurot (dtl 15-18).

6. Pooled on erimeelt selles, kas kostja on lepingut rikkunud, kas hageja on õigustatult

lepingust taganenud ning kas kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

8. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

9. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud,

et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta

lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

10. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et

kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks

võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3

ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga

kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või

vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu

maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise

lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

11. Hageja väidetel on ta lepingust taganenud 13.06.2023.a avaldusega, millise kohaselt pidi

prototüüp valmis olema 15.12.2020.a, kuid vaatamata täiendavatele tähtaegadele ei ole

kostjal 16.06. seisuga töötavat seadet üle anda, mistõttu palub hageja lepingu alusel saadu

tagastada hiljemalt 14 päeva jooksul (dtl 21-22). Kostja nimetatuga ei nõustu, kuivõrd on

arvamusel, et pooled on vaikimisi leppinud, et turvanguseadme prototüübi

väljatöötamisega läheb kauem aega kui lepingus algselt kokku lepitud.

12. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 118 lg

1 järgi taganemisavaldus tuleb teha mõistliku aja jooksul.

13. Riigikohus on 24.11.2021.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-18-13432 punktis 16 selgitanud,

et töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena

võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116–118) koos §-s

647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust

taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele

(VÕS § 641, § 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt

ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise

õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku

formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal

taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga

taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011.a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-57-11, p 28; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 28).

14. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu

hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub

või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee

seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel

ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud

täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

15. Kostja vastuväidete kohaselt pole hageja taganemisavaldust esitanud mõistliku aja

jooksul. Hageja sellise väitega ei nõustu, kuivõrd on avalduse esitanud koheselt, kui sai

selgeks, et kostja projekti ei ole võimalik lõpuni viia, mille kinnituseks esitas hoopis

kostja hagejale ettepaneku uue teenuselepingu sõlmimiseks tunnitasu arvestusega. Kohus

on seisukohal, et avaldus on esitatud mõistliku aja jooksul arvestades seda, et kostjale on

võimaldatud täiendavalt aega tööde lõpetamiseks. Kostjale on antud täiendavaid tähtaegu

kostja enda palvel (dtl 63, 66, 68).

16. Kohus selgitab, et kostjale on antud 20.06.2023.a täiendav võimalus ja selgitatud, et

katsetused tuleb täpselt (kuupäev, kellaaeg) kokku leppida ja seda ajakava ka täpselt täita,

nädal, mis algab 26.06, on sobiv. Kui katsetus peaks kalduma kõrvale esialgsest plaanist

või ajakavast, on hagejal õigus lugeda see kohe lõpetatuks, kui katsetuse käigus selgub, et

süsteem ikkagi ei tööta soovitud tasemel – samuti on õigus lugeda kohe lõpetatuks (dtl

78, 79-80, 617). Seega anti kostjale täiendav tähtaeg täiendavaks katsetuseks kostja enda

poolt pakutud ajal ning selgiti, et kui siis selgub, et süsteem ikkagi ei tööta, on õigus

lugeda leping kohe lõpetatuks.

17. Kohtule esitatust nähtub, et viimane prototüübi katsetus toimus 27.06, kus toimus

veduriga depoost välja sõitmine, sõideti kiirusel 5 km/t edasi-tagasi umbes 5 meetrit.

27.06 seisuga ei olnud prototüüp Muuga jaamas katsetamiseks valmis (dtl 621, 622-623).

Ka kohtule esitatud P Ž 27.06.2025.a kinnituskirjast nähtub, et turvanguseadme

prototüübi katsetus toimus 27.06.2023.a, mil sai aru, et seade ei töötanud korrektselt,

muuhulgas ei töötanud füüsiliselt hädapidurdus. 08.08.2023.a on otsustatud koos

kostjaga, et selle projektiga ei jätkata. Kostjal on palutud 2023.a detsembris seadmed ära

tuua ning 2024.a jaanuari keskel tuldi asjadele xxx järgi (dtl 629). Seega kuigi kostja on

soovinud jätkuvalt hagejalt täiendavaid kokkusaamisi, et asjad läbi arutada (dtl 292-293),

siis on sellistele ettepanekutele hageja poolt vastatud lepingu lõpetamisega kaasneva

kokkuleppe võimalikult kiiresti edasi liikumise sooviga (dtl 291, 294-295).

18. Asjaolu, et kostja ei suutnud endale lepinguga võetud kohustust täita on kostja ise ka

möönnud (dtl 64, 298). Samuti järeldub see asjaolust, et kostja on 19.04.2023.a soovinud

koostöö jätkumist ning pakkunud hagejale välja sõlmida uus leping kostja tütarühingu

Xxx OÜ-ga, kelle võimekas meeskond võtab tööd üle tunnitasu arvestusega (dtl 64).

Seega on kostja ise nõustunud sellega, et ta on lepingut rikkunud ja soovinud uue lepingu

sõlmimist ning ka täiendavat rahastamist.

19. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja lepingust taganemine on

põhjendatud, kuivõrd kostja pole suutnud lepinguga kokkulepitud töid tähtaegselt üle

anda. Lepingu eesmärgi saavutamine on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, kuivõrd selle

eesmärk on jäänud saavutamata. Seetõttu on ilmne, et hageja on kaotanud huvi lepingu

täitmise vastu ning see pidi olema peale 27.06 toimunud viimast katsetust ka kostjale

ettenähtav.

20. Kohus märgib, et kostja, kui professionaalse teenuse osutaja kohustuseks on see, et

tellitud töö oleks kooskõlas lepinguga teostatud ning kui töös esinevad puudused, tuleb

need mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Antud juhul tuli tööd lõpetada 15.12.2020.a.

Kostjale on antud lõplik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (27.06.2023.a), kostja

puuduseid kõrvaldanud ei ole, mistõttu on hageja lepingust taganenud. Samuti ei ole

põhjendatud seada hagejale omapoolseid tingimusi s.o uue lepingu sõlmimine ja täiendav

rahastamine tunnitasu alusel.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja tagasitäitmise nõue kostja vastu summas 48

000 eurot kooskõlas VÕS § 189 lg 1 (vaata selles osas ka Riigikohtu 24.11.2021.a

kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-13432 punktid 19.2 ja 19.3).

22. Hageja on esitanud ka intressi nõude kooskõlas VÕS § 189 lg 1 viimase lausega. Hageja

nõuab intressi tasumist seadusjärgses määras (VÕS § 113) raha tasumise päevast kuni

hagi esitamiseni 14.12.2023.a kogusummas 13 918,95 eurot. Samuti palub hageja alates

hagi esitamisest arvestada intressi põhivõla summalt 48 000 eurolt vastavalt VÕS § 113

sätestatud intressimäärale põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui üle

põhinõude (dtl 29).

23. Kostja vaidleb hageja intressinõudele vastu ning palub see jätta rahuldamata. Alterntiivselt

palub kostja jätta hageja intressinõue rahuldamata, kuivõrd hageja pole enne hagi

esitamist intressi nõuet esitanud. Lisaks on hageja venitanud lepingust taganemisega, sest

avaldus esitati 13.06.2023.a, kuid lõplik seisukoht sellele esitati 14.11.2023.a. Samuti on

kostja väidetel hageja eksinud intressi sätete kohaldamisel ja intressi arvutamisel.

Vähemalt hagi esitamiseni tuleneb intressi nõue VÕS § 94 lg 1 ning alates nõude

esitamisest võib nõuda viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 458-459).

24. Kohus nõustub kostjaga selles, et kooskõlas VÕS § 189 lg 1 kolmanda lausega tuleb

tagastatavalt rahalt tasuda (kasutus)intressi (VÕS § 94 lg 1) ning alates nõude esitamisest

on hagejal õigus nõuda viivist (VÕS § 113 lg 2). Kohus märgib, et viivise näol on

tegemist viivitusintressiga (VÕS § 113 lg 1). Seega hageja on oma kõrvalnõude esitanud

viidates VÕS § 189 lg 1 ja VÕS § 113 ning kohtul pole alust jätta see rahuldamata

ainuüksi sel põhjusel, et hageja on mõlemal juhul nimetanud kõrvalnõuet oma hagis

intressiks (dtl 29). Hageja on selgitanud 29.06.2025.a menetlusdokumendis, et

taganemisel rakendatakse viivitusintressi ehk viivist vastavalt VÕS § 113 (dtl 554).

Hageja on oma hagi tagamise avalduses 06.06.2025.a märkinud, et seisuga 06.06.2025.a

lisandub põhivõlgnevusele viivisvõlgnevus 22 428,99 eurot (dtl 475). Kohus selgitab, et

kohus kohaldab õigust omal algatusel (vaata selles osas Riigikohtu 05.05.2010.a

kohtuotsus kohtuasjas 3-2-1-35-10 punkt 15).

25. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 järgi

kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse.

26. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

27. Kohus leiab, et hageja kõrvalnõue intressi saamiseks on põhjendatud, kuivõrd hageja on

13.06.2023.a taganemisavalduses kostjale selgitanud, et kui kostja tasub nõutud summa 40

000 eurot 14 päeva jooksul, siis nimetatud summalt intresse ega kahju hüvitamise nõudeid

ei esitata, kuid tähtajaks mittetasumisel kasutatakse kõiki õiguskaitsevahendeid (dtl 21-

22). Ka on hageja 14.11.2023.a lepingu lõppemisega kaasnevate suhete reguleerimise

kokkuleppes teatanud kostjale kavatsusest nõuda intressi juhul, kui kostja makseid

vastavalt ettepanekule ei tasu (dtl 294-295). Seega on hageja võimalikust intressinõudest

kostjat teavitanud ning kostjale oli hageja intressinõue ettenähtav.

28. Küll aga tuleb antud nõude puhul lähtuda intressikalkulaatorist nagu kostja on oma

vastuses hagile osundanud (dtl 467-470). Kohus korrigeerib hageja nõuet vastavalt. Kohus

kontrollis intressinõuet ning kostja poolt 02.06.2025.a kohtu ette toodud intressiarvestus

on korrektne ning sellest tulenevalt tuleb hageja intressinõue kostja vastu rahuldada

kooskõlas VÕS § 94 lg 1 seisuga 14.12.2023.a kogusummas 1473,52 eurot. Alates

15.12.2032.a tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lasuses

sätestatud määras põhinõudelt (48 000 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid

mitte üle põhinõude (48 000 eurot).

29. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele töövõtulepingu alusel üleantud tasu summas 48 000 eurot, intress

14.12.2023.a seisuga kogusummas 1473,52 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras rahuldatud põhinõudelt (48 000 eurolt) alates 15.12.2023.a kuni nõude

täieliku täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa (48 000 eurot). Hageja ülejäänud

intressinõue jääb rahuldamata.

30. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

31. Käesolevas tsiviilasjas on 10.06.2025.a määrusega maakohus rakendanud hagi tagamise

abinõud arestides kostjale kuuluvad arveldusarved 48 000 euro ulatuses Eesti Vabariigis

tegutsevates krediidiasutustes ja Eesti Vabariigis registreeritud välisriigi krediidiasutuste

filiaalides hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-23-xxx hagetava nõude tagamiseks. See abinõu

jääb kehtima kuni kohtulahendi jõustumiseni.

32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

33. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 61 918,95 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

34. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ning 20 %

ultuses hageja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p

2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik