2-25-105325/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-105325

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K.J vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5462 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht

XXX), lepinguline esindaja: Pille Martin

Kostja: K.J (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista K.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja 5023 eurot 19 senti (põhivõlgnevus 3938

eurot 33 senti, intress 484 eurot 93 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 564 eurot 93

senti, sissenõudmiskulud 35 eurot).

3. Mõista K.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (3938 eurolt 33 sendilt)

alates 5. veebruarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud K.J kanda.

5. Mõista K.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 595 eurot.

6. Mõista K.J-ilt B2 Impact OÜ välja viivis menetluskuludelt (595 eurolt) alates alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 24. aprillil 2025 Tartu Maakohtule K.J (kostja) vastu hagi,

milles palub mõista kostjalt välja mõista kostja ja Esto AS vahel 12. juulil 2024 sõlmitud

tähtajatust arvelduskrediidi lepingust nr 91141880512 tulenev põhivõlgnevus 3938 eurot 33

senti, intress 484 eurot 93 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 564 eurot 93 senti ja

sissenõudmiskulud 35 eurot. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub

hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu

kätte toimetatud 25. septembril 2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (9. oktoobriks 2025)

ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise

kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule

tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

4. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul

tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Krediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 49,08 aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,65%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse

määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS

§ 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingute sõlmimise ajal oli kostja sissetulek

keskmiselt 853 eurot 74 senti, esialgne võlausaldaja arvestas kostja elamiskuludena 304 eurot

ning igakuiste finantskohustustena 100 eurot. Laenutaotluste esitamise ajal avalikustatud

maksehäireid puudusid.

Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest (dtl 72 - 78) nähtuvalt oli kostja sissetulek

keskmiselt ca 830 eurot kuus ning igakuised laenukohustused puudusid. Arvestades kostja

sissetulekut ja kohustusi ei ole esialgne võlausaldaja kohtu hinnangul vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud.

Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

7. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja

on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 595 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja

kasuks välja 595 eurot (s.o riigilõiv). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale

hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik