3-24-1542/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1542

Haldusasi

X. X kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni

07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/554-1363-2 ja kohustada

Andmekaitse Inspektsiooni vaatama kaebaja 29.04.2024 ja

02.05.2024 sekkumistaotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja

Andres Kudrjavtsev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada AKI 07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/554-

1363-2 osas, milles see puudutab kaebaja 29.04.2024 sekkumistaotluses nimetatud

ja otsuses kajastatud artikleid linkidel 1-4 ja 6-9 ehk:

1)

Nimetatud artiklite osas tuleb vastustajal lahendada kaebaja sekkumistaotlused

uuesti.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid sh viiteid

vaidlusaluste artiklite linkidele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.11.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses oli X. X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni

kohustamiseks lahendada kaebaja 29.04.2024 esitatud sekkumistaotlus ja 02.05.2024

(täpsustatud 05.05.2024) sekkumistaotlus ning 22.04.2024 taotlus tutvuda kaebaja kohta

Andmekaitse Inspektsiooni poolt kogutud andmetega.

Vastustaja teatas 07.08.2024 kohtule, et on 07.08.2024 otsustusega nr 2.1-1/24/554-1363-2

(dtl 179-192) lahendanud kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused. Samas

dokumendis on kajastatud ka toimikuga tutvumisega seonduvat. 16.08.2024 teavitas

vastustaja kohut, et on 16.08.2024 väljastanud kaebajale kõik soovitud dokumendid (dtl 239-

243).

15.08.2024 teavitas kaebaja kohut, et soovib menetluse jätkamist, sest see on jätkuvalt vajalik

kaebaja õiguste kaitseks.

Vastuseks kohtunõudele saabus 05.09.2024 kohtule kaebaja seisukoht, milles kaebaja teatab,

et soovib esitada kohtule kaebuse nõude muutmise taotluse. Kaebaja esitas kohtule muudetud

nõudega kaebuse tervikteksti ning palub: 1) tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 07.08.2024

otsus nr 2.1-1/24/554-1363-2, millega jäeti X. Xi 29.04.2024 ja 02.05.2024

sekkumistaotlused täies ulatuses rahuldamata; 2) kohustada Andmekaitse Inspektsiooni

vaatama kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused uuesti läbi ja tegema uue

otsuse, millega taotlus rahuldada.

2. 09.09.2025 määrusega otsustas kohus rahuldada kaebuse esitaja taotluse kaebus nõude

muutmiseks ja jätkata haldusasja menetlust järgmistes nõuetes: tühistada Andmekaitse

Inspektsiooni 07.08.2024 otsus nr 2.1-1/24/554-1363-2 ja kohustada Andmekaitse

Inspektsiooni vaatama kaebaja 29.04.2024 ja 02.05.2024 sekkumistaotlused uuesti läbi ja teha

uus otsus, millega taotlus rahuldada.

3. 18.08.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

4.1. Kaebaja taotleb sekkumist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.2026 määruse (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus (IKÜM)) artikkel 17 „õigus olla unustatud“ lõike 1 alusel. Kaebaja on

seisukohal, et tema puhul on IKMÜ artikkel 17 kohaldatav ja ei esine selliseid aluseid, mis

artikli kohaldamise välistaksid.

4.2. Vastustaja tugineb oma otsuse peaasjalikult IKÜM art 17 lõikes 3 a sätestatule, mille

kohaselt artiklit 17 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral, mil isikuandmete töötlemine on

vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks ning leiab, et kaebaja puhul saab selle

2(19)

sättega õigustada kaebaja õiguste kahjustamist ning leiab, et selline kahjustamine ei ole

ülemäärane tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 4, mille kohaselt on

ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud ilma isiku nõusolekuta tema kohta andmeid avaldada, kui

selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see ei kahjusta

isiku õigusi ülemääraselt.

4.3. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on eksinud tema kohta avaldatud andmete

hindamisel IKS § 4 ja IKÜM art 17 lg 3 p a) perspektiivist lähtuvalt.

4.4. Kaebajal on väga raske aru saada, millist ajakirjanduslikku väärtust ja avalikku huvi

kannab näiteks artikkel “Skandaalne raamatupidaja X. X hiilgas kullakarva kleidis“, sama

kehtib ka teiste linkide suhtes, mis annavad otseselt valeinfot. Näiteks ei pea Y. Y ja X. X

kohtus oma süütust tõestama, kuivõrd kehtib süütuse presumptsioon, st pealkiri ja selles

sisalduv väide on igal juhul vale. Sama kehtib ka teiste avaldatud andmete kohta, mille puhul

on väga raske näha, millist arhiivset või ajaloolist sisu ja väärtust nende avaldamise võiks

kanda. Kui, siis on tegemist eheda tühistamiskultuuri ilminguga ja sisuturundusega telesaatele

Radar, sest muidu oleks väga raske seletada nende niinimetatud „andmete“ üheaegset

avaldamist erinevates väljaannetes juba enne saadet. Sisuturunduslik tegevus ei ole

ajakirjandus.

4.5.

Kaebaja ei ole mitte kunagi osutanud niinimetatud Eesti staaridele

raamatupidamisteenust, tema raamatupidamisteenuse kliendid ei olnud Eesti staarid ja nad ei

jäänud ka rahast ilma. Radari saates esinenud isikud ka ei väitnud, et kaebaja osutas neile

raamatupidamisteenust. Nendest linkidest ja pealkirjadest jääb aga mulje, et kaebaja on kaval

ja petis raamatupidaja, kes tüssab oma kliente, st heidetakse varju kaebaja käitumisele

professionaalse raamatupidajana, kusjuures ükski nendest isikutest ei ole olnud kaebaja kui

raamatupidajaga lepingulistes suhetes ja nt Triin Sommer tunnistab ka ise, et ei ole kunagi

sõlminud kaebajaga ühtki lepingut.

4.6. Ükski meediaväljaanne ei ole kaebaja suhtes käitunud kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega, ei ole kontrollinud fakte, ega andnud kaebajale võimalust süüdistustele

sisuliselt vastata. Välja on nopitud üksikuid kontekstiväliseid lauseid, et näidata kaebajat

võimalikult halvas valguses.

4.7. Ebaõigete andmete avaldamise korral kehtib põhimõte, mille kohaselt andmesubjekt ei

pea tõendama, et andmed on valed, vastupidi, andmete avaldaja peab tõendama, et andmed on

õiged (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047). Ükski andmetöötlejatest ei ole tõendanud, et nad

on avaldanud tõeseid väiteid ja ei ole üheski menetluses esitanud ühtki vastavat tõendit.

Õigus sõnavabadusele ei saa hõlmata õigust avaldada valeandmeid. Avalikkusel ei saa olla

huvi ebatõeste andmete vastu. Vastustaja ei ole asjakohaselt põhjendanud, kuidas, milliste

tõendite alusel ja mil viisil on kindlaks tehtud viidatud linkides avaldatud kaebaja andmete

tõele vastavus, mis võiks anda aluse andmete jätkuvaks avaldamiseks. Vastustaja leiab oma

otsuses, et ainuüksi asjaolu, et need andmed on avaldatud, tagab selle, et need vastavad tõele

ja nende suhtes on avalik huvi.

4.8. Vastustaja viitab, et kaebaja saab oma õigusi jalule seada tsiviilkohtumenetluses. Väide

on vähemalt eluvõõras. Kaebajal ei ole võimalik kasutada sellises mahus professionaalset

õigusabi, et oleks võimalik võidelda meediakontsernidega, mille käive on kümnetes miljonites

eurodes.

3(19)

4.9. Valeandmete jätkuva avaldamise tõttu on kaebajale tekkinud suur kahju - ta on kaotanud

kõik oma raamatupidamise kliendid, on olnud neli aastat töötu, on tänasel päeval

toimetulekutoetuse taotleja ja on sunnitud omandama uue eriala, et üldse oleks võimalik tööle

saada. Lisaks on kaebajal tuvastatud osaline töövõime, st kaebaja on kaotanud olulise osa

töövõimest ja sellega võimaluse ennast ja oma perekonda majanduslikult kindlustada. Kui

need asjaolud ei ole vastustaja arvates isiku õiguste ülemäärane kahjustamine, siis tekib

küsimus, millised võiksid siis vastustaja arvates olla sellised ajaolud.

4.10.Vastustaja arvates on kaebaja avaliku elu tegelane, samas jätab vastustaja tähelepanuta, et

kaebaja ei ole ise ennast meedias eksponeerinud avaliku elu tegelasena. Kaebaja ei ole ka

enam ettevõtja, sest avaldatud andmed tekitavad võimalikes äripartnerites ja klientides

umbusaldust ja usalduse puudumisel on tulemuslik tegelemine ettevõtlusega põhimõtteliselt

võimatu.

4.11. Kaebaja on seisukohal, et ajakirjandusvabadusega ei saa põhjendada ja sellega ei ole

hõlmatud kaebaja kohta käivate valeandmete ja

valeväidete tiražeerimine

massiteabevahendites (nt, et kaebaja on süüdimatu, süüdimõistetud kurjategija, varas ja petis,

skandaalne jne). Asjaolu, et valeandmeid ja valeväiteid avaldab ajakirjandus, ei muuda neid

andmeid tõesteks.

4.12.Valeandmete jätkuv avaldamine põhjustab kaebajale jätkuvalt vaimset ja emotsionaalset

kahju, kaebaja on sunnitud pidevalt asjaolusid selgitama ja ennast õigustama, kuigi ta pole

temale omistatavaid tegusid toime pannud. Vastustaja, kes peaks riigiasutusena kaebajat

kaitsma, keeldub kaebaja hinnangul põhjendamatult sekkumast, samal ajal kui kaebaja kohta

valeandmeid avaldavate väljaannete huvides sekkutakse viivitamatult.

4.13. Kaebaja leiab, et teda on võrreldes teiste isikutega AKI poolt sekkumistaotluse

menetlemisel koheldud ebavõrdselt.

4.14. Vastustaja on oma seisukohtades tuginenud peamiselt IKS § 4 sätestatud

ajakirjanduslikule erandile, mille kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta

töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik

huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei

tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.

4.14.1. Avaliku huvi puudumine. IKS § 4 kaitse alla ei kuulu mistahes isikuandmete

avalikustamine, eriti kui avaldatakse valeandmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Ei saa

olla avalikku huvi valeandmete avaldamise vastu. On ilmselge, et andmesubjekti õigusi

kahjustab ülemääraselt, kui teda nimetatakse vargaks, süüdimatuks, skandaalseks jne, st

süüdistatakse kuritegude toimepanemises, kuigi see ei vasta tõele. Valeväidete esitajad peavad

oma väiteid tõendama, kuid meediaettevõtted, kelle suhtes kaebaja AKI sekkumist taotleb, ei

ole oma väiteid tõendanud ning on kasutanud ära olukorda, kus kaebajal ei ole võimalik

rahapuudusel oma õigusi tsiviilkohtus kaitsta ja on jätkanud kaebaja süstemaatilist laimamist,

õigustades seda ajakirjandusvabadusega.

4.14.2. Kaebaja on pöördunud vastustaja poole 22.04.2022, millele vastustaja on vastanud

13.06.2022 ja on soovitanud pöörduda tsiviilkohtusse, väites, et riigilõiv on 100 eurot.

Soovitus oli teadlikult kaebajat eksitav, tegelikkuses on riigilõivud kordades kõrgemad ja

meediaettevõtted saavad aktiivselt kasutada menetluslikke võtteid (nt menetluskulude tagatise

4(19)

nõuet), millega on võimalik hagide menetlemist vältida, kui hagejal puuduvad

meediaettevõtte tegevuse tagajärjel piisavad rahalised vahendid.

Tulemuseks on olukord, kus kaebaja ei saa oma põhiseaduse (PS) § 17 sätestatud õigust aule

ja heale nimele kaitsta, sest tema hagisid lihtsalt ei menetleta ja lõpuks peab ta tasuma ka

õigustamatult tema au ja head nime kahjustanud meediaväljaannete menetluskulud (mis

ulatuvad tuhandetesse), kusjuures tema hagi pole isegi sisuliselt arutatud. Selline olukord ei

saa olla õiguspärane.

Ajakirjanduseetika koodeksi (arvutivõrgus: https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/) kohaselt ei

tohi ajakirjandus oma tegevusega tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et

avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada (eetikakoodeks p 1.5); toimetus kontrollib

informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust, ka juhul kui edastav informatsioon ei pärine

toimetuse töötajalt, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust (eetikakoodeksi p 3.5),

uudismaterjal peab põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil

(eetikakoodeksi p 4.1), ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast

kohtuotsust (eetikakoodeksi p 4.4), inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale

avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele

(eetikakoodeksi p 4.9), fotod, pealkirjad ja juhtlaused ei või auditooriumi eksitada (4.11).

Iga väljaanne ja ajakirjanik, kes kirjutab, kontrollib igakordselt uue uudise tegemisel

faktväited üle. Kaebaja puhul ei ole seda tehtud ja 8 aastat iga uudis sisaldab valeandmeid ja

laimu kõige räigemal kujul.

4.14.3. Kaebaja ei ole avaliku elu tegelane. Vastustaja on lisanud oma vastusele ja tuginenud

ka kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel sotsiaalmeedias avaldatud fotodele, millest mõnedel

on kaebaja koos kuulsustega. Kuulsustega koos fotole jäämine ei tee kaebajast avaliku elu

tegelast ega kuulsust, kelle suhtes on kõrgendatud avalik huvi. Avaliku elu tegelaseks olemine

eeldab, et isik täidab ühiskonnas olulist rolli või omab laiemat mõju, näiteks poliitikas,

kultuuris, majanduses või muus avalikkust puudutavas valdkonnas. See tähendab, et avaliku

elu tegelaste kohta leiduv info on otseselt seotud nende rolliga ühiskonnas ja teenib avalikku

huvi. Avaliku huvi olemasolu on määrav tegur: ainult sel juhul saab isiku kohta levitatavat

informatsiooni õigustada, eriti siis, kui see tungib eraellu. Eraettevõtjate, blogijate või

sotsiaalmeedias tegutsevate inimeste kohta ei saa iga infokild olla automaatselt avalikkuse

jaoks vajalik ega õigustada nende eraelu detailide pidevat kättesaadavust. Kaebaja viitab

siinkohal kohtulahendile Moser vs. Austria (2006). Selles kohtuasjas käsitles Euroopa

Inimõiguste Kohus (EIK) Austria poliitikut, kes ei olnud valimistel edukas ja kes kaebas oma

eraelu puutumatuse rikkumise üle seoses kriitilise artikliga. Kohus leidis, et tema poliitiline

tegevus ei olnud piisav, et pidada teda avaliku elu tegelaseks sel määral, et tema eraelu peaks

olema samavõrd avalikkuse tähelepanu all.

Internetis leiduv teave ei tee inimest avaliku elu tegelaseks. Fakt, et inimesel on veebileht või

sotsiaalmeedia profiil oma nimega, ei muuda teda automaatselt avaliku elu tegelaseks.

Tänapäeval on veebileht või profiil oma nimega tavaline viis suhtlemiseks ja enese

väljendamiseks, mida kasutavad miljonid inimesed üle maailma. Avalik platvorm ei tähenda

avaliku elu tegelase staatust, sest paljud inimesed kasutavad internetti isiklikel või

professionaalsetel eesmärkidel, ilma et nad otsiksid laiemat avalikku tähelepanu. Näiteks

väikeettevõtjad, kes reklaamivad oma teenuseid või jagavad isiklikke arvamusi, ei täida rolli,

mis muudaks nad automaatselt avaliku elu tegelasteks. See käib ka kaebaja kohta. Vastustaja

on internetis reklaaminud oma teadmisi toitumisnõustajana ja kogemusnõustajana I tüübi

5(19)

diabeeti põdeva lapse kasvatamisel, kuid see ei ole põhjus ega alus, miks peaks pidama

õiguspäraseks tema kohta teabe avaldamist justkui tegemist oleks petisest raamatupidajaga

(mille kohta ei ole ühtki tõendit ega dokumenti). Kui vastustaja jätab kaebaja

sekkumistaotluse rahuldamata, tähendab see sisuliselt seda, et ka vastustaja arvates on

tegemist petisest raamatupidajaga, kuigi vastustajal ei ole ega saagi selle kohta olla tõendeid

ega üldse mingeid andmeid.

EIK on oma praktikas rõhutanud, et isiku määratlemine avaliku elu tegelasena sõltub

konkreetse juhtumi asjaoludest, võttes arvesse tema tegevuse iseloomu ja avalikkuse ees

kajastamise laadi. See tähendab, et mitte iga isik, kes väidab end olevat avaliku elu tegelane,

ei pruugi seda EIK hinnangul olla. EIK on ka märkinud, et isiku staatust avaliku elu

tegelasena tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades tema tegevuse

iseloomu ja avalikkuse ees kajastamise laadi. Seega määratleb EIK avaliku elu tegelasi nende

avaliku tegevuse ja ühiskondliku rolli kaudu, rõhutades vajadust tasakaalustada sõnavabadust

ja eraelu puutumatust iga juhtumi eripärasid arvestades. Näiteks on EIK leidnud, et isikud, kes

osalevad avalikes debattides või täidavad avalikke funktsioone, võivad olla avaliku elu

tegelased. Samas on kohus rõhutanud, et ka avaliku elu tegelastel on õigus eraelu

puutumatusele, eriti kui kajastatav teave puudutab nende isiklikku elu ega oma seost avaliku

huviga. Seega hindab EIK iga juhtumit eraldi, analüüsides isiku tegevuse avalikkuse ulatust ja

selle seost avaliku huviga, et määrata kindlaks, kas isikut saab pidada avaliku elu tegelaseks.

Käesoleval juhul ei ole vastustaja kaebaja tegevuse avalikkuse ulatust ja selle seost avaliku

huviga analüüsinud, vastustaja on teinud suvalised kuvatõmmised sotsiaalmeedia kontodelt,

mis ei ole käsitletav tõsiseltvõetava analüüsina. Kaebaja märgib, et väga paljudel avalikkusele

tundmatutel inimestel on avalikud sotsiaalmeedia kontod ja sellise konto olemasolu ei tee

inimesest avaliku elu tegelast.

Vajadus tõendada negatiivset aspekti, väitmaks, et isik on avaliku elu tegelane, lasub

andmeid avaldaval poolel. Andmekaitse VÕS isikandmete kaitse sätete alusel peab just

andmete avaldaja tõendama avalikku huvi ja selgitama, miks inimene on käsitletav avaliku elu

tegelasena. Näiteks kui inimene ei ole aktiivselt osalenud avalikes debattides ega täida

ühiskonnas juhtivat või mõjukat rolli, siis ei saa iga internetis leiduvat teavet käsitleda

avalikkusele vajalikuna. Igaühe kohta leiduv teave ei ole automaatselt ajakirjanduslikult

põhjendatud ega õigusta eraelu puutumatuse rikkumist. Teabe levitamine peab olema

põhjendatud, mitte lihtsalt kättesaadav, ja sel peab olema selge avalik kasu. Kaebaja viitab

siinkohal järgmistele kohtulahenditele. L.L. vs. Prantsusmaa (2022). Selles kohtuasjas leidis

EIK, et inimese õigust eraelule rikutakse, kui teda käsitletakse avaliku elu tegelasena, kuigi

tema tegevus ja roll ühiskonnas ei õigusta avaliku elu tegelase staatust. Kohus rõhutas, et isegi

kui isik on tegelenud ettevõtluse või muu avalikkusele avatud tegevusega, ei muuda see teda

automaatselt avaliku elu tegelaseks, kelle eraelu võib pidevalt avalikkuse ette tuua.

Von Hannover vs. Saksamaa (2004). See juhtum puudutas Saksamaa printsessi Caroline von

Hannoverit, kes väitis, et tema eraelu kajastamine meedias rikkus tema õigust eraelu

puutumatusele. EIK leidis, et kuigi ta on avalikkusele tuntud isik, on tema õigust eraelu

puutumatusele rikutud, kuna fotod ja kajastused ei olnud seotud tema avalike ülesannetega

ega avaliku huviga. See tähendab, et isegi tuntud isikuid ei käsitleta alati avaliku elu

tegelastena, kui nende tegevused ei puuduta avalikke funktsioone või laiemat avalikkust.

Barbulescu vs. Rumeenia (2017). Selles juhtumis käsitles EIK töötaja eraelu ja tööalase

suhtluse piire, kui tööandja jälgis tema tegevust internetis. EIK leidis, et eraelulised õigused

6(19)

on asjakohased ka töösuhetes, ning rõhutas, et mitte iga inimene, kes tegutseb internetis või

töösfääris, ei muutu automaatselt avaliku elu tegelaseks, keda avalikkus võib jälgida.

4.14.4. Andmesubjekti, st kaebaja õiguste ülemäärane kahjustamine. Vastustaja ei ole

hinnanud ega analüüsinud, kuivõrd ulatuslikku kahju on kaebajale põhjustanud tema kohta

laimavate väljamõeldiste levitamine (vt ka dtl 739 - karistusregistri väljavõte). Kaebaja on

juba viiendat aastat töötu, tal ei ole võimalik leida erialast tööd, sest kes võtaks tööle petisest

süüdimatu ja skandaalse raamatupidaja? Kaebaja on kaotanud osaliselt oma töövõime ja selle

põhjuseks on asjaolu, et kaebajal ei ole olnud võimalik mh ka vastustaja tegevusetuse tõttu

kaitsta oma õigusi. Valeandmete või eksitava teabe levik kahjustab sageli inimese eraelu ja

võib oluliselt takistada töö leidmist või ühiskonnas osalemist, tekitades püsivat kahju, mis ei

ole enamasti tööandjate ega avalikkuse jaoks asjakohane. Õigus tööle ja inimväärsele elule on

põhiõigused, mida võib rikkuda valeinfo levitamine. EIK on korduvalt rõhutanud, et

üksikisikutel on õigus kaitsta oma mainet ja eraelu, et nad saaksid osaleda täisväärtuslikult

ühiskonnaelus ja tööturul.

4.14.5. Sõnavabadust ei tohi kuritarvitada. EIK ja IKÜM rõhutavad, et sõnavabaduse õigust ei

tohi kasutada põhjendamatult teiste inimeste eraellu sekkumiseks, kui puudub avalik huvi.

Näiteks isiku tööalased suhted, eraelu üksikasjad ja muud isiklikud andmed, mis ei puuduta

avalikku huvi, ei tohiks olla takistuseks tema tööhõivele ega olla põhjuseks avalikkuse

kõrgendatud tähelepanuks. Avalikkuse juurdepääs inimese kohta internetis leiduvatele

andmetele ei ole põhjendatud, kui see teave takistab tööle saamist või kahjustab isiklikku

mainet ilma mõjuva põhjuseta. Sõnavabadus ei õigusta laimu. Kui inimene peab pidevalt oma

mainet kaitsma ebatäpse teabe või laimu tõttu, on tema eraelu põhjendamatult ja liigselt

riivatud. Internetis leiduvad andmed peavad olema põhjendatud ja vastama tõele, et kaitsta

inimese õigust oma eraelule ja privaatsusele. IKÜM ja isikuandmete kaitse seadus kaitsevad

andmesubjekte põhjuseta avalikustamise eest, eriti kui selleks puudub avalik huvi. Isikutel on

õigus taotleda oma andmete eemaldamist („õigus olla unustatud“), kui andmete avaldamine ei

ole enam asjakohane ega õigustatud.

4.14.6. Avaliku huvi puudumine ja ajakirjanduslik väärtus. Kaebaja rõhutab, et mitmete

artiklite pealkirjad ja sisu ei kanna avalikku huvi ega sisulist ajakirjanduslikku väärtust (nt

pealkirjad, mis keskenduvad väheolulistele isiklikele detailidele). Kui isiku kohta on

avaldatud andmeid, mis ei täida ajakirjanduse avalikku rolli ja mille eesmärk on pigem

sensatsiooni tekitamine, siis saab väita, et need rikkumised ei vasta ajakirjanduseetika

nõuetele ega IKÜM-i ja IKS-i nõutud avaliku huvi kriteeriumidele. EIK ja Riigikohus on

asunud seisukohale, et andmete avaldamise peab õigustama avalik huvi, mitte lihtsalt

sensatsioonijanu või kommertshuvid. EIK ja Riigikohus on ka korduvalt rõhutanud, et

avaliku elu tegelaseks määratlemine nõuab isiku tegevuse seost ühiskondliku huviga. Kaebaja

ei ole ise meediasse pürginud ja tal puudub laiem ühiskondlik mõju, on avalikkuse tähelepanu

õigustamatu. Asjaoludest ja tõenditest nähtub, et kaebaja ei ole tegutsenud avalike

funktsioonide täitmisel ega ole olnud kaasatud olulistesse avalikesse aruteludesse.

Vastustaja tegevusetus toetab meediaväljaannete kommertshuvi kaebaja au ja hea nime

arvelt raha teenida. Iga kaebajast rääkiva artikli juurde on lisatud kaebaja foto ja link

kommentaaridele (mis avaneb ainult pildi ja pealkirja ja reklaamidega). See on turundustrikk

ja Googles positsiooni hõivamine tulu teenimise eesmärgil.

Ajakirjandus ei ole ka SEO Google otsingu äri. Google otsingu esimesed 10 positsiooni

maksavad miljoneid, kuna sellest sõltub inimese sissetulekud, maine, perekonna elu rahu ja

7(19)

kaitse samuti tööhõive, tervis, vaimne ja füüsiline terror. Kui kaebaja nimi tuleks ainult välja

ajakirjandus arhiivist, siis see poleks see nii kahjustav, et kaebaja ka peale 8 aastat ja 5 aasta

töötukassas olles ei saa tööd, kuna Google otsingus tuleb kaebaja nii välja kui petis ja

ebausaldusväärne raamatupidaja. Google ei ole ajakirjandus vaid kliki ja positsiooni äri.

Google positsiooni kinnistab just ajafaktor, mida kauem on see üleval ja mida suuremas

portaalis seda eespool on ja seda ei saa sealt isegi ära enda nimelise domeeni ja veebilehe

ülespanekuga, kuna see on liiga pisike võrreldes 6 kõige suurema meediaettevõtte

veebilehega, millel on kõrge autoriteet Googles. See kõik kahjustab kaebaja ja tema

perekonna eraelu. Pole mitte ühtegi õigustust selle jätkamiseks et hävitada sellisel kujul terve

perekond.

4.14.7. Kaebajal on nagu igal inimesel õigus eraelu kaitsele ja professionaalsele mainele.

Kaebuses on selgelt esitatud, kuidas valeandmed kahjustavad kaebaja professionaalset mainet

ja eraelu, muutes tal võimatuks oma erialal leida tööd samuti genereeritakse ainut uusi

valesid laimu artikleid. Äripäev ja Elu24 uued lood on kõik seotud sõnaga skandaal, et müüa

rohkem klikke ja teenida tulu. Kaebaja ei korralda mingeid skandaalne aga aina rohkem

genereeritakse uusi klikimagneteid tulu eesmärgil kaebaja õiguste ja hea nime arvelt.

Kaebaja soovib ka järgmised artiklid lisada (kui veel pole) AKI taotlusse

eemaldamiseks:

1. xxx ;

2. xxx ;

3. xxx .

Kui sarnased valeandmed ja liialdatud pealkirjad mõjutavad kaebaja usaldusväärsust ja

võimalusi tööturul, on isikul õigus eraelu kaitsele ning isikuandmete kaitsele. Sellisel juhul

võib väita, et artiklite ja pealkirjade eesmärk ei olnud edendada üldsuse teavitamist, vaid

kujutada kaebajat negatiivses valguses, millel on tõsised tagajärjed kaebaja mainele ja

elukvaliteedile.

4.14.8. Kaebaja leiab, et IKÜM artikkel 17 („õigus olla unustatud“) on asjakohane säte ja

ajakirjandusliku erandi kohaldamiseks alus puudub. Kui ebaõiged väited on avaldatud viisil,

mis kahjustab mainet, tööalaseid võimalusi ja isiklikku heaolu, siis on kaebaja õigus eraelu

puutumatusele selgelt riivatud. Kui andmete jätkuv avaldamine on kahjulik ja andmed ei täida

enam algset eesmärki, on isikul õigus nõuda, et need eemaldataks. Kaebaja rõhutab, et IKS ja

IKÜM kaitsevad andmesubjektide õigusi, eriti juhul, kui andmete avaldamine ei ole

kooskõlas avaliku huviga. Kaebaja andmete avaldamise jätkamine rikub õigust eraelule ja ei

vasta enam sotsiaalsele või ajakirjanduslikule eesmärgile. Esineb vajadus eemaldada andmed

otsingumootoritest ja meediaväljaannetest.

4.14.9. Kaebuses tõstatatakse küsimus süütuse presumptsioonist, viidates eksitavatele

pealkirjadele, mis eeldavad süüd enne, kui seda on tõestatud. Kui isiku kohta on avaldatud

sarnaseid eksitavaid pealkirju, siis see on aluseks nõudele andmed eemaldada või parandada,

kuna see rikub isiku õigust õiglasele ja tõele vastavale kajastusele. See ei lähe kokku ka

ajakirjandus eetikaga.

4.14.10. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Kuigi vastustaja on vahepeal tühistanud

kaebajale tehtud ettekirjutuse haldusasjas 3-24-2113, peab kaebaja siiski vajalikuks ka

8(19)

käesolevas vastuses juhtida tähelepanu asjaolule, et meediaväljaannete juhid, keda kaebaja on

kritiseerinud (ja kelle kaitseks on AKI sekkunud), on oluliselt rohkem avaliku elu tegelased ja

ühiskondlikus debatis osalevad isikud, kelle mõju on suurem, kui kaebajal.

AKI märgib oma seisukoha p 3 ka seda, et ei kohtle kaebajaid ebavõrdselt. Käesolevas asjas

on meediaettevõtted avaldanud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel, kuid

AKI väidab, et teistes järelevalvemenetlustes kaebaja tegevuse puhul isikuandmete

avaldamiseks õiguslik alus puudub. Kaebaja ei nõustu selle väitega ja juhib tähelepanu, et ka

vastustaja ise on oma vastuse lisades välja toonud, et kuna kaebaja on ise tegelenud

ajakirjandusliku tegevusega, siis see justkui õigustaks tema laimamist. Kui kaebaja kohta

avaldatud artiklid käivad vastustaja arvates ajakirjandusliku erandi põhimõtte alla, siis miks

need artiklid, mille autoriks on kaebaja seda ei ole? Kaebaja juhib tähelepanu, et tema

meediategevus on käsitletav satiirina, mis, sealhulgas poliitiline või ühiskonnakriitiline satiir,

on tunnustatud väljendusvorm, mis võib sageli olla terav, pilkav või isegi solvav, kuid selle

eesmärk on ühiskonna tähelepanu juhtimine olulistele probleemidele. Selline satiir võimaldab

kriitiliselt käsitleda ühiskonna valupunkte ja tuua esile lahendamist vajavad teemad. Kaebaja

on oma tegevuses juhtinud tähelepanu olulistele probleemidele - meediaväljaanded kasutavad

ära majanduslikult keerulises olukorras olevate isikute haavatavust, et nende arvel klikke ja

raha teenida, mis täiesti õigustamatult kahjustab selliste isikute huve. On hämmastav, et kui

asi puudutab isiklikult nende väljaannete juhte ja kriitikat nende silmakirjaliku käitumise osas,

siis peab vastustaja sekkumist igati õigustatuks ja põhjendatuks.

4.14.11. Avaliku elu tegelaste kaitsevajadus on väiksem. Poliitikute ja avaliku elu tegelaste

puhul on väljendusvabaduse piirid laiemad, kuna neil on ühiskondlik roll ning nad peavad

taluma suuremat kriitikat. PS § 45 ja EIK praktika alusel on rõhutatud, et avaliku elu

tegelased peavad aktsepteerima satiirilist kriitikat enam kui tavakodanikud, kuna nende

tegevusel on laiem mõju avalikkusele. Kaebajal selline roll ja mõju puudub. Samuti pole

artiklid kaebaja kohta satiirid vaid tõsimeelne lugu, mis on valeväited ja -fakti väiteid täis.

Satiiri õigustus demokraatlikus ühiskonnas. EIK on otsustes korduvalt rõhutanud, et

sõnavabadus hõlmab ka väljendusi, mis võivad olla solvavad, šokeerivad või häirivad. Satiiri

eesmärk on tihti just tekitada tähelepanu ning ärgitada diskussiooni ühiskonnas olulistel

teemadel. EIK on järjepidevalt rõhutanud, et satiir on demokraatia jaoks hädavajalik, kuna see

võimaldab esitada kriitikat viisil, mis võib olla terav ja tavapärasest väljendusviisist erinev.

EIK näeb satiiri kui ühiskonna arengu jaoks olulist väljendusviisi, mis aitab arutleda ja

kritiseerida valupunkte viisil, mis tekitab reaktsiooni ja kutsub esile refleksiooni ühiskonnas.

4.14.12. Isegi süüdimõistetud kurjategijatel on õigus unustamisele EIK praktika alusel ja

kaebaja, kes pole kunagi süüdi mõistetud kurjategija, peab taluma isikliku elu laimu oma

elukutse ja isikliku elu kohta juba 8 aastat ning kannatab kogu perekond. Kaebajat ei ole mitte

kunagi kohtus süüdi mõistetud kelmuses, varguses ega finantskuritegudes. Kaebaja viitab

kohtulahendile M.L. ja W.W. vs. Saksamaa (2018). Selles juhtumis soovisid kaks Saksamaa

kodanikku, kes olid kunagi seotud kuriteoga, eemaldada oma nimed internetist, kuna teave

nende kohta mõjutas nende eraelu ja mainet. EIK leidis, et neil oli õigus teatud aja möödudes

nõuda, et nende nimed ja minevik ei oleks internetis vabalt kättesaadavad, kuna neil ei olnud

avaliku elu tegelase staatust ning seega oli nende eraelu puutumatuse kaitse olulisem kui

üldine avalik huvi nende isikute vastu.

9(19)

4.15. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et vastustaja oleks pidanud kaebaja

sekkumistaotluse rahuldama ja kohustama väljaandeid kaebaja andmeid kustutama ning

sekkumistaotluse rahuldamata jätmiseks puudus alus ja see on ka seetõttu õigusvastane.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, jääb oma 07.08.2024 menetluse lõpetamise otsuses (dtl

223-236) toodud põhjalike seisukohtade juurde ning ei hakanud neid oma vastuses kaebusele

täiendavalt kordama. Kaebuses ei ole toodud välja uusi seisukohti või argumente, mida AKI

menetluse lõpetamise teates käsitlenud ei oleks.

5.1. AKI märgib ka seda, et ei kohtle kaebajaid ebavõrdselt. Käesolevas asjas on

meediaettevõtted avaldanud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel, kuid

teistes järelevalvemenetlustes X. Xi tegevuse puhul isikuandmete avaldamiseks õiguslik alus

puudub.

Kõike eelnevat arvesse võttes ning tuginedes vaidlustatud menetluse lõpetamise otsuses

väljendatud seisukohtadele, on vastustaja seisukohal, et menetluse lõpetamise otsus on

õiguspärane, kaalutlusvigadeta ja selle tühistamiseks puudub alus.

Käesoleva vaidlusega seotud dokumendid on varasemalt kohtule esitatud koos kaebusega,

AKI 07.06.2024 vastusega kohtunõudele ning AKI 07.08.2024 seisukohaga. Kuigi selles osas

vaidlus puudub, peab vastustaja vajalikuks esitada kohtule täiendavalt väljatrükid

veebilehtedelt, millele on AKI oma 07.08.2024 otsuse nr 2.1-1/24/554-1363-2 viidetes nr 5 ja

6 viidanud. Kohtumenetluse kestel võib viidetes 5 ja 6 viidatud veebilehtedele ligipääs

puududa või selle veebilehe sisu muutuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud menetluse lõpetamise teadet (dtl 223-236),

asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid

kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

7. Asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud

7.1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas AKI-le 29.04.2025 sekkumistaotluse,

milles palus isikuandmete kustutamist (linkide eemaldamist) järgnevatest internetivõrgus

avaldatud artiklitest:

1) xxx (2016 aasta);

2) xxx (2016 aasta);

3) xxx (2017 aasta);

4) xxx (2017 aasta);

5) xxx (2021 aasta);

6) xxx (2016 aasta);

7) xxx (2016 aasta);

8) xxx (2016 aasta);

9) xxx (2016 aasta);

10) xxx (2023 aasta);

11) xxx/ (2022 aasta);

10(19)

12) xxx/ (2022 aasta);

13) xxx/ (2017 aasta);

14) xxx/ (2017 aasta).

Lisaks esitas kaebaja AKI-le 02.05.2024 sekkumistaotluse, kus on selgitanud, et kaebaja on

teinud Google poole pöördumise oma isikuandmete eemaldamiseks. Kaebaja soovib Google

otsingutulemustest enda nime järgi otsides kuvatavate linkide eemaldamist järgmiste artiklite

osas:

1) xxx -ja-X. X-peavad-kohtus-oma-suutust-toestama

2) xxx /X. X/

3) xxx -

rahast-ilma-jaanud-mitmed-seltskonnastaarid

4) xxx -X. X-varastas-firma-ja-

veebilehe-kuid-eitab-oma-suud

5) xxx -

X. X-ari-on-ari

6) xxx -X. X-hiilgas-

kullakarva-kleidis

7) xxx -X. X-inimesed-suudistavad-sest-keegi-peab-ju-suudi-olema

7.2. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 29.04.2024 ja 02.05.2024 esitatud taotlustes

viidatud artiklid korduvad v.a 02.05.2024 taotluses märgitud artikkel nr 2. Seega kohus ei

käsitle neid artikleid eraldi vaid koos v.a artikkel 2 osas.

7.3. Asjas on tõendamist leidnud ka see, et 29.04.2024 taotluses märgitud artiklid 1-4 ja 6-9 ja

13-14 jäävad aastatesse 2016 ja 2017, artikkel 5 ja 10-12 jäävad aastatesse 2022-2023 ning

02.05.2024 taotluses märgitud artikkel 2 aastasse 2019.

7.4. Pooled ei vaidle selle üle, et kõik ülal toodud artiklid sisaldavad kaebaja isikuandmeid.

Isikuandmete töötlemiseks peab alati olema mingi seaduslik alus (IKÜM artikkel 6 lg 1).

Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad IKÜM-st ning siseriiklikest õigusaktidest.

7.5. Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja jättis kaebaja taotlused rahuldamata ja lõpetas

järelevalvemenetlused, kuivõrd leidis, et meediaettevõtted on avaldanud isikuandmeid

ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel õiguspäraselt, kaebaja on avaliku elu tegelane,

kellel on suurem talumiskohustus, avalik huvi, sh huvi andmete ka arhiivi andmete

kättesaadavuse kohta kaalub üles kaebaja huvi olla unustatud.

8. Kaebaja eesmärgiks on ülal viidatud artiklites kaebaja isikuandmete kustutamine või

vähemalt otsingumootorites mitte leitavaks muutmine läbi AKI poolt läbiviidava

järelevalvemenetluse. Viimasele viitab selgelt kaebaja 02.05.2024 taotlus ning ka esmases

29.04.2024 esitatud taotluses märgitu, et eemaldataks vastavad lingid.

Vastav pädevus on AKI-l olemas lähtudes IKS § 56 lg 1 ja lg 3 p 3-5 ja p 8.

Samas tuleb arvestada sellega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse

meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad

järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse järelevalvemeetme rakendamiseks. Küll aga on

kaebajal subjektiivne õigus saada kaalutletud otsus.

11(19)

Riigikohus on korduvalt varasemas praktikas (vt nt 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p

15; 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, p

12; 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13) leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku

suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette

kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme

rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga

nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve.

9. Kohus selgitab, et artiklite jätkuva avaldamise ning kaebaja isikuandmete töötlemisega

riivatakse kaebaja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mida kaitsevad

EL põhiõiguste harta art-d 7 ja 8 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

(EIÕK) art 8. Samas piirab artiklites isikuandmete anonüümseks muutmine põhiõigust sõna-

ja teabevabadusele, mida kaitsevad EL põhiõiguste harta art 11 ja EIÕK art 10. Seega tuli

AKI-l kaebaja sekkumistaotluste lahendamisel neid õigusi omavahel kaaluda (vt ka Euroopa

Kohtu otsus (EKo) 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 59; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus

(EIKo) 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 89). Seejuures on

Euroopa Kohus selgitanud, et IKÜM art 17 lg 3 p-s a ette nähtu väljendab seda, et õigus

isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid nagu määruse põhjenduses 4 on rõhutatud,

tuleb seda käsitleda lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ning kaaluda võrreldes muude

põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele (vt EKo 24.09.2019, C-136/17, GC jt,

p 57 ja seal viidatud varasem praktika).

9.1. Kohus määratleb esmalt kriteeriumid, millest siinsel juhul tuleb konkureerivate

põhiõiguste kaalumisel lähtuda.

EIK selgitas 04.07.2023 suurkoja otsuses Hurbain vs Belgia, et EIÕK art-tes 8 ja 10 sätestatud

põhiõiguste konflikti lahendamisel olukorras, kus taotletakse veebis arhiveeritud

ajakirjandusliku sisu muutmist, on olulised järgmised kriteeriumid (vt viidatud otsuse p-d 205,

214–254):

1) arhiivis sisalduva teabe olemus;

2) aeg, mis on möödunud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest;

3) praegune huvi teabe vastu;

4) kas hageja on tuntud isik ning tema käitumine pärast sündmusi;

5) andmete jätkuva kättesaadavuse negatiivsed mõjud hagejale;

6) digitaalsetes arhiivides oleva teabe juurdepääsetavus;

7) hageja taotletud meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele.

Nende kriteeriumide asjakohasusega praeguse kaebuse lahendamisel on nõustunud ka AKI

viidates neile samadele kriteeriumitele vaidlusaluses otsuses (vt selle p 7).

9.2. Euroopa Kohtu 13.05.2014 otsusest asjas nr C-131/12, Google Spain ja Google tulenevalt

on olulised mh järgmised kriteeriumid: (a) kas andmeid ei ole enam vaja eesmärkidel, milleks

neid koguti või töödeldi, eelkõige kui need andmed ei ole adekvaatsed, ei ole või ei ole enam

asjakohased või kui andmed on neid eesmärke ja möödunud aega arvestades ülemäärased (p

93); (b) kas konkreetsetel põhjustel, nt isiku rolli tõttu avalikus elus, õigustab tema

põhiõiguste riivet ülekaalukas üldsuse huvi pääseda kõnesolevale teabele ligi (p 97); (c) teabe

delikaatsus isiku eraelu seisukohalt ja (d) aeg, mis teabe esmakordsest avaldamisest on

möödunud (p 98). Kohtu hinnangul kattuvad need kriteeriumid sisult eespool viidatud EIK

12(19)

lahendist asjas Hurbain vs Belgia tulenevate kriteeriumidega, pidades oluliseks teabe olemust,

selle avaldamisest möödunud aega ja jätkuvat huvi teabe vastu, kaebaja tuntust ja rolli

avalikus elus ning kaebaja eraellu sekkumise ulatust.

9.3. Kohus nõustub kaebajaga, et EIK ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on oluline

hinnata ka isikuandmete kustutamise nõude proportsionaalsust, sh kas see on kaebaja kaebuse

eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja kitsamas mõttes proportsionaalne meede. Meetme

proportsionaalsuse kontrollimiseks tuleb hinnata, kas eesmärk, mida edendatakse sõna- ja

teabevabadust piirates, ja ulatus, milles riive abil seda eesmärki edendatakse, on tekkivat

kahju väärt. Kohus leiab, et juhul, kui kaebaja eesmärgi saavutamiseks on ka muid viise, mis

kahjustaksid sõna- ja teabevabadust vähem, tuleks ka neid kaaluda.

9.4. Kokkuvõttes saab eeltoodud kriteeriumidest järeldada, et algselt õiguspäraselt avaldatud

isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude lahendamisel tuleb konkreetsel juhul hinnata, kas

jätkuvalt esineb ülekaalukas üldsuse huvi kaebaja isikuandmetele juurde pääseda, mis

õigustaks kaebaja eraelu puutumatuse õiguse riivet ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi

kaebajale, ning kas kaebaja taotletud meede on proportsionaalne, arvestades kaebaja huvide

kõrval ka selle meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. EIK lahendis Hurbain vs Belgia

toodud kriteeriumid ning nendega sisuliselt hõlmatud Euroopa Kohtu lahendist Google Spain

ja Google tulenevad kriteeriumid on selle analüüsi läbiviimisel abiks. Alljärgnevalt

analüüsibki kohus, kas AKI on arvestades ülaltooduga teinud kaebaja suhtes kaalutletud

otsuse.

10. Oma vaidlustatud otsuses hindas AKI esmalt avalikku huvi teabe ja isiku vastu ning isiku

käitumist pärast sündmuse toimumist. AKI tõi asjakohaselt välja, et avaliku huvi ülekaalukus

tuleb kindlaks teha konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise

kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Isikuandmete

avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Andmete avalikustamise

õiguspärasuse hindamisel tuleb mh arvesse võtta ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid

ning asjaolu, kas isik, kelle andmeid avalikustatakse, on nt avaliku elu tegelane ning isik on

ise ennast või oma tegevust avalikkuse ees eksponeerinud (Tallinna Ringkonnakohtu

14.12.2021 lahend nr 3-20-1076, p 31). Seega on avaliku elu tegelaseks olemine üks asjaolu,

mida arvestada avaliku huvi määramisel. AKI on käsitlenud kaebajat kui avaliku elu tegelast.

Kaebaja peamiseks väiteks ongi, et kaebajat ei saa käsitleda kui avaliku elu tegelast, kellel on

suurem talumiskohustus.

Kohus nõustub siinkohal kaebajaga ja leiab, et vastustaja on teinud eksliku järelduse nagu

oleks kaebaja näol tegemist jätkuvalt avaliku elu tegelasega, kellega seonduva avalikustamise

vastu on suurem avalik huvi. Kohus leiab, et AKI on teinud selles osas olulise kaalutlusvea,

mis toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ning vastustaja kohustamise vaadata

kaebaja avaldus selles osas uuesti läbi arvestades mh järgmiste kohtu selgituste ja

põhjendustega. Siinkohal rõhutab kohus veelkord üle, et eeltoodu ei tähenda veel seda, et

kaebajal oleks subjektiivne õigus nõuda andmete kustutamist.

10.1. AKI toob välja, et Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-s 1.6 on määratud avaliku elu

tegelast järgmiselt: „Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist

informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse

üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitleb

ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu

eksponeerimisega.“

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kuulu isikute hulka, kes teostaks poliitilist ja

majanduslikku võimu, samuti ei oma ta avalikkusele olulist informatsiooni. Kohus leiab, et

13(19)

sisuliselt põhjendamatu on ka AKI seisukoht, et kaebajat saab käsitleda isikuna, kes teenib

elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses välja toonud, et kaebaja puhul ei ole tegemist täiesti Eesti

elanikele tundmatu eraisikuga. Kaebaja on ettevõtja (Äriregistri andmetel omab X. X ettevõtet

XX, milles ta on ainuke osanik ja juhatuse liige alates 11.12.2018. Ettevõte tegutseb äri- ja

muu juhtimisalase nõustamisega.). Isik eksponeerib ennast avalikult ettevõtja, brändingu,

turunduse, e-kaubanduse ja kommunikatsioonijuhina ja suhkruvaba elu loojana.

(Arvutivõrgus: xxx /who-is-X. X/ ) Samuti peab kaebaja avalikult kättesaadavat blogi

Youtube platvormis, milles ta esindab end kui XXX toodete looja (Arvutivõrgus:

https://www.youtube.com/@goldenstevia ). Arvestada tuleb, et kaebaja ise on ka meediale

andnud mitmel juhul kommentaare, millele on artiklite kirjutamisel tuginetud.

Kaebaja seevastu leiab, et ta ennast ei eksponeeri ega teeni elatist enda isiku ega loomingu

eksponeerimisega. Kaebaja viitab, et isik, kellel on kodulehekülg või, kes on teinud avalikke

postitusi endast sotsiaalmeedias või muudes interneti kanalites, ei ole veel avaliku elu

tegelane.

Kohus nõustub siinkohal kaebajaga ja leiab, et igasugune isiku kohta internetis leiduv teave ei

tee tõepoolest inimest avaliku elu tegelaseks. Sellise käsitluse korral tuleks pidada tänapäeval

väga suurt hulka isikuid avaliku elu tegelasteks, kes seda aga ülal toodud õigusliku

regulatsiooni ja kriteeriumite järgi ei ole. AKI käsitluse järgi oleks sellisel juhul avaliku elu

tegelased kõik isikud, kes internetis enda näoga esinedes midagi müüvad, mingit arvamust

avaldavad ja sotsiaalmeedias aktiivselt postitavad jne. Kohus leiab, et õiguslikus mõttes ei ole

selliste isikute näol tegemist automaatselt avaliku elu tegelastega. Selleks, et isikut võiks

käsitleda sellisest tegevusest tulenevalt avaliku elu tegelasena, peaks sellel isiku tegevusel

olema ka mingi laiem avalik mõju (mõjuvõim). Antud juhul kindlasti sellise olukorraga

tegemist ei ole. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ka iga kuulsus ei ole avaliku elu tegelane.

See, et isikut Eesti kontekstis mingil määral teatakse, ei tähenda ka veel, et tegemist oleks

kohe avaliku elu tegelasega.

Veel viitas AKI, et kaebaja on ettevõtja märkides, et Äriregistri andmetel omab kaebaja

ettevõtet XX, milles ta on ainuke osanik ja juhatuse liige alates 11.12.2018. Ettevõte tegutseb

äri- ja muu juhtimisalase nõustamisega. Vastav AKI väide on ekslik, kuivõrd viidatud

ettevõtte omanikuks on kaebaja nimekaim (vt osaniku ja juhatuse liikme isikukoodi, mis ei

kattu kaebaja omaga www.rik.ee ). Nagu ka kaebaja ise märgib, siis ei ole ta enam ettevõtja.

Äriregistri päring kinnitab kaebaja väidet. Seejuures pelk asjaolu, et isik on ettevõtja või on

seda kunagi olnud ei muuda samuti isikut avaliku elu tegelaseks.

Kohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt AKI seisukohaga selles, et kaebaja on oma eespool

käsitletud tegudega asetanud end avalikkuse huviorbiiti ning need määravad seda kui suure

talumiskohustusega peab kaebaja arvestama enda isikuandmete avalikustamisel. Kohus leiab,

et vastustaja väide nagu osaleks kaebaja aktiivselt avalikus elus ning eksponeerib ennast,

mistõttu pidi ta arvestama, et tema isiku ja tema tegude vastu võib tekkida avalik huvi, ei ole

käesoleval ajal ega olnud ka vaidlusaluse otsuse tegemise ajal põhjendatud. Kohtule ei ole

esitatud andmeid, mille põhjal võiks kaebajat pidada vaidlusaluse otsuse tegemise aja seisuga

avaliku elu tegelaseks.

Vastustaja ei ole esitanud selliseid tõendeid või andmeid, millest nähtuks, et kaebaja teenib

elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Asjaolu, et isik on kunagi tegelenud

mingite toodete müügiga enda näoga tooteid turustades/reklaamides veebis ning omab

kodulehekülge, ei muuda isikut avaliku elu tegelaseks. See, et isikut Eesti mingis kitsamas

ringkonnas teatakse, ei tähenda ka veel, et tegemist oleks avaliku elu tegelasega, kellel on

automaatselt suurem talumiskohustus enda isikuandmete avalikustamise suhtes. Kohus toob

14(19)

välja, et suurem osa kaebaja poolt viidatud artiklitest jääb aastatesse 2016 ja 2017. Kui isik tol

ajal avalikult eksponeeris ennast, kuid tänaseks seda enam aktiivselt ei tee, siis arvestades

artiklite avaldamisest möödunud aega, leiab kohus, et vähemalt nende artiklite osas, mis

avaldati 2016 ja 2017 tuleks AKI-l täiendavalt kaaluda kaebaja õigust unustamisele. Kohus

märgib, et seejuures võiks AKI kaaluda kaebaja õiguste kaitseks rakendatava meetmena

näiteks deindekseerimist. See tähendab, et AKI saaks kohustada veebilehtede haldajaid

seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks

veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad vaidlusalused artiklid. Artiklite kustutamise

või tagantjärele muutmist, ei pea kohus siiski hetkel talle teada olevate asjaolude pinnal

vajalikuks vaatamata sellele, et kaebajat ei saa kohtu arvates käsitleda kui avaliku elu tegelast.

AKI viitas oma otsuses veel, et vaidlusalustes artiklites (nr 1-12) kajastatakse kaebajat tema

töötegevuse raames (raamatupidamine või XXX toote esindaja vms). Kaebaja isiku vastu

jätkuvat avalikku huvi toetavat ka tema aastatepikkune ja ka tänasel päeval aktiivne

äritegevus. Nagu kohus juba ülal märkis, siis on vale vastustaja väide nagu jätkaks kaebaja

aktiivse äritegevusega.

Kokkuvõtvalt leiab kohus leiab, et AKI on oma otsuses läbivalt käsitlenud kaebajat ekslikult

kui avaliku elu tegelast ning teinud sellest tulenevalt kaalutlusvea.

10.2. Kaebaja on asjakohaselt viidanud, et ka näiteks kriminaalkorras karistatud isikutele, kes

ei ole avaliku elu tegelased, kuid kelle kuritegude avaldamiseks oli avaldamise ajal olemas

avalik huvi, on üldjuhul tagatud teatud aja möödudes õigus unustamisele. Kaebajale, keda ei

ole aga kriminaalkorras karistatud (mille üle vaidlus puudub, vt dtl 85-89) talle artiklites

etteheidetud tegude eest, unustamist ei ole võimaldatud.

AKI viitas siinkohal, et artiklites nr 1-9 avalikustatud info tugineb allikate ütlustele, mis

kirjeldavad kaebaja ebasündsat käitumist. AKI on seisukohal, et tähtsust ei oma, kas tegemist

oli karistusõiguslikult karistatavate tegudega või mitte, sest oma olemuselt on tegemist

ühiskonnas taunitava ja hukka mõistetava käitumisega, mis osas on isiku enda teod toonud

kaasa huvi tema isiku vastu. Juhul, kui isik käitub ühiskonnas mitte aktsepteeritaval viisil,

mis võib olla mh karistusõiguslikult ette heidetav, ei saa isik eeldada, et tema tegevuse ja

isiku vastu puudub avalik huvi või ta saab jääda anonüümseks. AKI viitas siinkohal

ajakirjandusliku sõnavabaduse olulisusele ning sellele, et õigus olla unustatud ei ole

absoluutne õigus ning arvestada tuleb ka õigusega sõna- ja väljendusvabadusele ning

avalikkuse õigusega informatsiooni saada, sh õigusega saada infot minevikus toimunud

sündmuste kohta. Avalik huvi seisneb AKI arvates ka ajakirjanduse teisese eesmärgi täitmise

tagamises ehk juba kajastatud uudiste säilitamises ja avalikkusele kättesaadavaks tegemises,

arvestades seejuures internetiarhiivi olulisust allikana uurimuste läbiviimiseks ja selle tasuta

kättesaadavust.

Kohus nõustub AKI-ga selles, et kui isik on käitunud ühiskonnas taunimisväärselt (sh oma

äritegevuses), siis on selle vastu avalik huvi. Samuti on avalik huvi kajastatud uudiste

säilitamiseks kuivõrd andmete kustutamine/muutmine riivab oluliselt ajakirjandusvabadust.

Samas tuli AKI-l kaaluda ka seda, kas arvestades käesolevaks ajaks möödunud aega artiklite

avaldamisest ja nendest kirjeldatud teost, võib olla vastav huvi oluliselt vähenenud arvestades

artiklite mõju kaebajale ning seda, et kaebajat ei ole kohtu arvates võimalik pidada avaliku elu

tegelaseks.

Kohus leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et vastavate andmete avaldamine omab eelduslikult

kaebajale otsest ja olulist negatiivset mõju eri eluvaldkondades, sh ettevõtluses ja võimaluses

leida tööd. Samuti saab eeldada andmete avaldamise negatiivset mõju tema pereliikmetele, sh

lastele. See negatiivne mõju, mille tekkimist saab eeldada, seondub peamiselt kaebaja

mainekahjuga. Kohus leiab, et AKI ei ole siinkohal piisavalt kaalunud kaebaja huve ning

15(19)

erinevaid võimalusi tasakaalustamaks kaebaja huve ja ajakirjandusvabaduse huve. Nagu

kohus juba ülal välja tõi, siis sellise tasakaalu leidmise üheks võimaluseks on vaidlusaluste

artiklite deindekseerimine. Eeltoodu ei tähenda, et tingimata kõik kaebaja poolt välja toodud

artiklid kuuluksid deindekseerimisele. Iga artikli puhul tuleb eraldi vaadata selle mõju

kaebajale ning kaaluda kaebaja huve ja ajakirjandusvabaduse huve (sh huvi arhiivi materjalide

kättesaadavusele).

10.3. AKI tõi välja, et AKI kui korrakaitseorgani pädevusse ei kuulu kahju hüvitamise nõuete

menetlemine ja AKI ei saa tuvastada, kas tegemist on tõese või väära informatsiooniga. Siiski

märgib AKI, et antud juhul puudub alus arvata, et meediaväljaanded on falsifitseerinud

allikate ütlusi ning kaebaja ei ole oma õiguste kaitseks pöördunud kohtusse, et tõendada, et

artiklites avaldatu sisaldab valesid väiteid tema kohta, millega tekitati kaebajale kahju.

Praeguse seisuga aga ei esine olukorda, mis tõendaks, et kaebaja õigusi on ülemääraselt

kahjustatud ja kaebaja kohta oleks esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Praktikas on tavapärane, et

meediaväljaanded võivad kajastada lugusid ka halvustavas toonis ja ka isikud, keda

intervjueeritakse, võivad end selliselt väljendada.

Kohus nõustub AKI-ga selles, et tema pädevuses ei ole kahju hüvitamise nõuete menetlemine

ja selleks tuleb pöörduda tsiviilkohtusse. Küll aga ei saa kohus nõustuda sellega, et antud

juhul oleks kaebaja igal juhul pidanud valeväidete ümberlükkamiseks pöörduma

tsiviilkohtusse tõendamaks valede faktiväidete olemasolu kohtu kaudu ja üksnes seejärel saaks

AKI tuvastada kaebaja huvide ülemäärase kahjustamise. Kohus on seisukohal, et käesoleval

juhul tuli AKI-l hinnata kaebaja huve ja ajakirjandusvabaduse huve ning kaaluda mõlema

vastandliku huvi proportsionaalsust riive suhtes. Selleks oli AKI-l õigus ja ka kohustus teha

kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud oma pädevuse piires. Õige ei ole AKI seisukoht

selles, et kaebaja huvide ülemäärast kahjustamist ei esine, kuna valefaktiväidete esitamist ei

ole läbi tsiviilkohtumenetluse tõendatud. Eelneva tsiviilkohtumenetluse läbimine ei ole

eelduseks ülemäärase kahjustamise tuvastamisele AKI poolt.

10.4. AKI viitas veel Riigikohtu 26.06.2023 lahendi nr 3-2-1-18-13 p-le 15 ja märkis, et

Riigikohus on rõhutanud, et erinevalt eraisikutest peavad avalikud isikud taluma rohkem

kriitikat. Avaliku elu tegelased on seetõttu kõrgendatud tähelepanu all ning peavad

arvestama, et nende privaatsus ei ole teiste kodanikega võrreldes samavõrd tugevalt kaitstud.

Seega peavad nad taluma tugevamaid privaatsuse riiveid kui tavakodanikud.

Kohus märgib, et AKI jätab siinkohal tähelepanuta samas lahendis Riigikohtu poolt märgitu:

„Kui isik tegeleb loomingu või selle esitamisega, võib üldjuhul olla õigustatud kõrgendatud

huvi tema loomingu ja loometegevuse, mitte aga tema eraelu vastu. Seda ei muuda ka asjaolu,

et isik on mingil ajal ise soovinud ajakirjandusega suhelda ja enda kohta eraelulist infot

jagada. Asjaolu, et inimene on enda kohta avalikkusele teavet jaganud, ei tähenda, et

ajakirjandus võiks seejärel asuda selle isiku kohta täiendavalt eraelulisi andmeid koguma ja

neid isiku sõnaselgele keelule vaatamata avaldada. Olukorras, kus loovisik ei täida mingit

avaliku elu funktsiooni ega osale avalikus väitluses, tegutseb ta privaatsfääris. Sellise tegevuse

või teabe kajastamine on ajendatud kommertshuvist, mis ei õigusta eraellu sekkumist.

Kolleegiumi arvates ei saa avalikku huvi samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu

ega erahuvidega.“

Nagu kohus ka juba eelnevalt leidis, siis kaebajat ei saa käsitleda avaliku elu tegelasena.

Seejuures toetab viidatud lahend selgelt kohtu seisukohti selles, et asjaolu, et isik on ennast

varasemalt teataval määral eksponeerinud ning andud ka ajakirjandusele intervjuusid, ei

muuda isikut avaliku elu tegelaseks ega tähenda seda, et ajakirjandus võib isiku privaatsfääri

seetõttu piiramatult ja piiramatu aja jooksul sekkuda. Kohus leiab, et AKI-l tuleb kaebaja

sekkumistaotluste lahendamisel vastavat asjaolu uuesti analüüsida ja kaaluda.

16(19)

11. Kohus peab seoses kaebuses esitatud nõuetega vajalikuks välja tuua veel järgmist.

11.1. Artikkel lingil nr 10 käsitleb rahvakohtunikuks saamise teemaga seonduvat. Artikkel

pärineb 2023 aastast. Kohus nõustub AKI-ga ja leiab, et viidatud artikkel puudutab avalikku

huvi. Kaebaja pidi rahvakohtunikuks kandideerides arvestama avaliku huviga tema isiku

varasema käitumise ja tegevuse suhtes. Rahvakohtunik täidab avalikku võimufunktsiooni

(õigusemõistmine) ja tema valikuks on kohtute seaduses esitatud spetsiifilised nõuded (KS §

103). Nende hulka kuulub ka kõrgendatud nõue rahvakohtunikuks sobivate kõlbeliste

omaduste näol (KS § 103 lg 1). Kuigi vastavad omadused on seaduses täpsemalt

defineerimata, on selle määratlemata õigusemõiste üheks vaieldamatuks sisuelemendiks

varasem austusväärne ja aus käitumine. Sellise eelduse täidetuse osas eksisteerib kohtu

hinnangul selge avalik huvi ja ajakirjandus on siinkohal õigustatud välja tooma varasemalt

avaldatud asjakohaseid andmeid kandidaatide kohta. Kaebaja, avaldades soovi kandideerida

rahvakohtunikuks, pidi sellest huvist ka aru saama ning arvestama sellega, et vastav tegevus

võib kaasa tuua meedia huvi sh selle, et taas kajastatakse kaebaja suhtes varasemalt avaldatud

seotud artikleid või sündmusi. Sellega asetas kaebaja vähemalt selles küsimuses ennast

teadlikult uuesti ajakirjanduse huviorbiiti.

11.2. Kohus nõustub AKI-ga ka selles, et artikkel lingil 5, mis käsitleb Stevia müüki ja mis

avaldati 2019 aastal, on ka käesoleval ajal avalikku huvi puudutav ning selles osas on artikli

kättesaadavus (sh otsingumootorites) asjakohane. Artikkel puudutab konkreetse kaebaja poolt

müüdud toote mittevastavust nõuetele. Vastav artikkel puudutab seega kaebaja äritegevust,

mille vastu on põhjendatult laiem avalik huvi. Nagu AKI asjakohaselt välja toob, siis artikkel

ei käsitle kaebaja isikuandmeid ega eraelulisi andmeid suuremas määras kui vastava

äritegevusega seotud asjaolude edasiandmiseks oli vajalik. Viidatud artikli osas ei pea kohus

ka deindektseerimist kohaseks.

11.3. Õige on ka AKI poolt märgitu selles, et artiklid linkidel 11-12 kajastavad kaebaja enda

kommentaare seoses Põllumajandus- ja Toiduametis ning Maksu- ja Tolliametis läbiviidud

uurimisega. Viidatud artiklid on avaldatud 2022 aastal. Kohus leiab ka nende artiklite osas, et

nende jätkuva tervikuna avaldamise suhtes on laiem avalik huvi ning artiklid ei käsitle kaebaja

eraelulisi andmeid suuremas määras kui artiklite sisu edasiandmiseks on vajalik. Ka viidatud

artiklite osas ei pea kohus, pannes kaalukausile kaebaja erahuvid ja ajakirjandusvabaduse,

deindekseerimist põhjendatuks. Kohus leiab, et ajakirjandusvabadus (sh arvestades

internetiarhiivi olulist rolli ühiskondliku mälu säilitamisel) kaalub siinkohal üles kaebaja huvi

õigusele olla unustatud.

11.4. Kohus nõustub AKI-ga selleski osas, mis puudutab kaebaja 14.05.2024 esitatud

pöördumist, mille kohaselt soovib kaebaja oma isikuandmete (nime ja viited tema elukutsele)

eemaldamist ka kahest Meediaettevõtete Liidu Pressinõukogu poolt tehtud otsusest. Kohus

nõustub selles osas AKI-ga, et kaebaja nõue seal kajastatud isikuandmete kustutamiseks pole

põhjendatud. AKI on asjakohaselt välja toonud, et ühes otsuses (link nr 13) on kajastatud

Pressinõukogu 26.01.2017 otsus, kust on näha, et Pressinõukogu arutas X. Xi kaebust Elu24-s

29. novembril 2016 ilmunud uudise „Staarid rahast ilma jätnud süüdimatu raamatupidaja X.

X: äri on äri!“ peale ja otsustas, et Postimehe veeb ei rikkunud head ajakirjandustava.

Kaebaja isikuandmetest on välja toodud ta nimi, kui kaebuse esitaja, kaebuse aluseks oleva

artikli sisu lühidalt ja kommentaarid juhtunuga seoses. Teisest, 26.01.2017 otsusest (link nr

14), on näha, et pressinõukogu arutas X. Xi kaebust Kanal 2 saates Radar 29.11.2016

avaldatud saatelõigu peale ja otsustas, et Radar ei rikkunud head ajakirjandustava. Sarnaselt

eelmisele otsusele on ka siin kaebaja isikuandmeid kajastatud ainult määras, mis on vajalikud

kaebuse sisu edasi andmiseks. Kaebaja on ise vastava kaebuse esitanud, Pressinõukogu

otsuses puuduvad lingid või otseviited kaebuste aluseks olnud artiklile või saatele.

Pressinõukogu otsused on avalikud. Kohus nõustub AKI-ga selles, et vastavates otsustes olev

17(19)

teave ei kahjusta kaebajat ülemääraselt ka olukorras, kus kaebajat ei saa kohtu arvates

käsitleda avaliku elu tegelasena. Viidatud artiklite osas puudub kohtu hinnangul ka vajadus

nende deindekseerimiseks.

11.5. Samuti nõustub kohus AKI-ga kaebaja 02.05.2024 sekkumistaotluses eraldi kaebaja

poolt viidatud lingi nr 2 osas (https://otsustame2ra.home.blog/tag/X. X/) avaldatud

seisukohadega. AKI tõi neis kohtu hinnangul asjakohaselt välja, et kaebaja isikuandmete

töötlemine toimub blogis, kus andmete avaldamine võib toimuda ajakirjanduslikul eesmärgil

ehk isikuandmete õiguslikuks aluseks on IKS § 4, mis eeldab kolme kriteeriumi täidetust

ajakirjanduslikul eesmärgil avaldamiseks: 1) avalik huvi, 2) kooskõla ajakirjanduseetika

põhimõtetega ja 3) avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Kohus

nõustub siinkohal põhiosas AKI-ga ja leiab, et antud juhul on vastavad kriteeriumid täidetud

AKI seisukohti kordamata v.a see osa, et kaebaja on avaliku elu tegelane. Avalik huvi kaalub

siinkohal üles kaebaja erahuvi olla unustatud, sest blogis mitte ei avaldada eelkõige kaebaja

eraelu detaile, vaid juhitakse avalikkuse tähelepanu teemale, mis on seotud järelevalvega

toiduainetööstuse üle ja mis on selgelt ühiskonda laiemalt puudutav teema. Kaebaja ei ole

siinkohal ära näidanud ega tõendanud, et blogis oleks esitatud valeandmeid või kuidas vastav

blogipostitus riivab ülemääraselt kaebaja õigusi. Arvestades, et vastav teema on aktuaalne ka

tänasel päeval, ei ole blogipostitus ei ole ka oma tähendust kaotanud.

12. Arvestades eeltooduga tuleb kokkuvõtvalt kaebaja kaebus rahuldada osaliselt. Kohus

tühistab AKI 07.08.2024 otsuse nr 2.1-1/24/554-1363-2 osas, milles see puudutab

kaebaja 29.04.2024 sekkumistaotluses nimetatud ja otsuses kajastatud artikleid linkidel 1-4, 6-

9 (vt dtl 223-224) ja 02.05.2025 sekkumistaotluses nimetatud ja otsuses kajastatud artikleid

linkidel 3-7 (dtl 233). Nimetatud osas tuleb AKI-l lahendada kaebaja sekkumistaotlused uuesti

arvestades, et kaebaja ei ole avaliku elu tegelane. Juhul, kui AKI peaks jõudma järeldusele, et

29.04.2024 sekkumistaotluses viidatud artiklite puhul, mis asuvad linkidel 1-4 ja 6-9 on

põhjendatud deindekseerimine, langeks ära vajadus eraldi kaaluda samade artiklite Google

otsingutulemustest kaebaja nime järgi otsides kuvatavate linkide eemaldamist, sest see

kaebaja eesmärk oleks juba deindekseerimisega saavutatud.

Ülejäänud artiklite, mis olid vaidluse all 29.04.2024 sekkumistaotluses linkidel 5, 10-14 (dtl

223-224) ning 02.05.2024 sekkumistaotluse linkidel 1-2 (dtl 233), osas leiab kohus, et

kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud

menetluse lõpetamise teade rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu

õigusaktiga ning kuuluks seetõttu nende osas tühistamisele.

13. Kaebaja avaldas kaebuses soovi lisada täiendavad artiklid ja lingid oma varasemalt AKI-le

esitatud taotlusesse. Kohus selgitab, et kaebaja ei saa kohtumenetluses täiendada oma

esialgselt haldusorganile esitatud sekkumistaotlust. Samuti ei saa kohus täiendavate artiklite,

mida kaebaja ei märkinud vaidlusalustesse sekkumistaotlustesse, osas võtta seisukohta, sest

seda ei ole veel teinud haldusorgan. Kohus selgitab kaebajale, et tal on võimalus esitada nende

artiklite ja linkide suhtes AKI-le täiendav taotlus ja paluda selle liitmist käesoleva kohtuotsuse

alusel (pärast selle jõustumist) lahendatavate küsimustega.

14. Kohus peab vajalikuks kaebajale veel selgitada, et juhul kui kaebaja ise käitub edaspidi

selliselt, et asetab ennast meedia huviorbiiti, siis tuleb tal arvestada ka sellega, et sõltuvalt

asjaoludest võib taaskord olla kajastatud ka tema kohta varem meedias avaldatu. Kohus

soovitab kaebajal, juhul kui ta ei soovi taas avalikkuse tähelepanu alla sattuda, vastavalt

käituda. Kohtu märgib, et kohtu eelnev soovitus ei ole kuidagi suunatud kaebaja poliitiliste

vabaduste, arvamus- või sõnavabaduse piiramisele, kuid nende rakendamisel tuleb kaebajal

igal arvestada ka võimalike tagajärgedega, mille hulgas võib olla avalikust huvist tulenev huvi

saada ülevaade kaebaja varasemast avalikust tegevusest või isegi seaduses sätestatud ulatuses

kaebaja eraelust.

18(19)

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumise

kohustusest. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte

menetluskulud nende enda kanda.

16. Kohus leiab, et käesolevas kohtulahendis tuleb selle avaldamisel asendada kaebaja ja teiste

füüsiliste isikute nimed tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu puudutavaid andmeid sh

viiteid vaidlusaluste artiklite linkidele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

19(19)