2-25-5150/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5150

Kohtuasi

mittetulundusühingu KEILA KORVPALLIKOOL

avaldus MTÜ Keila Basket vastu teabe andmise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.07.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

mittetulundusühingu KEILA KORVPALLIKOOL

01.08.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

mittetulundusühing

KEILA

KORVPALLIKOOL

(registrikood

80313345),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste

Puudutatud isik MTÜ Keila Basket (registrikood

80613107)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.07.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus mittetulundusühingu KEILA

KORVPALLIKOOL kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-5150

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing Keila Korvpallikool (avaldaja) esitas 02.04.2025 Harju Maakohtule

avalduse, milles palus kohustada MTÜ-d Keila Basket (puudutatud isik) tegema asjas tehtava

määruse jõustumisest kahe nädala jooksul elektrooniliselt vähemalt kuueks kuuks

kättesaadavaks teabe puudutatud isiku pangakonto väljavõtete kohta kõikidest Eesti

kommertspankadest alates puudutatud isiku asutamisest kuni käesoleva ajani. Menetluskulud

palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. Avalduse kohaselt asutati puudutatud isik 2022. a suvel. Avaldaja arvati juhatuse

11.07.2022 otsusega puudutatud isiku liikmeks ning 19.08.2024 otsusega arvati ta liikmete

hulgast välja. Avaldaja on vaidlustanud enda puudutatud isiku liikmete hulgast väljaarvamise

otsuse kehtivuse ning tsiviilasja nr 2-24-17528 menetlus on pooleli Harju Maakohtus.

Avaldaja leidis, et kuna puudub jõustunud otsus tema väljaarvamise kohta puudutatud isiku

liikmete hulgast, on tal senini kõik liikme õigused. Puudutatud isiku põhikirja p 3.1 kohaselt

on liikmel õigus saada teavet ühingu tegevuse kohta. Avaldaja esitas 11.03.2025 puudutatud

isikule teabenõude, milles palus mh edastada kontoväljavõtte alates mittetulundusühingu

asutamisest kuni päringu esitamise päevani. Puudutatud isik vastas 18.03.2025, et teavet ei

väljasta, kuna avaldaja ei ole enam puudutatud isiku liige. Avaldaja leidis, et väljanõutav

teave ei kahjusta puudutatud isikut. Kuna mittetulundusühing ei taotle kasumi jagamist, ei saa

olla rahakasutus liikmete ees saladuseks. Kuna mittetulundusühing ei saa tegeleda äriga,

puudub ka ärisaladus. Huvi teabe vastu põhjendas avaldaja puudutatud isiku sularahatehingute

ja maksuvõlaga.

3. Maakohus jättis avalduse 06.05.2025 käiguta ning selgitas avaldajale, et liikme

väljaarvamise otsus kehtib alates selle vastuvõtmisest ning andis võimaluse täiendavalt

põhjendada, miks peaks mittetulundusühingu endisel liikmel olema õigus saada ühingult

teavet. Lisaks selgitas maakohus, et seadus eristab teabeõigust ja dokumentidega tutvumise

õigust. Mittetulundusühingute seadus ja puudutatud isiku põhikiri näevad ette vaid piiratud

teabeõiguse. Avaldaja taotlus väljub teabeõiguse raamest ning on kvalifitseeritav

dokumentidega tutvumise õigusena. Maakohus andis avaldajale võimaluse selgitada, miks

peaks mittetulundusühingu liikmel olema lisaks teabe saamisele õigus ka õigus tutvuda

ühingu dokumentidega.

4. Avaldaja jäi avalduse juurde. Avaldaja arvates on mittetulundusühing sarnane osaühinguga

ning kohaldada tuleks osaniku õigusi reguleerivate normide analoogiat. Avaldaja viitas, et

teoreetiliselt on tal õigus teavet nõuda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1014 ja § 1015 alusel ja

otstarbekas oleks asi lahendada ühe menetluse raames. Avaldaja kinnitas, et kasutab saadavat

teavet heauskselt, ei soovi saada konkurentsieeliseid ega ole avaldust esitanud menetluskiusu

põhjustamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Harju Maakohus jättis 17.07.2025 määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus avalduse menetlusse võtmata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1)

alusel, kuivõrd avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2-25-5150

7. Maakohus nõustus avaldajaga selles, et mittetulundusühingu liikmel on õigus saada teavet

ning esitada see nõue vajadusel kohtumenetluses. Maakohus ei nõustunud avaldajaga aga

selles, et mittetulundusühingu liikme teabeõiguse saab piiramatu aja jooksul maksma panna

ka ühingu endine liige ega selleski, et teabeõigus hõlmab ka dokumentidega tutvumise õigust.

8. Maakohus leidis, et avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada esiteks seetõttu,

et kohtusse on pöördutud rohkem kui kaks nädalat pärast puudutatud isikult keelduva vastuse

saamist. Avaldaja esitas puudutatud isikule teabenõude 11.03.2025 ja sai keelduva vastuse

18.03.2025. Kohtusse pöördus avaldaja 02.04.2025. Iseenesest on õige avalduses märgitu, et

MTÜS ei sätesta kohtusse pöördumise tähtaega. Maakohus täitis lünga äriseadustiku (ÄS) §

166 lg-s 3 ja § 287 lg-s 3, tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg-s 4 ning korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-s 3 sätestatud põhimõtetega. Maakohus oli seisukohal, et

samadest sätetest tuleneb ka kohtusse pöördumise tähtaeg – kaks nädalat juhatuse keeldumise

saamisest. Ei ole mõistlikku põhjust jaatada mittetulundusühingu liikme ajaliselt piiramatut

õigust pöörduda teabenõudega kohtusse. Sarnastes olukordades on kohtusse pöördumise

tähtaeg kaks nädalat ajast, mil avaldajale keeldutakse teavet andmast. Sama tähtaeg kohaldub

analoogia korras ka mittetulundusühingu liikmele. Seega pöördus avaldaja kohtusse

ühepäevase hilinemisega.

8.1. Teiseks ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna avaldaja on

puudutatud isiku liikmete hulgast välja arvatud ning vastavat otsust pole kehtetuks

tunnistatud, samuti pole kohtud tuvastanud otsuse tühisust. MTÜS § 16 lg 4 viimasest lausest

järeldub, et liikme väljaarvamise otsus kehtib alates otsuse vastuvõtmisest. Seda seetõttu, et

kehtetuks saab tunnistada vaid midagi sellist, mis on kehtiv. Otsuse kehtivuse peatumist

mittetulundusühingute seadus ei reguleeri. Maakohus oli seisukohal, et väljaarvamise otsuse

kehtivuse peatamine saab kõne alla tulla üksnes hagi tagamise (esialgse õiguskaitse) korras,

kui liige pöördub kohtusse väljaarvamise otsuse vaidlustamiseks. Kehtetuks tunnistamise

nõude esitamine ei kõrvalda automaatselt organi otsust ega peata selle täitmist. Avaldaja ei

ole tuginenud väitele, et vaidlustatud otsuse kehtivus oleks tsiviilasja nr 2-24-17528 raames

peatatud. Otsuse tühisusele saab huvitatud isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg

2 viimase lause kohaselt tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Avalduses toodud

asjaoludel sellist otsust praeguse seisuga ei ole. Seega ei olnud avaldaja 11.03.2025

teabenõude esitamise ajal ega ole ka praegu puudutatud isiku liige ning tal ei ole MTÜS § 28

lg-s 5 ja ühingu põhikirja p-s 3.1 ette nähtud õigust teabele.

8.2. Kolmandaks ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna

mittetulundusühingu liikmel on teabeõigus, kuid mitte õigust tutvuda ühingu dokumentidega.

Seaduses ei ole lünka, mis puudutab mittetulundusühingu liikme teabenõude ulatust. MTÜS §

28 lg 5 näeb ette piiratud teabeõiguse. Puudutatud isiku põhikirja p 3.1 kohaselt on liikmetel

õigus saada teavet. Seega saaks avaldajal teoreetiliselt olla vaid õigus saada teavet, st

vastuseid oma küsimustele. Mittetulundusühingute seaduses ega puudutatud isiku põhikirjast

ei tulene liikme õigust tutvuda ühingu dokumentidega (milleks konto väljavõtted kahtlemata

on).

9. Maakohus ei nõustunud avaldajaga ka selles, et käesolev asi on sarnane Riigikohtu

tsiviilasjaga nr 3-2-1-114-13. Viidatud kohtuasjas olid kohtud rahuldanud osaniku teabenõude

ning see kohtulahend oli juba jõustunud ajaks, mil senine osanik osanike hulgast välja arvati.

Praegu ei ole tegemist sarnase olukorraga – avaldaja küsis teavet pärast seda, kui ta oli juba

liikmete hulgast välja arvatud, sh küsis teavet ka ajaperioodi kohta pärast väljaarvamist.

Välistatud ei pruugi olla VÕS § 1014 ja § 1015 alusel hagi esitamine, kui avaldajal on

õigustatud huvi ja täidetud on muud viidatud sätetes nimetatud tingimused. Küll aga ei ole

2-25-5150

avaldaja sellist nõuet käesolevas menetluses esitanud, see nõue tuleks lahendada

hagimenetluses ning see põhjustaks liikmesusel põhineva teabenõude lahendamise viibimise.

Seetõttu ei nõustunud maakohus sellega, et ökonoomsem oleks menetleda koos nii teabenõuet

kui ka hagi (mida praeguseks esitatud ei ole).

10. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus ei võtnud avaldust menetlusse ega edastanud seda puudutatud isikule vastamiseks.

Seega ei ole käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus

kindlaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning võtta

avaldaja avaldus tsiviilasjana menetlusse hagita menetluses. Menetluskulud palub avaldaja

jätta puudutatud isiku kanda.

12. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu käsitlus kohtusse pöördumise aja osas vastuoluline,

sest juhul, kui kohtusse pöördumise tähtaega pole seadusega kindlaks määratud, ei saa kehtiva

seaduse alusel ka asuda seisukohale, et avaldus on esitatud hilinenult. Kohus on osaliselt

kohaldanud analoogiat, s.o kohtusse pöördumise tähtaja osas, muus osas aga analoogia põhjal

on asja lahendamine kohtu poolt välistatud. Kohtu viited vaid äriühingute ja korteriühistu

regulatsioonile on kehtivat õiguse analoogia alusena kitsalt piiritletud, mis pole õige. Kui

kohus asus seisukohale, et seadus ei reguleeri, mis tähtaja jooksul saab huvitatud isik kohtusse

pöörduda, siis on selleks mõistlik tähtaeg. Lisaks kohus eksib, kui märgib, et avaldaja pöördus

kohtusse ühe päeva hilinemisega. Avaldaja esitatud avaldusest nähtub kinnitus, et puudutatud

isiku vastusest sai avaldaja elektrooniliselt e-kirjaga teadlikuks 19.04. Tähtaja arvestamine

juhul, kui teave edastatakse e-postiga toimub adressaadi kinnituse kuupäevast sellise teabe

saamise kohta. Seetõttu on avaldus esitatud tähtaegselt ka juhul, kui kohus rakendab seaduse

analoogiat äriühingute, korteriühistute ja tulundusühingute 2 nädalase tähtaja kohta.

12.1. Avaldaja leiab, et asi tuleb lahendada juhindudes õigusest saada teavet nagu teistegi

juriidiliste isikute puhul. Puudutatud isiku kehtiv põhikiri näeb avaldajale ette teabe saamise

õiguse. Seejuures viitab avaldaja ka sihtasutuste seaduse §-le 39. Kohus on kehtivat õigust

käsitlenud kitsendavalt ja ignoreerinud asja lahendamisel õiguse üldpõhimõtteid. Pole vajalik

juhinduda vaid äriühingute või korteriühistute regulatsioonist. Kohtupraktika sisaldab endas

suundumust osaniku laiale teabeõigusele, mis on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, mille

kohaselt asjaomased isikud peavad omavahelistes suhetes lähtuma hea usu põhimõttest ja

mõistlikkusest. Puudub põhjus, miks omaaegselt nelja liikmega MTÜ-s peaks selle juriidilise

isiku tegevust puudutav teave olema kättesaadav vaid pooltele liikmeist. Õiguskirjanduses on

leitud, et osaühingute osas teabe saamise õigus on ka endisel osanikul.

12.2. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega saab kohus ise määrata, kui suures ulatuses ja

mil viisil ja mis ajaperioodi osas soovitud teave teatavaks tehakse, arvestades mh menetluslike

võimalusi konfidentsiaalsuse osas. Nii saaks kohus määrata, et teave tehakse teatavaks vaid

ajaperioodi kohta, kui avaldaja oli puudutatud isiku liige. Teabe andmine ei ole puudutatud

isikule koormav.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-25-5150

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Avaldaja heidab esmalt maakohtule ette analoogia kohaldamist kohtusse pöördumise

tähtaja osas ning isegi juhul, kui maakohus rakendas seaduse analoogiat, siis oli avaldus

esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti täitnud MTÜS-st

tuleneva lünga ÄS § 166 lg-s 3 ja § 287 lg-s 3, TÜS § 28 lg-s 4 ning KrtS § 45 lg-s 3

sätestatud põhimõtetega ning leidnud, et ei ole mõistlikku põhjust jaatada

mittetulundusühingu liikme ajaliselt piiramatut õigust pöörduda teabenõudega kohtusse.

Viidatud sätete kohaldamise võimalikkust mittetulundusühingu liikme teabeõiguse

sisustamisel on ringkonnakohus jaatanud ka varasemas praktikas (nt TlnRnKm 25.11.2022, 2-

22-9008, p-d 8.1–8.2). Avaldaja väited selle kohta, et puudutatud isik on vastusest teadlikuks

saanud alles 19.04.2025 ei ole kooskõlas avalduses esitatud asjaoludega ning see poleks ka

objektiivselt võimalik. Avaldaja on kohtusse pöördunud 02.04.2025, s.o pärast puudutatud

isiku keeldumist teabe väljastamisest, mis ei võimalda järeldust, et avaldaja oleks saanud

puudutatud isiku vastusest teadlikuks alles 19.04.2025. Seega on maakohus õigesti leidnud, et

avaldaja ei ole pöördunud kohtusse tähtaegselt.

16. Teiseks leiab avaldaja, et maakohus on eksinud leides, et avaldajal (kui endisel

puudutatud isiku liikmel) ei ole praegusel juhul teabe saamise õigust, samuti saab kohus

hagita menetluses määrata, et teave tehakse teatavaks vaid ajaperioodi kohta, kui avaldaja oli

puudutatud isiku liige. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et

kuni avaldaja liikme väljaarvamise otsust ei ole kehtetuks tunnistatud, siis kehtetuks

tunnistamise nõude esitamine ei kõrvalda automaatselt organi otsust ega peata selle täitmist,

sh et kohtud ei ole praegusel juhul nimetatud otsuse tühisust ka tuvastanud. Maakohus on ka

õigesti selgitanud, et siinsel juhul ei pruugi välistatud olla VÕS § 1014 või § 1015 alusel hagi

esitamine, kuid praegu ei ole avaldaja sellist nõuet kohtule esitanud. Kolleegiumile nähtub ka

määruskaebusest, et avaldaja soovib jätkuvalt oma nõuete lahendamist hagita menetluses.

Ringkonnakohus selgitab, et analoogia alusel ei ole ka isikul, kes ei ole enam osaühingu

osanik, õigust saada teavet ÄS § 166 alusel, kuid selline õigus võib talle tuleneda siiski VÕS

§ 1015 alusel. Sel juhul peab tutvumist nõudev isik põhistama oma õigustatud huvi ja täidetud

peavad olema muud seaduses sätestatud dokumentidega tutvumise nõude eeldused. Puudub

mõistlik põhjus asuda teistsugusele seisukohale mittetulundusühingute puhul. Selleks ei anna

alust ka avaldaja viidatud sihtasutuste seadus, kuivõrd sihtasutus ei põhine liikmelisusel.

Seega on maakohus õigesti leidnud, et avaldajal pole võimalik taotletavat eesmärki saavutada,

kuna avaldaja on puudutatud isiku liikmete hulgast välja arvatud ning vastavat otsust pole

kehtetuks tunnistatud, samuti pole kohtud tuvastanud otsuse tühisust.

17. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse

menetlusse võtmisest, kuivõrd avaldajal ei ole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki

saavutada. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

18. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Puudutatud isikul ei ole määruskaebemenetluses

tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramiseks.

2-25-5150

19. Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)