2-25-1520/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-1520

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Tsiviilasja number

2-25-1520

Tsiviilasi

M.J. hagi M.N. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.J. (isikukood: XXX); elukoht: XXX-i.

Hageja seaduslik esindaja: K.J. (isikukood XXX), elukoht

XXX-i, telefon XXX, e-post:

Kostja: M.N. (isikukood XXX ), elukoht XXX-i,

Tartumaa, telefon XXX.

Lepinguline esindaja: Kaja Lepik, Kaja Lepik

Õigusteenused OÜ, telefon 55 25 696, e-post:

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte taotlus.

2. Kinnitada M.J. seadusliku esindaja K.J. ja kostja M.N.-i vahel sõlmitud

kompromiss (allkirjastatud kostja lepingulise esindaja Kaja Lepiku poolt), mille

tingimused on alljärgnevad:

2.1 M.N. maksab M.J. ülalpidamiseks tagasiulatuvat elatist alates 01.07.2024.a summas

250 eurot kuus kuni hagiavalduse esitamiseni 28.01.2025.a. Tagasiulatuva elatise

võlgnevus kokku on 1750 eurot (7x250).

2.2 M.N. maksab M.J.-ile alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o. 28.01.2025.a kuni

M.J. täisealiseks saamiseni 15.03.2032.a elatist 250 eurot kuus. Alates hagiavalduse

esitamisest kuni kompromissi sõlmimiseni on tekkinud elatise võlg kokku 9 kuu eest

summas 2250 eurot (01.02.2025.a kuni 01.10.2025.a).

2.3 Kokku elatise võlgnevus alates 01.07.2024.a kuni 01.10.2025.a on 4000 (neli tuhat)

eurot.

2.4 M.N. maksab alates oktoobrist 2025.a jooksvat elatist igakuiselt 250 eurot kuus + ühe

aasta jooksul igakuiste osamaksetena 330 eurot (võlgnevus summas 4000 eurot

jagatud 12 kuuga). Kokku tasumisele kuuluvaks elatise summaks on alates

01.oktoobrist 2025.a 583 eurot kuus kuni kogu võlgnevuse tasumiseni.

2.5 M.N. tasub elatise K.J. arveldusarvele nr EE121010010041870017.

2.6 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-1520 menetlus M.J. hagis M.N. vastu elatise nõudes.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel ja TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada käesoleva määruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahe) päevani määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.J. esitas 28. jaanuaril 2025 kohtule hagiavalduse M.N.-i vastu elatise nõudes. Kohus

võttis hagi menetlusse 31.01.2025, küsis kostjalt vastuse. Kostja vastas 28.02.2025, vaieldes

vastu nõude suurusele.

Kostja teatas 18.09.2025 kohtule, et pooled peavad läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks.

13.10.2025 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, mille paluvad kohtul

kinnitada.

Kompromissi kohaselt kostja on nõus maksma hagejale igakuiselt elatist tagasiulatuva

perioodi eest ja edasiulatuvalt kuni hageja täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. On esitatud

tasumata elatisesummade arvutused ja kokkulepe võlgnetava summa tasumise kohta 12 kuu

jooksul, igakuiselt 330 eurot. Tasumisele kuuluv igakuine summa on 583 eurot (millest 250

eurot jooksev elatis ja 330 eurot võlgnevuse katteks) kuni kogu võlgnevuse tasumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled kinnitavad kompromissis, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega

kahe päevani. Kohus leiab, et TsMs § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse

esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

Seega jäävad asja menetluse lõpetamisel menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtu poolt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik