3-25-2376/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2376

Määruse kuupäev

14. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Karl Koiva kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema vanglasiseste paigutustega

ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Karl Koiva kaebus.

2. Jätta Karl Koiva taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Karl Koiva taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.

4. Jätta Karl Koiva taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 49 lg

6, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Karl Koiva (kaebaja) esitas 20. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on Tartu Vangla 25. juuni 2025. a

otsusega nr 1-9/2-25/185-3 läbinud kohtueelse menetluse ning palub kohtul hinnata vangla

tegevuse õiguspärasust ja kaebajale põhjustatud kahju. Vangla tööpraktika on ebaseaduslik

ning selle eesmärk on tekitada kinnipeetavas ärevust. Kaebaja taotleb tõendite kogumist,

riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. Kui kohus leiab, et talle ei ole riigi õigusabi

korras esindaja määramine vajalik, siis soovib ta oma esindajaks Siim Grossbergi.

2. Tartu Halduskohus palus 4. augusti 2025. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada kohtule

kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid hiljemalt 12. augustil 2025.

3. Tartu Vangla esitas 6. augustil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

3-25-2376

4. Kaebaja esitas 9. oktoobril 2025 kohtule avalduse, milles heidab Tartu Vanglale ette

halduskohtu 4. augusti 2025. a kohtunõudele tähtaegselt vastamata jätmist. Kaebaja palub

algatada vangla tegevuse osas menetlus, et selgitada välja rikkumise põhjused. Vangla

tegevus on põhjustanud menetlusseisaku, millega on rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja palub

antud tegevuse eest vanglalt välja mõista hüvitis.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja esitas 24. aprillil 2025 Tartu Vanglale hiljem

täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses tema

väärikuse alandamise ja summas 5000 eurot seoses tema vaimse tervise kahjustamisega

põhjendusel, et teda on vanglas ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025 vanglasiseselt

ümber paigutatud 31 korda. Kaebaja selgitab, et tal on vaimse tervise probleemid ja ta vajab

stabiilset keskkonda, kuid vangla paigutab ta iga natukese aja tagant uude kambrisse, millega

põhjustatakse kaebajale stressi, ärevust, psüühilist pinget, vaimseid kannatusi, teda

koheldakse julmalt ning tema heaolu ja elukvaliteeti kahjustatakse tahtlikult. Tartu Vangla

jättis 25. juuni 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/185-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Kaebaja selgitab kohtule esitatud kaebuses, et ei nõustu eelnimetatud otsusega

ning palub kohtul hinnata vanglale esitatud kahjunõudes kirjeldatud haldusorgani tegevuse

õiguspärasust ja kaebajale põhjustatud kahju. Seega saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS

§ 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema

vanglasiseste paigutustega ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025.

6. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

varasem kaebus on kohtu menetluses.

6.1. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse

nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad haldusasjas nr 3-25-2333 esitatuga. Siim

Grossberg esitas 15. juulil 2025 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2333 kaebaja nimel

kaebuse, mille kaebaja kiitis 30. juulil 2025 heaks, milles kaebaja nõuab samuti Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema vanglasiseste paigutustega ajavahemikul

2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025. Kaebuse kohaselt on kaebajat õigusvastaselt vanglasiseselt

ümber paigutatud 31 korda ning eeltooduga on vangla kahjustanud kaebaja tervist ja

alandanud tema väärikust. Tartu Vangla esitas kohtule 13. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-

2333 kohtueelse menetluse materjalid, sh Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsuse nr 1-9/2-

25/185-3, mille osas väljendab kaebaja rahulolematust ka käesolevas haldusasjas. Seega

nõuab kaebaja mõlemas haldusasjas Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

samadel asjaoludel. Käesolevas asjas esitatud hilisem kaebus on seega korduv.

6.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Karl Koiva kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3-25-2376

8. Kaebaja esitas 9. oktoobril 2025 kohtule avalduse, milles soovib lisaks esialgses kaebuses

välja toodule Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ka seoses asjaoluga, et

vangla jättis halduskohtu 4. augusti 2025. a kohtunõudele tähtaegselt vastamata.

Hüvitamiskaebuse aluse muutmise korral on tegemist kaebuse muutmisega (Riigikohtu

halduskolleegiumi 9. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-21-712, p 17). HKMS § 49 lg 1

esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav.

8.1. Kohtu hinnangul ei oleks kaebuse esitamine muudetud kujul lubatav, kuna kaebaja nõue

vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kohtu 4. augusti 2025. a

kohtunõudele vastamata jätmisega kuuluks tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21,

mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Asjaolu, et kaebajale teadaolevalt ei ole vangla halduskohtu kohtunõudele

tähtaegselt vastanud, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kohtunõudele vastamata

jätmine saab põhjustada kaebajale üksnes teatud heaolu langust, kuid ei takista kaebaja

õiguste efektiivset kaitsmist. Kaebajal on võimalik juhtida kohtu tähelepanu kohtunõudele

vastamata jätmisele vastava kohtuasja raames, mida kaebaja on ka teinud, ning kohtul on

võimalik vajadusel haldusorganilt uuesti vastust nõuda, haldusorganit vastamata jätmisel

trahvida (HKMS § 58) jne, tagades seeläbi haldusasja edasi menetlemise. Haldusasja

materjalidest nähtuvalt ei ole vangla tegelikkuses kohtule vastamata jätnud. Tartu Vangla

vastas kohtule 6. augustil 2025. Kohus ei ole kaebajale vangla vastust veel edastanud, kuna

tavapärase praktika järgi edastatakse vastus kohtunõudele teisele menetlusosalisele siis, kui

kohus teeb järgmise menetlustoimingu, nt koostab kohtumääruse. Isegi kui vangla oleks

jätnud kohtunõudele vastamata, siis puudub kaebajal eraldiseisva hüvitamisnõudega vangla

tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Nagu kohus juba märkis, siis kui

kaebaja hinnangul on haldusorgan jätnud haldusasja menetluses mõne toimingu tegemata, siis

on kaebajal võimalik juhtida sellele kohtu tähelepanu vastava kohtuasja raames ning kohtul

on võimalik kasutada halduskohtumenetluse seadustikust tulenevaid meetmeid haldusasja

menetluse efektiivseks läbiviimiseks. Kohtunõudele tähtaegselt vastamata jätmine ei anna

õigust eraldiseisva hüvitamiskaebuse esitamiseks.

8.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus HKMS § 49 lg 1 alusel kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks rahuldamata.

9. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

9.1. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse ja kaebuse muutmise

avalduse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt

suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente

3-25-2376

esitada (haldusasjad nr 3-25-320, 3-25-125, 3-25-82, 3-25-4, 3-24-1364, 3-24-1363, 3-24-471

jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses

osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud,

seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja

õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

9.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Karl Koiva taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

10. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kohtul ei ole võimalik lubada Siim Grossbergil

kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda. Halduskohtumenetluses võivad volitatud

esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud ning kohtule teadaolevalt ei vasta Siim

Grossberg eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Samuti ei ole Siim Grossbergi haldusasja

menetluses osalemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuivõrd kaebaja on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider