3-25-543/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-543

Haldusasi

D.T kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks (lasteaiakoha

andmata jätmine)

Menetlusosalised

Kaebajad – D.T (isikukood XXX)

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 988,07

eurot.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

29,83 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende

endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.11.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.T esitas 22.01.2025 Rae vallale taotluse lastehoiu teenuse kasutamise eest enammakstud raha

hüvitamiseks (dtl 43). Rae vald jättis 04.02.2025 vastusega nr 10-1.1/70-1 taotluse rahuldamata (dtl

44).

2. D.T esitas 05.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib ajavahemikul 01.08.2023-

23.08.2024 tekkinud eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud kahju hüvitamist kokku summas

1258,50 eurot.

Kaebuse põhjendused:

1. Rae vald jättis mõistliku menetlusaja jooksul kaebaja lapsele lasteaiakoha võimaldamata. Kaebaja

cc.cc.cccc sündinud laps on Rae valla elanik alates 07.08.2022 ja alates 15.08.2022 lasteaiakoha

järjekorras. Kaebaja soovis lapsele lasteaiakohta alates 01.08.2023 ja lasteaiakoha pakkumata

jätmise tõttu käis laps alates 01.08.2023 eralastehoius. Koha lasteaias sai laps alates 26.08.2024.

2. Ajavahemikul 01.08.2023-23.08.2024 tasus kaebaja eralastehoius rohkem kohatasu (huvitegevuse

tasu) 517 eurot ja toiduraha 366,90 eurot, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Samuti ei

olnud võimalik saada 2023. ja 2024. aasta eest eralastehoiu kohatasult tulumaksutagastust ning

kaebaja tasus lastehoius lepingutasu 100 eurot.

1(8)

3. Kahju tekkimine kaebajale on põhjuslikus seoses Rae valla õigusvastase tegevusega. Juhul, kui

vastustaja oleks täitnud koolieelsete lasteasutuste seaduse (KELS)1 § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust

ning taganud kaebaja lapsele lasteaiakoha, ei oleks kaebaja pidanud sõlmima kolmepoolselt

lepingut lapsehoiuteenuse rahastamiseks ning tegema kulutusi lapse erahoiu tasudele, mis olid

suuremad kui munitsipaallasteasutuses. Kuna vastustaja kaebaja lapsele lasteaiakohta ei pakkunud,

puudus kaebajal võimalik KELS § 10 lg-s 1 nimetatud variantide vahel valida.

4. Kaebaja nõudes kirjeldatud huvitegevus ei ole vanema vabatahtlikult valitud huviring. Tegemist

on kunsti-, muusika- ja liikumistundidega, mis on osa alusharidusest ning sisaldub

munitsipaallasteaedades nii õppekavas kui ka kohatasus. Kuna erahoid ei ole alusharidust pakkuv

asutus, puudus neil ka kohustus pakkuda alusharidust, mis munitsipaallasteaias kuulub kohatasu

sisse.

3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:

1. Rae vallale esitati lapse munitsipaallasteaia kohataotlus 15.08.2022 sooviga saada lasteaiakoht

alates 01.08.2023 Peetri teeninduspiirkonda. Laps sai lasteaiakoha alates 26.08.2024. Seejuures

pakkus vastustaja lapsele kahte erinevasse teise teeninduspiirkonna lasteaeda kohta, mille

kasutamise algusaeg oleks olnud 21.08.2024, kuid kaebaja nendest loobus.

2. KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase

lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Lastehoiuteenuse

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Selle realiseerimiseks sõlmisid

pooled 31.08.2023 Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest

lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2023-0229.

3. Lepingu punktide 2.2 ja 3.1.5 kohaselt kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu eest sama

summa, mis oleks tal tulnud tasuda, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias.

Seda ületava lastehoiu teenuse kulu tasus lepingu kohaselt vald. Tasu huvitegevuse eest on

lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades

on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti maksavad, mistõttu vald ei hüvita

huviringide tasu.

4. Sõlmitud leping ei näinud ette lastehoiu toidukulude hüvitamist valla poolt. Vastavalt lepingu

punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem tasuma lastehoius toidukulu täies ulatuses ise.

Arvestades eelnevat ning privaatautonoomia põhimõtet, ei ole vastustaja kaebajale kahju

tekitanud. Lisaks on kaebaja kahjuarvestuses munitsipaallasteasutuse toiduraha päevatasu

väiksem, kui alates 01.09.2022 kõikides vanuserühmades kehtinud teeninduspiirkonna kalleima

Aruheina lasteaia toiduraha päevatasu 2,50 eurot.

5. Registreerimistasu tasumist ei ole kokku lepitud lastehoiu, lapsevanema ja vallaga sõlmitud

lapsehoiuteenuse rahastamise lepingus, mistõttu vald ei hüvita ka registreerimise tasu.

6. Kaebaja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist saamata jäänud tulumaksutagastuse osas.

Väidetavalt enamtasutud tulumaksu hüvitamiseks puudub alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate

soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema

nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul

kehtinud alates 01.07.2002.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas:

1 Kehtetu alates 01.09.2025

2(8)

-

kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama

elukohaga;

-

kaebaja lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on

vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja lapsele (snd cc.cc.cccc) taotleti lasteaiakohta 15.08.2022 sooviga

saada koht alates 01.08.2023 (dtl 87). Laps hakkas erahoius käima 01.08.2023 (lepingu p 3.1.2;

dtl 79).

-

Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.08.2023 seisuga ei olnud laps

lasteaiakohta saanud.

-

Laps käib alates 26.08.2024 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses (dtl 88).

Kohtu hinnangul täitis vastustaja oma KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse kaebaja lapsele

koha pakkumisega Assaku lasteaeda, kus laps oleks saanud hakata lasteaiakohta kasutama alates

21.08.2024 (dtl 88). Kaebaja selgitas, et loobus kohast, kuna eelistas teist lasteaeda ning valla

ametnik andis telefonivestluses lootust saada koht sobivamasse lasteaeda. Kaebaja ei ole väitnud, et

Assaku lasteaed ei oleks olnud faktiliselt kasutatav, vaid et kaebaja eelistas teist lasteaeda. Kuna

KELS § 10 lg 1 kohustas valda võimaldama kohta teeninduspiirkonna lasteaias, tuleb Peetri

teeninduspiirkonna Assaku lasteaeda koha pakkumisega vastustaja kohustus täidetuks lugeda.

Kaebaja lapsel oli selle pakkumisega võimalik asuda lasteaiakohta kasutama alates 21.08.2024.

Seega on ajavahemikuks, mil kaebajale võis kahju tekkida 01.08.2023-20.08.2024.

5. Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud

lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha, kohatasu ja lepingutasu ei tähenda seda, et kaebaja

oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas

lasteaiakoha. Kaebajal oli tõenditest nähtuvalt algusest peale soov panna laps munitsipaallasteaeda.

Kaebaja on kaebuses selgitanud, et laps käis erahoius, kuna vald lapsele munitsipaallasteaia kohta

soovitud ajaks ei pakkunud ega teavitanud ka koha pakkumata jätmisest. Vastustaja ei ole sellele

vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks lasteaiakohta pakutud alates hiljemalt

01.08.2023 ja kaebaja oleks sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul

pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt

eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebaja oleks keeldunud

erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta munitsipaallasteaias ning kaebaja oli

sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.

6. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha

lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja

õigusvastane tegevus.

Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei

oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks

olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta.

See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius ja erahoius

tasutud lepingutasu, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud kohatasu ja toiduraha juhul,

kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse

osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on

munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab

olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju

terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses

lasteasutuses.

3(8)

7. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus

lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja

kaebaja kohtule esitatud selgitustest.

7.1. Kohatasu erinevus, sh huvitegevuse lisatasu ja kohatasu põhiosa erinevused

Kohus märgib esmalt, et vastustaja KELS § 10 lg-s 1 nimetatud kohustuse täidetuks lugemine alates

21.08.2024 ei mõjuta kohtu hinnangul kohatasu ja huvitegevuse lisatasu summat, mida kaebaja oleks

pidanud augustis 2024 tasuma erahoius juhul, kui laps oleks hakanud käima munitsipaallasteasutuses

alates 21.08.2024. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lepingu p 2.2 kohaselt ei mõjutanud lapse

tegelik hoius käimine kohatasu suurust (dtl 7) ja huvitegevuse lepingu kohaselt oli erinev kohatasu

suurus määratud hoiukoha kasutamisel täis- ja osaajaga (dtl 53). Samuti nähtub kohtule, et kuigi

kaebaja laps käis alates 26.08.2024 munitsipaallasteaias, s.o kasutas augustis 2024 hoiukohta

osaajaga, esitati kaebajale arve siiski koha- ja huvitegevuse tasu täissummas (dtl 25).

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 10) kohaselt tasus ta teenuste eest, mis on munitsipaallasteaias

hinna sees, kokku 175 eurot. Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu sellise huvitegevuse eest, mida ka

munitsipaallasteaedades pakutakse väljaspool tavapärast päevakava, ning lapse huviringides

osalemine ja selle eest tasumine oli vanema vabatahtlik valik. Kohtud on varasemalt sarnastes

vaidlustel leidnud, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust

õppekavast, mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja muusikatunde (vt nt Tallinna

Halduskohtu 11.05.2023 otsuse nr 3-22-2643 p 34-35). Vastustaja on praegusel juhul esitanud

tõendina ka Aruheina lasteaia õppekava (dtl 91 jj). Õppekava p 2.1 kohaselt toetab õppe- ja

kasvatustegevus lapse arenemist kehaliselt, vaimselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt terviklikuks

inimeseks. Laps on kehaliselt aktiivne ja tal on kujunenud arusaam tervise hoidmise tähtsusest.

Punkti 3.2 kohaselt on rühma päevakavas ajaliselt kokku lepitud 2 korda nädalas muusika- ja

liikumisõpetaja poolt läbiviidavate tegevuste ajad, sh on p 3.3 kohaselt ka sõimerühma päevakavas

planeeritud tegevused. Punkti 4 kohaselt tugineb lasteaia õppe- ja kasvatustegevus koolieelse

lasteasutuse riiklikule õppekavale, mille valdkondadeks on ka kunst, muusika ja liikumine; peamiste

õppemeetodite hulgas on joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine ja modelleerimine,

laulmine, helisalvestiste kuulamine, mäng pillidel, rütmiline liikumine ja -harjutused. Õppekavas on

kirjeldatud ka 1,5-3-aastaste laste oskusi kunsti, muusika ja liikumise valdkondades (vastavalt dtl

132-133, 136-137, 139-140). Eelnimetatud lepingu p 2.2 kohaselt sisaldab lastehoiu kohatasu

lastehoius käimist 5 päeva nädalas E-R kellaajal 08.00-17.30, s.o sisuliselt lapse hoidmist.

Huvitegevuse lepingulisas (dtl 53) on aga kirjeldatud muusikaringi, saviringi ja lastejooga sisu, mis

kohtu hinnangul vastavad lasteaia õppekavalistele muusika, kunsti ja liikumise valdkonna tegevuste

eesmärkidele. Seega oli huvitegevuse lisatasu puhul tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et

kaebajate laps saaks võimalikult samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias ning

kirjeldatud huvitegevused on sisuliselt võrreldavad muusika- kunsti- ja liikumistunniga

munitsipaallasteaias. Soovides oma lapsele pakkuda tegevust, mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii

kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajal muud võimalust, kui tasuda huvitegevuse tasu. Kohtule ei

nähtu lapsehoiuteenuse ega huvitegevuse lepingutest, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud

vabatahtlik või oleks olnud võimalik huvitegevusest täielikult loobuda, sh loobuda ka lapse

huvitegevuses osalemisest päevadel, mil laps hoius käis. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebajatel tuli

lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka

huvitegevuse eest. Seega loeb kohus tasu vanema lapse muusikatundide eest kohatasu hulka.

Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Tabelis on

arvestatud nii õppetegevuse (huvitegevuse) lisatasu, mille kohus luges eelnevalt kohatasu hulka, kui

ka kohatasu põhiosa erinevust augustis 2024. Kohtu arvestus allpool erineb august 2024

munitsipaallasteaia kohatasu osas 19.06.2025 määruses esitatust. Kohus selgitab järgnevat:

4(8)

-

Kohus kontrollis nimetatud kuude osas munitsipaallasteaias tasumisele kuulunud kohatasu Rae

Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt

kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ (määrus nr 42) § 4 lõikes 2 sätestatu alusel.

-

Kohus arvestas kohatasu arvutamisel ajavahemikuga 01.-25.08.2025, mitte 01.-20.08.2025.

Lähtumine sellest, et kaebaja lapsel oleks olnud võimalik munitsipaallasteaia kohta kasutada

alates 21.08.2025, oleks kaebaja kahjusummat suurendanud aja eest, mil vastustaja kohustus tuli

täidetuks lugeda. Nagu kohus eelnevalt sedastas, oleks august 2024 kohatasu ja huvitegevuse

lisatasu jäänud hoius samaks olenemata sellest, mis kuupäevast alates laps oleks

munitsipaallasteaias käinud. Munitsipaallasteaias tasumisele kuulunud kohatasu oleks aga

ajavahemiku 01.-20.08.2024 eest olnud väiksem kui ajavahemiku 01.-25.08.2024 eest, mistõttu

oleks kahjusumma selles osas suurenenud. Kahjusumma kohatasu osas suurenemine sellises

olukorras oleks kaebuse piiridest väljumine (HKMS § 2 lg 3) isegi juhul, kui kahju kogusumma

ei ületaks algselt kaebuses nõutut.

-

Arvestades määruse nr 42 § 4 lõikes 2 sätestatut, munitsipaallasteaia kohatasu 123 eurot kuus ja

ümardamisreegleid, oleks kaebaja augustis 2024 (01.-25.08.2024, s.o 25 kalendripäeva) pidanud

munitsipaallasteaias tasuma kohatasu 99,19 eurot (123÷31×25=99,193548387≈99,19).

Nimetatud muudatus suurendab küll kaebaja kahju, kuid see on tingitud vastustaja enda õigusakti

alusel arvutatud kohatasust, mis oleks tulnud munitsipaallasteaias tasuda. Kaebaja ei pidanud

olema täielikult kursis sellega, millist metoodikat vastustaja osaajaga lasteaiakoha kasutamisel

kasutab, kuid vastustajale endale ei saa ka eelnevaid kohtuasju arvestades olla üllatuslik, et

kohus määruse nr 42 § 4 lõikes 2 sätestatust lähtub.

Kuu

Kohatasu

erahoius

Õppetegevus

erahoius

Kohatasu

kokku

Tõend (dtl)

Kohatasu

munitsipaallasteasu

tuses

Kohatasu vahe

August 2023

80,00 €

80,00 €

10,14

80,00 €

0,00 €

September 2023

108,00 €

47,00 €

155,00 €

10,15

108,00 €

47,00 €

Oktoober 2023

108,00 €

47,00 €

155,00 €

10,16

108,00 €

47,00 €

November 2023

108,00 €

47,00 €

155,00 €

10,17

108,00 €

47,00 €

Detsember 2023

108,00 €

47,00 €

155,00 €

10,18

108,00 €

47,00 €

Jaanuar 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

10,19

123,00 €

47,00 €

Veebruar 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

10,20

123,00 €

47,00 €

Märts 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

10,21

123,00 €

47,00 €

Aprill 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

10,13

123,00 €

47,00 €

Mai 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

10,22

123,00 €

47,00 €

Juuni 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

10,23

123,00 €

47,00 €

Juuli 2024

0,00 €

August 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

10,25

99,19 €

70,81 €

517,00 €

1 890,00 €

1 349,19 €

540,81 €

7.2. Toiduraha lisakulud

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 366,90 eurot rohkem, kui oleks

tasunud munitsipaallasteaias. Kohtule nähtub esitatud tõenditest ja arvestades, et vastustaja kohustus

tuleb täidetuks lugeda alates 21.08.2024, et kaebaja tasus lastehoius toiduraha 347,26 eurot rohkem

kui oleks tasunud munitsipaallasteaias.

Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele ja selgitab

järgnevat:

5(8)

-

Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval

ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt

tuli lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Asjas ei ole vaidlust selles, et Rae

Vallavolikogu 18.03.2024 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade

kinnitamine“2 § 1 lg 3 ja § 2 kohaselt oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri

teeninduspiirkond. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vald oma

KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna

lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste

koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ei sätestanud kohapakkumise

tegemisel vanema eelistusega arvestamist.

-

Kaebaja kahjuarvestuses on munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuks märgitud 2,40 eurot.

Vastustaja kinnitas aga, et toiduraha päevatasu oli teeninduspiirkonna kalleimas lasteasutuses

2,50 eurot (dtl 90).

-

Kohus vähendas august 2024 lastehoiu toidupäevade arvu proportsionaalselt tööpäevade arvuga,

mil kaebaja lapsel tekkis võimalus alates 21.08.2024 munitsipaallasteaias käia, kuid vanem

sellest loobus. Ajavahemikul 01.-25.08.2024 oli 16 tööpäeva (E-R, v.a 20.08.2024).

Ajavahemikul 01.-20.08.2024 oli 13 tööpäeva (E-R, v.a 20.08.2024). Seega vähendab kohus

toidupäevade arvu 18,75% (1-13÷16=0,1875) võrra. Kaebajale on esitatud arve 12 toidupäeva

eest (dtl 26). Kohus arvestab toidupäevi 2,25 päeva (12×0,1875) võrra vähem, s.o august 2024

toidupäevade arvuks jääb 9,75 (12-2,25). Samuti muudab kohus vastavalt toiduraha summat, mis

oleks tasumisele kuulunud erahoius. Uueks summaks on 53,63 (5,5×9,75=53,625≈53,63).

Kuu

Toiduraha

päevatasu

munitsipaal-

lasteasutuses

Toiduraha

päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade

arv (hoiu

arvete järgi, sh

tasaarvestus)

Tasutud toiduraha

(hoiu arvete järgi)

Tõend (dtl)

Toiduraha vahe

(hoiu arvestuse

järgi)

August 2023

2,50 €

5,00 €

20,00 €

10,15

10,00 €

September 2023

2,50 €

5,00 €

75,00 €

10,16

37,50 €

Oktoober 2023

2,50 €

5,00 €

55,00 €

10,17

27,50 €

November 2023

2,50 €

5,00 €

80,00 €

10,18

40,00 €

Detsember 2023

2,50 €

5,00 €

30,00 €

10,19

15,00 €

Jaanuar 2024

2,50 €

5,50 €

70,00 €

10,20,

35,00 €

Veebruar 2024

2,50 €

5,50 €

82,50 €

10,21

45,00 €

Märts 2024

2,50 €

5,50 €

33,00 €

10,13

18,00 €

Aprill 2024

2,50 €

5,50 €

33,00 €

10,22

18,00 €

Mai 2024

2,50 €

5,50 €

71,50 €

10,23

39,00 €

Juuni 2024

2,50 €

5,50 €

60,50 €

10,24

33,00 €

Juuli 2024

0,00 €

August 2024

2,50 €

5,50 €

9,75

53,63 €

10,26

29,26 €

126,75

664,13 €

347,26 €

7.3 Saamata jäänud tulumaksutagastus

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt jäi tal 2023. ja 2024. aasta eest saamata tulumaksutagastus

kokku 274,60 eurot (dtl 10). Kohtu hinnangul ei ole kaebajale saamata jäänud tulumaksutagastuse

osas kahju tekkinud. Ka juhul, kui kaebaja laps oleks erahoius käimise ajal saanud käia

munitsipaallasteaias ja kaebajal oleks seetõttu munitsipaallasteaia kohatasu võrra tekkinud rohkem

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050

6(8)

koolituskulusid TuMS § 26 lg 1 ja lg 2 p 1 mõttes, ei olnud kaebajal 2023. aastal enam võimalik

saada täiendavat tulumaksutagastust ning 2024. aastal kasutas kaebaja ära kogu TuMS § 282 lõikes

1 sätestatud piirmäära (dtl 172). Seega ei oleks kaebaja saanud ka juhul, kui laps oleks käinud

munitsipaallaste-asutuses, tagasi munitsipaallasteasutuse kohatasult täiendavat tulumaksu. Seetõttu

ei ole kaebajale saamata jäänud tulumaksu osas kahju tekkinud.

Kaebaja selgitas 08.09.2025 kohtule, et kuna kaebaja on abielus, oleks saanud koolituskulud, millelt

kaebajal endal ei oleks olnud õigust tulumaksutagastust saada, üle kanda abikaasale. Seetõttu palus

kaebaja Maksu- ja Tolliametilt täiendavat infot koguda. Kohus selgitab, et kuigi TuMS § 282 lg 11

kohaselt on varaühisusega varasuhtega abikaasade vahel võimalik koolituskulusid n-ö üle kanda, ei

ole kohtul võimalik seda kaebuse lahendamisel arvestada. Kaebaja abikaasa ei ole käesolevas asjas

kaebajaks, mistõttu ei ole alust kaebaja abikaasale tekkinud võimaliku kahju kohta tõendeid koguda

ega kahju vastustajalt välja mõista. Kui kaebaja abikaasa siiski leiab, et talle on saamata jäänud

tulumaksutagastuse osas kahju tekkinud, on tal võimalik esitada kaebus HKMS § 46 lõikes 3

sätestatud tähtaegu järgides.

7.4 Lepingutasu

Kaebaja tasus lapsehoiuga sõlmitud lapsehoiuteenuse lepingu p 2.1 alusel lepingutasu 100 eurot (dtl

7). Tegemist on tasuga, mida tavapäraselt munitsipaallasteaia kohta kasutama hakates vanematel

tasuda ei tule. Asjaolu, et sellise tasu maksmist ei olnud kokku lepitud vastustaja, lapsehoiu ja

lapsevanema vahel sõlmitud kolmepoolses lepingus, ei välista vastustaja vastutust. Kohus sedastas

eespool otsuse punktis 5, et eralastehoiu kasutamine ei olnud haldusasja materjalidest nähtuvalt

vabatahtlik. Lepingutasu osas kahju tekkimise põhjustas vastustaja õigusvastane tegevusetus lapsele

soovitud ajaks (s.o 01.08.2023) lasteaiakoha võimaldamisel. Kui vastustaja oleks õigeaegselt täitnud

oma KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust, oleks kaebaja laps saanud augustis 2023 käia

munitsipaallasteaias ja erahoiuga lepingu sõlmimisel lepingutasu tasumise vajadust ei oleks tekkinud.

7.5 Kahjuarvestuse kokkuvõte

Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes

munitsipaallasteaiaga:

-

tasunud rohkem kohatasu, sh huvitegevuse lisatasu ja kohatasu põhiosade erinevus – 540,81 eurot;

-

tasunud rohkem toiduraha – 347,26 eurot;

-

tasunud lepingutasu – 100 eurot;

Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 01.08.2023–20.08.2024 munitsipaallasteaias

käimise asemel erahoius käimisega kokku 988,07 eurot (540,81+347,26+100).

8. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud

kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja

õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate

asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste

rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning

muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei

olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane

kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

7(8)

kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebajate, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja

lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-

aastaseks saamisest oli kaebajate lapse 1,5-aastaseks saamisel kehtinud juba 20 aastat. Kohtud on

konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul

enam kui 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud

ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei

ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis

mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste

täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev

alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma

pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n-ö võrdse kohtlemise printsiibist

tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase

tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes.

Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide

lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.

9. Kohus mõistab kaebajale kokku välja 988,07 eurot. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas

tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11).

10. Kaebuselt on tasutud riigilõivu 37,76 eurot. Kohus rahuldas kaebuse ca 79 % ulatuses

(988,07÷1258,50=0,78511720302≈0,79), mistõttu tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel kaebaja

kasuks välja mõista riigilõiv 29,83 eurot (37,76×0,79=29,8304≈29,83). Menetlusosaliste muud

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

8(8)