2-24-124865/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-124865

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A. S. H. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 431,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure

OÜ, registrikood 11542046), asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski, e-post

XXX

Kostja: A. S. H. (isikukood XXX, viimane teadaolev

elukoha aadress XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega A. S. H. suhtes, kuna kostjana ei ole ta kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista välja kostjalt A. S. H. hageja B2 Impact OÜ kasuks AS L ja kostja vahel

31.05.2023 sõlmitud krediitkaardi lepingust tulenev võlg 1 998,98 eurot, intress 132,13

eurot, sissenõutavaks muutnud viivis (perioodi 28.01.2024-12.09.2024 eest) 250,15

eurot ning sissenõudmiskulu hüvitamiseks 50 eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt A. S. H. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitamiseks 350 eurot (riigilõiv).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (350 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 12.09.2024 Harju Maakohtule hagi A. S. H. (kostja) vastu võla

nõudes.

2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist:

AS L ja kostja sõlmisid 31.05.2023 krediitkaardi lepingu, millest tulenevad kohustused on kostja

jätnud täitmata. AS L loovutas nimetatud lepingust tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale, kes

nõuab kostjalt põhivõla 1 998,98 euro, intressi 132,13 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ning

perioodil 28.01.2024 kuni 12.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 250,15 euro tasumist.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis nende

kohase tasumiseni seadusjärgses määras.

3. Harju Maakohus võttis 02.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale

tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 03.03.2025). Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse raames

tuvastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, et varasemas menetluses on võlgniku abikaasa

kinnitanud, et ta ei ela enam võlgnikuga koos ja võlgnik ei ela aadressil XXX. Harju Maakohus

saatis menetlusdokumendid kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile

XXX, rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressidele XXX-i ja XXX, kust need tagastati hoiutähtaja

möödumise tõttu. Kohtule ei ole teada kostja tegelik elukoht. Lisaks hagimaterjalide avalikule

kättetoimetamisele, saatis Harju Maakohus 03.03.2025 menetlusdokumendid tähtsaadetisena kostja

Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile XXX postkasti jätmisega. Kostja ei

ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani hagile vastanud.

2 (2)

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

6. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks AS L ja kostja

vahel 31.05.2023 sõlmitud krediitkaardi lepingust (mille alusel sai kostja kasutada krediiti

limiidiga 2 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb

tarbijakrediidilepingust.

Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust kliendilt endalt,

sisemistest ja välistest andmebaasidest saadud andmete alusel. Krediidiandja kontrollis kliendi

XXX arvelduskontot ning kontrolli järgselt arvestati kliendi poolt taotluse esitamisele eelnenud 6

kuu keskmiseks sissetulekuks kliendi poolt deklareeritud 2 000 eurot. Hagi kohaselt võttis

krediidiandja arvesse ka kliendi arvelduskontol kajastunud kohustused ning need polnud

takistavaks lisakohustuse väljastamisel, kuna koos lisakohustusega jäi kohustuste osakaal

vastutustundliku laenamise piiresse. Krediidiandja tuvastas, et laenusaajal olid finantskohustused

summas kokku 301 eurot (I 200 eurot + H 101 eurot). Krediidiandja kontrollis ka kliendi eelnevat

maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete

registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et

kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees

negatiivset makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine

kliendil puudub.

Konto väljavõttelt nähtub hageja väidetud suuruses kostja sissetulek ning finantskohustused. Konto

väljavõttelt nähtuvad ka muud igakuised kulud (üür, Telia, Elisa) suurusjärgus ca 1200 eurot. Kui

arvestada kostja sissetulekuga 2 000 eurot kuus, arvestada maha finantskohustused 301 eurot ja

muud igakuised kulud ca 1200 eurot, jääb järele ca 500 eurot. Eeltoodu pinnalt ei saa väita, et

kostja ei olnud maksevõimeline. Nimetatud summa ei jäänud ka alla Statistikaameti poolt

avaldatud elatusmiinimumi. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta

esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel

tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepinguga võetud kohustusi täita. Hageja poolt esitatud andmete

põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet.

Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust,

võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja

põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

2. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on

riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist

on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

3. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu täiendavad selgitused

3 (2)

4. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik

4 (2)