Legislator Case Law & Legislation
2-25-117208/9 AI generated

2-25-117208/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-117208/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista välja J. S.lt S. M. kasuks 2041,53 eurot, sealhulgas põhinõue 2002 eurot ja Mõista välja J. S.lt S. M. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

Legislator headnote

AI generated

2-25-117208/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista välja J. S.lt S. M. kasuks 2041,53 eurot, sealhulgas põhinõue 2002 eurot ja Mõista välja J. S.lt S. M. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2025, Tallinn

kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-25-117208

Tsiviilasi

S. M. rahalise nõudega hagi J. S. vastu

Tsiviilasja hind

2 244,73 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja S. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anastasia

Nezgovorova

Kostja J. S. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista välja J. S.lt S. M. kasuks 2041,53 eurot, sealhulgas põhinõue 2002 eurot ja

13.09.2025 seisuga sissenõutavaks mutuunud viivis 39,53 eurot.

3. Mõista välja J. S.lt S. M. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna põhivõlalt 2002 eurot alates 14.09.2025 kuni võlgnevuse

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista välja J. S.lt S. M. kasuks menetluskulude hüvitis 650 eurot.

6. Mõista välja J. S. S. M. kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2-25-117208

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei

taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilpkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 197 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

Kohtu selgitused

1. Kostja võttis 29.09.2025 kohtule esitatud menetlusdokumendis hagi õigeks (dtl 254).

2. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja

avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

Kohus asub seisukohale, et kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 440 lg-le 1.

3. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3, võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on hageja ja kostja sõlmitud üürileping, millest tulenevad kohustused on kostja

jätnud kohaselt täitmata. Kohustused koosnevad põhivõlast 2002 eurot, 13.09.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisest 39,53 ja edasiulatuvast viivisest alates 14.09.2025 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 420 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 498,33 eurot, tariifiga 130 eurot tunnis.

TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

6. Arvestades, et tsiviilasjalt hinnaga 2 244,73 tuleb tasuda riigilõivu 350 eurot ja hageja on

tasunud riigilõivu 350 eurot, siis TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on

põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava hagiga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks (sh kliendiga suhtlemiseks,

dokumentide komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks)

lugeda 2,5 tundi. Juristi teenuse tunni hind 130 eurot (dtl 214) on ebamõistlikult suur. Kohtu

hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks

maakohtu menetluses 300 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 350 (350+300)

eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 650

eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et

Lk 2 / 3

2-25-117208

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

8. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik

Lk 3 / 3