2-25-103714/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

14. oktoober 2025

Tsiviilasi

nr 2-25-103714

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.S. vastu

tarbijakrediidilepingust nr KK3497234 tuleneva

põhivõlgnevuse 745,32 euro, intressi 100,91 euro,

sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

261,06 euro ja põhinõudelt viivise lepingujärgses määras

34,9% aastas alates 29.04.2025 kuni põhinõude (745,32

euro) täieliku tasumiseni väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Hagihind

1407,41 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Sigrid Rahkema

Kostja

S.S. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 06.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1172,21 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond andis 14.04.2025 asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse

Tartu Maakohtule.

3. Hageja esitas 29.04.2025 kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla

nõudes (dtl 26-38). Nõuded on hagejale loovutatud. Hageja toob välja, et kostja sõlmis Placet

Group OÜ-ga (krediidiandja) 21.12.2019 tarbijakrediidilepingu nr KK3497234,

krediidilimiidiga 600 eurot (dtl 40-43) ja seejärel 24.12.2019 krediidikonto lepingut muudeti,

millega võimaldati krediiti 1000 eurot (dtl 44), s.o krediidikonto leping, põhitingimused).

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,76%.

4. Kostjal põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 26.04.2024, on hagi kohaselt 875,32

eurot ning kostja on teinud hagejale makseid 130 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

745,32 eurot (875,32-130,00).

5. Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 34,90% aastas

tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes

kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku 100,91 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt

põhinõude tasumiseni viivist intressiga samas määras (34,9% aastas), st sissenõutavaks

muutununa 261.06 eurot ja jooksvalt lepingujärgse intressiga samas määras. Samuti nõuab kostja

hagejalt sissenõudmiskulusid 40 eurot.

6. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist tuvastanud, et tarbija igakuine sissetulek on ca 542,16 eurot ja lepingu

igakuine osamakse suurus on 59,45 eurot. Seega moodustab krediidilepingu järgne igakuine

osamakse tarbija igakuisest sissetulekust ca 11%. Väljaminekuteks oli kostja taotluses märkinud

80 eurot (hagi lisa 5). Vastavalt taotluse hetkel kehtinud sise-eeskirjadele laenuandja arvestas

majapidamiskulude määraks isikule 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ja

taotletava laenu osamakse ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 234,17 eurot

(542,16-80,00-150,00-59,45).

7. Hageja on esitanud kohtunõudest lähtuvalt 26.08.2025 ka nõude ümberarvestuse, milles

märgib, et tarbijakrediidilepingu alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti

summas 2294 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale summas

2699,07 eurot. Hagejale on kostja teinud tagasimakseid summas 130 eurot. Eeltoodust tulenevalt

juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.

8. Kostja on saanud hagimaterjalid kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 02.05.2025,

kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

11. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult

analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga

sõlmitud võlatunnistusi.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna sõlminud Placet Group

OÜ-ga 21.12.2019 tarbijakrediidilepingu nr KK3497234, krediidilimiidiga 600 eurot (dtl 40-43)

ja seejärel 24.12.2019 krediidikonto lepingut muudeti, suurendades krediiti 1000 euroni (dtl 44),

s.o krediidikonto leping, põhitingimused).

13. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa

ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et

metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas

tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus

kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei

saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele

inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.

14. Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-

106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet

esitatud ega kontrollitud ei ole. Hageja on hinnanud kostja väljaminekuid üksnes taotluse

esitamisel märgitust, millest kohtu hinnangul ei anna kindlalt järeldada ning jõuda

veendumusele, et kostja on krediidivõimeline.

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16).

16. Hagiavalduse täiendusele lisatud laekumiste arvestuse alusel on tuvastatav, et kostja on

tasunud nimetatud tarbijakrediidilepingute alusel esialgsele krediidiandjale ja hagejale juba

rohkem, kui krediiti on väljastatud ning ka hageja ise on möönnud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tuleb lugeda kostja võlg tasutuks. Seega eeltoodud põhjendustel ei

ole hageja nõue põhjendatud ja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

17. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik