Legislator Case Law & Legislation
3-23-1689/42 AI generated

3-23-1689/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-1689/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada X, OÜ Rikensberg, Konkurentsiameti (KonkA) ja AS-i ELVESO (Elveso) „Kaebajate poolt Konkurentsiametile 26.11.2021. a esitatud taotluse alusel algatatud

Legislator headnote

AI generated

3-23-1689/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: a esitatud taotluse alusel algatatud

Keywords

AI generated
surplus-sharing minimum maintenance calculation withdrawal following settlement revaluation reserve anti-subsidy proceeding settlement of dispute decree of schedule of claims
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1689

Haldusasi

X ja OÜ Rikensberg kaebus tühistada

Konkurentsiameti 30.06.2023 otsus nr 9-3/2023-027 ja

kohustada Konkurentsiametit jätkama AS-i ELVESO

suhtes järelevalvemenetlust

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja v.adv Triin Biesinger

Kaebaja OÜ Rikensberg, esindaja Y

Vastustaja Konkurentsiamet, esindajad Marek Piiroja,

Piret Lohu ja Vivika Kruusmägi

Kolmas isik AS ELVESO, esindaja v.adv Aarne

Akerberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Konkurentsiameti apellatsioonkaebus

AS-i ELVESO apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 10.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X, OÜ Rikensberg, Konkurentsiameti (KonkA) ja AS-i ELVESO (Elveso)

vahel 10.10.2025 haldusasjas nr 3-23-1689 sõlmitud kompromiss:

1. „Kaebajate poolt Konkurentsiametile 26.11.2021. a esitatud taotluse alusel algatatud

järelevalvemenetlus AS-i Elveso suhtes jätkub.

2. Kaebajad on Elvesole liitumistaotluse esitanud 28.01.2021. a, kuid tänaseni on

liitumisleping sõlmimata põhjusel, et kaebajad ei ole pidanud Elveso seniseid

liitumistasu pakkumisi põhjendatuks ja seaduslikuks. Järelevalvemenetluse raames

hindab KonkA Elveso poolt kaebajatelt nõutavat Peetri survetõstepumplaga ja Radari

reoveepumplaga seotud liitumistasu põhjendatust ja õigusaktidele vastavust (s.o

järelevalvemenetluse ese). Selguse huvides on välja toodud, et järelevalvemenetlus

jätkub kaebajate 28.01.2021. a esitatud liitumistaotluse alusel ja kaebajad uut

liitumistaotlust esitama ei pea.

3. KonkA teeb uue otsuse hiljemalt 30 päeva jooksul kompromissimääruse jõustumisest.

4. Otsuse tegemisel annab KonkA hinnangu, milles on välja toodud põhimõtted, millest

Elveso peab liitumistasu suuruse arvutamisel ja vastava hinnapakkumise tegemisel

lähtuma. Eeskätt peab KonkA otsuses andma hinnangu järgmiste küsimuste osas:

3-23-1689

i. Millises proportsioonis saab Elveso kaebajatelt liitumistasu kahe vaidlusaluse

pumpla eest nõuda, mis hõlmab hinnangut järgneva osas:

a. arvestades, et nii Peetri STP kui Radari RVP teenindavad ka Elveso varasemaid

kliente, mitte ainult uusi liitujaid, kas ja mis proportsioonis peaksid vaidlusaluste

pumplatega seotud kulusid kandma olemasolevad kliendid ning millise osa uued

liitujad ning kas see kulu võiks (osaliselt) olla kajastatud ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniteenuse hinnas (ÜVVKS § 50 lg 1 p 3).

b. Kuidas rakendada antud juhul Metoodika p-s 3.3 toodud valemit koosmõjus

Metoodika p-ga 2.11, sh millisest EVS standardist tuleb valemis toodud vooluhulkade

arvutamisel lähtuda ning millise proportsiooni mõlema pumpla kuludest saab jätta

kaebajate kanda.

II. Kas ja kuidas peab vee-ettevõtja poolt kaebajatega sõlmitavas lepingus olema

reguleeritud liitumistasu tagastamise mehhanism, kui lisandub veel uusi liitujaid,

arvestades seejuures, et kaebajad ei ole esmased liitujad.

5. Kui KonkA peab järelevalvemenetluse jätkamisel põhjendatuks Elveso poolt

kaebajatele uue hinnapakkumise tegemist, teeb KonkA Elvesole ettekirjutuse, milles

kohustab vee-ettevõtjat lähtuma liitumistasu suuruse kindlaksmääramisel ja

kaebajatele hinnapakkumise tegemisel ettekirjutuses välja toodud põhimõtetest (vt p

4) alap I ja II toodud küsimused).

6. Konkurentsiamet hüvitab ½ kaebaja X kantud menetluskuludest, s.o 6900 eurot.

7. Kompromissi kinnitamisel Tallinna Halduskohtu 06.06.2024. a otsus tühistatakse.“

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 otsus ning lõpetada haldusasja

menetlus.

3. Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus tervikuna.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja OÜ Rikensberg esitasid 26.11.2021 Konkurentsiametile taotluse kontrollida AS-i

ELVESO liitumislepingu projektis esitatud liitumistasu seaduslikkust, leides, et AS ELVESO

nõuab kaebajatelt liitumistasu põhjendamatus suuruses. Konkurentsiamet algatas AS-i

ELVESO suhtes järelevalvemenetluse.

2. Konkurentsiamet jättis 30.06.2023 otsusega nr 9-3/2023-027 AS-ile ELVESO

ettekirjutuse tegemata ja lõpetas järelevalvemenetluse.

3. X ja OÜ Rikensberg esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada

Konkurentsiameti 30.06.2023 otsus ning kohustada Konkurentsiametit jätkama

järelevalvemenetlust ja lahendama kaebajate taotluse AS-ile ELVESO ettekirjutuse

tegemiseks uuesti.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.06.2024 otsusega kaebuse ning mõistis vastustajalt

X kasuks välja 8459,95 eurot menetluskulu katteks.

2(3)

3-23-1689

5. Konkurentsiamet ja AS ELVESO esitasid ringkonnakohtule apellatsioonkaebused,

paludes halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

6. Menetlusosalised esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 10.10.2025 kompromissi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on

õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik (HKMS § 154 lg 2).

8. HKMS § 155 lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui

kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. HKMS § 155 lg-st 3

tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega

alama astme kohtu lahendi.

9. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste 10.10.2025 kompromissi kinnitamata jätmiseks

ei ole põhjust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi

ning kokkulepe on täidetav. Menetlusosalised on allkirjastatud kompromissis kinnitanud, et

nad on teadlikud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest..

10. HKMS § 108 lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi

sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste

kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised leppinud kokku, et X menetluskulud jäävad 6900

euro ulatuses vastustaja kanda. Eelnevast tulenevalt jäävad ülejäänud osas menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

11. Eelneva põhjal ning HKMS § 152 lg 1 p 3 ning § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab

ringkonnakohus menetlusosaliste 10.10.2025 kompromissi, tühistab Tallinna Halduskohtu

06.06.2024 otsuse ja lõpetab haldusasja menetluse.

12. HKMS § 155 lg 5 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega menetlus

lõpetatakse, esitada määruskaebuse Riigikohtule. HKMS § 235 lg 3 järgi esitatakse

määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetlusosalised soovisid

lühendada kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega

kokkuleppel 3 päevale. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on seadusest tuleneva tähtajaga,

mille suhtes HKMS § 69, mis näeb ette kohtu määratud menetlustähtaja lühendamise

võimaluse, ei kohaldu. Kokkuleppe võimaluse näeb küll ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 64, kuid see säte ei ole HKMS § 1 lg-st 3 tulenevalt halduskohtumenetluses

kohaldatav, kuna HKMS 7. peatükis ei viidata TsMS §-le 64. Seega ei saa menetlusosalised

halduskohtumenetluses kokkuleppega määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ja

edasikaebetähtajaks on 15 päeva. Ringkonnakohus leiab, et edasikaebetähtaja lühendamise

näol on tegemist kohtule esitatud menetlusliku avaldusega, mitte kompromissi olemusliku

osaga, milleta poleks seda sõlmitud, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ilma selle

tingimuseta (vt Riigikohtu 12.11.2018 määrus asjas nr 2-15-14253).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)