2-25-13412/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-13412

Kohtuasi

O.D (O.D) avaldus täisealisele isikule X.U-le (X.U)

eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.D 16.09.2025 (täiendatud 19.09.2025 ja 24.09.2025)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja O.D (isikukood XXX)

Puudutatud isik X.U (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.09.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud O.D kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.D (avaldaja) esitas 18.08.2025 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles X.U üle

isikuhooldusõigust.

2-25-13412

2. Avalduse kohaselt on avaldaja X.U sugulane, s.o X.U on avaldaja lapse vanaema. X.U

vajab abi, sest tema tütar viskas ta kodust välja ning tal puudub praegu elukoht. Avaldaja

viibib praegu Tartu Vanglas, kuid vanglast vabastamisel tekib avaldajal hõive, töö, tegevus ja

elu mõte, milleks on X.U aitamine ja kaitsmine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus keeldus 15.09.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis

menetluskulud avaldaja kanda.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avalduse esitanud X.U O.D lapse vanaema, s.o

O.D on X.U lapselapse isa, kellele seadusega vastava avalduse esitamise õigust antud ei ole.

Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 võimaldab kohtul algatada eestkoste seadmise menetlust

ka omal algatusel, kuid praegusel juhul seda põhistavaid asjaolusid avaldusest ei nähtu.

Avaldusest ei nähtu andmeid X.U tervisliku seisundi kohta ega muid asjaolusid, mis viitaksid

sellele, et X.U ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu

kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.

5. Maakohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et esitatud avaldust ei saa menetlusse võtta

ega läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras, sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja

taotletavat eesmärki saavutada. Hagiavalduse vormis esitatud hagita menetluse avaldus on ka

oluliste vormipuudustega (asjaolud, riigilõiv), mida kohus ei käsitle, kuna avaldust ei saaks ka

nende puuduste kõrvaldamisel menetlusse võtta. Avaldus on oma sisult perspektiivitu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Seetõttu ei vaadanud

kohus läbi ka avaldaja menetlusabi taotlust ega taotlust riigi õigusabi saamiseks.

6. Maakohus selgitas avaldajale võimalust pöörduda X.U elukohajärgse linnavalitsuse poole,

kes saab kontrollida, kas X.U vajab eestkostet või muid sotsiaalhoolekandelisi abinõusid.

7. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning

võimaldada avaldajale isikuhooldusõigus X.U üle.

9. Määruskaebuse kohaselt ei ole X.U-le tehtud psühhiaatrilist ekspertiisi. Samas, kui X.U ei

ole süüdimatu, siis miks ta viibib vanadekodus. Avaldaja usub, et tütar mõnitas oma ema nii

palju, et võib-olla isik võib muutuda süüdimatuks. X.U-l olid avaldaja hinnangul vist kerged

psühhiaatrilised kõrvalekalded siis, kui avaldaja oli abielus tema tütrega (2007–2011). Praegu

on X.U üksi, tal puuduvad sõbrad ja abistajad.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-25-13412

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Avaldaja välja toodud asjaolud ei anna alust ka ringkonnakohtul asuda seisukohale, et

maakohus oleks pidanud algatama siinsel juhul eestkoste seadmise menetluse X.U üle omal

algatusel. Ainuüksi X.U viibimine hooldekodus, avaldaja hinnang suhtele tütrega või oletus

X.U vaimse tervise kohta varasemal perioodil ei viita X.U eestkostevajadusele. Avalduses

puuduvad asjaolud, mis viitaksid X.U suutmatusele vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või

muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus selgitab, et

ka juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik vaatamata sellele eestkostet

osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma

asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja

heaolu (PKS § 203 lg 2). Maakohus on avaldajale õigesti selgitanud võimalust pöörduda X.U

elukohajärgse linnavalitsuse poole, kellel on võimalik kontrollida eestkostevajadust või

muude sotsiaalhoolekandeliste abinõude vajadust. Seega ei anna määruskaebuse väited alust

maakohtu määruse tühistamiseks ning maakohus on õigesti avalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldunud.

13. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isikul ei ole

määruskaebemenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, mistõttu puudub vajadus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks.

14. Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)