Legislator Case Law & Legislation
3-25-3266/6 AI generated

3-25-3266/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-3266/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeriti 2024. a Y-d PRIA jättis 12. märtsi 2025. a otsusega nr 12-1/25/793 kaebaja taotluse rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

3-25-3266/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: a Y-d PRIA jättis 12. märtsi 2025. a otsusega nr 12-1/25/793 kaebaja taotluse rahuldamata.

Keywords

AI generated
failure to prove deterioration outdated medical report contrary to medical advice medical reasons further medical assessment contract for medical treatment
AI generated
3-25-2482/10
Z.Q (kaebaja) esitas 27. juulil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 23. juuli 2025. a teate nr 5-3/25/1529 peale. Kaebuse järgi lõpetas Eesti Töötukassa teate alusel
3-14-52832/16
Eesti Töötukassa võttis 17.07.2014 otsusega nr TA 14-0079153 vastavalt tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 6 lõigetele 1-4 A.K.i töötuna arvele (tl 13).
2-10-58242/4
veebruar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-58242 Tsiviilasi Swedbank AS hagi UK vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind Välja mõista UK’ilt võlgnevus 6 818,98 (kuus tuhat kaheksasada kaheksateist eurot ja 98 senti) eurot (106 693,82 krooni) Swedbank AS kasuks.
3-10-2440/73
Kooskõlas Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 3 lg 3 kinnitatud ”Elukeskkonna arendamise rakenduskava” kohaselt on selle rakenduskava üheks prioriteetseks suunaks «Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine». Keskkonnaministri 25.11.2009.a. määrusega nr 63 on kehtestatud nimetatud prioriteetse suuna ühe meetme «Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine» rakendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord avatud taotlemisel ning toetuse kasutamise tingimused ( meetme määrus).
2-07-869/2
märts 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-869 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu 2 479,34 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: xxx (registrikood xxx asukoht xxx 19095) Hageja lepinguline esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143) Kostja: xxx (isikukood xxx; registreeritud elukoht puudub; viimane teadaolev asukoht xxx 13519)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3266

Määruse kuupäev

13. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Y-d kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 12. märtsi 2025. a otsuse nr 12-1/25/793

tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Y-d kaebus.

2. Tagastada Y-d juhatuse liikmele kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeriti 2024. a Y-d

(kaebaja) keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus.

2. PRIA jättis 12. märtsi 2025. a otsusega nr 12-1/25/793 kaebaja taotluse rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 25. augustil 2025 PRIA-le eelnimetatud otsuse peale vaide ja 26. augustil

2025 taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Kaebaja palub PRIA 12. märtsi 2025. a otsus nr

12-1/25/793 kehtetuks tunnistada ning teha uus otsus. Kaebaja on vaide esitamise tähtaja

mööda lasknud mõjuval põhjusel ja taotleb selle ennistamist. Tähtaja ületamine ei olnud

taotlejast sõltuv, vaid tingitud juhatuse liikme pikaajalisest halvast tervisest, mis takistas

vajaliku menetlustoimingu tegemist. Kaebaja juhatuse liige viibis pikaajalisel haigusravil

ajavahemikul 6. detsember 2024 kuni 11. august 2025, mistõttu ei olnud tal võimalik taotluse

rahuldamata jätmise otsust vaidlustada ega vajalikke toiminguid õigeaegselt teha. Terviserike

kujutab endast objektiivset takistust, mis on nüüdseks ära langenud.

3-25-3266

4. PRIA jättis 4. septembri 2025. a otsusega 12-1/25/21121-3 rahuldamata kaebaja taotluse

vaide esitamise tähtaja ennistamiseks PRIA 12. märtsi 2025. a otsusele nr 12-1/25/793 ning

tagastas kaebaja eelnimetatud otsuse peale esitatud vaide. Kaebajale toimetati otsus kätte 12.

märtsil 2025 ning vaide esitamise tähtaeg oli 11. aprill 2025. Kaebaja esitas otsuse peale vaide

alles 25. augustil 2025, mistõttu on kaebaja ületatud vaide esitamise 30-päevast tähtaega.

PRIA asub seisukohale, et taotlust menetlustähtaja ennistamiseks ei ole alust rahuldada. Kuigi

kaebaja on tõendanud töövõimetuslehel viibimist kuni 10. augustini 2025 ning põhjendab

vaide esitamise tähtaja möödalaskmist haigusest tulenevalt, on kaebaja juhatuse liige

töövõimetuslehel viibimise perioodil esitanud PRIA-le Y-d esindajana 30. mail 2025 vaided

mahepõllumajanduse toetuse ja ümberjaotava toetuse otsuste peale. Samuti esitas kaebaja

juhatuse liige 16. juunil 2025 PRIA-le Y-d 2025. a pindala- ja loomapõhiste toetuste

taotluse. Kui kaebaja juhatuse liige oli võimeline töövõimetuslehel viibimise ajal koostama ja

esitama PRIA-le teisi dokumente ja taotlusi, ei ole vaide esitamise tähtaega mööda lastud

mõjuval põhjusel.

5. Kaebaja esitas 6. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 4. septembri 2025. a

otsuse nr 12-1/25/21121-3 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja

2024. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus rahuldamata jäetud osas. Kaebaja on

seisukohal, et PRIA tagastas tema vaide õigusvastaselt, vaidemenetlus tuleb lugeda läbituks

ning kohtus tuleb lahendada tema vaides sisalduvad nõuded sisuliselt. Kaebaja oli

ajavahemikul 6. detsember 2024 kuni 11. august 2025 ajutiselt töövõimetu, mistõttu oleks

PRIA pidanud vaide esitamise tähtaja ennistama. PRIA-l oli kohustus hinnata mitte ainult

töövõimetuslehtede olemasolu, vaid ka nende sisu ja mõju isiku võimele tegutseda. Ainuüksi

ühele või teisele dokumendile allkirja andmine ei kinnita isiku võimet osaleda

haldusmenetluses aktiivselt. Mitmed vaided esitas kaebaja juhatuse liikme abikaasa kaebaja

juhatuse liikme nõusolekul. Lisaks olid need vaided esitatud üsna tavapäraste PRIA otsuste

peale. 2024. a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse osas oli aga vaja

põhjalikumat analüüsi ja seisukoha kujundamist, mida kaebaja juhatuse liikme tervislik

seisund ei võimaldanud. PRIA rakendas uurimispõhimõtet pealiskaudselt.

6. PRIA esitas 13. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele täiendavad kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kaebaja palub tühistada PRIA 4. septembri 2024. a otsus nr 12-1/25/21121-

3, vaadata tema 2024. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus uuesti läbi ning

lahendada tema vaides sisalduvad nõuded sisuliselt, s.o tühistada PRIA 12. märtsi 2025. a

otsus nr 12-1/25/793 ja teha uus otsus. Kohus selgitab, et kuna PRIA ei vaadanud kaebaja

vaiet sisuliselt läbi, vaid tagastas selle, siis ei ole PRIA 4. septembri 2025. a otsus nr 12-

1/25/21121-3 kaebaja vaide tagastamise kohta haldusakt, mida oleks võimalik

halduskohtumenetluses tühistada, vaid tegemist on menetlustoiminguga. Kohtupraktikas on

leitud, et vaide tagastamise korral saab isik pöörduda halduskohtusse vaide esemeks olnud

põhinõudega, mida kaebaja on ka teinud. Kaebuse saanud kohus kontrollib vaide tagastamise

õiguspärasust. Kui vaie on tagastatud põhjendamatult, loetakse kohustuslik kohtueelne

vaidemenetlus läbituks ning vaide tagastamine ei takista õiguste kaitset kohtumenetluses. Kui

vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis on aga kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus

nõuetekohaselt läbimata ja kaebus kuulub tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4 (vt

3-25-3266

nt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2024. a määrus asjas nr 3-23-2584, p 2). Seega ei ole

kaebaja õiguste kaitseks kohtueelset menetlust lõpetava lahendi eraldiseisev vaidlustamine

vajalik ega lubatav. Eeltoodut arvestades tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2

p-de 1 ja 2 alusel PRIA 12. märtsi 2025. a otsuse nr 12-1/25/793 tühistamist ning PRIA

kohustamist teha kaebaja 2024. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse osas uus

otsus.

8. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra,

kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik

kohtueelne menetlus ettenähtud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse (ELÜPS) § 122 lg-s 1.

9. Kaebaja esitas 25. augustil 2025 PRIA-le vaide haldusorgani 12. märtsi 2025. a otsuse nr

12-1/25/793 kehtetuks tunnistamiseks ning 26. augustil 2025 taotluse vaide esitamise tähtaja

ennistamiseks. PRIA jättis 4. septembri 2025. a otsusega nr 12-1/25/21121-3 kaebaja taotluse

vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kaebaja PRIA 12. märtsi

2025. a otsuse nr 12-1/25/793 peale esitatud vaide. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku

vaie on tagastatud, on lubatav siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti (Riigikohtu

halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a

määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva

jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist

teada sai või oleks pidanud teada saama. PRIA toimetas kaebajale vaidlusaluse haldusakti

kätte 12. märtsil 2025, edastades selle kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile, viidates

ühtlasi sellele, et dokument on tehtud kättesaadavaks ka e-PRIA infosüsteemis (ELÜPS § 9).

Seega hakkas vaide esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 13. märtsil 2025 ning möödus 11.

aprillil 2025. Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas PRIA-le vaide alles 2025. a augustis ehk

hilinenult.

11. HMS § 77 lg-st 1 ja § 34 lg-st 1 tulenevalt võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui

menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist

õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei

saanud aru haldusakti vaidlustamise vajadusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari

2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-

13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kaebaja põhjendab vaide

hilinenult esitamist sellega, et tema juhatuse liige oli ajavahemikul 6. detsember 2024 kuni 11.

august 2025 tervislikel põhjustel töövõimetu. PRIA ei vaidle vastu, et kaebaja juhatuse liige

viibis eelnimetatud ajavahemikul töövõimetuslehel, kuid leiab, et see ei õigustanud vaide

esitamise tähtaja ennistamist. Kohus nõustub PRIA seisukohaga. Haigestumist saab üldjuhul

pidada kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks siis, kui see on toimunud ootamatult ja isik

3-25-3266

ei ole saanud sellega arvestada ega oma tegevusi planeerida. Kui äriühingu juhatuse liikme

tervis ei võimalda tal pikaajaliselt mitme kuu jooksul äriühingu tegevust aktiivselt korraldada,

sh osaühingu nimel vaideid esitada või muid vajalikke toiminguid teha, siis on juhatuse

liikmel võimalus ja oma äriseadustiku § 187 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse täitmiseks ka

kohustus äriühingu töö ümber korraldada, nt volitada toimingute tegemiseks teisi isikuid.

Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras äriühingu juhatuse liikme tegevusetuks jäämist

õigustatuks pidada. PRIA 4. septembri 2025. a otsusest nr 12-1/25/21121-3 ja PRIA esitatud

tõenditest ilmneb, et Y on kaebaja juhatuse liikme töövõimetuslehel viibimise ajal esitanud

30. mail 2025 vaideid ja 16. juunil 2025 pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse. Eeltoodu

kinnitab, et kaebaja jaoks ei olnud käesolevas asjas vaide esitamine varem kui 2025. a

augustis võimatu, kuivõrd teiste haldusmenetlustega seoses oli kaebaja võimeline varasemalt

erinevaid menetlustoiminguid tegema.

12. Seega jättis PRIA kohtu hinnangul õigesti kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamise

taotluse mõjuva põhjuse puudumise tõttu rahuldamata. Kuna HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt

tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata, siis on

kaebaja vaie õiguspäraselt tagastatud ning kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa

nõuetekohaselt läbituks lugeda.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Y-d kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

14. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, siis tagastab kohus kaebaja

juhatuse liikmele kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p

2 ja lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider