2-24-141241/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 13. oktoober 2025

Tsiviilasja nr

2-24-141241

Tsiviilasi

Bondora AS hagi V.H vastu 3865 euro 46 sendi ja

viiviste saamiseks

Hagi hind

4829 eurot 69 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS

(registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

(e-post XXX )

Kostja V.H (isikukood XXX, elukoht XXX, 68203

XXX, e-post XXX )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS 30.12.2024 hagi V.H vastu osaliselt.

2. Mõista V.H-lt Bondora AS kasuks välja 3481 euro 56 sendi suurune põhivõlg, 57

eurot 10 senti, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis 12.11.2024–30.12.2024 eest ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras edasiulatuv viivis põhivõlalt (3481 eurot 56 senti) alates

31.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta Bondora AS hagi V.H vastu ülejäänud osas rahuldamata.

4. Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud V.H kanda. Jätta hagimenetluse kulud

Bondora AS kanda. V.H-l puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

5. Mõista V.H-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 193 eurot 94 senti ning

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (193 eurot

94 senti) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 12.11.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.H (kostja)

vastu 4752 euro 76 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 12.11.2024 määrusega kostjale

makseettepaneku, mille luges kostjale kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 18.11.2024.

Pärnu Maakohus lõpetas 03.12.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja oli esitanud

makseettepanekule vastuväite. Kostja märkis vastuväites, et ei ole seoses vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisega nõus nõude suurusega.

2. Tartu Maakohus jättis 16.12.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja

nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Kohus selgitas hagejale, et pooltel on võimalik

sõlmida kompromiss, mille kohus saab TsMS § 486 lg 4 järgi kinnitada enne hagimenetluse

alustamist. Kohus tegi hagejale ettepaneku võtta kostjaga ühendust ja pidada läbirääkimisi.

3. Hageja esitas 30.12.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 3865

eurot 46 senti ja kuni 30.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 122 eurot 1 sent ja

edasiulatuva lepingujärgse viivise alates 31.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus

menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista väljamõistetud menetluskuludelt välja viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled viis

tarbijakrediidilepingut:



18.02.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4323459 (leping BL4323459), mille alusel

väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 700 eurot. Laenulepingu

eritingimustes leppisid pooled kokku, et laenusumma on 744 eurot, millest on

arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu 44 eurot, kuid mille puhul on tegemist

tagastamata põhiosa nõudega ning mille kostja peab tasuma. Lepingu järgi oli intress

16,99% aastas, haldustasu 4% aastas, krediidikulukuse määr 34,63% aastas. Leping oli

tähtajaline, selle kestus oli 24 kuud ja krediit tuli tagastada 24 osamaksega iga kuu 8.

kuupäevaks, viimane tagasimakse tuli teha 09.02.2026;



22.02.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4378138 (leping BL4378138), mille alusel

väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 1000 eurot. Laenulepingu

eritingimustes leppisid pooled kokku, et laenusumma on 1063 eurot, millest on

arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu 63 eurot, kuid mille puhul on tegemist

tagastamata põhiosa nõudega ning mille kostja peab tasuma. Lepingu järgi oli intress

24,99% aastas, haldustasu 4% aastas, krediidikulukuse määr 46,23% aastas. Leping oli

tähtajaline, selle kestus oli 24 kuud ja krediit tuli tagastada 24 osamaksega iga kuu 8.

kuupäevaks, viimane tagasimakse tuli teha 09.02.2026;



26.02.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4386511 (leping BL4386511), mille alusel

väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 500 eurot. Laenulepingu

eritingimustes leppisid pooled kokku, et laenusumma on 531 eurot, millest on

arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu 31 eurot, kuid mille puhul on tegemist

tagastamata põhiosa nõudega ning mille kostja peab tasuma. Lepingu järgi oli intress

24,99% aastas, haldustasu 4% aastas, krediidikulukuse määr 46,21% aastas. Leping oli

tähtajaline, selle kestus oli 24 kuud ja krediit tuli tagastada 24 osamaksega iga kuu 8.

kuupäevaks, viimane tagasimakse tuli teha 09.02.2026;



27.02.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4389509 (leping BL4389509), mille alusel

väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 1000 eurot. Laenulepingu

eritingimustes leppisid pooled kokku, et laenusumma on 1063 eurot, millest on

arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu 63 eurot, kuid mille puhul on tegemist

tagastamata põhiosa nõudega ning mille kostja peab tasuma. Lepingu järgi oli intress

24,99% aastas, haldustasu 4% aastas, krediidikulukuse määr 46,39% aastas. Leping oli

tähtajaline, selle kestus oli 24 kuud ja krediit tuli tagastada 24 osamaksega iga kuu 8.

kuupäevaks, viimane tagasimakse tuli teha 09.02.2026;



02.03.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4399008 (leping BL4399008), mille alusel

väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 1000 eurot. Laenulepingu

eritingimustes leppisid pooled kokku, et laenusumma on 1063 eurot, millest on

arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu 63 eurot, kuid mille puhul on tegemist

tagastamata põhiosa nõudega ning mille kostja peab tasuma. Lepingu järgi oli intress

24,99% aastas, haldustasu 4% aastas, krediidikulukuse määr 40,27% aastas. Leping oli

tähtajaline, selle kestus oli 54 kuud ja krediit tuli tagastada 54 osamaksega iga kuu 8.

kuupäevaks, viimane tagasimakse tuli teha 08.08.2028.

Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingutest tulenevat tagasimaksmise kohustust, jättes

tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset. Hageja hoiatas kostjat 09.10.2024 (dtl 189),

et ütleb laenulepingud nr 4323459, 4378138, 4386511, 4389509, 4399008 üles, sest kostja

võlg 407 eurot 43 senti on ületanud maksetähtaja. Hageja andis kostjale täiendava 30-päevase

tähtaja kohustuste täitmiseks. Lõpptähtaeg võla tasumiseks oli 08.11.2024. Kuna kostja

kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu 11.11.2024 üles.

Hageja märkis, et ta soovib menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja

lihtsus) esitada nõude hagejale selliselt, et ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Hageja selgitas, et kostja on

hagejale tagastanud lepingu BL4323459 alusel 106 eurot 98 senti, lepingu BL4378138 alusel

157 eurot 38 senti, lepingu BL4386511 alusel 76 eurot 9 senti, lepingu BL4389509 alusel 153

eurot 10 senti ja lepingu BL4399008 alusel 104 eurot 17 senti. Hageja arvestab lepingu

kehtivuse ajal intressinõude suuruseks 0 eurot. Sellisel juhul on põhinõue 3865 eurot 46 senti,

millest lepingu BL4323459 põhinõude jääk on 637 eurot 2 senti, lepingu BL4378138

põhinõude jääk on 905 eurot 62 senti, lepingu BL4386511 põhinõude jääk on 454 eurot 9

senti, lepingu BL4389509 põhinõude jääk on 909 eurot 90 senti ja lepingu BL4399008

põhinõude jääk on 958 eurot 83 senti.

Hageja esitas viivisenõude lepingujärgses määras, s.o lepingute tingimustes sätestatud

intressimääras, täpsemalt lepingu BL4323459 tingimustes sätestatud intressimääras ehk

16,99% võlgnetavalt summalt aastas ja lepingute BL4378138, BL4386511, BL4389509,

BL4399008 tingimustes sätestatud intressimääras ehk 24,99% võlgnetavalt summalt aastas,

lähtudes 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast (lepingu üldtingimuste p. 9.2).

Hageja nõuab viivist 122 eurot 1 sent alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

12.11.2024–30.12.2024, täpsemalt on lepingu BL4323459 viivis 14 eurot 43 senti, lepingu

BL4378138 viivis 30 eurot 18 senti, lepingu BL4386511 viivis 15 eurot 13 senti, lepingu

BL4389509 viivis 30 eurot 32 senti ja lepingu BL4399008 viivis 31 eurot 95 senti.

Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista



lepingust BL4323459 tulenevalt 651 eurot 45 senti, millest 637 eurot 2 senti on

tagastamata krediidisumma ning 14 eurot 43 senti viivis;



lepingust BL4378138 tulenevalt 935 eurot 8 senti, millest 905 eurot 62 senti on

tagastamata krediidisumma ning 30 eurot 18 senti viivis;



lepingust BL4386511 tulenevalt 469 eurot 22 senti, millest 454 eurot 9 senti on

tagastamata krediidisumma ning 15 eurot 13 senti viivis;



lepingust BL4389509 tulenevalt 930 eurot 51 senti, millest 909 eurot 90 senti on

tagastamata krediidisumma ning 30 eurot 32 senti viivis;



lepingust BL4399008 tulenevalt 990 eurot 78 senti, millest 958 eurot 83 senti on

tagastamata krediidisumma ning 31 eurot 95 senti viivis.



Hageja palus kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis alates 31.12.2024 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni



lepingust BL4323459 tulenevalt lepingujärgses määras 16,99%;



lepingutest BL4378138, BL4386511, BL4389509 ja BL4399008 tulenevalt

lepingujärgses määras 24,99%.

4. Tartu Maakohus andis 08.01.2025 määrusega enne hagi menetlusse võtmist kostjale

hagejaga kompromissi sõlmimiseks tähtaja. Kohus selgitas, et hageja on esitanud oma nõude

viisil, kus ta on lugenud kõik senised maksed tasutuks lepingulise põhikohustuse katteks ega

nõua muid lepingujärgseid tasusid. Kostja kohtule ei vastanud.

5. Tartu Maakohus võttis hagi 14.02.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 21 päeva. Kohtute infosüsteemi andmetel sai kostja

menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 14.02.2025 kättetoimetamisportaali

(KÄPO) kaudu.

6. Kostja leidis 06.03.2025 hagiavaldusele esitatud vastuses, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning põhinõude arvutus on ekslik, sest hageja on

arvestanud põhivõla jäägi hulka lepingutasud ning tagasimaksete arvutus ei ole samuti õige.

Kostja väitis, et ta on saanud 4200 eurot laenu ning ta on tagasi maksnud 718 eurot 44 senti.

Kostja leiab, et ta võlgneb hagejale põhivõlana 3481 eurot 56 senti, millele lisandub

seadusjärgne viivis. Kostja taotles, et tal võimaldataks tasuda võlg maksegraafiku alusel, kus

igakuise makse suurus oleks maksimaalselt 70 eurot. Kostja põhjendab taotlust keerulise

finantsolukorraga. Kostja palus jätta hagimenetluse kulud hageja kanda, sest hagimenetlus oli

välditav. Kostja oli nõus tasuma vähendatud nõude juba enne hagimenetluse algust.

7. Kohus andis 10.03.2025 pooltele tähtaja kuni 31.03.2025, et sõlmida kompromiss, kuid

pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus tegi 14.08.2025 määrusega pooltele veelkord

kompromissi sõlmimise ettepaneku ning selgitas, et kui menetlusosalised ei jõua

kokkuleppele, ega esita 25.08.2025 kohtule kinnitamiseks kompromissi, vaatab kohus asja

läbi kirjalikus menetluses. Hageja esitas 25.08.2025 kohtule taotluse pikendada hagejale antud

tähtaega lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 05.09.2025. Hageja

selgitas, et pooled on alustanud kompromissiläbirääkimisi ja paluvad kohtul anda

läbirääkimiste pidamiseks aega. Kohus tühistas 26.08.2025 otsuse tegemise aja ning pikendas

menetlusosalistele kompromissi või lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja

esitamise tähtaega kuni 05.09.2025.

8. Hageja esitas 05.09.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 256–258), milles palub kostjalt

välja mõista menetluskulud 1241 eurot 50 senti, millest 560 eurot on riigilõiv, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse kulu, 240 eurot hageja algse lepingulise esindaja õigusabikulud ja

421 eurot 50 senti hageja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hagejat esindas menetluses

EFTA Legal OÜ, kelle õigusabikulu hõlmab 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot, hageja praegune

lepinguline esindaja advokaadibüroo LINDEBERG õigusabikulu hõlmab 4 tundi 41 minutit

tunnihinnaga 90 eurot.

9. Kohus tegi 18.09.2025 määruse, milles määras hagi läbivaatamise kirjalikus menetluses ja

andis menetlusosalistele tähtaja kuni 24.09.2025, et esitada kokkuvõtlikud seisukohad ja

menetluskulude nimekiri ning määras, et hiljemalt 26.09.2025 tuleb esitada seisukoht

vastaspoole menetluskulude nimekirjale. Kohus määras, et teeb otsuse avalikult teatavaks

30.09.2025. Kohus selgitas, et kuna hageja esitas oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude

nimekirja juba 05.09.2025, ei pea hageja seetõttu oma seisukohti ega menetluskulude

nimekirja uuesti esitama.

10. Kostja esitas 24.09.2025 seisukoha, milles märkis, et juhul, kui kohus leiab, et hageja on

krediidilepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb jätta

menetluskulud hageja kanda, sest kostja pakkus sellist lahendust juba enne hagimenetlust.

Kostja leidis, et kui kohus ei tuvasta vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, palub

kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja selgitas, et teise poole menetluskulude

tasumine oleks kostjale koormav ning ta ei ole võimeline seda tasuma. Kostja on nõus

hagejale hüvitama maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulutused, riigilõivu 173 eurot 94 senti ja

menetluskulu 20 eurot.

11. Hageja esitas 25.09.2025 taotluse määrata talle tähtaeg kuni 10.10.2025 kostja lõplikes

seisukohtades toodud uutele väidete kohta seisukoha esitamiseks. Hageja selgitab, et kostja on

oma 24.09.2025 lõplikus seisukohas esitanud uusi väiteid ja vastuväiteid, millele kostja ei

tuginenud oma 06.03.2025 vastuses hagile. Lõplikes seisukohtades on kostja esitanud

detailseid vastuväiteid selle kohta, miks hageja ei ole kostja hinnangul vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud. Muuhulgas on kostja väitnud oma lõplikus seisukohas, et

kostja on tasunud hagejale lepingute alusel kokku täpselt 718 eurot 44 senti ning palunud

hagejal määrata tagasimaksed uuesti. Hageja selgitas, et TsMS § 329 kohaselt pidanuks kostja

oma lõplikes seisukohtades esitatud väited esitama varem, kostja ei saa lõplikes seisukohtades

tulla välja uute vastuväidete, väidete ega avaldustega.

12. Tartu Maakohus uuendas 26.09.2025 määrusega tsiviilasja menetluse ning andis

menetlusosalistele võimaluse esitada soovi korral kokkuvõtlikud seisukohad ja vastata

vastaspoole seisukohtadele ja tõenditele hiljemalt 10.10.2025. Kohus määras, et

menetlusosalised võivad esitada hiljemalt 10.10.2025 ka menetluskulude nimekirja ning

seisukoha vastaspoole menetluskulude kohta hiljemalt 13.10.2025. Kohus määras, et teeb

lõpplahendi avalikult teatavaks hiljemalt 17.10.2025.

13. Hageja esitas 10.10.2025 seisukoha, milles leidis, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vaidlust ei ole selles, et hageja on väljastanud kostjale laenulepingute

alusel 4200 eurot, vaadates kostja esitatud pangakonto väljavõtet, millelt nähtuvad

tagasimaksed kokku 718 eurot 44 senti, on kostja võlg 3481 eurot 56 senti. Hageja selgitas, et

esitab ümberarvutuse tagasimaksete kohta erinevate lepingute lõikes ning leidis, et kostja on

ka ümberarvutuse korral hagejale võlgu alates 2024. aasta augustist, seega ütles hageja

lepingud 11.11.2024 kehtivalt üles. Enne laenulepingute ülesütlemist oli kostja võlg 1259

eurot 38 senti, millele lisandub kõikide laenulepingute ülesütlemisel sissenõutavaks muutunud

laenujääk, kokku 2222 eurot 18 senti ehk kostja võlgneb hagejale 3481 eurot 56 senti

(1259,38 + 2222,18).

Hageja vaidles vastu kostja taotlusele määrata lahendi täitmine kindlaks osamaksetega. Kostja

ei saa eeldada, et kohtumenetluses luuakse talle eritingimused kohustuse täitmisel põhjusel, et

see on kostja jaoks sobivam lahendus.

Hageja lisas, et tal on tekkinud täiendavad menetluskulud seoses kostja 24.09.2025

menetlusdokumendiga ja sellele seisukoha koostamisega. Lisaks 05.09.2025 esitatud

menetluskulude nimekirjale palus hageja kostjalt välja mõista täiendavate menetluskuludena

292 eurot 50 senti (km-ta), mis sisaldab 3 tundi 15 minutit õigusteenust tunnihinnaga 90 eurot

tund. Hageja palub hüvitada menetluskulud käibemaksuta, sest ta on

käibemaksukohustuslane.

Kokkuvõttes palus hageja rahuldada hagi terves ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

hagiavalduse resolutsiooni punktis 4.2 märgitud võlgnevus, alternatiivselt mõista kostjalt

hageja kasuks välja 3481 eurot 56 senti, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja pole

tõendanud vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega, sealjuures poolte kuni 10.10.2025 esitatud

seisukohtadega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud on

jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud kostja kanda ning hagimenetluse kulud hageja kanda.

Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt.

15. Kohtu tuvastatud asjaoludel, mille üle pooled ei vaidle, sõlmisid pooled järgmised

lepingud:



18.02.2024 krediidilepingu nr BL4323459,



22.02.2024 krediidilepingu nr BL4378138,



26.02.2024 krediidilepingu nr BL4386511,



27.02.2024 krediidilepingu nr BL4389509 ja



02.03.2024 krediidilepingu nr BL4399008 (lepingud)

Kohus leiab, et kõik pooltevahelised lepingud tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks

VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutseva

krediidiandjana andnud krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust.

15.1. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute kohta tuleneb Euroopa Kohtu ja Riigikohtu

praktikast, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste

rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, OPR Finance

s.r.o. vs. GK, p d 18 ja 46). Riigikohus on leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb

krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj).

12.2. Hageja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase

hoolsusega. Hageja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle

teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi hageja hindama kostja varalist seisundit,

sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist

ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hageja pidi määrama vajalike

hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest,

tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Hageja pidi

lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3,

lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

12.3. Hageja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto

väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet

küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

13. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vaidluse korral krediidiandja. Kostja on algusest

peale tuginenud sellele, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ning

samal seisukohal on olnud hagimenetluse alguses ka hageja ise. Hageja palus ise algses

hagiavalduses, mõista kostjalt välja üksnes põhivõlg ning selgitas, et esitab oma nõude

menetlusökonoomilistel kaalutlustel viisil, kus loeb kõik senised maksed tehtuks

põhikohustuste katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh sissenõudmiskulusid ega

haldustasu) (dtl 28, p. 2.2.1).

13.1. Hageja on hagiavalduses üldsõnaliselt väitnud, et järgis vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuid ei esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiseks ühtegi tõendit (dtl 28, p 2.1.9). Hageja märkis, et analüüsis

enne lepingute sõlmimist kostja laenuvõimet ja veendus selle tulemusena, et kostja oli

krediidivõimeline. Täpsemalt tõi hageja välja, et kostja täitis krediidiküsimustiku, milles olid

analüüsi teostamiseks olulised andmeid, samuti edastas kostja oma pangakontoväljavõtted.

Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi

anomaaliat (mh kulutusi hasartmängule). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja

sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja kasutas

teabe kogumiseks ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäireregistrit). Hageja on

seega järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on

lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline.

13.2. Hageja isegi ei väitnud hagiavalduses peale eelmises lõigus viidatud selgituse, et ta

oleks kostja krediidivõimelisust kontrollinud ega viidanud ka ühelegi tõendile, millest võiksid

nähtuda tegevused, mida hageja tegi kostja krediidivõime kontrollimiseks. Hageja on kostja

seisukohale vastamiseks antud viimasel tähtajal 10.10.2025 seisukohas märkinud, et kostjale

laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid ei ole selle kohta

esitanud ühtegi tõendit.

13.3. Kohus märgib, et tegemist on hagimenetlusega, kus vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

krediidiandjast hageja. Hagimenetluses peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks

olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena

(eelkõige hagis ja vastuses). Kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja

läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool

peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab,

siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb, nagu on

leidnud Riigikohus (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17).

13.4. Kohus leiab, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta täitis vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Kohus on TsMS § 439 kohaselt lisaks

seotud haginõudega ning saab lähtuda sellest, et hageja on märkinud, et intress on 0% ja

taotlenud mõista kostjalt välja üksnes põhivõlg ning selgitanud, et on oma nõude

menetlusökonoomilistel kaalutlustel viisil, kus loeb kõik senised maksed tehtuks

põhikohustuste katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (dtl 28).

14. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärg, et hageja saab nõuda kostjalt VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasi vaid põhivõla

koos seadusjärgse intressiga ning kostja muid tasusid hagejale ei võlgne.

14.1. Hageja on hagiavalduses märkinud, et arvestab lepingu kehtivuse ajal intressinõude

suuruseks 0 eurot (dtl 28, p 2.2.2). Kohus lähtub sellest, olles hageja nõude piiridega seotud.

Hageja on märkinud, et peab mõistlikuks esitada nõue viisil, kus ta loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt

sissenõudmiskulud ja haldustasu) (dtl 28, p 2.2.1). Kohus lähtub ka selles osas hageja hagis

esitatud nõudest ning arvestab kõik kostja tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks.

14.2. Kohus tuvastab, et hageja on lepingute alusel andnud kostjale krediiti 4200 eurot (700 +

1000 + 500 + 1000 + 1000). Pooled selle asjaolu üle ka ei vaidle (dtl 240, 280, p 2.4). Pooled

on olnud erineval seisukohal selle osas, palju kostja on hagejale tagasi maksnud.

Hageja hagiavalduses esitatud arvutuste kohaselt on kostja põhivõla jääk 3865 eurot 46 senti

ning põhivõla katteks on tehtud järgmised maksed, mille hageja on välja toonud nii

hagiavalduses (dtl 28):



lepingu BL4323459 põhinõude jääk on 637 eurot 02 senti,



lepingu BL4378138 põhinõude jääk on 905 eurot 62 senti,



lepingu BL4386511 põhinõude jääk 454 eurot 09 senti,



lepingu BL4389509 põhinõude jääk on 909 eurot 90 eurot,



lepingu BL4399008 põhinõude jääk on 958 eurot 83 senti.

Kohus leiab, et kostja on tõendanud pangakonto väljavõttega (dtl 240), et ta on hagejale tagasi

maksnud kokku 718 eurot 44 senti perioodil 03.03.2024–05.07.2024. Seda, et kostja on

nimetatud ulatuses tagasimakseid tõendanud on möönnud hageja enda 10.10.2025 seisukohas,

kus märkis, et kostja pangakonto väljavõtte järgi on hageja nõude suurus 3481 eurot 56 senti.

14.3. Hageja väitel ütles ta lepingud üles 11.11.2024, kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud

ning selline lähenemine on kooskõlas kostja pangakonto väljavõttega, kust nähtub, et kostja

tegi viimase tagasimakse 05.07.2024. Hageja on hagiavalduses ja veelkord kohtule

10.10.2025 esitatud seisukohas välja toonud arvutused, millest nähtub, et kostja oli VÕS §

416 lg 1 mõttes kolme järjestikkuse maksega viivituses 11.11.2024 ka siis, kui arvestada kõik

tasutud summad põhivõla katteks (dtl 194, 281). Täidetud olid ka muud ülesütlemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused ning kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud.

14.4. Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et hageja ütles 11.11.2024 pooltevahelised lepingud

kehtivalt üles ning tal on ülesütlemise tagajärjena õigus nõuda hagejalt kogu lepingute järgse

põhivõla tasumist VÕS § 416 lg 1, § 108 lg 1 ja § 195 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et kui

lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine

mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle

ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus tuvastab, et kostja

tasumata põhinõude suurus on 3481 eurot 56 senti (4200 – 718,44) ning leiab, et selles osas

tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg.

15. Hageja on palunud lisaks põhivõlale mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lepingujärgne

viivis (16,99% ja 24,99%) (dtl 196) alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

hagi esitamiseni ehk perioodil 12.11.2024–30.12.2024. Kohus selgitab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärg on, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi, et hageja

saab nõuda kostjalt tagasi vaid põhivõla seadusjärgse intressiga ning kostja VÕS § 4034 lg 7

järgi muid tasusid hagejale ei võlgne.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue

perioodil 12.11.2024–30.12.2024 jätta rahuldamata osas, milles see ületab seadusjärgset

intressimäära. Kohus märgib, et 12.11.2024 oli seadusjärgne viivisemäär 12,25%.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja 57 eurot 10 senti, mis on VÕS § 94 ja § 4034 lg-te 6 ja 7 mõttes seadusjärgne viivis

perioodil 12.11.2024–30.12.2024, mis on arvutatud põhivõlalt 3481 eurot 56 senti. Kohus

leiab, et põhjendatud on hageja viivisenõue ka osas, milles hageja on palunud kohtult mõista

kostjalt tema kasuks välja edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 31.12.2024 kuni

põhivõla tasumiseni.

16. Kohus leiab, et kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista 3481 eurot 56 senti, mis on lepingutejärgne tasumata põhivõla jääk ja 57 eurot 10

senti, mis on seadusjärgne viivis perioodil 12.11.2024–30.12.2024 põhivõlalt (3481 eurot 56

senti).

Kohus lisab, et kostja on palunud hagi rahuldamisel mõista eelnimetatud summad temalt välja

selliselt, et ta kohustuks neid tasuma maksegraafiku alusel. Kohus selgitab kostjale, et andis

pooltele korduvalt kompromissi sõlmimiseks tähtaja, milles raames oleksid pooled saanud

kokku leppida, et kostja tasub temalt välja mõistetud summa maksegraafiku alusel. Pooled

aga kokkuleppele ei jõudnud. Kui kohus rahuldab hagi, siis ta mõistab kogu võlgnetava

summalt kostjalt välja, maksegraafiku saanuks sõlmida vaid poolte kokkuleppel.

Kohus leiab, et ta ei oleks saanud ette näha võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel ka siis,

kui käsitada kostja taotlust, määrata maksegraafik, kus kuumakse on maksimaalselt 70 eurot

(dtl 215, p 2.4) taotlusena määrata kindlaks otsuse täitmise kord TsMS § 445 lg 1 mõttes.

Arvestades põhivõla suurust, oleks maksimaalselt 70 euro suuruse osamaksena tasumise

määramine vastu hageja tahtmist hageja suhtes ebaproportsionaalne. Riigikohus on lisaks

leidnud, et pelgalt kostja võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel ei ole aluseks hageja

nõude täitmise edasilükkamiseks (RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188/48, p 17).

17. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus leiab, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud

jätta osaliselt kummagi poole kanda TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaselt.

17.1. Kohus leiab, et kuivõrd kostja tunnustas osaliselt hageja nõuet, kuid esitas maksekäsu

kiirmenetluses nõudele vastuväite ning ei olnud nõus võlga tasuma, tuleb maksekäsu

kiirmenetluses tekkinud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on enda seisukohas

väljendanud ka nõustumust selles osas menetluskulusid tasuda. Hageja menetluskulud

maksekäsu kiirmenetluses olid riigilõiv 173 eurot 94 senti ja maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot. Asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud TsMS § 172 lg 9 järgi hagimenetluse kulude hulka.

17.2. Kohus leiab, et hagimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 163 lg 2 järgi, mis

sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas

osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Kostja pöördus maksekäsu kiirmenetluse ajal võlanõustaja poole ning oli nõus tasuma

hagejale võlgnevuse osas, milles hagejal oleks õigus seda nõuda VÕS § 403⁴ lg 7

ümberarvutuse järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu, kus intress oli 0%

ning kõik maksed oleks loetud tasutuks põhivõla katteks. Hageja ise esitas, aga kohtusse

hagiavalduse, milles vähendas enda nõuet selliselt, et arvestas intressiks 0% ja luges kõik

maksed tasutuks põhivõla katteks. Sisuliselt esitas hageja nõude suuruses, mida kostja oli

pakkunud kompromissina ning seda arvestades olid hageja menetluskulud hagimenetluses

põhjendamatud. Hageja ei nõustunud ka kohtu kompromissettepanekutega ega saavutanud

kostjaga kokkulepet. Ka kohtule esitatud 10.10.2025 seisukohas möönis hageja ise, et kostja

on teinud tagasimakseid ulatuses nagu kostja väitis ning esitas ümberarvutuse, mis oli

sisuliselt sama nagu hagiavalduses, esitades põhjendused vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohta, jättes tähelepanuta, et hageja eelmine esindaja möönis nõude suurust

arvestades ise juba hagiavalduses, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

17.3. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 193 eurot 94 senti ning jätta hageja menetluskulud

hagimenetluses tema enda kanda. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab hüvitatavatelt

menetluskuludelt 193 eurot 94 senti välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja ei esitanud

menetluskulude nimekirja ning tal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin