2-25-4668/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4668

Tsiviilasi

Q Qu (Q) avaldus W Wi (W),

E Ee (E), R R suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks

MenetWoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

Avaldaja Q Q (isikukood xxx)

Puudutatud isik I W W (isikukood xxx)

Puudutatud isik

II

E

E

(isikukood

xxx)

Puudutatud isik

III

R

R

(isikukood

xxx)

Puudutatud

isikute

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaat Maarja

Pild-Freiberg

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Q Qu avaldus keelata W Wil, E Eel ja R Rl pildistada ja filmida

Q Qu, viibida Q Qule lähemal kui 50 meetrit, kasutada Q Qu kujutavaid fotosid,

võtta Q Quga ühendust ja Q Qu kohta avaldada artikleid, postitusi ja saateid

sotsiaalmeedias.

2. Määrata menetluskulud avaldaja Q Qu kanda.

3. Mõista Q Qult välja riigilõiv summas 150 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt

määrusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates määruse

käesoleva punkti jõustumisest. Alates määruse käesoleva punkti jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni tuleb Q Qul tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätesatud määras.

4. Mõista avaldajalt Q Qult puudutatud isiku W Wi kasuks välja menetluskulude

hüvitis 701,34 eurot, puudutatud isiku E Ee kasuks välja menetluskulude hüvitis

701,33 eurot ja puudutatud isiku R R kasuks välja menetluskulude hüvitis 701,33

eurot.

5. Menetluskulude hüvitise tasumata osalt tuleb avaldajal Q Qul maksta puudutatud

isikutele W Wile, E Eele ja R Rle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud

1. Q Q (avaldaja) esitas 25.03.2025 Harju Maakohtule avalduse W Wi (puudutatud isik I), E

Ee (puudutatud isik II) ning R R (puudutatud isik III) vastu lähenemiskeelu,

viibimiskeelu ja filmimise keelu kohaldamiseks.

2. Avaldaja esitas 29.07.2025 kohtule avalduse täienduse (dtl 335-346), milles esitas

järgnevad käesolevas menetluses lahendatavad nõuded:

Taotlen lähenemiskeelu kohaldamist kõigi kolme puudutatud isiku suhtes (W W, E E, R R)

TsMS § 544 lõike 1 alusel, keelates:

●E Eviibida minu suhtes kuni 50 meetri raadiuses;

●W W, E E ja R R võtta minuga ühendust telefoni, kirja, ekirja, sotsiaalmeedia, portaali

„Kuldnebõrs, Facebook“ ega muude sidevahendite kaudu;

●W W, E E ja R R pildistada, filmida, viibida, jälgida mind 50 meetri raadiuses;

●W W, E E, R R kasutada või levitada ilma loata minu pilte, sh erakogust pärit isiklikke

fotosid.

●W W, E E, R R Avaldada sotsiaalmeedias ükskõik mis viisil Avaldaja Q Q, ik xxx suhtes

artikleid, postitusi, videoid, saateid.

3. Avaldaja leidis avalduses ja seisukohas (dtl 523-544), et õiguskaitsevahendite

rakendamine puudutatud isiku I suhtes on põhjendatud kokkuvõtlikult järgnevatel

põhjustel. Puudutatud isik I on avaldanud artikleid ja saateid, kasutades isiklikke andmeid

ja väärkasutades fotosid. Avaldaja eesmärk on, et puudutatud isik I lõpetaks

sotsiaalmeedias avaldajast artiklite ja saadete avaldamise, sest siiani ei ole ükski artikkel

olnud ajakirjandus ning nende avaldamiseks puudub avalik huvi. Tegemist on puudutatud

isiku I isikliku huviga kiusata, alandada, mõnitada ja kasu teenida avaldaja arvelt

valedega, fabritseeritud lugudega ning provotseerida vägivalda loo saamiseks ja tekitada

frustratsiooni. Puudutatud isik I sekkub avaldaja majandustegevusse, takistab avaldaja

raamatute müüki ja tasulise blogi avaldamist.

4. Avaldaja leidis avalduses ja seisukohas, et õiguskaitsevahendite rakendamine puudutatud

isiku II suhtes on põhjendatud kokkuvõtlikult järgnevatel põhjustel. Esiteks on

puudutatud isik II avaldanud kriminaalasjas nr xxx solvavaid ütlusi. Teiseks on

puudutatud isik

II saatnud anonüümseid kirju. Kolmandaks on puudutatud isik II grupeeringu „pedoment“

eestvedaja. Neljandaks on puudutatud isik II provokatiivselt käitunud ja teinud avaldajast

pilti enne kohtuistungit. Avaldaja eesmärk on, et puudutatud isik II lõpetaks avaldaja

pildistamise, filmimise ja viibimise avaldaja lähedal puudutatud isiku I isiklikust huvist

tulenevalt ning lõpetaks avaldajaga kontakti otsimise sotsiaalmeedias ja e-maili kaudu,

eraellu tungimise ning majandustegevusse sekkumise.

5. Avaldaja leidis avalduses ja seisukohas, et õiguskaitsevahendite rakendamine puudutatud

isiku III suhtes on põhjendatud kokkuvõtlikult järgnevatel põhjustel. Esiteks on

puudutatud isik III osalenud 24.03.2025 kriminaalasja xxx istungil, kus ta tegi avaldajast

pilti. Teiseks on pärast seda istungit puudutatud isik III koos puudutatud isikuga II

avaldajat jälitanud kohtumajas. Avaldaja eesmärk on, et puudutatud isik III lõpetaks

avaldaja istungitel käimise ja avaldaja läheduses viibimise.

6. Puudutatud isikud esitasid ühise seisukoha avaldusele (dtl 432-440). Puudutatud isikud

palusid jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja tegeleb puudutatud isikute ahistamisega.

Puudutatud isiku I ahistamise osas on alustatud kriminaalmenetlust ja avaldajale on

kohaldatud puudutatud isikule I lähenemise keeld. Kohus on mõistnud avaldaja süüdi

puudutatud isikute II ja III kehalises väärkohtlemises. Avaldaja ei ole esitanud avaldust

oma tegelike õiguste kaitseks, vaid üksnes puudutatud isikute järjepidevaks kiusamiseks,

ebamugavuse põhjustamiseks ning ka puudutatud isikutele täiendavate menetluskulude

tekitamiseks, et täiesti ilmselgelt alusetule taotlusele vastata. Avaldajal endal on keelatud

puudutatud isiku I kohta postituste tegemine. Avaldus on käsitatav vaigistushagi

sarnasena, sest eesmärgiks on ajakirjanikud vaigistada. Lähenemiskeelu rakendamine on

välistatud ka seetõttu, et käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises

kooselus või olulise avaliku huvi tõttu.

7. Avaldaja vastas 11.09.2025 puudutatud isikute seisukohale ning esitas ärakuulamise

raames kirjalikud seisukohad. Avaldaja ei soovinud suulist ärakuulamist (dtl 426 ja 543).

8. Avaldaja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Puudutatud isikud esitasid 03.10.2025

menetluskulude nimekirja (dtl 638-640) ning 08.10.2025 menetluskulude taotluse

täpsustuse (dtl 642). Avaldaja ei esitanud tähtaegselt ehk hiljemalt 09.10.2025 seisukohta

puudutatud isikute menetluskulude kohta.

Kohtumääruse põhjendused

9. Kohus lähtub asja lahendamisel 29.07.2025 avalduses esitatud nõuetest, väidetest ja koos

selle avaldusega esitatud tõenditest (dtl 334-415), 11.09.2025 seisukohast ja esitatud

tõenditest (dtl 489-552), 19.09.2025 seisukohast ja esitatud tõenditest (dtl 560-572) ning

30.09.2025 seisukohast ja esitatud tõenditest (dtl 597-637), arvestades sealjuures kohtu

korraldusi seoses tõendite tagastamisega. Kohus menetleb avaldust 01.08.2025

määrusega menetlusse võetud osas (dtl 421-425). Kuigi avaldaja on esitanud avalduse

kolme isiku vastu ja puudutatud isikud on ühiselt vastanud, osaleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 477 lõike 1 ja § 207 lõike 2 järgi iga puudutatud isik menetluses

teiste isikute suhtes iseseisvalt. Seega tuleb iga puudutatud isiku osas kontrollida, kas

esinevad alused avalduse rahuldamiseks

10. Kohus leiab, et avaldaja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgnevalt.

11. Avaldaja on esitanud avalduse lähenemiskeelu ja teiste abinõude rakendamiseks TsMS §

544 lõike 1 alusel. See säte viitab üheselt, et nõudenormiks on võlaõigusseaduse (VÕS) §

1055. VÕS § 1055 lõike 1 teine lause sätestab, et kehavigastuse tekitamise, tervise

kahjustamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumise puhul võib

muuhulgas nõuda teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), suhtlemise

reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Sätte kohaldamiseks peab

esinema üks VÕS § 1055 lõike 1 esimeses lauses sätestatud eeldustest (TlnRnKm

10.04.2018, 2-17-2906/50, p 29), milleks kohtupraktika (RKTKo 06.12.2023, 2-22-

1081/70, p 12) järgi on:

•

kahju õigusvastane tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue) või;

•

kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga

esineb oht, et rikkumine võib korduda (uue samasuguse õigusrikkumise

toimepanemisest hoidumise nõue) või;

•

õigusrikkumist pole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega

(õigusvastase teo toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest

hoidumise nõue) ning tegemist on VÕS § 1055 lõike 1 teisest lausest tulenevalt

•

kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muude

isikuõiguste rikkumisega.

Lisaks peab kohus VÕS § 1055 lõike 1 teist lauset kohaldades arvestama juhtumi

asjaolusid ja jälgima, et keeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu

eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata

selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste

rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu

abinõuga, mis koormaks adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut

ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keeW tuleneva

piirangu mõju adressaadile (RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-91-14, p 17).

12. Avaldaja väitel on talle puudutatud isikute tegevuse tõttu tekkinud tervisekahju osalise

töövõime vähenemise näol (dtl 339) ning on tekkinud muud täpsustamata tervisemured

(dtl 541). Avaldaja ei ole eeltoodu tõendamiseks tõendeid esitanud, sealjuures

konkreetselt viidanud, millisest tõendist saab kohus tervise kahjuga seonduvaid asjaolusid

tuvastada.

13. Kohus märgib, et kohus on avalduse menetlusse võtmise määruses menetlusosalistele

selgitanud, et lähtub asja lahendamisel avaldaja 29.07.2025 esitatud nõuetest ja koos

sellega esitatud tõenditest ning tagastab kõik varasemalt esitatud lisad ja neid ei käsitleta,

mis samas ei välista nende uuesti esitamist (p-d 7 ja 8; dtl 423-424). Avaldaja ei ole

esitanud tervisekahjuga seonduvate asjaolude tõendamiseks tõendeid, kuigi need tõendid

peavad vaieldamatult talle kättesaadavad olema. Kuigi avaldust lahendatakse hagita

asjana ja kohaldamisele kuulub uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult

ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust ning kui

asjaolud jäävad esitamata, tuleb otsustada, kes nimetatud riski kannab (RKTKm

04.10.2017, 2-1614071/38, p 17.2). Kahtlemata kannab avaldaja TsMS § 230 lõikest 1

lähtuvalt riski tõendada talle tekkinud tervisekahju. Kohus on ka avaldajale selgitanud, et

VÕS § 1055 lõike 1 kohaldamise eeldused, sealjuures (tervise)kahju tekitamise, peab

välja tooma avaldaja ja ta peab neid ka tõendama (dtl 485). Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) artikkel 9 lõike 1 järgi on

terviseandmete töötlemine üldjuhul keelatud. Kuivõrd avaldaja ei ole esitanud enda

tervist puudutavaid andmeid ega andnud nõusolekut nende kogumiseks, siis ei ole kohtu

hinnangul ka uurimispõhimõttest lähtuvalt praegusel juhul mõeldav avaldaja

terviseandmete kogumine kohtu enda algatusel.

14. Täiendavalt on avaldaja tuginenud eraelu puutumatuse rikkumisele, mille rikkumisel on

VÕS § 1055 lõike 1 järgi kannatanul õigus nõuda lähenemiskeelu kohaldamist. Avaldajal

on kahtlemata Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud õigus eraelu

puutumatusele. Üldjuhul on isikul õigus ise otsustada, kas ta tahab, et tema tegevusi

kajastataks. Kohus leiab, et avaldaja on sellega seoses esitanud iga puudutatud isiku kohta

eraldi väiteid ning annab nendele hinnangu iga puudutatud isiku kohta eraldi.

15. Avaldaja on kõigi puudutatud isikute osas esitanud ka väiteid selle kohta, et puudutatud

isikute tegevus ei saa olla käsitatav ajakirjandusena ja nemad ise ajakirjanikena. Avaldaja

on sealjuures leidnud, et puudutatud isikutel puudub ajakirjandusharidus.

16. Eestis on ajakirjanikuks olemise staatus täpsemalt kindlaks määramata, mida põhjendab

sealjuures see, et ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas oluline roll. Näiteks ülal

viidatud IKÜM põhjenduspunkti 153 järgi tuleb ajakirjanduse mõistet tõlgendada laialt.

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr R (2000) 7 lisa kohaselt on

ajakirjanikuks loetud kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes regulaarselt või oma erialal

tegelevad teabe avaldamise või levitamisega avalikult ükskõik millise massimeedia kanali

kaudu. Kohtupraktikas on leitud, et ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva

isiku kaitse on tagatud väga laiale inimeste ringile, kes võivad vaatamata formaalsete

tunnuste puudumisele (nt Eesti Ajakirjanike Liidu liige, rahvusvahelise pressikaardi

valdaja) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töödelda (RKKKo 03.03.2014, 3-1-

1100-13, p 9).

17. Avaldaja on ise läbivalt viidanud sellele, et puudutatud isikud on läbi massimeedia

kanalite avaldanud tema kohta artikleid ja saateid. Kohus leiab, et puudutatud isikuid saab

käsitada ajakirjanikena. Ajakirjanikuks olemist ei saa määrata läbi haridusnõuete täitmise.

Samuti oleks demokraatialikus ühiskonnas mõeldamatu, et riik seaks ajakirjandusele väga

ranged nõudmised. Sealjuures ei oma tähtsust see, kas tehtav ajakirjandus on hea ja

kvaliteetne. See on igaühe subjektiivne hinnang. Järelikult ei ole puudutatud isikute

ajakirjanikena käsitlemisel tähtsust, kas neil on olemas ajakirjandusharidus või mõni muu

formaalne tunnus või kas nende tehtav ajakirjandus on hea ja kvaliteetne. Kui konkreetne

artikkel rikub avaldaja õigusi, näiteks sisaldab ebaõigeid faktiväiteid, või muus osas rikub

ajakirjanduseetikat, siis on mõistlik pöörduda ajakirjanike eneseregulatsiooni organi

(Pressinõukogu) poole, mille poole pöördumine on tasuta ning kus on menetlus

tavapäraselt kohtumenetlusest kiirem ja vähemformaalsem. Lisaks on võimalik

isikuõiguste rikkumise puhul esitada hagi kahjutekitaja vastu maakohtule.

18. Avaldaja on kõigi puudutatud isikutega seoses rõhutanud seda, et lähenemiskeelu

seadmine on vajalik, kuivõrd ta ei ole varasemalt kohtusüsteemilt abi saanud (nt dtl 526,

dtl 527 ja dtl 541). Esiteks rõhutab kohus, et käesolevas asjas ei saa kohus hinnata teistest

tsiviil- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste õigsust. Selleks on ette nähtud

kolmeastmeline kohtusüsteem ning apellatsioon- ja määruskaebuse esitamise võimalus.

Kohus saab samas avaldajale selgitada, et üldjuhul lahendatakse tsiviil- ja kriminaalasjad

võistlevas menetluses. See tähendab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest ning neil on võrdne õigus ja võimalus väidete

esitamiseks (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Kohus annab kahtlemata õiglase hinnangu esitatud

asjaoludele ja kohaldab õigeid õigusnorme, kuid hageja peab ise enda nõude aluseks

olevad asjaolud esitama. Kui kohus esitatud asjaolude ja tõendite järgi leiab, et hageja

õigusi ei ole rikutud, siis tuleb tsiviliseeritud ühiskonnas kohtu kui õigusemõistmise

monopoli seisukohti aktsepteerida (PS § 146). Sealjuures on põhiseaduspärane

hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustuse ettenägemine (RKPJKo 26.05.2015, 3-4-1-

59-14, p 26) ning ka kostja õigus end kaitsta tagatise taotlemisega eeldatavate

menetluskulude katteks juhuks, kui menetluskulude sissenõudmine hagejalt on

tõenäoliselt raskendatud (RKTKm 01.02.2010, 3-2-1-158-09, p 16). Kui avaldaja on

jätnud tasumata nõutud riigilõivu või tagatise ning kohus ei ole hagiavaldust seetõttu

menetlenud, ei ole tegemist olukorraga, kus kohus oleks meelevaldselt jätnud avaldaja

ilma abita või võimaluseta oma õigusi kaitsta. Lisaks kehtib hagimenetluses üldiselt

niinimetatud kaotaja maksab põhimõte (TsMS § 162 lg 1) ning hagi rahuldamata jätmise

korral kannab tekkinud kulud üldjuhul hageja. Kohus järeldab avaldaja väidetest, et ta on

saanud kohtumenetlustest üksnes võlad seda, et varasemad kohtusse pöördumised ei ole

olnud edukad ning menetluskulud jäeti avaldaja kanda. See on kohtusse pöördumisel

paratamatu risk. Kui kohtusse pöördumine oleks olnud põhjendatud, siis eelduslikult

oleks menetluskulud kandnud vastaspool. Kokkuvõtlikult ei tähenda asjaolu, et kohus ei

rahuldanud avaldaja varasemaid nõudeid või lahendas vaidluse tema kahjuks seda, et

tegemist oleks olnud ebaõiglase kohtupidamisega.

19. Kahtlemata ei tähenda aga ebaedu varasemates vaidlustes seda, et muud

õiguskaitsevahendid ei ole sobivad. Lähenemis- ja suhtluskeeld on keelu adressaati kõige

rohkem piiravam meede ning eelistatud peaks olema näiteks ajakirjanike poolt avaldatud

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine ja edaspidi nende konkreetsete ebaõigete väidete

avaldamise keelamine. Puudutatud isikutel edaspidi avaldaja tegevuse kajastamise

keelamine eeldab kaalukate asjaolude esinemist, mida kohus peab iga konkreetse

puudutatud isiku suhtes eraldi kaaluma.

Nõuete lahendamine puudutud isiku I vastu

20. Avaldaja on väitnud, et puudutatud isiku I suhtes õigustab lähenemiskeelu seadmist see,

et puudutatud isik I on avaldanud artikleid ja saateid, kasutades isiklikke andmeid ja

väärkasutades fotosid.

21. Puudutatud isik I on avaldaja nõuetele vastu vaielnud.

22. Avaldaja on väitnud, et puudutatud isik I on isiklikust huvist avaldanud 25 artiklit. Nende

avaldamise tõendamiseks on avaldaja esitanud loetelu artiklitest koos kirjeldusega (dtl

364371). Avaldaja on esitanud artiklite avaldamise kohta ka kuvatõmmiseid (dtl 546-552

ja 610-619). Kohus on juhtinud avaldaja tähelepanu sellele, et internetilehekülgede lingid

ei ole tõendid TsMS § 229 lõike 2 kohaselt (dtl 322). Kohus kordas seda seisukohta

menetluse jooksul ja selgitas, et ta ei otsi esitatud linkidest asjaolusid ning palus esitatud

väiteid konkretiseerida ja tõenditega seostada (dtl 486). Kohus jättis rahuldamata avaldaja

taotluse tõendite kogumiseks, millega avaldaja soovis tõendada artiklite avaldamise fakti,

mille kohta oli avaldaja aga eelpool välja toodud tõendid esitanud (dtl 555-557).

23. Kohus ei ole avaldaja esitatud tõenditest tuvastanud, et puudutatud isik I oleks toime

pannud VÕS § 1055 lõikes 1 kirjeldatud teo.

24. Puudub vaidlus, et puudutatud isik I on avaldaja kohta avaldanud artikleid. Avaldaja ei

ole esitanud ühtegi tõendit, millest kohus saaks järeldada, et puudutatud isik I võiks olla

avaldajale tekitanud kahju, mis on kestev või võib korduda, või on kahju tekitamisega

avaldajat ähvardanud ning kahju näol on tegemist kehavigastuse tekitamise, tervise

kahjustamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumisega.

25. Kohus peab arvestama juhtumi kõiki asjaolusid ja jälgima, et keeld ei riivaks adressaadi

õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne (RKTKm

05.11.2014, 3-2-1-91-14, p 17).

26. Avaldajal on kahtlemata õigus eraelu kaitsele, mida kohus on ka ülal juba käsitlenud.

Üldjuhul on isikul õigus ise otsustada, kas ta tahab, et tema tegevusi kajastataks. Teisalt

on puudutatud isikul I kui ajakirjanikul PS §-st 45 tulenev õigus sõnavabadusele. IKÜM

artikkel 85 lubab ajakirjanduslikel eesmärkidel isikuandmete töötlemise liikmesriigi

õigusaktis ette näha. Kehtiva isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 järgi võib

isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ilma andmesubjekti nõusolekuta,

arvestades, et nende avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.

Avaldajat on eelkõige häirinud tema kohta artiklite avaldamine, sealhulgas loata tema

fotode avaldamine. See on aga ajakirjanduslikul eesmärgil põhimõtteliselt lubatav.

27. Puudutatud isik I ei ole otseselt vastu vaielnud sellele, et tema ja teised puudutatud isikud

on ajakirjanikena avaldaja tegevust käsitlenud. Puudutatud isikud on välja toonud, et

avaldaja on ise ennast seadnud avalikkuse huviorbiiti ning soovib nüüd, et puudutatud

isikud lõpetaksid tema tegevuse kajastamise (p 3.8; dtl 438). TsMS § 272 lõike 2 alusel

saab kohus teise tsiviilasja kohtulahendit arvestada tõendina. Puudutatud isik I on xxx

istungil tsiviilasjas nr xxx selgitanud, et 2021. aastal sai ta vihje, et avaldaja on võltsinud

enda diplomit ja aitab abivajavaid inimesi, kellele ta alguses osutab tasuta õigusteenust

ning seejärel pressib inimestelt raha välja. Puudutatud isik I ei ole seejärel avaldajaga

kokku puutunud ega tema elukoha juures viibinud (p 10; dtl 445). Avaldaja ei ole väitnud

ega tõendanud vastupidist.

28. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et puudutatud isikul I on tekkinud huvi avaldaja

tegevuse kajastamise vastu seoses väidetava tegevusega, mida võib pidada

taunimisväärseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis xxx otsusega kriminaalasjas nr xxx

muutmata Pärnu Maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnistas avaldaja KarS § 345

lõike 1 järgi süüdi võltsitud ülikoolidiplomi esitamises eesmärgiga omandada õigus

võlanõustamisteenuse osutamiseks (p-d 26-33; dtl 580-582). Kohus tuvastab eeltoodust,

et puudutatud isik I on põhjendatult ajakirjanduslikel eesmärkidel kajastanud avaldaja

tegevust. Eeltoodud seisukoht ei muutuks ka juhul, kui ringkonnakohtu otsus kuuluks

tühistamisele, sest on piisavaks tõendiks, et puudutatud isiku I huvi avaldaja tegevuse

suhtes ei olnud ilmselgelt põhjendamatu. Kohus ei nõustu seetõttu avaldajaga, et

puudutatud isiku I huvi tema tegevuse vastu oleks olnud isiklik huvi või see oleks kantud

eesmärgist tema õigusi rikkuda. Need avaldaja väited on tõendamata.

29. Põhimõtteliselt nõustub kohus avaldajaga, et tema tegevuse kajastamine võib olla eraelu

puutumatuse riive, samuti ka tema kujutise (fotod ja videod) avaldamine. VÕS § 1045 lg

1 punkti 4 ja § 1046 lõike 1 järgi on isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine ja

eraelu puutumatuse riive eelduslikult õigusvastane. Sealjuures tuleb VÕS § 1046 lõike 1

järgi õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti

suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

30. VÕS § 1046 lõike 2 järgi ei ole isikliku õiguse riive õigusvastane, kui riive on õigustatud,

arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

Maakohus on juba tsiviilasjas nr 2-23-9110 tehtud jõustunud määruses asunud

seisukohale, et juba varasema kohtuasja eel oli olemas avalikkusel põhjendatud huvi

teada saada avaldaja tegevusest (p 12; dtl 445). Kohtute otsused kriminaalasjas nr xxx (dtl

574592) kinnitavad, et see huvi oli põhjendatud ning avaldaja tegevuse kajastamine ei

olnud meelevaldne või isiklikust huvist kantud. Esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole

võimalik väita, et võrreldes tsiviilasjas nr xxx määruse tegemise ajaga oleks see huvi

vähenenud.

31. Kohus tuvastab ka ajutise lähenemiskeelu kohaldamise taotlusest, mille on esildisega

maakohus rahuldanud (dtl 457-464), ning ringkonnakohtu määrusest kriminaalasjas nr

xxx (dtl 465-471), et avaldajat kahtlustatakse puudutatud isik I suhtes kuritegude

toimepanemises ja tal endal on keelatud puudutud isikule I läheneda. Avaldaja on ise

perioodil 22.02.2022-07.04.2024 otsinud puudutatud isikuga I kontakti ning saatnud talle

alandava, mõnitava ja hirmutava sisuga e-kirju. Täiendavalt tuvastab kohus puudutatud

isikute esitatud kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx, et avaldajal endal on keelatud avaldada

puudutatud isik I isikuandmeid sotsiaalmeedias, meedias ja teistes interneti teabekanalites

(dtl 448-456). Avaldaja on sarnaseid isiklikke rünnakuid kahetsusväärselt jätkanud ka

enda menetlusdokumentides.

32. Kuigi eeltoodu võiks viidata ka sellele, et puudutatud isikul I võib olla tekkinud ka isiklik

huvi, siis näiteks avaldaja poolt puudutatud isiku II kehaline väärkohtlemine (p-d 49-53;

dtl 585-586) ja selle kohta hilisem artikli avaldamine (p 1; dtl 364 ja 549); avaldaja poolt

puudutatud isiku I kohta postituste tegemine (dtl 448-456) ja selle kajastamine (p-d 3, 6,

9, 10 ja 15; dtl 365-367 ning dtl 551-552); avaldaja poolt tsiviilasjas nr 2-23-9110

lähenemiskeelu taotlemine (dtl 441-447) ja selle kohta uudise avaldamine (p-d 4 ja 5; dtl

366, dtl 546 ja dtl 550), avaldaja poolt puudutatud isiku III vara kahjustamine (p 60; dtl

588) ning selle kohta uudise avaldamine (p 12; dtl 366 ja 550) on kohtu hinnangul

käsitatavad käitumisena, millest artiklite avaldamine on kahtlemata avalikkuse huvides.

33. Kohus leiab, et puudutatud isik I on avaldajaga kokku puutunud ja tema kohta artikleid

avaldanud ajakirjanduslikul eesmärgil ja lähtudes avalikkuse huvist, sealjuures on

avaldaja ise erineva tegevusega andnud selleks põhjust. Lähtudes VÕS § 1046 lõikest 2 ja

VÕS § 1055 lõikest 2 ei saa kohus lugeda puudutatud isik I tegevust õigusvastaseks ning

avaldaja peab taluma avalikust huvist lähtuvalt tema kohta artiklite avaldamist. Kohus

arvestab ka, et kuivõrd avaldajal endal on keelatud puudutatud isikule I läheneda, siis ei

soovi puudutatud isik I füüsiliselt tema läheduses viibida ning seeläbi ei ole ka avaldaja

õiguste tegelik rikkumine võimalik.

34. Avaldaja on viidanud ka sellele, et puudutatud isik I ülesandel on puudutatud isikud II ja

III rikkunud tema õigusi. Seeläbi võib olla avaldaja viidanud sellele, et puudutatud isik I

on kihutanud puudutatud isikuid II ja III õigusvastasele teole VÕS § 1045 lõike 4 mõttes.

Avaldaja on viidanud sellele, et puudutatud isikud II ja III on puudutatud isiku I alluvad.

Selle üle pole olnud vaidlust. Kui kohus peaks tuvastama puudutatud isiku II või III

õigusvastase teo toimepanemise, siis annab kohus täiendavalt hinnangu, kas puudutatud

isik I vastutab nende tegude toimepanemise eest kihutajana (VÕS § 1045 lg 4).

35. Arvestades eeltoodut kogumis ei ole avaldaja nõuded puudutatud isiku I suhtes

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Nõuete lahendamine puudutud isiku II vastu

36. Avaldaja on väitnud, et puudutatud isiku II suhtes on lähenemiskeelu rakendamine

põhjendatud esiteks sellepärast, et puudutatud isik II on avaldanud kriminaalasjas nr xxx

solvavaid ütlusi (dtl 339).

37. Kohus tegi ettepaneku esitada need konkreetsed väited ja muud andmed ning esitada

tõenditena kohtuistungi protokollid. Avaldaja esitas xxx kriminaalasjas nr 1xxx toimunud

istungi protokolli (dtl 492-512). Puudutatud isik II on andnud ütlusi vahemikus 00:05:41

kuni 00:48:18 (dtl 492-502). Kohus tuvastab esitatud tõendilt, et puudutatud isik II on

esitanud väite: Erinevate nende löökide, sest kui ma praegu vaatan see jalaga löömine,

see on väga jõhker, sealt on näha veel milline saapajälg seal on, kriimustused,

tagantjärgi ma tunnen end väga šokis olevat, kuna inimene osutab prostitutsiooni, ma

kardan, et järsku võis tegemist olla HIV-positiivse või muude suguhaigustega (dtl 499).

38. Kohus ei leia, et need ütlused võiksid olla käsitatavad VÕS § 1055 lõike 1 teises lauses

sätestatud õigushüvede rikkumisena. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või

faktiväidete avaldamise või ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud kahju hüvitamist

tuleb nõuda hagimenetluses tuginedes VÕS §-le 1043, § 1045 lõikele 4, §-le 1046 ja §-le

1047. Kui avaldaja eesmärk on edaspidi sarnaste avalduste tegemise keelamine, siis on

kohane õiguskaitsevahend VÕS § 1055 lõike 1 esimene lause. Kohus ei leia, et nendes

ütlustes oleks sisaldunud midagi sellist, millest võiks järeldada kehavigastuse tekitamise,

tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumisega sellist kestvat

kahju tekitamist või ähvardamist, mis võimaldaks VÕS § 1055 lõike 1 teise lause alusel

rakendada lähenemis- või suhtluskeeldu.

39. Teiseks on avaldaja väitel puudutatud isik II saatnud anonüümseid kirju (dtl 339).

Avaldaja poolt on tõendamata väide, et nende kirjade saatja on puudutatud isik II.

Avaldaja ei ole järginud kohtu palvet ja ei ole konkreetselt iga kirja kohta välja toonud,

miks see kiri on solvav ja ähvardav (dtl 322). Samuti on kohus palunud konkreetselt välja

tuua, kuidas on need väidetavalt solvavad kirjad seotud puudutatud isikuga II (dtl 487).

Kohus ei pea ka hagita menetluses ise tõenditest asjaolusid otsima (RKTKo 21.10.2020,

2-17-18305/45, p 17). Kohus ei tuvasta esitatud kuvatõmmistest ja kopeeritud tekstidest

(dtl 374-390, dtl 343-344, dtl 529-531, dtl 541-543 ja dtl 623-632), et ühegi kirja saatja

oleks olnud puudutatud isik II. Avaldaja väitel on sarnased kirjad saadetud ka T T (dtl

528531). Viimane olevat nende sisu põhjal tuvastanud, et saatjaks on puudutatud isik II

(dtl 531). Kohus on avaldajale korduvalt selgitanud (dtl 486 ja dtl 595), et kohus ei saa

teha oletuslikke järeldusi, mis ei põhine ühelgi tõendil (RKTKo 02.10.2018, 2-14-

61496/109, 14.2). Avaldaja ei ole tõenditena esitanud isegi kirju, millest kohus saaks

tuvastada nende solvava ja ähvardava sisu ning saatja (dtl 595). Need tõendid on

kahtlemata avaldaja valduses ja tal on neid võimalik esitada. Tagamaks seda, et vajalik

tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu, viitas kohus

selgelt võimalusele taotleda tõendite kogumist, et oleks võimalik välja selgitada e-kirjade

saatja IP-aadress ja sellega seotud isik (dtl 595-596). Avaldaja ei esitanud tõendite

kogumiseks konkreetset taotlust. Avaldaja esitatud oletused ei saa olla piisavaks ajendiks,

et kohus hakkaks omal algatusel potentsiaalselt asjakohaseid tõendeid koguma, kui

avaldaja ise ei ole pärast selgituste andmist vastavate tõendite kogumist taotlenud.

Kuivõrd puudutatud isikule II omistatav tegu on oletuslik ja tõendamata, siis ei ole

võimalik kohtul ka hinnata, kas puudutatud isiku II tegu vastab VÕS § 1055 lõike 1 teises

lauses sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamise eeldustele.

40. Kolmandaks on avaldaja väitel puudutatud isik II grupeeringu „pedoment“ eestvedaja.

Avaldaja ei ole väite esitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Isegi, kui ühes kirjas on sellele

grupeeringule viidatud, siis ei ole see VÕS § 1055 lõike 1 teise lause alusel

lähenemiskeelu rakendamise otsustamisel kohtu arvates kuidagi relevantne.

41. Neljandaks on avaldaja väitel puudutatud isik II provokatiivselt käitunud ja teinud

avaldajast pilti enne kohtuistungit.

42. Kohus tuvastab, et avaldaja on esitanud foto, kus meesterahvas teeb kohtusaalis foto (dtl

372) ning kohtusaalis viibivast avaldajast on tehtud foto (dtl 373). Samas ei saa olla fotod

olla samal ajal tehtud. Kohus leiab, et kohtusaalis fotode tegemine võib rikkuda avaldaja

õigusi, kuid ei ole õigusvastane ning avaldaja peab seda taluma. Kohus ei korda sellega

seoses põhjendusi ülal punktides 29, 30 ja 33.

43. Avaldaja väited puudutatud isiku II provokatiivsest käitumisest on paljasõnalised. Kohus

märgib varasematele põhjendustele täienduseks, et Euroopa Inimõiguste Kohus on

leidnud, et ajakirjanduslik vabadus hõlmab ka liialdust ja provokatsiooni (EIKo

19983/92, De Haes ja Gijsels vs. Belgia, 24.02.1997). Seega isegi, kui puudutatud isik II

on avaldajat millalgi provotseerinud ning see leiaks ka tõendamist, siis see võib kuuluda

sõnavabaduse esemesse (PS § 45). Kohus arvestab ka sellega, et isegi kui puudutatud isik

II on avalikel kohtuistungitel osalemisega avaldaja arvates teda provotseerinud, siis on

kohtuistungid üldjuhul avalikud (PS § 24) ning puudutatud isikul II on põhiseaduslik

õigus nendel viibida ja kohtuistungit kajastada, kui kohus teda konkreetselt kohtuistungilt

ei kõrvalda.

44. Kohus ei ole avaldaja esitatud tõenditest tuvastanud, et puudutatud isik II oleks toime

pannud VÕS § 1055 lõikes 1 kirjeldatud teo. Arvestades eeltoodut kogumis ei ole

avaldaja nõuded puudutatud isiku II suhtes põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Nõuete lahendamine puudutud isiku III vastu

45. Avaldaja väitel on puudutatud isik III osalenud xxx kriminaalasja xxx istungil, kus ta tegi

avaldajast pilti ning on pärast seda istungit puudutatud isik III koos puudutatud isikuga II

avaldajat jälitanud kohtumajas. Avaldaja eesmärk on 11.09.2025 menetlusdokumendi

kohaselt, et puudutatud isik III lõpetaks avaldaja istungitel käimise ja avaldaja läheduses

viibimise (dtl 525).

46. Kohus ei saa anda avaldajale õiguskaitset osas, milles tema eesmärk on puudutatud isiku

III keelamine avaldajaga seotud kohtuistungitel osaleda. Kohtuistungid on üldjuhul

avalikud (PS § 24) ning puudutatud isikul III on põhiseaduslik õigus nendel viibida kui

kohus teda konkreetselt kohtuistungilt ei kõrvalda. Lisaks on puudutatud isikul III

põhiseaduslik õigus kajastada kohtuistungit, kui kohus ei ole teisiti määranud.

47. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et puudutatud isik III oleks 24.03.2025

avaldajast teinud foto või oleks teda jälitanud. Avaliku kohtuistungi kajastamist,

sealhulgas istungil ja kohtu koridorides viibimist ei saa mitte mingil juhul pidada

õigusvastaseks VÕS § 1046 lõike 2 ja § 1055 lõike 2 mõttes, sealjuures peab avaldaja

avalikust huvist lähtuvalt taluma tema tegevuse kajastamist ajakirjanduses.

48. Kohus ei ole avaldaja esitatud tõenditest tuvastanud, et puudutatud isik III oleks toime

pannud VÕS § 1055 lõikes 1 kirjeldatud teo. Arvestades eeltoodut kogumis ei ole

avaldaja nõuded puudutatud isiku III suhtes põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kokkuvõte

49. Kohus jätab avaldaja avalduse VÕS § 1055 lõike 1 teise lause alusel lähenemis- ja

suhtluskeelu ja muude abinõude rakendamiseks kõigi puudutatud isikute suhtes

rahuldamata.

50. Kuivõrd kohus ei tuvastanud puudutatud isikute II ja III osas õigusvastase teo

toimepanemist, siis ei anna kohus hinnangut puudutatud isiku I kui väidetava kihutaja

(VÕS § 1045 lg 4) vastutusele.

51. Avaldaja esitatud tõenditega, millele ei ole kohus määruses viidanud, jätab kohus TsMS §

238 lõigete 1 ja 5 alusel arvestamata, sest nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaks määramine

52. Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.

53. TsMS § 172 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

54. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

55. Puudutatud isikud on taotlenud menetluskuluna avaldajalt välja mõista lepingulise

esindaja kulud 10 tunni ja 42 minuti eest summas 2104 eurot koos käibemaksuga (dtl

638-640).

Puudutatud isikute kinnitusel on nende panus menetluskulude kandmisel olnud võrdne

(dtl 642).

56. TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele

tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).

57. Puudutatud isikuid on esindanud kaks vandeadvokaati. Mitmele lepingulisele esindajale

tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja

vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Praegusel juhul ei ole puudutatud isikud

menetluskulude nimekirjas mitme esindaja kasutamise vajadust põhjendanud. Kohus saab

mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude

hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja

kasutamine oli vajalik. Riigikohus on selgitanud, et ilma menetluskulude hüvitamist

taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid

arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav

mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024, 2-17-

124505/94, p 16).

58. Puudutatud isikute lepinguliste esindajate töö on seotud esialgse õigussuhte reguleerimise

taotlusele seisukoha koostamise, avaldusele vastuse koostamise ning kohtumäärustega

tutvumisega. Kohus loeb õigusteenuse osutamiseks kulunud aja põhjendatuks ja

vajalikuks, arvestades esindajate kulude suurust tervikuna. Kohtu hinnangul saab

praegusel juhul tunnitasu suurust 160 eurot (käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja

põhjendatuks. Kohus leiab, et sõltumata kahe esindaja osalemisest on esindamisega

seotud kulu tervikuna mõistlik. Kohus leiab seetõttu, et saab ka selgesõnaliste

põhjendusteta kõiki puudutatud isikute menetluskulusid arvestada.

59. Puudutatud isikud on kinnitanud TsMS § 174 lõikest 10 lähtuvalt, et nad ei saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 178 lõiget 8 järgides tuvastab kohus, et

puudutatud isikud ei ole käibemaksukohustuslased ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud avaldajalt väljamõistmisele

käibemaksuga.

60. Kohus määrab puudutatud isikutele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2104 eurot,

millest 701,34 eurot kuulub hüvitamisele puudutatud isikule I, 701,33 eurot kuulub

hüvitamisele puudutatud isikule II ning 701,33 eurot kuulub hüvitamisele puudutatud

isikule III.

61. Vastavalt puudutatud isikute taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

62. Avaldaja ei tasunud avalduse esitamisel riigilõivu, sest kohus oleks võinud alustada

hagita asja ka omal algatusel (TsMS § 139 lg 5 ls 1 ja § 544 lg 1). Sellele vaatamata võib

TsMS § 139 lõike 5 teise lause järgi kohus kohustada avaldajat tasuma riigilõivu

kohtulahendi alusel. Avaldaja on taotlenud TsMS § 544 lõike 1 ja VÕS § 1055 lõike 1

alusel lähenemiskeelu ja muude abinõude rakendamist kolme eraldiseisva isiku suhtes.

Puudutatud isikute ühine osalemine ei ole käesoleva menetluse eelduseks ning

analoogselt hagimenetlusega ei ole puudutatud isikud vältimatud kaaskostjad TsMS § 207

lõike 3 mõttes. Järelikult on tegemist kolme eraldiseisva avaldusega, mida menetleti koos

ühes menetluses. Hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas avalduse esitamisel on

riigilõivuseaduse § 59 lõike 5 järgi riigilõivu suurus 50 eurot. TsMS § 139 lõike 5 teise

lause alusel kohustab kohus avaldajat tasuma riigilõivu 50 eurot iga puudutatud isiku

kohta ehk kokku 150 eurot.

63. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik kohtunik