2-25-115594/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-115594

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi H.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

1029,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; aadress XXX-

i)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja H.P. (isikukood XXX; aadress XXX-i; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS hagi H.P. (H.P.) vastu.

2. Mõista kostjalt H.P.lt välja hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus summas 660,15

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 212,40 eurot, kokku 872,55 eurot.

3. Mõista kostjalt H.P.lt välja hageja Elisa Eesti AS kasuks viivised alates 27.08.2025 kuni

põhinõude summas 660,15 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas, kuid

kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 660,15 eurot).

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need H.P. Paabu kanda.

5. Rahuldada Elisa Eesti AS menetluskulude taotlus osaliselt.

6. Mõista kostjalt H.P.lt välja hageja Elisa Eesti AS kasuks välja hageja menetluskulud

summas 330 eurot. H.P.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (330 eurot)

tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu selgitused otsuse täiendamise korra ja edasikaebeõiguse erisuste osas

1. Elisa Eesti AS esitas hagi H.P. vastu 24.01.2023 sõlmitud liitumislepingust nr. 14411771,

liitumislepingust nr. 14411766, osamaksetega vara müügilepingust nr. 14411774, osamaksetega

vara müügilepingust nr. 14411772, osamaksetega vara müügilepingust nr. 14411767, osamaksetega

vara müügilepingust nr. 14411769, osamaksetega vara müügilepingust nr. 14411770 ning

23.01.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr. 14411792 tulenev põhivõlgnevus

660,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised alates 19.04.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 26.08.2025 summas 212,40 eurot.

2. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 3. septembril 2025.

3. Kostja esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha 19. septembril 2025, mille kohaselt tunnistab

võlgnevust, kuid soovib majandusliku olukorra tõttu sõlmida hagejaga maksegraafikut.

4. Kohus andis 29. septembri 2025 määrusega pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule

esitamiseks. 10. oktoobril 2025 on hageja teatanud, et on pöördunud kostja poole ja teinud uue

kompromissettepaneku selliselt, et kostja tasub oma võlgnevust 100 eurot kuus maksegraafiku

alusel. Kostja hageja pakkumisele ei reageerinud.

5. Hageja on kohtule esitanud tõenditena:

-

lepingud (dtl 33-47);

-

Elisa Eesti AS üldtingimused (dtl 48-67);

-

arved (dtl 68-73);

-

ülesütlemine (dtl 74);

-

viivisearvestus (dtl 75).

6. Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ning tõendatud ning kuulub

rahuldamisele.

7. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 1029,17 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405

lg-le 1.

8. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine

lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata.

2(3)

Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu

kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 448 lg 4² kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4ˡ sätestatud

tähtaja jooksul (s.o 10 päeva jooksul) teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse

peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud.

9. Käesoleva otsusega lahendab kohus hageja nõuded kohtuotsuse resolutsioonis vastavalt

eelkirjeldatud sätetele, tehes otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

10. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

12. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro ja õigusabikulude

358 euro väljamõistmiseks.

13. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

14. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (330 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)