3-25-3140/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3140

Määruse kuupäev

14.10.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks vaatama läbi

10.09.2025. a vaie ning algatama kaebaja suhtes Tallinna

Vanglasse ümberpaigutamise menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada avalikustatavas kohtulahendis kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 24.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles taotleb Viru Vangla kohustamist algatama tema suhtes Tallinna Vanglasse

ümberpaigutamise menetlus, kuna Viru Vangla on menetluse käigus käitunud

seadusevastaselt ja ebaõiglaselt. Kaebaja vaidlustab kaebuses ka vaide tagastamist nr 1-8/3-

25/138-3, millest ta sai teada 23.09.2025. Ta nõuab vaide menetlusse võtmist, sest esitas

puuduste kõrvaldamise avalduse õigeaegselt. See on digitaalselt registreeritud vangiportaalis

(VaPo süsteemis) 10.09.2025 kell 12.28.

2. Viru Vangla esitas 02.10.2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid,

millest nähtub järgnev kohtueelse menetluse käik:

- X esitas 30.07.2025 Viru Vanglale taotluse alustada ümberpaigutamise menetlust

Tallinna Vanglasse, kuna ilmnenud on uued asjaolud – kaebaja vajab sõltuvusravi;

- Viru Vangla direktor keeldus 25.08.2025. a vastusega nr 6-7/3-25/1998-2 X-i suhtes

ümberpaigutamise menetluse algatamisest;

- X esitas 29.08.2025 vaide nr 1-8/3-25/138-1, mis oli adresseeritud Tartu Halduskohtule;

- Viru Vangla andis 04.09.2025. a kirjaga nr 1-8/3-25/138-2 tähtaja X-ile vaides esinevate

puuduste kõrvaldamiseks, st vaiet tuli täiendavalt põhjendada ja adresseerida see Justiits- ja

Digiministeeriumile;

- Viru Vangla tagastas 22.09.2025. a otsusega nr 1-8/3-25/138-3 X-i vaide, kuna vaide

esitaja jättis puudused kõrvaldamata.

3. Justiits- ja Digiministeerium teatas 08.10.2025 vastusena kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud

3-25-3140

Justiits- ja Digiministeeriumile otse vaiet vangla direktori 25.08.2025. a vastuse peale.

4. Viru Vangla selgitas 08.10.2025 vastuses kohtunõudele, et asjaolusid kontrollides ilmnes, et

kinnipeetav on esitanud 10.09.2025 puuduste kõrvaldamise kirja otse vanglakomisjonile. Vangla

dokumendihalduse süsteemides ei ole X-i koostatud puuduste kõrvaldamise kirja. Samuti ei nähtunud

vangla dokumendihaldurile, et antud puuduste kõrvaldamist esitatud oleks. Seetõttu tehti ka vaide

tagastamise otsus.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme.

Kaebusest nähtub kaebaja tahe, et Viru Vangla direktor algataks tema suhtes Viru Vanglast Tallinna

Vanglasse ümberpaigutamise menetluse. Kohtueelselt on kaebaja taotlenud Viru Vanglalt tema ümber

paigutamist Tallinna Vanglasse, kuna vangla jurist kirjutas kohtuasjas nr 3-24-2502, et kaebajal on

diagnoositud 2023. aastal narkosõltuvus kokaiinist ja kanepist. Sellest tulenevalt soovib kaebaja, et ta

paigutatakse Tallinna Vangla sõltlaste sektorisse, kuna on selgunud, et ta vajab ravi. Kaebaja leiab, et

tema vaie tagastati õigusvastaselt, kuna ta esitas vaidemenetluses puuduste kõrvaldamise avalduse

tähtaegselt ja soovib, et kohus kohustaks vanglat võtma vaie menetlusse. Kaebaja on kohtule esitanud

seega kohustamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt.

6. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes

siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes

ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 1 1

lg 5 järgi on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud. Kuna kaebaja soovis vaidega vaidlustada Viru Vangla direktori 25.08.2025. a

keelduvat otsust, siis oli vaide läbivaatamine Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses (VangS § 11 lg

41).

7. Viru Vangla 08.10.2025. a vastusest kohtunõudele ilmneb, et X esitas 10.09.2025

vanglakomisjonile puuduste kõrvaldamise avalduse asjas nr 1-8/3-25/138-2. Vaide esitaja selgitas, et

tal on kohtuasjas nr 3-24-2502 esitatud vangla seisukoha kohaselt diagnoositud narkosõltuvus 2023.

aastal, mis on ca kaheksa aastat pärast vanglasse paigutamist ja pandud tema selja taga; ta palub enda

ümberpaigutust sõltuvuse ravi osakonda, et vabaneda normaalse taasühiskonnastatud inimesena. Viru

Vangla 29.08.2025. a vaiet ja 10.09.2025. a puuduste kõrvaldamise avaldust Justiits- ja

Digiministeeriumile ei edastanud, kuna vangla dokumendihalduse süsteemides ei nähtunud

10.09.2025. a avaldust. Kohus mõistab, et kaebaja esitas puuduste kõrvaldamise avalduse küll valele

adressaadile, kuid vaidlus puudub, et kohtueelselt jäi kaebaja esitatud vaie seega lahendamata.

8. Kohtupraktika kohaselt, kui vastustaja jätab kaebaja vaide lahendamata, tuleb kohtul lugeda

kinnipeetaval kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks (nt Riigikohtu 28.02.2020. a otsus asjas nr 3-

17-1503, p 18). Sellisel puhul on kinnipeetava kaebus kohtule lubatav, vaatamata vaideotsuse

tegemata jätmisele. Kohus loeb seega kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks kaebaja nõudes

kohustada Viru Vanglat algatama tema suhtes ümberpaigutamise menetlus. Kohus selgitab, et kuna

kaebaja vaie tagastati õigusvastaselt, saab lugeda kohtueelse menetluse HKMS § 47 lg 1 kohaselt

läbituks. Asjaolu, et Viru Vangla jättis ekslikult kinnipeetava puuduste kõrvaldamise avalduse

tähelepanuta, ei takista kaebajal praegusel juhul vaide esemeks olnud haldusakti peale kaebusega

kohtusse pöördumist. Seetõttu ei ole eraldi kaebaja õiguste kaitseks vajalik nõuda Viru Vangla

kohustamist võtma kaebaja vaie menetlusse. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus selle nõude osas

ja kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt.

9. Kohus leiab, et kohustamiskaebus algatada kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlus tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-3140

10. Kohus leiab, et Viru Vangla direktori poolt ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmine ei

riiva praegusel juhul kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse

kohaldamist. Kaebaja 30.07.2025. a taotluse ajendiks on olnud kohtuasjas nr 3-24-2502 avaldatud

vangla seisukoht. Kaebaja väidab, et talle on tema teadmata pandud diagnoos. Viru Vangla direktor on

25.08.2025. a vastuses siiski selgitanud, et sõltuvusdiagnoosi puhul ei ole tegemist uue ilmnenud

asjaoluga, sest kaebaja on enda sõltuvusteemadest teadlik ja vangistuse jooksul on talle pakutud

sõltuvusriske maandavat programmi „Eluviisitreening“ 2016. aastal ja selle jätkutegevusi 2021. ja

2022. aastal, millised tegevused on kaebaja läbinud positiivselt. Seega on kaebaja ka Viru Vanglas

karistust kandes saanud temale sobivaid taasühiskonnastamise programme ning Tallinna Vanglasse

ümberpaigutamine ei ole vajalik põhjusel, et kaebaja ei saa vajalikku ravi või taasühiskonnastamisele

kaasaaitavaid programme Viru Vanglas. Kaebaja võimaliku sõltuvushäire diagnoosimine ei ole Viru

Vangla juristi pädevuses ja selline diagnoos ei saa kaebajale tekkida ametniku seisukoha tagajärjel,

vaid on ilmselgelt tervishoiutöötaja pädevuses. Kui kaebaja leiab, et tema tervisekaardil sisalduvad

valeandmed, siis tuleb tal selles küsimuses pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole.

11. Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul

keeldus vangla direktor õiguspäraselt ümberpaigutamise menetluse algatamisest, sest kaebaja

põhjendused pole kaalukad. Viru Vangla direktori 25.08.2025. vastuse nr 6-7/3-25/1998-2 kohaselt

paigutati kaebaja Viru Vanglasse karistust kandma 06.06.2017. Justiitsministri 25.03.2008. a määruse

nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 5 lg 1 p 4 (kehtetu alates 15.10.2018) alusel paigutati kaebaja Viru

Vanglasse, sest tema riskihindamise tulemusel oli ta kõrgohtlik, kuigi tema elukoha järgi kuulus ta

paigutamisele Tallinna Vanglasse. 15.10.2018 jõustunud määruse nr 9 § 236 lg 2 sätestab, et

kinnipeetav, kes on 2018. aasta 15. oktoobriks täitmisplaani alusel paigutatud vanglasse vangistuse

täideviimiseks, jätkab karistuse kandmist samas vanglas. Kuna kaebaja kannab karistust Viru Vanglas

alates 06.06.2017, siis peab ta eeltoodud sätetest tulenevalt viibima karistusaja lõpuni Viru Vanglas.

Kaebaja on ka varasemalt läbinud kohtumenetluse, kui ta taotles enda ümberpaigutamist Tallinna

Vanglasse perekonnaelu puutumatuse tagamiseks ja sotsiaalsete sidemete säilitamiseks; kaebaja

elukoht enne vangistust oli Tallinn. Tartu Halduskohus jättis 09.08.2024. a otsusega (jõustunud

10.09.2024) kaebaja kaebuse kohtuasjas nr 3-23-2251 rahuldamata, leides, et Viru Vangla jättis

õiguspäraselt ümberpaigutamise menetluse algatamata, kuna ei esinenud kaalukaid asjaolusid kaebaja

ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Kohus leiab, et ka praegu puuduvad selgelt kaalukad

asjaolud kaebaja 30.07.2025. a taotluse alusel ümberpaigutamise menetluse algatamiseks.

12. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kinnipeetaval puudub õigus valida kinnipidamisasutust.

Kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui

ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste, näiteks perekonnaelu

puutumatuse tagamiseks, ning õigus saada oma taotlusele põhjendatud vastus. Kaebaja sai oma

30.07.2025. a taotlusele põhjendatud vastuse. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud kaebaja

põhiõiguste kaitseks põhjendamatult ümberpaigutamise menetluse algatamata.

13. Eelnevat arvestades tuleb pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks ning sellega

kaitstavat õigushüve väheintensiivseks. Seega tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS §

121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)