Legislator Case Law & Legislation
2-25-113012/14 AI generated

2-25-113012/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-113012/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista I.D.-lt välja AS Olerex kasuks põhinõue 2150 eurot 26 senti ja hagiavalduse Mõista I.D.-lt välja AS Olerex kasuks alates 31. juulist 2025 lepingujärgne viivis 0,15%

Legislator headnote

AI generated

2-25-113012/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: juulist 2025 lepingujärgne viivis 0,15%

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-113012

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktsiaseltsi Olerex hagi I.D. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

3782 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Olerex, (registrikood 10136870)

Hageja lepinguline esindaja Riina Rebane-Maipuu, e-post

Riina.Rebane@olerex.ee

Kostja I.D. (isikukood XXX), elu- ja viibimiskoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista I.D.-lt välja AS Olerex kasuks põhinõue 2150 eurot 26 senti ja hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 454 eurot 78 senti.

3. Mõista I.D.-lt välja AS Olerex kasuks alates 31. juulist 2025 lepingujärgne viivis 0,15%

päevas põhinõudelt 2150 eurolt 26 sendilt kuni põhinõude tasumiseni.

4. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvesse võtta, et I.D. vastutuse piirmääraks

käenduslepingu järgi on 4500 eurot.

5. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

6. Määrata Olerex AS menetluskulude suuruseks 455 eurot. Mõista I.D.-lt välja AS

Olerex kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

9. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

2-25-113012

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts Olerex (hageja) esitas 8. mail 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse I.D. ja D&J QUALITY TRANS OÜ vastu 2340 euro 56 sendi saamiseks. Kohus koostas

9. mail 2025 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule I.D.-le mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Võlgnikule D&J QUALITY TRANS OÜ loeti menetlusdokument kätte toimetatuks 22.

mail 2025 äriregistris registreeritud e-postil eesti.86@mail.ru tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3111 lg 51 alusel ilma kirja saaja kinnituseta. Seoses menetlusdokumendi

kättetoimetamise võimatusega I.D.-le lõpetas kohtunikuabi 23. juuli 2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude I.D. osas üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Võlgniku D&J QUALITY TRANS OÜ suhtes koostas kohus 23. juulil 2025

maksekäsu eraldi määrusega, milles kohustati D&J QUALITY TRANS OÜ tasuma hagejale

põhinõudena 2150 eurot 26 senti ja kõrvalnõudena 435 eurot 43 senti ning hüvitama riigilõiv 105

eurot 53 senti ja menetluskulu 20 eurot. D&J QUALITY TRANS OÜ-d kohustati tasuma hagejale

täiendavalt edasiulatuvat viivist põhinõudelt 2150 eurolt 26 sendilt 0,15% päevas alates 24. juulist

2025 kuni põhinõude (2150 euro 26 sendi) täitmiseni. D&J QUALITY TRANS OÜ-d kohustati

tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa

avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 8000 eurot.

2. Tartu Maakohus kohustas hagejat 24. juuli 2025 määrusega esitama nõuetekohane hagiavaldus.

Hageja esitas 30. juulil 2025 nõuetekohase hagiavalduse, mille kohus võttis 30. juuli 2025

määrusega menetlusse.

3. Esitatud hagist nähtub, et hageja ja D&J QUALITY TRANS OÜ sõlmisid 17. augustil 2020

kliendikaardi leping nr 118429, mille objektiks oli kliendile müüdavad kütused, muud kaubad ja

teenused, mis väljastatakse ostjale tanklast Olerexi krediitkaartide alusel. Lepingu üldtingimuste p

3.7. kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kliendilt

tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest.

4. 17. augustil 2020 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu kliendikaardi lepingust nr 118429

tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub käendaja

võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja D&J QUALITY TRANS OÜ vahel sõlmitud

kliendikaardi lepingu nr 118429 nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt

vastutab käendaja võlausaldaja ees müügilepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte

suuremas ulatuses kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Käendaja vastutab

võlgniku poolt tasumata summa, kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi,

2-25-113012

viivise ja kahju, samuti võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju

hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 4500 eurot. Käenduslepingu

punkti 1.3. kohaselt käendaja vastutab põhilepingu alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või

tingimuslike nõuete eest. Juhul, kui põhilepingu mistahes tingimusi muudetakse võlausaldaja ja

võlgniku kokkuleppel, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest

punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma, s.o 4500 euro piirides.

Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse

2150 eurot 26 senti ja viivisevõlgnevuse 454 eurot 78 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista TsMS §-st 367 tulenevalt viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, so 0,15% päevas tasumata põhisummalt iga viivitatud päeva eest alates 31. juulist 2025

kuni põhinõude täitmiseni, seejuures kostjalt mitte rohkem kui kostja kui käendaja vastutuse määr

4500 eurot.

5. Kuna juba maksekäsu kiirmenetluses kui ka kohtumenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente

kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale

kätte avalikult. Teade avaldati Ametlikes Teadeannetes 4. septembril 2025 ning loeti kostjale

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest, s.o 20. septembril 2025. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus

10. oktoobril 2025).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik

põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda solidaarselt.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 455 eurot. Kostja ei ole

kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Hagejat on esindanud menetluses hageja töötaja, seega ei ole

hagejal kaasnenud täiendavaid õigusabikulusid.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjatel tuleb solidaarselt hüvitada hagejale

menetluskuludena 455 eurot.

7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik