4-25-875/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-875

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Tiia Voori kaebus Tartu Linnavalitsuse 19. veebruari

2025. a otsusele väärteoasjas nr 379524000043

Menetlusalune isik

Kaitsja

Tiia Voor

Isikukood 46808032715, elukoht XXX, e-posti aadress

XXX

jurist

Gaabriel

Tavits,

e-posti

aadress

gaabriel.tavits@abpacta.ee

Kohtuväline menetleja

Asja arutamise viis

Tartu Linnavalitsus

asukoht Raekoja plats 1a, Tartu; e-posti aadress

vtm@tartu.ee

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-st 1, § 132 p-st 4, §§-dest 133-

135, maakohus otsustas:

1. Rahuldada Tiia Voori kaebus.

2. Tühistada Tartu Linnavalitsuse 19. veebruari 2025. a otsus väärteoasjas nr

379524000043.

3. Lõpetada väärteoasjas nr 379524000043 väärteomenetlus Tiia Voori suhtes

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 21. novembril 2024 koostas Tartu Linnavalitsus trahviteate nr TT-24-7178 Tiia Voorile LS

§ 241 lg 1 ja LS § 262 kohaselt ja määras hoiatustrahvi 40 eurot selle eest, et 15.11.2024

kella 19:31 ajal oli sõiduk Mazda Cz-30 registreerimismärgiga XXX pargitud Tähe tänav 70

juures pidevale märgisjoonisele lähemal kui kolm meetrit. Selle tegevusega rikuti

liiklusseaduse § 21 lg 2 p 7 nõuet, mille kohaselt ei tohi sõidukit peatada kohas, kus

suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe on alla

kolme meetri. Liiklusseaduse § 21 lg 4 p 1 kohaselt ei ole lubatud parkida kohas, kus ei tohi

sõidukit peatada.

2. 11. detsembril 2024 esitas menetlusalune isik kaebuse trahviteate peale. Menetlusalune isik

leidis, et väärteo koosseis ei ole tõendatud. Fotolt ei ole võimalik kindlaks teha, mis tänaval

on pilt tehtud, millises linnas. Fotolt nähtub pidev joon, kuid ei ole tuvastatav, et rikutud on

kolme meetri nõuet. Fotolt ei ole näha mõõteriista tulemust.

3. 13. detsembri 2024 määrusega jäeti koostatud trahviteade tühistamata.

4. 17. detsembril 2024 esitas menetlusalune isik kohtuvälise menetleja juhile 13. detsembri

2024 trahviteate tühistamata jätmise määruse ja trahviteate peale kaebuse.

5. 23. detsembri 2024 määrusega tühistas kohtuvälise menetleja juht 13. detsembri 2024

määruse ning trahviteate, uuendas menetluse üldmenetluse korras VTMS § 54 alusel.

6. 22. jaanuaril 2025 on Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhtivmenetleja Ü. N.

koostanud väärteoprotokolli väärteoasjas nr 379524000042, mille kohaselt parkis Tiia Voor

15. novembril 2024 kell 19.31 mootorsõidukit Mazda CX-30 registreerimismärgiga XXX

Tähe tänava 70 juures suunavööndeid eraldavale pidevjoonele lähemal kui kolm meetrit.

Selle tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 1, mille kohaselt ei

ole lubatud parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada; LS § 21 lg 2 p 7, mille kohaselt ei

tohi sõidukit peatada kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja

peatatud sõiduki vahe on alla kolme meetri.

7. 6. veebruaril 2025 esitas T. Voori kaitsja väärteoprotokollile vastuväited. Menetlusaluse

isiku hinnangul ei nähtu väärteoprotokollist ega sinna juurde lisatud tõenditest etteheidetava

teo tunnused ega koosseis. Alternatiivselt palub menetlusalune isik väärteomenetluse lõpetada

otstarbekuse kaalutlusel.

8. 19. veebruaril 2025 koostas Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhtivmenetleja Ü.

N. üldmenetluse otsuse. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteoprotokollis

kirjeldatud teo. Rikkumise tuvastanud menetleja on tunnistajana andnud ütlused ja esitanud

rikkumise fikseerimisel tehtud 6 fotot. Fotodelt nähtub üheselt, et pargitud mootorsõiduki ja

sõiduradasid eraldava pidevjoone vahele jäi vähem kui 3 meetrit. Laserkaugusmõõturiga

Bosch gmBH teostati mõõtmine ning sõiduki ja pidevjoone vahemaa oli 2,091 meetrit.

Nõudeid liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuse töötlemisele kehtestatud ei ole. Mõõtur oli kalibreeritud. Karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja otsustas

menetlusalust isikut karistada rahatrahviga 5 trahviühikut ehk 20 eurot.

9. 6. märtsil 2025 esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Tartu Maakohtule

väärteomenetluse otsuse tühistamiseks väärteo toimepanemise tõendamatuse tõttu või

2 (5)

alternatiivselt väärteo menetluse lõpetamiseks, kuna tegemist on vähetähtsa rikkumisega.

Kaebaja hinnangul ei ole väärteo koosseis tõendamist leidnud. Menetlustoimingud peavad

olema protokollitud seaduses ettenähtud vormis. Kaebuse esitaja antud ütlused ega tunnistaja

ütlused ei tõenda väärteo toimepanemist. Tunnistaja väitel teostas ta mõõtmist mõõteseadega,

kuid mõõteseadme kasutamise kohta ei ole koostatud protokolli. Samuti ei ole nähtav, et

mõõtmistulemus oleks vormistatud seaduses ettenähtud viisil ja vormis. Ei ole võimalik

tuvastada, kas käesolevas asjas teostati mõõtmine ning kas mõõteseade oli taadeldud vastavalt

mõõteseadusele. Taatlemistunnistusest ei nähtu, et mõõtmist oleks teostatud just nimelt antud

seadmega. Esmalt määrati menetlusalusele isikule hoiatustrahv 40 eurot ning

väärteomenetluse otsuses 20 eurot. Kohtuväline menetleja ei olnud seega ka ise kindel, kas

väärtegu on pandud toime või mitte. Kohtuväline menetleja rakendas olulisel määral kaebuse

esitaja olukorda, kuna kaebaja vaidlustas hoiatustrahvi määramise ja selle tõttu kohtuväline

menetleja suunas vaidluse väärteomenetlusse, mil teda karistati küll väiksema trahviga, kuid

tegemist oli väärteoasjaga, mitte enam hoiatusmenetlusega. Kaebuse esitaja palub asja

lahendada kirjalikus menetluses.

10. Tartu Linnavalitsus esitas 12. juunil 2025 kohtu nõudmisel kirjaliku seisukoha kaebuse

osas. Kohtuväline menetleja palub jätta T. Voori kaebus rahuldamata ning kaevatav otsus

muutmata. Tartu Linnavalitsus nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja märkis, et kaebuse esitaja on kaebuste esitamisega toonud kaasa

üldmenetluse läbiviimise. Kaebaja on taotlenud järjepidevalt trahviteate tühistamist ning

seadnud kahtluse alla väärteo koosseisu ja selle tõendatusse. Kohtuvälise menetleja hinnangul

nähtub rikkumise tuvastamisel tehtud fotodelt üheselt, et mootorsõiduk parkis sõiduteel

kohas, kus sõiduki ja sõiduradasid eraldava pidevjoone vahele jäi vähem kui 3 meetrit.

Menetleja kasutas mõõtmisel laserkaugusmõõturit, mis on kalibreeritud ja vastab nõuetele.

Rikkumise tuvastamise hetkel ei olnud vajalik koostada mõõtmise kohta menetlustoimingu

protokolli vastavalt VTMS §-le 49, kuna kohaldus VTMS § 541 lg 1 p 2, mille kohaselt võib

rikkumist jäädvustada mh fotol. Kirjalikus hoiatamismenetluses on rikkumise tõendiks

ametniku tehtud fotod, millelt peab olema visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki

registreerimismärk, rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Käesolevalt on need nõuded täidetud.

Sõiduraja laius on kõnealuses kohas ca 4 meetrit ning mootorsõiduki laius Transpordiameti

lehe kohaselt 1795 mm, mistõttu on ka vastava mõõtetulemuseta üheselt selge, et antud

asukohta ei ole võimalik parkida ühtegi sõiduautot, mis on üle ühe meetri lai. Kohtuvälise

menetleja hinnangul pani menetlusalune isik teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kergendavaks asjaoluks on varasemate liiklusseaduse rikkumiste puudumine. Kohtuvälise

menetleja selgitusel määrati menetlusalusele isikule LS § 262 p 2 alusel 40 eurot

hoiatustrahvi, selle suuruse määramise osas kaalutlusõigus puudus. Kohtuvälise menetleja

hinnangul on rahatrahv summas 20 eurot proportsionaalne. Tegemist on olulise

liiklusrikkumisega, sest sõiduki sel moel parkimine häirib teiste liiklejate liiklemist, nad

peavad sõidukist möödumiseks ületama pidevjoone märgist ja kalduma vahetult enne

ristmikku ja ülekäigurada vastassuunda.

11. 25. juulil 2025 esitas menetlusaluse isiku kaitsja täiendava seisukoha, jäädes oma

varasema kaebuse juurde, leides, et etteheidetav väärtegu ei ole tõendatud. Menetlusaluse

isiku hinnangul on olulisel määral rikutud VTMS-s sätestatud menetlusnõudeid. Kui mõõtmist

ja väärteoprotokolli on koostanud erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli

koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise

protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis peab vastama VTMS § 49 nõuetele.

Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on põhjendatud, kui kohus tuvastab

väärteokoosseisu tunnused. Menetlusalune isik nõustub asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

3 (5)

Kohtuotsuse põhjendused

12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

13. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohti,

olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid

nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

14. Käesolevas väärteoasjas heidetakse Tiia Voorile ette seda, et ta parkis 15. novembril

2024 kella 19.31 ajal mootorsõidukit Mazda CX-30 registreerimismärgiga XXX Tähe tänava

70 juures suunavööndeid eraldavale pidevjoonele lähemal kui kolm meetrit.

15. LS § 21 lg 4 p 1 kohaselt ei ole lubatud parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. LS §

21 lg 2 p 7 kohaselt ei tohi sõidukit peatada kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava

pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe on alla kolme meetri.

16. T. Voor on kaebuses leidnud, et talle etteheidetav väärtegu ei ole tõendamist leidnud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja leidnud, et väärteo toimepanemine on

tõendatud tunnistaja I. L. ütluste, fotodega ja menetlusaluse isiku ütlustega. VTMS § 108 p 1

kohaselt tuleb kohtul välja selgitada kas on toime pandud seadusega väärteo tunnustele

vastav tegu.

17. Menetlusalune isik T. Voor on andnud ütluseid 22. jaanuaril 2025, milles ta selgitab, et ta

seiskas 15. novembril 2025 õhtul umbes kella 19 ajal sõiduki registreerimisnumbriga XXX

Tartus Tähe tänavale puitmaja ette, kuna pidi liikuma kõrvaltänavale külla. Ta eeldas, et kui

on kollane joon, siis ei tohi parkida, kuid kollast joont ei olnud. Samuti ei olnud tänavalõigul

keelavat märki. T. Voor selgitas, et ta on teadlik liiklusseaduse nõudest, et pidevjoone ja

sõiduki vahe peab olema vähemalt 3 meetrit, kuid ta ei tea enda auto mõõtmeid ja tänava

laiust. Ta mäletab, et vihma sadas, tänav oli märg ja võimalik, et ta ei pannud seda joont

tähele, kuna sealsamas parkisid ka teised autod. Ta jälgis, et auto ei jääks ristmiku lähedusse.

18. Tunnistaja I. L., kes töötab Tartu Linnavalitsuses, on andnud 30. detsembril 2024 ütlusi,

mille kohaselt ta selgitab, et ta teostas 15. novembril 2024 rutiinset kontrolli Tähe tänaval

ning märkas kl 19.30 paiku, et Tähe tn 70 ees pargib punane sõiduauto Mazda

numbrimärgiga XXX, maja ees oli keset sõiduteed sõidusuundi selgelt eristatav pidevjoon

(teekattemärgis 911), mida pole lubatud ületada. Lisaks ei tohi sõidukit peatada kohas, kus

sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla kolme meetri. Ta

mõõtis pargitud sõiduki kauguse tee keskjoonest taadeldud laserseadmega BOSCH (mudel

CLM 120 C), mis näitas mõõduks 2,09 meetrit. Seejärel algatas I. L. kirjaliku menetluse

hoiatustrahvi koostamiseks.

19. Seega on menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et T. Voor parkis 15.

novembril 2024 oma mootorsõiduki XXX kl 19 ajal Tartu linnas Tähe tänaval.

20. Tunnistaja ütluste protokollile on lisatud 6 fotot sündmuskohalt – piltidel on märge

15.11.2024, pildistamise ajaks kl 19.32-19.33. Tunnistaja ütlustega on üheselt tuvastatav, et

fotod on tehtud tunnistaja I. L. poolt 15. novembril kl 2024 kl 19.32-19.33 ajal. Fotodelt

nähtub punane mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX, mis on pargitud Tähe tänava maja

4 (5)

ette, mis asetseb ristmiku lähedal. Piltidelt nähtub samuti, et pargitud sõiduki kõrval on

sõidutee keskel pidevjoon. 5. pildil nähtub foto mõõteseadme ekraanist, millel on kirjas

mõõtetulem 2,091 meetrit, pildistamise ajaks kl 19.32.

21. Käesolevas asjas ei ole nimetatud mõõtmistoimingu kohta koostatud protokolli.

Protokolli koostamine ei ole vajalik juhul, kui väärteoasjas on VTMS § 31 lg 11 nõuetele

vastav foto- või videosalvestis. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg,

koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või

videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui

salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt

on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

22. Kohtu hinnangul ei vasta fotosalvestised VTMS § 31 lg 11 nõuetele, kuivõrd neilt ei

nähtu, millise seadmega on mõõtmised teostatud. Fotolt, millel on kujutatud mõõtetulemus

2,09, ei nähtu mõõturi andmed. Tunnistaja on selgitanud, et ta kasutas mõõtmiseks taadeldud

seadet Bosch (mudel CLM 120 C). Väärteomaterjalidesse on lisatud kalibreerimistunnistus

nr ATRL-21/0006 (laserkaugusmõõtur) Bosch GmbH seerianumbriga 028149968, kuid

fotosalvestiselt ei nähtu, kas tegemist on sama mõõteseadmega või mitte. Kuigi kohtuvälise

menetleja hinnangul nähtub fotodelt ka mõõtetulemuseta üheselt, et mootorsõiduk pargib

pidevjoonele lähemal kui 3 meetrit, ei saa kohtu hinnangul seda tõsikindlalt fotot vaadates

tuvastada. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja nõuetekohaselt väärteo

toimepanemist tõendanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas nimetatud sõiduk

parkis pidevjoonele lähemal kui 3 meetrit. Riigikohus on varasemalt selgitanud (RKKKo

väärteoasjas nr 4-24-941, p 15), et sündmuskoha vaatlusprotokolli saavad asendada tunnistaja

ütlused, kui need kirjeldavad sündmuskoha olustikku selgelt ja ammendavalt ning räägitu

usaldusväärsuses ei saa kahelda. Tunnistaja I. L. ütlustega ei ole üheselt võimalik tuvastada,

kas mõõteseadmega, mida ta antud ütluste kohaselt väidetavalt kasutas, oli tegemist sama

kalibreeritud seadmega, mille kohta on kohtule esitatud kalibreerimistunnistus ning tema

ütlustega ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas lasermõõteseadmega toimunud mõõtmine

toimus korrektselt.

23. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt ei olnud kohtuvälisel

menetlejal vajalik koostada mõõtmise kohta menetlustoimingu protokolli vastavalt VTMS §-

le 49, kuivõrd nad toimetasid kirjaliku hoiatamismenetluse reeglite järgi. Kohus selgitab, et

kuivõrd menetlusalune isik vaidlustas hoiatustrahvi, uuendas kohtuväline menetleja

määrusega menetluse üldmenetluse korras ning seejärel pidi kohtuväline menetleja järgima

väärteomenetluse üldmenetlust puudutavaid reegleid ja koostama vastavalt menetlustoimingu

protokolli või protokolli koostamata jätmisel järgima VTMS § 31 lg-s 11 toodud nõudeid.

Käesolevalt ei vasta fotosalvestised nimetatud nõudele, mistõttu ei ole üheselt võimalik

väärteo toimepanemist tuvastada.

24. Kuivõrd puuduvad T. Voori tegevuses väärteo toimepanemise fakti kinnitavad tõendid,

tuleb T. Voori kaitsja esitatud kaebus rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada

VTMS § 132 p 3 alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb väärteomenetlus T. Voori suhtes

lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

5 (5)