3-25-435/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-435

Haldusasi

O.B kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks (lasteaiakoha

pakkumata jätmine)

Menetlusosalised

Kaebaja – O.B (isikukood XXX ), volitatud esindaja Kristi

Kool

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 998,82 eurot

(põhinõue 925,43 eurot ja viivis 73,39 eurot).

2. Vastustajal

tuleb

kaebajale

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses põhinõudelt 925,43 eurot alates kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

1351,84 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende

endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood

ning kaebaja laste sünnikuupäevad tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.11.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.B esitas 18.01.2025 Rae vallale taotluse lastehoiu teenuse kasutamise eest enammakstud raha

hüvitamiseks (dtl 54-55). Rae vald jättis 21.01.2025 vastusega nr 10-1.1/61-1 taotluse rahuldamata

(dtl 28).

2. O.B esitas 20.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib eralastehoiuteenuse

kasutamisega seotud kahju hüvitamist kokku summas 933 eurot koos viivisega alates vastustaja

kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Kaebuse põhjendused:

1(10)

1. Kaebaja esitas 20.11.2021 Rae vallale taotlused oma cc.cc.cccc sündinud (edaspidi vanem laps) ja

ee.ee.eeee sündinud (edaspidi noorem laps) munitsipaallasteaia koha saamiseks. Kaebaja soovis

vanemale lapsele kohta alates 01.09.2022 ja nooremale lapsele kohta alates 01.09.2023. Rae vald

jättis mõistliku menetlusaja jooksul kaebaja lastele lasteaiakoha võimaldamata. Kaebaja ei valinud

lastehoidu vabatahtlikult, vaid oli selleks sunnitud, kuna vastustaja kaebaja soovitud ajaks lastele

lasteaiakohta ei võimaldanud. Kaebaja vanem laps sai munitsipaallasteaia koha alates 21.08.2023

ja noorem laps alates 26.08.2024.

2. Kaebaja vanem laps käis erahoius 12.09.2022-21.08.2023. Kaebajal tekkis sel ajavahemikul

erahoiu kasutamisega seotud kahju – erahoius tasus kaebaja võrreldes munitsipaallasteaiaga

rohkem toiduraha 185,5 eurot ja kohatasu (õppetegevuse lisatasu muusikatundide eest) 175 eurot.

Kaebaja noorem laps käis erahoius 29.05.2023-26.08.2025. Kaebajal tekkis ajavahemikul

01.09.2023-26.08.2024 erahoiu kasutamisega seotud kahju – erahoius tasus kaebaja võrreldes

munitsipaallasteaiaga rohkem toiduraha 417,50 eurot ja kohatasu (õppetegevuse lisatasu

liikumistundide eest) 155 eurot.

3. Vald rikkus õigusvastaselt enda koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS)1 § 10 lõikest 1 tulenevat

kohustust, jättes kaebaja lastele lasteaiakohad õigel ajal pakkumata ja see on tekitanud kaebajale

kahju.

3.1. Lastehoius, kus kaebaja lapsed käisid, oli toiduraha maksumus suurem, kui Rae valla Peetri

teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha päevatasuga lasteaias. KELS § 10 lõikest 1 tuleneva

kohustuse täitmata jätmisel tuleb kaebajale hüvitada munitsipaallasteaia koha võimaldamata

jätmisega tekkinud kahju, mis hõlmab ka suuremaid kulutusi toidurahale. Rae valla

selgitused, et kuna toiduraha maksumuse kehtestab hoolekogu, ei pea vald kahju hüvitama, ei

ole asjakohased. Kui vald oleks oma kohustust täitnud ja kaebaja lastele taotletud ajaks

lasteaiakohad võimaldanud, oleks kaebaja kulutused toidurahale olnud väiksemad.

3.2. Lastehoius, kus kaebaja lapsed käisid, tuli tasuda lisaks liikumis- ja muusikatundide eest.

Tegemist oli lisakuluga, mis on seotud sellega, et lastehoius ei ole munitsipaallasteaiaga

võrdväärset õpet. Munitsipaallasteaedades kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid

teatud ulatuses kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Liikumis- ja muusikatundide eest

lisatasu maksmine oli kulutus selleks, et lapsed saaksid võimalikult samasugust teenust

võrreldes munitsipaallasteaiaga. Seetõttu tuleb liikumis- ja muusikatundide lisatasu lugeda

kohatasu hulka. Kaebaja vanema lapse erahoius käimise ajal pakuti seal vaid muusikatundi

ning noorema lapse hoius käimise ajal vaid liikumistundi. Liikumis- ja muusikatunde

samaaegselt ei pakutud. Samuti ei olnud tegemist vabatahtliku huvitegevusega. Tegevused

toimusid ühel korral nädalas hommikuti kell 10 ja kui laps oli sel päeval hoius, tuli vanemal

tegevuse eest ka maksta. Tegemist ei olnud kaebaja poolt vabatahtlikult valitud, tavapärasest

munitsipaallasteaias pakutavast haridusest olemuslikult erineva huviringiga.

3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:

1. Rae vallale esitati kaebaja vanema lapse munitsipaallasteaia kohataotlus 20.11.2021 sooviga saada

lasteaiakoht alates 01.09.2022 Peetri teeninduspiirkonda. Laps sai lasteaiakoha alates 21.08.2023.

Kaebaja noorema lapse munitsipaallasteaia kohataotlus esitati 20.11.2021 sooviga saada

lasteaiakoht 01.09.2024 Peetri teeninduspiirkonda. Laps sai lasteaiakoha alates 26.08.2024.

2. KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase

lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Lastehoiuteenuse

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Selle realiseerimiseks sõlmisid

pooled Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse

rahastamise tingimused ja kord“ alusel vanema lapse lapsehoiuteenuse rahastamiseks 19.09.2022

lepingu nr 2022-0281 ja noorema lapse lapsehoiuteenuse rahastamiseks 30.05.2023 lepingu nr

2022-0104. Vastustaja asendas munitsipaallasteaia kohad kaebaja nõusolekul.

1 Kehtetu alates 01.09.2025.

2(10)

3. Lepingute punktide 2.2 ja 3.1.5 kohaselt kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu eest sama

summa, mis oleks tal tulnud tasuda, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias.

Seda ületava lastehoiu teenuse kulu tasus lepingu kohaselt vald.

4. Sõlmitud leping ei näinud ette lastehoiu toidukulude hüvitamist valla poolt. Vastavalt lepingu

punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem tasuma lastehoius toidukulu täies ulatuses ise.

Arvestades eelnevat ning privaatautonoomia põhimõtet, ei ole vastustaja kaebajale kahju

tekitanud.

5. Ei ole tõendatud, et lastehoius toimunud huvitegevuse tasu oleks kuulunud lapse

munitsipaallasteaias käies kohatasu maksumusse. Kaebaja ja lastehoiu vahel huvitegevuse leping

puudub. Ka munitsipaallasteasutuses on huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu

hulka ning lapsevanemad peavad nende eest eraldi tasuma. Asjaolu, et vanem laps on saanud vaid

muusikatunde ja noorem laps vaid liikumistunde, viitab, et tegemist ei ole universaalsete

huvitegevustega, mis kuuluksid munitsipaallasteaias kohatasu hulka.

6. Kaebaja ei ole märkinud, mis ajast alates ta viivist nõuab. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja

kahjunõuet, ei ole alust ka viivise nõude rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate

soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema

nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas kehtinud sellisel

kujul alates 01.07.2002.

4.1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas:

-

Kaebaja ja tema mõlema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on

sama elukohaga.

-

Kaebaja vanemale lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps

on vähemalt 1,5-aastane. Vanemale lapsele (snd cc.cc.cccc) taotleti lasteaiakohta 20.11.2021 ja

kohta sooviti alates 01.09.2022 (dtl 4). Laps hakkas erahoius käima 12.09.2022 (dtl 5; lepingu p

3.1.2, dtl 77).

-

Käesolevas asjas on vanema lapse osas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 12.09.2022

seisuga ei olnud laps lasteaiakohta saanud.

-

Vanem laps käib alates 21.08.2023 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses (dtl 88).

4.2. Küll aga on pooled esitanud tõendeid, millelt nähtub noorema lapse osas erinev lasteaiakoha

kasutamise algusaja soov. Kaebaja selgitas kaebuses, et soovis nooremale lapsele lasteaiakohta

alates 01.09.2023 ja esitas selle tõendamiseks kuvatõmmise kohataotlusest (dtl 2). Samas nähtub

20.11.2021 kell 20:43 esitatud noorema laose kohataotluse väljavõttest, et koha kasutamise alguseks

on märgitud 01.09.2024 (dtl 87). Vastustaja esitas ka väljavõtte taotluse muutmiste logist, millelt

nähtub, et kaebaja on 20.11.2021 kell 20:45 kohataotlust muutnud ja vastava muudatuse eelmiseks

väärtuseks oli 2024-09-01 (s.o kuupäev 01.09.2024). Kaebaja esitatud kohataotluse kuvatõmmise

fail (pildifail .jpg, dtl 2), mis näitab koha kasutamise alguseks 01.09.2023, on loodud 18.11.2024

kell 11:522. Arvestades, et 20.11.2021 kell 20:43 esitatud kohataotluses on märgitud koha

kasutamise algusajaks 01.08.2024, kaebaja muutist kohataotlust kaks minutit pärast selle esitamist

ja 18.11.2024 loodud kuvatõmmis kohataotlusest näitab koha kasutamise algusajana 01.09.2023,

peab kohus eluliselt usutavaks, et kaebaja märkis algselt ekslikult noorema lapse lasteaiakoha

2 Faili loomise täpset aega kontrollis kohus järgnevalt: kohus laadis digitoimiku lehelt 2 alla kuvatõmmise faili;

allalaadimiste kaustas avas kohus parema hiireklikiga faili atribuudid ja kontrollis sakil „Üksikasjad“ alajaotust

„Päritolu“, mis näitab võttekuupäevaks 18.11.2024 kell 11:52.

3(10)

kasutamise algusajaks 01.09.2024, kuid parandas selle paar minutit hiljem ja uueks koha kasutamise

algusajaks sai 01.09.2023. Sama on pidanud võimalikuks ka vastustaja (dtl 109). Kinnituskirjad

laste kohataotluste kättesaamise kohta sai kaebaja 23.11.2021 (dtl 100, 103). Seega oli noorema

kohataotluses märgitud koha kasutamise algusaeg 01.09.2023 ja vastustajal tuli taotluse

lahendamisel sellest lähtuda. Kaebaja esitatud lasteaiakoha taotluse kuvatõmmiselt nähtub ka, et

nooremale lapsele pakuti kohta Leerimäe lasteaeda, millest kaebaja loobus. Seejärel pakuti kohta

Järveküla lasteaeda, mille kaebaja vastu võttis. Kaebaja on selgitanud esimesest kohapakkumisest

keeldumise asjaolusid, sh et soovis kohta Järveküla lasteaeda ja leidis ise vanema, kellega valla

nõusolekul kohad vahetati. Kohtu hinnangul ei mõjuta esimesest kohapakkumisest loobumine

seetõttu kahju tekkimist, sh arvestades seda, et pakkumised tehti mõlemad samaks õppeaastaks ning

KELS § 15 lg 3 esimese lause kohaselt oleks vastustajal tulnud kohapakkumist tehes arvestada

kaebaja vanema lapse käimisega Järveküla lasteaias.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus järgmist:

-

Kaebaja nooremale lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui

laps on vähemalt 1,5-aastane. Nooremale lapsele (snd ee.ee.eeee) taotleti lasteaiakohta

20.11.2021 ja kohta sooviti alates 01.09.2023 (dtl 2). Laps hakkas erahoius käima 29.05.2023

(dtl 3; lepingu p 3.1.2; dtl 82).

-

Käesolevas asjas noorema lapse osas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.09.2023 seisuga

ei olnud laps lasteaiakohta saanud.

-

Noorem laps käib teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses alates 26.08.2024 (dtl 89).

5. Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiu-

teenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda seda, et kaebaja oleks loobunud enda

võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebajal

oli tõenditest nähtuvalt algusest peale soov panna lapsed munitsipaallasteaeda. Kaebaja on kaebuses

selgitanud, et lastele munitsipaallasteaia koha pakkumata jätmise tõttu oli kaebaja ainus võimalus

vastu võtta lapsehoiuteenuse koht. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud,

et lapsele oleks lasteaiakohta pakutud õigeaegselt ja kaebajad oleksid sellest loobunud või et

hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus

selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse

eeldada, et kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta

munitsipaallasteaias ning kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli

jätnud oma kohustuse täitmata.

6. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele koha

lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja

õigusvastane tegevus.

Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei

oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks

olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta.

See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid

lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud kohatasu ja toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud

koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on

tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

7. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus

lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja

kaebaja esitatud selgitustest.

4(10)

7.1. Kohatasu erinevus, sh huvitegevuse lisatasu ja kohatasu põhiosa arvustuslikud erinevused

Vanem laps, ajavahemik 12.09.2022-20.08.2023

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 49) kohaselt on ta tasunud eralastehoius lisatasusid teenuste eest,

mis on munitsipaallasteaias hinna sees, kokku 175 eurot. Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu

sellise huvitegevuse eest, mida ka munitsipaallasteaedades pakutakse väljaspool tavapärast

päevakava, ning lapse huviringides osalemine ja selle eest tasumine oli vanema vabatahtlik valik.

Kaebaja selgitas kohtule, et huvitegevuse osas vanematega lepinguid ei sõlmitud, vaid vanematele

anti teada, millistel päevadel milline tegevus toimub. Huvitegevuses osalemine ei olnud sisuliselt

vabatahtlik, vaid kui laps oli huvitegevuse toimumise päeval hoius ja kõik kohal olnud lapsed

osalesid vastavate tundides, siis tuli vanemal selle eest ka tasu maksta. Huvitegevus toimus ühel

korral nädalas hommikul kell 10. Vanema lapse hoius käimise ajal pakuti vaid muusikatunde. Kohtu

hinnangul on kaebaja piisavalt põhistanud, et sarnase korraldusega muusikatunnid oleksid olnud

munitsipaallasteaias kohatasu eest osutatava teenuse osa. Kohtud on varasemalt sarnastes vaidlustes

leidnud, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast,

mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja muusikatunde (vt nt Tallinna Halduskohtu

11.05.2023 otsuse nr 3-22-2643 p 34-35). Kohtule ei ole ka kaebaja kirjeldatut arvestades usutav, et

kaebaja vanema lapse muusikatundides osalemine oleks olnud vabatahtlik ja kaebajal oleks olnud

võimalik neist loobuda. Hoiupäeval kell 10 hommikul toimuva tunni puhul ei ole eluliselt usutav, et

1,5-3-aastased lapsed osalesid tunnis vaid siis, kui vanemad seda eelnevalt soovinud olid ja laps,

kelle vanemad muusikatunnis osalemist ei soovinud, tunnis osaleda ei saanud. Asjaolu, et kaebajale

esitatud arvetelt nähtuvad muusikatundide tasud erinevates suurustes ja kaebaja selgitusi arvestades

esitati muusikatunni arve ainult kordade eest, mil laps tunnis osales (vrd arved dtl 6-15), ei tähenda,

et tunnis osalemine oleks olnud vabatahtlik ja sellest oleks olnud võimalik loobuda ka neil päevadel,

mil laps hoius käis. Seega loeb kohus tasu vanema lapse muusikatundide eest kohatasu hulka.

Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Tabelis on

arvestatud nii õppetegevuse (huvitegevuse) lisatasu, mille kohus luges eelnevalt kohatasu hulka, kui

ka kohatasude põhiosade erinevusi, sh on arvestust vähendatud osas, milles kaebaja tasus kohatasu

põhiosa vähem, kui samal ajavahemikul oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias (RVastS § 13 lg 1 p

4, VÕS § 127 lg 5). Kohtu arvestus allpool erineb september 2022 ja august 2023 munitsipaallasteaia

kohatasude osas 19.06.2025 määruses esitatust. Kohus kontrollis nimetatud kuude osas

munitsipaallasteaias tasumisele kuulunud kohatasu Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42

„Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise

kord“ (määrus nr 42) § 4 lõikes 2 sätestatu alusel. Arvestades nimetatud sätet, munitsipaallasteaia

kohatasu 80 eurot kuus ja ümardamisreegleid, oleks kaebaja septembris 2022 (12.-30.09.2022, s.o 19

kalendripäeva)

pidanud

munitsipaallasteaias

tasuma

kohatasu

50,67

eurot

(80÷30×19=50,666666667≈50,67). Augustis 2023 (01.-20.08.2023; s.o 20 kalendripäeva) oleks

kaebaja pidanud tasuma kohatasu 51,61 eurot (80÷31×20=51,612903226≈51,61).

Kuu

Kohatasu

erahoius

Õppetegevus

erahoius

Kohatasu

kokku

Tõend (dtl)

Kohatasu munitsipaal-

lasteasutuses

Kohatasu vahe

September 2022

50,70 €

25,00 €

75,70 €

6, 10, 53

50,67 €

25,03 €

Oktoober 2022

80,00 €

20,00 €

100,00 €

10, 34

80,00 €

20,00 €

November 2022

80,00 €

20,00 €

100,00 €

10, 9, 34

80,00 €

20,00 €

Detsember 2022

80,00 €

15,00 €

95,00 €

9, 8, 34

80,00 €

15,00 €

Jaanuar 2023

80,00 €

10,00 €

90,00 €

8, 7, 34

80,00 €

10,00 €

Veebruar 2023

80,00 €

15,00 €

95,00 €

7, 11, 34

80,00 €

15,00 €

5(10)

Märts 2023

80,00 €

25,00 €

105,00 €

11, 15, 34

80,00 €

25,00 €

Märts 2023

Aprill 2023

80,00 €

20,00 €

100,00 €

15, 14, 34

80,00 €

20,00 €

Mai 2023

80,00 €

20,00 €

100,00 €

14, 13, 34

80,00 €

20,00 €

Juuni 2023

80,00 €

5,00 €

85,00 €

13, 35, 34

80,00 €

5,00 €

Juuli 2023

80,00 €

80,00 €

35, 34

80,00 €

0,00 €

August 2023

48,70 €

48,70 €

51,61 €

-2,91 €

1 074,40 €

902,28 €

172,12 €

Noorem laps, ajavahemik 01.09.2023-25.08.2024

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 50) kohaselt on tasunud eralastehoius lisatasusid teenuste eest,

mis on munitsipaallasteaias hinna sees, kokku 155 eurot. Kaebaja selgitused huvitegevuse toimumise

korralduse ja vabatahtlikkuse osas on kattuvad vanema lapse osas esitatuga. Noorema lapse hoius

käimise ajal pakuti vaid liikumistunde. Ka vastustaja vastuväited on samad. Kohus leiab sarnaselt

eelnevale, et asjaolu, et kaebajale esitatud arvetelt nähtuvad liikumistundide tasud erinevates

suurustes ja kaebaja selgitusi arvestades esitati muusikatunni arve ainult kordade eest, mil laps tunnis

osales (vrd arved dtl 17-27), ei tähenda, et tunnis osalemine oleks olnud vabatahtlik ja sellest oleks

olnud võimalik loobuda ka neil päevadel, mil laps hoius käis. Kohus jääb eelnevalt kaebaja vanema

lapse osas esitatud põhjenduste juurde ja leiab ka noorema lapse puhul, et liikumistundide lisatasu

tuleb lugeda kohatasu hulka.

Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Tabelis on

arvestatud samu elemente samadel alustel, nagu kaebaja vanema lapse puhulgi. Kohtu arvestus

allpool erineb september 2023 ja august 2024 munitsipaallasteaia kohatasude osas 19.06.2025

määruses esitatust. Septembris 2023 oli kohtule teadaolevalt munitsipaallasteaia kohatasu 108 eurot.

Kohtu sellekohane teadmine pärineb haldusasjas nr 3-24-3430 esitatud vastustaja avalikust

dokumendiregistrist pärit dokumentidest3. Kuna tegemist on vastustaja enda dokumentidega ja

vastustaja pidi tegelikust september 2023 munitsipaallasteaia kohatasust olema teadlik, ei ole

vastavas osas kohatasu vahe suurenemine 0,75 eurot võrra ka üllatuslik. Arvestades määruse nr 42 §

4 lõiget 2, munitsipaallasteaia kohatasu 123 eurot kuus ja ümardamisreegleid, oleks kaebaja augustis

2024 (01.-25.08.2024, s.o 25 kalendripäeva) pidanud munitsipaallasteaias tasuma kohatasu 99,19

eurot (123÷31×25=99,193548387≈99,19).

Kuu

Kohatasu

erahoius

Õppetegevus

erahoius

Kohatasu

kokku

Tõend (dtl)

Kohatasu munitsipaal-

lasteasutuses

Kohatasu vahe

August 2023

0,00 €

September 2023

108,75 €

15,00 €

123,75 €

16, 17, 34

108,00 €

15,75 €

Oktoober 2023

108,00 €

20,00 €

128,00 €

17, 19, 34

108,00 €

20,00 €

November 2023

108,00 €

20,00 €

128,00 €

19, 18, 34

108,00 €

20,00 €

Detsember 2023

108,00 €

10,00 €

118,00 €

18, 20, 34

108,00 €

10,00 €

Jaanuar 2024

123,00 €

20,00 €

143,00 €

21, 20, 34

123,00 €

20,00 €

Veebruar 2024

123,00 €

15,00 €

138,00 €

20, 34

123,00 €

15,00 €

Märts 2024

123,00 €

20,00 €

143,00 €

22, 34

123,00 €

20,00 €

Aprill 2024

123,00 €

20,00 €

143,00 €

23, 34

123,00 €

20,00 €

3 12.11.2023 arupärimine lasteaia kohatasu kohta (https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=1251034) ja Rae

Vallavalitsuse 24.11.2023 vastus arupärimisele nr 1-6/11871-1 (https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?

itm=1256941).

6(10)

Mai 2024

123,00 €

15,00 €

138,00 €

24, 34

123,00 €

15,00 €

Juuni 2024

123,00 €

123,00 €

25, 34

123,00 €

0,00 €

Juuli 2024

123,00 €

123,00 €

26, 53

123,00 €

0,00 €

August 2024

93,75 €

93,75 €

27, 53

99,19 €

-5,44 €

1 542,50 €

1 392,19 €

150,31 €

7.2. Toiduraha lisakulud

Vanem laps, ajavahemik 12.09.2022-20.08.2023

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 185,50 eurot rohkem, kui oleks

tasunud munitsipaallasteaias (dtl 49). Ka kohtule nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebaja tasus

lastehoius toiduraha 185,50 eurot rohkem, kui oleks samal ajal tasunud munitsipaallasteaias. Kohus

toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele.

Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval

ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb

lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Arvestades kaebaja ja lapse elukohta (dtl 4) ja

Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade

kinnitamine“4 § 1 lõikes 3 ja §-s 2 sätestatut, oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri

teeninduspiirkond. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vald oma

KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna

lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse

lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ei sätestanud kohapakkumise tegemisel vanema

eelistusega arvestamist. Kaebaja kahjuarvestuses on munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuks

märgitud 2,50 eurot ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud ja kohtule on ka varasematest

kohtuasjadest teada, et toiduraha päevatasu oli Rae valla lasteaedades 2,5 eurot päevas (nt 3-24-2940

ja 3-25-187).

Kuu

Toiduraha

päevatasu

munitsipaal-

lasteasutuses

Toiduraha

päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade arv

(hoiu arvete järgi, sh

tasaarvestus)

Tasutud toiduraha

(hoiu arvete järgi)

Tõend (dtl)

Toiduraha vahe

(hoiu arvestuse

järgi)

September 2022

Oktoober 2022

2,50 €

4,00

24,00 €

10, 34

9,00 €

November 2022

2,50 €

4,00

40,00 €

9, 34

15,00 €

Detsember 2022

2,50 €

4,00

56,00 €

8, 34

21,00 €

Jaanuar 2023

2,50 €

4,00

44,00 €

7, 34

16,50 €

Veebruar 2023

2,50 €

4,00

64,00 €

11, 34

24,00 €

Märts 2023

2,50 €

4,00

40,00 €

15, 34

15,00 €

Märts 2023

2,50 €

5,00

40,00 €

15, 34

20,00 €

Aprill 2023

2,50 €

5,00

60,00 €

14, 34

30,00 €

Mai 2023

2,50 €

5,00

40,00 €

13, 34

20,00 €

Juuni 2023

2,50 €

5,00

30,00 €

35, 34

15,00 €

Juuli 2023

August 2023

438,00 €

185,50 €

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050

7(10)

Noorem laps, ajavahemik 01.09.2023-25.08.2024

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 417,50 eurot rohkem, kui oleks

tasunud munitsipaallasteaias (dtl 51). Ka kohtule nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebaja tasus

lastehoius toiduraha 417,50 eurot rohkem, kui oleks samal ajal tasunud munitsipaallasteaias. Kohus

toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Kohus tugineb

noorema lapse osas toiduraha kahjuarvestuses samadele asjaoludele ja õigusaktidele, millele vanema

lapse osas, sh tuleb kaebaja ja lapse elukohta arvestades (dtl 2) arvestada toiduraha päevatasuga, mis

kehtis Peetri teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteaias.

Kuu

Toiduraha

päevatasu

munitsipaal-

lasteasutuses

Toiduraha

päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade arv

(hoiu arvete järgi, sh

tasaarvestus)

Tasutud toiduraha

(hoiu arvete järgi)

Tõend (dtl)

Toiduraha vahe

(hoiu arvestuse

järgi)

August 2023

September 2023

2,50 €

5,00

85,00 €

17, 53

42,50 €

Oktoober 2023

2,50 €

5,00

80,00 €

19, 53

40,00 €

November 2023

2,50 €

5,00

90,00 €

18, 53

45,00 €

Detsember 2023

2,50 €

5,00

70,00 €

21, 53

35,00 €

Jaanuar 2024

2,50 €

5,00

100,00 €

20, 53

50,00 €

Veebruar 2024

2,50 €

5,00

55,00 €

20, 53

27,50 €

Märts 2024

2,50 €

5,00

75,00 €

22, 53

37,50 €

Aprill 2024

2,50 €

5,00

50,00 €

23, 53

25,00 €

Mai 2024

2,50 €

5,00

70,00 €

24, 53

35,00 €

Juuni 2024

2,50 €

5,00

45,00 €

25, 53

22,50 €

Juuli 2024

2,50 €

5,00

70,00 €

26, 53

35,00 €

August 2024

2,50 €

5,00

45,00 €

27, 53

22,50 €

835,00 €

417,50 €

7.3. Kahjuarvestuse kokkuvõte

Arvestades eelnevat, on kaebaja laste erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga:

-

tasunud rohkem kohatasu – 322,43 eurot (vanem laps 172,12; noorem laps 150,31);

-

tasunud rohkem toiduraha – 603 eurot (vanem laps 185,50; noorem laps 417,50).

Seega on kaebaja kahju seoses laste ajavahemikul 12.09.2022–25.08.2024 munitsipaallasteaias

käimise asemel erahoius käimisega kokku 925,43 eurot (322,43+603).

8. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga

113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette

VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks

viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas

(Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19).

Kaebaja ei ole taotlenud viivist kindlast kuupäevast, vaid alates vastustaja kohustuse sissenõutavaks

muutumisest. Arvestades VÕS § 113 lõikes 2 sätestatut saab kaebaja taotleda viivist alates

vastustajale kahjunõude esitamisest, s.o 18.01.2025. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 26.08.2024,

8(10)

seega on viivisenõude algusajaks kahjunõue enamtasutud kohatasu ja toiduraha osas muutunud ka

sissenõutavaks.

Kohus esitab viivisenõude enamtasutud kohatasu ja toiduraha kohta alljärgnevas tabelis. Viivise

arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee abi. Kohus ei esita iga kahjuliigi kohta

viivisearvestust selle mahukuse tõttu eraldi. Küll aga oli VÕS kohane viivisemäär:

-

18.01.2025-30.06.2025 – 3,15%5 ja viivisemäär kokku 11,15%;

-

01.07.2025-13.10.2025 – 2,15%6 ja viivisemäär kokku 10,15%.

Kahju liik

Summa

Ajavahemik

Päevade arv

Viivis

Kohatasu

322,43 €

18.01.-13.10.2025

25,57 €

Toiduraha

603,00 €

18.01.-13.10.2025

47,82 €

KOKKU

73,39 €

Kaebaja taotles viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Seega taotleb kaebaja viivist ka

edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse

välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse

väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

9. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lastele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja

õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate

asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste

rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning

muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei

olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane

kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja

lasteasutuse kohad saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-

aastaseks saamisest oli kaebajate lapse 1,5-aastaseks saamisel kehtinud juba 20 aastat. Kohtud on

konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul

enam kui 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud

ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei

ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis

mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste

täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev

alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma

pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist

tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase

tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes.

Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide

lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.

5 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2402561

6 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917

9(10)

10. Kohus mõistab kaebajale kokku välja 998,82 eurot (põhinõue 925,43 eurot ja viivis 73,39 eurot),

millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb

kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb

kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka

viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid.

11. Kaebuselt on tasutud riigilõivu kokku 27,99 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 925,43

eurot. Viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude ca 99 % ulatuses

(925,43÷933=0,991886388≈0,99), mistõttu tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel kaebaja kasuks

välja mõista riigilõiv 27,71 eurot (27,99×0,99=27,7101≈27,71).

Kaebaja taotleb vastustajalt ka õigusabikulude summas 1337,50 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et

kaebaja kulud õigusabile on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6, vrdl Tallinna

Ringkonnakohtu 30.08.2024 otsuse nr 3-22-2105 p 11) ning mõistab HKMS § 108 lg 2 alusel

proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga vastustajalt välja 1324,13 eurot

(1337,50×0,99=1324,125≈1324,13).

Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1351,84

eurot (27,71+1324,13). Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

12. Kaebaja taotles kaebuses, et kohus ei avaldaks kaebaja ega tema laste isikuandmeid. Kohus

rahuldab taotluse ja asendab avaldatavas kohtuotsuses HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime ja

isikukoodi ning laste sünnikuupäevad tähemärkidega. Kohus koostas lahendi teksti nimetamata

kaebaja laste nimesid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

10(10)