3-24-3350/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoobril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3350

Haldusasi

F.Y kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja F.Y (sünniaeg XX.XX.XXXX), esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Tallinna Vanglalt F.Y kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot seoses F.Y suhtes Tallinna Vanglas 27. oktoobril

2022 teostatud täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisega.

2. Mõista Tallinna Vanglalt F.Y kasuks välja menetluskulud 311 eurot 90 senti. Jätta

ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses F.Y ja X.X nimed ning F.Y sünniaeg

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12. novembril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

3-24-3350

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.Y (edaspidi kaebaja) on Tallinna Vanglas vahi all viibiva süüdistatava X.X ema.

Külastades Tallinna Vanglas vahi all viibivat poega, otsiti kaebaja Tallinna Vanglas täieliku

lahtiriietumisega läbi 27. oktoobril 2022, 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023.

2. Tallinna Vanglas registreeriti 12. septembril 2024 nr-ga 2-2/24/18462-1 kaebaja

mittevaralise kahju hüvitamise taotlus summas 3000 eurot seoses sellega, et kaebaja leidis, et

täieliku lahtiriietumisega läbiotsimised olid õigusvastased, kuivõrd need polnud tingitud

mingitest erandlikest asjaoludest ega konkreetsest ohuhinnangust, vaid kujutasid endast

vanglas rakendatud tavapärast praktikat (üldreeglit). Kaebaja allutati sellistele läbiotsimistele

ilma asjaolusid kaalumata ning meetme proportsionaalsust ja vajalikkust hindamata.

3. Tallinna Vangla jättis 12. novembri 2024. a vastusega nr 2-2/24/18462-4 kaebaja

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata leides, et ei ole põhjustanud kaebajale mittevaralist

kahju, mis tuleks talle riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras hüvitada. Puuduvad

igasugused tõendid, millest nähtuks, et kaebaja õigusi riivati läbiotsimisega rohkem, kui see

õigustatud oleks olnud. Alates 27. detsembrist 2022 täisealisi külastajaid üldjuhul lahti

riietumisega läbi ei otsita. Läbiotsimise vajaduse võib tingida eelnev info või kui kontrolli

tulemusel (kehaskanneri või teenistuskoera markeering) tekib põhjendatud kahtlus, et isikul

võivad olla kaasas keelatud ained/esemed. Peale praktika muutumist kaebajale teostatud

läbiotsimised olid tingitud sellest, et 29. detsembril 2022 markeeris kehaskänner anomaalia

taotleja keha piirkonnas ning 22. augustil 2023 taotleja käte ja vöö piirkonnas.

4. Tallinna Halduskohus registreeris 11. detsembril 2024 F.Y kaebuse Tallinna Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kaebajale teostatud täieliku lahtiriietumisega

(alasti) läbiotsimistega, mis leidsid aset Tallinna Vanglas 27. oktoobril 2022, 29. detsembril

2022 ja 22. augustil 2023. Kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

5. Kohus võttis 13. detsembril 2024 kaebuse menetlusse.

6. Kaebaja esitas 15. septembril 2025 taotluse vastustajalt menetluskulude 935 eurot 60

senti välja mõistmiseks.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja palub kohtul mõista vastustajalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel seoses tema täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisega.

7.1.

Läbiotsimised tähendasid kaebaja jaoks läbiotsimist toimetanud vastustaja ametnike

korralduste kohast lahtiriietumist (alastuseni), kükitamist, suu avamist jne. Kaebajal puudus

võimalus sellisele toimingule allumisest keelduda, sest sellisel juhul ei oleks teda lubatud

pikaajalisele kokkusaamisele pojaga. Alandavate ja eraelu puutumatust raskelt riivavate

toimingutega, millele inimene allutati korduvalt, põhjustas vastustaja kaebajale mittevaralist

kahju, mis seisneb selliste toimingute talumisega kaasnenud hingelistes üleelamistes. Võõras

keskkonnas võõraste isikute juuresolul lahtiriietumine oli kaebaja jaoks ebameeldiv ja häiriv

ning tekitas talle alandustunnet ja stressi.

2(12)

3-24-3350

7.2.

Vastustajal ei olnud viidatud toimingute teostamise aja seisuga teada ühtegi

konkreetset asjaolu, mis õigustanuks sellisel viisil kaebaja läbi otsimise vajadust.

7.3.

Vastustaja allutas kaebaja läbiotsimistele viisil, mis riivas intensiivselt inimese õigust

nii kehalisele puutumatusele, väärikale kohtlemisele kui ka õigust era- ja perekonnaelu puutu-

matusele. Selline toiming võiks olla põhjendatud juhul, kui esineksid olulised ja erandlikud

kaebaja isikuga seostatavad asjaolud, mis õigustavad tema isiklike õiguste intensiivset riivet.

Antud juhul selliseid asjaolusid ei esinenud. Asjaolusid, mis vastustaja vastutust kahju tekita-

mise eest välistaks või piiraks, kaebaja hinnangul ei esine.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

8.1.

Vanglal tuleb tagada, et kinnipeetavate kätte ei satuks keelatud ained ja esemed, mis

võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda, aga kätkevad endas ohtu ka vanglas viibivate

isikute elule ja tervisele. Seega tuleb vanglal erilist tähelepanu pöörata asjakohastele

järelevalvemeetmetele keelatud ainete ja esemete vanglasse sattumise vältimiseks. Ka kinni-

peetavaga vanglasse vahetult suhtlema tulnud isik peab paratamatult teatud piiranguid taluma,

st lubama enda läbiotsimist.

8.2.

Kokkusaamisele tulles kinnitab kokkusaaja allkirjaga, et on tutvunud kokkusaamise

korraga. Pikaajalisi kokkusaamisi puudutav teave on ka toodud välja Vanglateenistuse

kodulehel (sh kokkusaamisi reguleerivad õigusaktid) ja vangla pääsla stendil. Läbiotsimine

võib küll kujutada endast negatiivset sekkumist isiku põhiõigustesse, kuid see on vajalik

vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Vangla igapäevases praktikas leitakse kambritest ja

üldkasutatavatest ruumidest vanglale ohtlikke esemeid. Kuna vangla on kohustatud vältima

õigusrikkumiste toimepanemist, olles seejuures vastutav rikkumiste tagajärgede eest, peab

vanglale jääma kaalutlusruum, milliseid õiguspäraseid meetmeid selle eesmärgi

saavutamiseks kasutatakse. Vanglas teostatakse pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikule

lahti riietumisega läbiotsimine, näiteks kui seda on näidustanud varasemalt kasutatud vahend

(nt metalliotsija) või isiku käitumine. Alternatiivseteks viisideks lahti riietumisele oleks ainult

kompimine ja teenistuskoer, kuid nende kasutamine ilma lahti riietumiseta ei saavuta sama

tulemust, mis lahti riietumisega läbiotsimine. Üksnes vahetu visuaalse kontrolliga on võimalik

leida kehale kleebitud esemeid või aineid. Vangla praktikas on korduvalt esinenud juhtumeid,

kus kinnipeetavaga vanglasse kokkusaamistele saabuvad isikud üritavad vanglasse toimetada

keelatud esemeid/aineid. Keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamise viiside hulka

kuuluvad ka keelatud ainete sisse toimetamise katsed peidikuteks ümber tehtud esemetes ja

kehaõõnsustes.

8.3.

Üldjuhul pikaajalisele kokkusaamisele tulija õigusrikkumise eest karistatud ei ole,

kuid see ei välista täielikult võimalust, et erinevate mõjutuste tõttu, isik hakkab/proovib

vanglasse keelatud esemeid ja aineid toimetama. Kokkusaaja näol on tegemist kinnipeetavale

lähedase isikuga, kes kinnipeetava tegevusest mõjutatuna võib keelatuid esemeid/aineid

vanglasse tuua.

8.4.

Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda

läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud

teenistuskoera. Eelnimetatud meetmed kätkevad endas eelkõige läbiotsimise tõhustamise

funktsiooni ega ole käsitletavad eraldiseisvalt kui ainuõiged ja lõplikud läbiotsimisviisid.

Keelatud esemete leidmiseks lahtiriietumisega läbiotsimise teostamine on osutunud praktikas

3(12)

3-24-3350

tõhusaimaks viisiks, kuna ühtegi muud meedet kasutades ei ole võimalik täielikult välistada

ohtlike ainete ja esemete sattumist vanglasse. Mitmed vangla julgeolekut ohustavad ained ja

esemed on mittemetallilised (narkootilised ained, ravimid) või siis väga väikesed (nt

mälukaardid). Nt teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, mis tähendab, et

koerale tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud

kriitilist massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kusjuures metalliotsijat võivad

eksitada tavapärased ja lubatud asjad – riiete needid, lukud jms. Kompamise efektiivsus

sõltub muuhulgas riiete materjali omadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist. Samuti ei saa

välistada, et võõra inimese poolt kokkusaaja läbikompamine võib olla hoopis traumeerivam

kui lahtiriietumine. Vanglas kasutatava kehaskänneri tehniline võimekus on piiratud.

Röntgenseadet on võimalik kasutada külastaja riiete läbiotsimiseks aga ainult siis, kui riided

on seljast võetud. Seega alternatiivsetest meetmetest keelatud esemete vanglasse sattumise

vältimiseks ei piisa – alternatiivset meedet saab pidada samaväärseks vaid sel juhul, kui selle

abil oleksid riskid samaväärselt maandatud. Ei ole piisav, et kokkusaamise järgselt otsitakse

kinnipeetav läbi või tehakse narkotest. Vajalik on ennetada ning vältida keelatud ainete

tarbimist kokkusaamise ajal või keelatud ainete või esemete peitmist vangla ruumidesse.

8.5.

Vaidlusalusel ajal kehtinud praktika kohaselt selgitati kaebajale enne lahtiriietumisega

läbiotsimist täpset läbiotsimise protsessi ning kaebajal oli võimalik läbiotsimisest keelduda.

Täielik läbiotsimine toimub eraldatud ruumis, kus on tagatud külastajate privaatsus. Läbi-

otsimise teostab samast soost ametnik. Ametnik võib paluda läbiotsitaval kükitada visuaalseks

kontrolliks. Läbiotsimisel riietutakse üla- ja alakeha eraldi — riided eemaldatakse ülakehalt

ning pannakse selga tagasi ja seejärel alakehalt ning pannakse tagasi. Kokkusaaja täielikult

lahti ei riietu. Kokkusaaja ulatab eemaldatud riided ja esemed läbiotsija kätte kontrolliks.

Toiming on privaatne ja lühiajaline, maksimaalselt 1,5 minutit. Läbiotsimisel väldib ametnik

läbiotsitavaga füüsilist kontakti. Pärast kontrolli tegemist väljub ametnik koheselt läbiotsimise

kabiinist/ruumist ning külastaja riietab end privaatselt.

8.6.

Alates 2022. a läbiotsimiste praktika muudatusest kõiki pikaajaliste kokkusaamiste

külastajaid läbiotsimisele ei suunata, vaid põhjendatud kahtluse alusel suunatakse isik

täiendavale läbiotsimisele, näiteks kui teenistuskoer markeerib isiku. 29. detsembril 2023

suunati kaebaja täiendavale läbiotsimisele, kuna kehaskanner markeeris ülakeha piirkonna, ja

22. augustil 2023, kuna kehaskanner markeeris käte ja vöö piirkondi. Enne 27. detsembril

2022 töökorralduse muudatust suunati kõik pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajad

täielikule läbiotsimisele ehk 27. oktoobril 2022 toimus täielik läbiotsimine. Vanas

vanglahoones, kui tehnilisi vahendeid läbiotsimise tõhustamiseks ei olnud sellises ulatuses, oli

tõenäosus keelatud esemete ja ainete leidmiseks enne kokkusaamist väiksem ning üks

efektiivsemaid läbiotsimise meetmeid oligi täielik läbiotsimine enne kokkusaamist. Uue

vanglahoone kasutusele võtmisega töökorraldust ajapikku muudeti, kuna tehniliste vahendite

kasutusele võtmine ning ka ametnike väljaõpe nende kasutamiseks oli muutunud piisavalt

efektiivseks.

8.7.

Vanglal on keeruline varasemalt mitte vanglat külastanud isikute puhul ette teada või

näha, kas isikul võib olla soov vanglasse keelatud esemeid või aineid tuua. Ilmne on ka, et

isikud, kes on huvitatud keelatud esemete või ainete vangla territooriumile toomisest, sellest

vanglale eelnevalt teada ei anna ning arvestades võistlevaid huvisid, ei pruugi sellest teada

anda ka kaaskinnipeetavad või lähedased, kes võivad olla tegevusest teadlikud. Ka korduvalt

vanglat külastanud isikute puhul ei pruugi läbiotsijal tekkida veendumust, et konkreetse isiku

puhul sellist olukorda tekkida ei saa. Varasema kogemuse põhjal inimesed kas unustavad või

jätavad taskutesse sim-kaarte, mälukaarte, sularaha, välgumihkleid. On olnud olukord, kus on

jäetud mobiiltelefon käekotti. Külastaja läbiotsimisele suunamine ei tähenda, et vangla alati

4(12)

3-24-3350

eeldab, et isikul on tahtlus midagi vangla territooriumile tuua, kuid vajalik on ennetada ka

hajameelsusest külastaja kätte/külge ununenud keelatud esemete või asjade jõudmist vangla

territooriumile. Reaalne on ka olukord, kus vanglasse enne millegi sissetoomist kaardistatakse

ja hinnatakse vangla läbiotsimise protsessi ning vaadeldakse konkreetseid ametnikke ja nende

tegevust, selleks et leida nõrku kohti.

8.8.

Kinnipeetavate pikaajalised kokkusaamised toimuvad vangla territooriumil pideva

järelevalveta privaatsetes ruumides, sh puuduvad kokkusaamise ruumides kaamerad, mis loob

kokkusaajale soodsa võimaluse keelatud ainete/esemete üleandmiseks. Olukorras, kus kinni-

peetav ja kokkusaaja on huvitatud keelatud esemete/ainete vangla territooriumile jõudmisest,

ei ole sisuliselt mingit võimalust, et teave nende vanglasse toimetamise plaanist vanglani

jõuab. Keelatud esemeid või aineid ei pruugi kinnipeetavad lasta proovida vanglasse tuua

üksnes enda tarbeks, vaid ka teistele kinnipeetavatele.

8.9.

Ülekaalukas avalik huvi (korra ja julgeoleku tagamine vanglas) prevaleerib isiku

õiguste (isiku ja eraelu puutumatus) riive üle läbiotsimise läbiviimisel. Kaebaja ei ole esitanud

tõendeid, millest nähtuks, et tema õigust isiku ja eraelu puutumatusele sooviti riivata rohkem,

kui see oleks olnud õigustatud.

8.10.

Ainult kinni peetava isiku läbiotsimine ei taga seda, et külastaja midagi sisse ei too –

on ka juhtumeid, kus pikaajalisel kokkusaamisel viibinud kinnipeetav ei vii külastaja toodud

eset endaga pärast pikaajalist kokkusaamist kambrisse kaasa, vaid eseme korjab prügikastist

üles majandustöid tegev kinnipeetav, kes seejärel esemega kokkulepitult toimetab ja selle

osakonda viib. Eeltoodud teguviis on tingitud asjaolust, et kinnipeetavatele on teada, et

kinnipeetav otsitakse pärast kokkusaamist läbi ja risk vahele jääda on suur. Sel viisil

osakondadest leitud esemete puhul ei ole võimalik ka kokku viia, kes külastajatest

konkreetselt selle eseme tõi.

8.11.

Vangla küsis kaebaja taotluse lahendamisel lisainformatsiooni, et kindlaks teha, kas

ametnikud teostasid läbiotsimist praktikast erinevalt või läbiotsimise protsessi käigus juhtus

midagi ootamatut. Kaebaja ei ole seda välja toonud, vaid viitab, et vanglale on teada

läbiotsimise protsess ja teenistuses olevad isikud. Samuti ei nähtu Tallina Vangla

dokumendihaldusprogrammi kannetest, et kaebaja oleks kokkusaamistele eelnevalt läbi-

otsimistega seonduvalt vanglale mingeid kirjalikke pöördumisi esitanud. Kuna vanglale teada-

olevalt viisid ametnikud toimingu läbi tavapärase praktika kohaselt, ei nähtu õigusriivet.

8.12.

Kaebaja oleks pidanud pöörduma vangla poole taotlusega enda lahtiriietumisega

läbiotsimise vältimiseks. Kui vangla oleks vastava taotluse rahuldamata jätnud, oleks kaebaja

saanud vangla keelduva otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule ja vajadusel taotleda ka

esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna aga kaebaja ei ole esmaseid õiguskaitsevahendeid

kasutanud, siis ei ole ta täitnud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldusi.

8.13.

Kaebajal oli võimalik nõuda läbiotsimise kirjalikku põhjendamist, see nõue tuli esitada

vastustajale kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Vastuses puuduste

kõrvaldamisele märkis kaebaja, et tunnetas hingelisi üleelamisi kohe pärast esimest

läbiotsimist ehk 27. oktoobril 2022. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja, olles tunnetanud

õigusriivet, vangla poole või kohtusse ei pöördunud. Kui kaebaja oleks seda kohe teinud, siis

oleks võimalused asjaolude kindlakstegemiseks võrreldamatult paremad. Eeltoodut ei muuda

see, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt. Taotluse tähtaegne esitamine ei

tähenda seda, et asjaolusid, mida nõude varem esitamise korral oleks võimalik olnud kindlaks

teha, tuleb hinnata kaebaja kasuks. Siiani jätkuvate kokkusaamiste tihedust arvestades võib

5(12)

3-24-3350

järeldada, et vangla toimingud ei ole külastajale liigselt koormavaks osutunud. Puuduvad

igasugused tõendid, millest nähtuks, et kaebaja õigust isiku- ja eraelu puutumatusele riivati

rohkem, kui see õigustatud oleks olnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgnevalt.

10. RVasts § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalik-õiguslikus suhtes esitatud

kahjunõude eeldusteks esiteks, et avaliku võimu kandja tegevus on olnud õigusvastane,

teiseks, et isikule on tekkinud kahju, kolmandaks, et kahju ja õigusvastase tegevuse vahel on

põhjuslik seos, ning viimaseks, et kahju ei olnud võimalik vältida või kõrvaldada.

Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Mittevaraline kahju

hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja

raskust (RVastS § 9 lg 2).

11. VangS § 25 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi

abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja,

lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega.

VangS § 25 lõikes 2 on sätestatud, et pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev koos-

elamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel

võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel

pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse

täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea.

Pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse

vangla sisekorraeeskirjas.

Vangla sisekorraeeskirja (justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72, edaspidi VSKE)

§ 41 lg 1 kohaselt toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil pikaajalise kokku-

saamise ruumides, kus kokkusaajal ning kinnipeetaval on võimalik ilma pideva järelevalveta

suhelda, süüa, pesta ja magada.

12. VangS § 68 lõikest 1 tulenevalt teostavad vanglaametnikud läbiotsimist keelatud

esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 15 lg 2 loetleb kinnipeetavale keelatud ainete ja

esemetena mh sellised, mis ohustavad inimese julgeolekut, võivad ohustada vangla

julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega jne. Seega on

läbiotsimise teostamisel legitiimne eesmärk avastada keelatud aineid ja esemeid, mis võiksid

ohtu seada kas vangla julgeoleku ja korra või ka seal viibivad inimesed, sh kinnipeetavad,

vanglaametnikud ja ka vanglat külastavad isikud. Seejuures tõdeb kohus, et läbiotsimise

eesmärk ei ole üksnes vältida keelatud ainete ja esemete tahtlikku ja planeeritud vanglasse

toomist, kuid välistada ka olukorrad, kus sellised esemed võivad vangla eluosakonda sattuda

seetõttu, et vanglat külastav isik on need unustanud eelnevalt endalt või oma asjade seast

eemaldada. Reeglina ei teata keelatud aineid ja esemeid vanglasse tuua plaanivad isikud oma

6(12)

3-24-3350

plaanist, mistõttu puudub vanglal üldjuhul eelinfo, kes ja millal plaanivad keelatud asju

vanglasse toimetada. Seetõttu tuleb vanglal julgeoleku ja korra tagamiseks kasutusele võtta

meetmed, mis võimaldavad efektiivselt sellised kavatsused nurjata ning avastada keelatud

ained ja esemed enne, kui need vangla eluosakonda satuvad. Kohus nõustub vanglaga selles,

et olukorras, kus keelatud ained ja esemed on juba eluosakonda sattunud, võib olla keeruline

tagantjärele tuvastada, kes, millal ja kuidas need sinna tõi. Ka võib sellisel juhul avastamise

hetkel olla juba kaasnenud arvestatav kahju (nt kinnipeetav on tarvitanud keelatud aineid).

13. Vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud

ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse

ametnik (VangS § 68 lg 3). Läbiotsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega (VangS § 68 lg 4).

Läbiotsimise täpsem kord on kehtestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusega nr 44

„Järelevalve korraldus vanglas“. Kehtiva korra kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus

koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik (§ 31

lg 1). Enne läbiotsimist selgitatakse isikule, milliseid esemeid ja aineid ei ole lubatud

vanglasse sisenemisel kaasa võtta. Isikule tehakse ettepanek jätta need esemed ja ained,

millega ei ole lubatud vanglasse siseneda, vanglas viibimise ajaks hoiule (§ 31 lg 3).

Vanglateenistuse ametnik peab kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, keda on

õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete

ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust, ja meetme valikul

peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (§ 31 lg 31). Isikul ei lubata vanglasse siseneda

keelatud esemete ja ainetega või kui isik keeldub läbiotsimisest (§ 31 lg 4). Läbiotsimise

tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat

seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (§ 31 lg

5).

Kuni 25. novembrini 2022 kehtinud määruse nr 44 redaktsiooni § 31 lg 3 oli napisõnalisem –

selle kohaselt üksnes selgitati enne läbiotsimist isikule, millised asjad on talle vanglas

keelatud. § 31 lg 31 lisati määrusesse alles kõnealuse muudatusega, st pärast esimest

vaidlusalust läbiotsimist. Muudatuse eelnõu seletuskirja1 kohaselt rõhutatakse sellega, et

läbiotsimise viisi valikul tuleb vanglaametnikul lähtuda läbiotsimise eesmärgist (lk 1).

Seletuskirjas on märgitud, et praktikas juba lähtutakse ja toimitakse määruse muudatustes

kirjeldatud viisil (lk 10).

Ka VangS § 27 lõikes 1 on sätestatud vanglateenistuse ametniku õigus kinnipeetavaga

kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Läbiotsimise viib läbi külastajaga

samast soost vanglateenistuse ametnik.

VSKE § 37 lg 2 ja § 40 täpsustavad veelgi, et kokkusaaja otsitakse läbi enne kokkusaamist ja

põhjendatud vajaduse korral pärast kokkusaamist.

14. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal õiguslik alus kokkusaaja läbiotsimiseks enne nii

lühiajalist kui ka pikaajalist kokkusaamist. Veelgi enam, VSKE § 37 lg 2 sätestab vastava

kohustuse. Seega otsitakse kokkusaaja alati enne pikaajalisele kokkusaamisele lubamist läbi

ning vanglaametnikul puudub kaalutlusõigus, kas kokkusaajat läbi otsida või mitte. Seejuures

peab läbiotsijaks olema kokkusaajaga samast soost isik ning läbiotsimist tuleb teostada

inimväärikust säästvalt ja rakendada tuleb proportsionaalseid abinõusid. Seega võivad erineda

1 Kättesaadav https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/837a89cc-6f0b-4cb6-9842-3b8145753d7d?

activity=1#lN3vW08x.

7(12)

3-24-3350

läbiotsimise viis ja vahendid. Kohus nõustub vanglaga, et läbiotsimise vahendid peaksid

olema efektiivsed selle eesmärgi saavutamiseks. Samas tuleb silmas pidada, et läbiotsimise

viisi ja vahendite valikul lähtutakse konkreetsest olukorrast ja isikust tulenevatest

kaalutlustest ning et läbiotsimine ei põhjustaks vanglasse kokkusaamisele saabuvale isikule

ülemäärast riivet tema inimväärikusele ning kehalisele privaatsusele.

Vangla on viidanud võimalikele läbiotsimise vahenditele, mh kompimine, metallidetektor,

teenistuskoer ning kehaskänner. Määruse nr 44 § 31 lõike 5 kohaselt võivad nimetatud

vahendid tõhustada läbiotsimist, kuid tegemist ei ole eraldi iseseisvate läbiotsimise viisidega.

Vangla on osutanud asjaolule, et kompimise teel ei ole võimalik leida väga väikeseid esemeid

või kehaõõnsustesse peidetud esemeid. Metallidetektor ei leia esemeid, mis ei ole metallist

või millel on väga väike metallisisaldus, ka teatud lubatud esemed võivad seda eksitada

(lukud, needid jmt). Teenistuskoer leiab ainult teatud aineid, mille avastamiseks on teda

treenitud ning tundmatud ained jäävad seega leidmata. Kehaskänner võimaldab teostada

läbiotsimist pindmiselt, samas kehaõõnsustesse peidetud esemeid selle abil ei näe. Kohus

nõustub, et vaatamata eeltoodud vahendite võimekusele võivad siiski mõned keelatud ained ja

esemed jääda avastamata seetõttu, et need on väga väikesed, neid ei suuda tuvastada

eelviidatud skännerid ja detektorid või need on peidetud kehaõõnsustesse. Lahtiriietumisega

läbiotsimine (sh koos palvega kükitada) võimaldab läbiotsijal visuaalselt kogu kehapinna

ulatuses kontrollida, et kokkusaaja kehale (mh riietele) või selle õnarustesse/õõnsustesse ei

ole keelatud esemeid peidetud. Teisalt ei ole ka lahtiriietumisega läbiotsimisel

sajaprotsendiliselt tagatud, et absoluutselt kõik keelatud ained ja esemed leitakse. Kuigi

põhjalikum ja invasiivsem kontroll võimaldab suurema tõenäosusega peidetud esemeid

avastada, tuleb arvestada, et selline läbiotsimine riivab intensiivselt kokkusaaja põhiõigusi.

15. Kaebaja suunati lahtiriietumisega läbiotsimisele 27. oktoobril 2022, 29. detsembril

2022 ja 22. augustil 2023.

15.1.

Vangla selgituste kohaselt suunati enne 27. detsembri 2022 töökorralduse muudatust

kõik pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajad täielikule läbiotsimisele, nii ka 27.

oktoobril 2022.

Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida. Valik alasti läbi-

otsimiseks peab põhinema konkreetse külastajaga seotud ohuhinnangul. See saab põhineda

näiteks külalise varasemal käitumisel, vanglale eelnevalt teadaoleval infol ja/või vanglas

külastuse eel või selle ajal ilmnenud asjaoludel. Külastajaga seotud ohu kohta on vanglal

keerulisem teavet koguda ja prognoosotsust teha kui hinnata kinnipeetavatega seotud riske,

kelle kohta vanglal on rohkem teavet ja kogemusi. Samas kohustavad VangS § 24 lg 11 ja §

25 lg 11 hindama kokkusaamise loa andmisel riske, sh nt kokkusaaja mainet. Sama teave võib

olla muu hulgas aluseks valiku tegemisel eesootava läbiotsimise viisi ja üksikasjade kohta.

Vanglateenistuse ametnik saab küsitleda kokkusaamisele tulijat, selgitada, et alasti

läbiotsimine on üks võimalus, jälgida isiku käitumist, vastuseid, kehakeelt ja oma kogemuse

pinnalt hinnata riski, et kokkusaajal võib olla kehale või selle õõnsustesse peidetud keelatud

esemeid või aineid (Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2024. a otsus asjas nr 3-23-51, p

11).

Tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest ei ole lubatud rutiinne täiskontroll kõikide külasta-

jate puhul ja otsustamine peab toimuma vanglaametniku kaalutlusõiguse alusel

juhtumipõhiselt (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-23-51, p 14). Seejuures on see

8(12)

3-24-3350

Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht võetud olukorra kohta, mis esines enne 2022. a

novembris tehtud määruse nr 44 muudatust, millega proportsionaalsuse põhimõtte

arvestamine sõnaselgelt määrusesse lisati.

Kohtule ei nähtu vangla poolt esitatud selgitustest, et kaebaja puhul oleks 27. oktoobril 2022

esinenud erilisi või tavapäratuid asjaolusid, mis oleksid andnud aluse kahtlustada, et ta võib

keelatud esemeid või aineid vanglasse toimetada. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks 27.

oktoobril 2022 pikaajalisele kokkusaamisele eelneva läbiotsimise viisi valikul kaalunud

kaebaja isikust tulenevaid või temaga seotud asjaolusid. Vangla on üksnes nentinud, et

varasema praktika kohaselt suunati kõik pikaajalisele kokkusaamisele saabuvad külastajad

lahtiriietumisega läbiotsimisele. Seega ei ole vangla rakendanud kaalutlusõigust ega lähtunud

proportsionaalsuse põhimõttest, otsides kaebaja 27. oktoobril 2022 lahtiriietumisega läbi.

Kuigi seadus ei sätesta, mil viisil tuleb läbiotsimist teostada, ei saa alasti läbiotsimist kui

ulatuslikku riivet inimese privaatsfääri rakendada rutiinselt ja selle vajalikkust kaalumata.

Vangla ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis viitaks, et kaebajat võis põhjendatult

kahtlustada keelatud ainete või esemete vanglasse toimetamises. Nii ei ole näiteks teada, et

kaebaja oleks varem toimetanud (või üritanud toimetada) vanglasse keelatud esemeid, samuti

ei ole vangla esitanud andmeid, et kinni peetava isiku, kellega kaebaja kohtus, juurest oleks

(kaebajaga kokkusaamise järgselt) leitud keelatud aineid või esemeid. Samuti ei nähtu, et

kaebaja käitumine või muud läbiotsimist tõhustavad vahendid oleksid indikeerinud vajaduse

täiendavaks ja põhjalikumaks kontrolliks.

15.2.

Kohtu hinnangul ei ole rutiinse täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise praktika

õigustamiseks piisav ka vangla väide, et vanas vanglahoones ei olnud praegusel hetkel saada-

olevaid tehnilisi vahendeid ja võimekust läbiotsimise tõhustamiseks. Ka juhul, kui

läbiotsimist tõhustavaid vahendeid ja võimalusi oli vanas vanglahoones piiratumalt, ei muuda

see asjaolu, et niivõrd intensiivse põhiõiguste riive, kui seda tingib kokkusaaja täieliku

lahtiriietumisega läbiotsimine, õigustamiseks peaksid esinema konkreetsel juhul võimalikule

keelatud asjade peitmise kahtlusele viitavad asjaolud. Samuti on keelatud ainete ja esemete

vanglasse toimetamise riski võimalik maandada muude meetmetega, näiteks otsides pärast

kokkusaamist läbi kokkusaamisel viibinud kinnipeetava. Vältimaks riski, et kokkusaamisel

viibinud kinnipeetav jätab keelatud ained või esemed eluosakonda toimetamiseks mõnele

majandustöid tegevale kinnipeetavale, on võimalik selliste ruumide koristamisel või sinna

toidu viimisel rakendada usaldusväärsemaid kinnipeetavaid või vajadusel ka koristajaid, kes

ei ole kinnipeetavad.

15.3.

Kuivõrd kohtule ei nähtu, et vangla oleks 27. oktoobril 2022 kaebaja täieliku lahti-

riietumisega läbiotsimisele eelnevalt kaalunud kõnealuse läbiotsimise viisi vajalikkust ja

proportsionaalsust, vaid kaebaja suhtes rakendati täieliku lahtiriietumisega läbiotsimist

rutiinse toiminguna, oli tema läbiotsimine täieliku lahtiriietumisega õigusvastane.

15.4.

Vangla selgituste kohaselt suunati kaebaja 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023

täiendavale (lahtiriietumisega) kontrollile, kuivõrd selle vajaduse tingis kehaskänneri poolt

tuvastatud anomaalia. Tegemist oli nn uue praktika rakendamisega, kus kõiki pikaajalisele

kokkusaamisele saabunud külastajaid täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisele ei suunatud,

vaid sellise täiendava kontrolli peavad läbima üksnes need külastajad, kelle puhul muud

läbiotsimise vahendid (nt kehaskänner või teenistuskoer) tuvastavad mingi kõrvalekalde. 29.

detsembril 2022 suunati kaebaja täiendavale läbiotsimisele, kuna kehaskanner markeeris

9(12)

3-24-3350

ülakeha piirkonna, ja 22. augustil 2023 suunati kaebaja täiendavale läbiotsimisele, kuna

kehaskanner markeeris käte ja vöö piirkondi (digitoimiku leheküljed (dtl) 10-11 ja 40).

15.5.

Kohtu hinnangul rakendas vangla õiguspäraselt kaalutlusõigust läbiotsimise viisi ja

vahendite valikul, kui suunas kaebaja esmalt tema põhiõigusi vähem riivava läbiotsimise

meetme juurde. Olukorras, kus kehaskänner tuvastas kaebaja keha ning käte ja vöö piirkonnas

anomaaliad, võis vanglaametnikul tekkida põhjendatud kahtlus, et kõnealustes piirkondades

võib olla peidetud keelatud aineid või esemeid. Sellisel juhul on õigustatud selline kahtlus

kõrvaldada, kasutades täiendavaid läbiotsimise meetmeid ja vahendeid. Juhul kui läbiotsimist

tõhustavate vahendite abil ei õnnestu keelatud ainete või esemete peitmise kahtlust

kõrvaldada, on vangla julgeoleku ja korra tagamise kaalutlusel põhjendatud kasutada

täiendavalt ka lahtiriietumisega läbiotsimist. 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023 otsustas

vangla juhtumipõhiselt, tuginedes kehaskänneri vastavale markeeringule, et kaebaja

lahtiriietumisega läbiotsimine on vajalik ja põhjendatud. Seega ei saa väita, et vangla oleks

nimetatud kuupäevadel rakendanud lahtiriietumisega läbiotsimist suva alusel või konkreetse

juhtumi erilisi asjaolusid arvestamata.

16. Kaebaja ei ole ka välja toonud ning kohtule ei nähtu esitatud tõenditest ja seisu-

kohtadest, et 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023 toimunud läbiotsimistel oleks vangla-

ametnikud läbiotsimise protseduuri teostanud mingil moel tavapäratult või kaebaja suhtes

lugupidamatult. Vangla on selgitanud, et läbiotsimisele eelnevalt selgitatakse kokkusaajale

läbiotsimise protseduuri (sh õigust läbiotsimisest keelduda), läbiotsimist teostatakse

privaatses ruumis ning läbiotsijaks on kokkusaajaga samast soost ametnik, kokkusaaja üla- ja

alakeha lahti riietumine toimub eraldi (st ei ole täielikku alastust), füüsilist kontakti läbiotsija

ja kokkusaaja vahel ei ole, läbiotsimise protsess kestab mõne minuti ning pärast kontrolli saab

inimene privaatselt riietuda. Kaebaja ei ole ühelgi juhul viidanud, et lahtiriietumisega

läbiotsimisel oleks rikutud selle protseduuri reegleid.

17. Kuigi vanglat külastava inimese jaoks võib selline protseduur olla ebamugav ning

üsna märkimisväärselt tema privaatsfääri tungida, peab vanglat külastav inimene samas

arvestama, et vangla julgeoleku kaalutlustel tuleb seal viibides taluda mitmeid piiranguid

võrreldes väljaspool vanglat kehtivate normide ja reeglitega. Kohtu hinnangul tuleb silmas

pidada ka pikaajalise kokkusaamise tingimusi – kinnipeetav ja kokkusaaja on privaatses

järelevalveta ruumis, kus puuduvad kaamerad. Kohus nõustub vanglaga selles, et tegemist on

võrdlemisi soodsate tingimustega keelatud ainete või esemete üleandmiseks, kui need

õnnestub kokkusaamise ruumidesse toimetada. Seetõttu on konkreetsel juhul esineva

põhjendatud kahtluse korral ka õigustatud rakendada kokkusaaja põhiõigusi enam riivavaid

meetmeid, sh lahtiriietumisega läbiotsimist. Seejuures tuleb kokkusaajale tagada

lahtiriietumisega läbiotsimisel tema õiguste võimalikult vähene riivamine. Kuigi

vanglaametniku kui võõra inimese ees lahtiriietumine toob tõenäoliselt igal juhul kaasa

ebamugavustunde, on vastustaja kirjeldatud täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise protseduur

kohtu hinnangul võimalikult ulatuslikult kokkusaaja privaatsust tagav ning inimväärikust

säästev.

18. Kokkuvõtlikult tuvastab kohus 27. oktoobril 2022 toimunud täieliku lahtiriietumisega

läbiotsimise õigusvastasuse, samas kui 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023 toimunud

täieliku lahtiriietumisega läbiotsimised olid teostatud õiguspäraselt. Kuivõrd RVastS § 7 lg 1

alusel esitatud kahjunõude üheks eelduseks on avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus,

analüüsib kohus järgnevalt muude kahjunõude eelduste täitmist üksnes 27. oktoobril 2022

toimunud täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise osas.

10(12)

3-24-3350

19. Täieliku lahtiriietumisega õigusvastane läbiotsimine rikkus kaebaja eraelu RVastS § 9

lg 1 mõttes ja tekitas talle mittevaralist kahju. Võib eeldada, et olukord, kus kaebaja pidi

vanglaametniku ees lahti riietuma, oli kaebaja jaoks ebameeldiv ja häiriv ning tekitas talle

alandustunnet ja stressi. Seega on täidetud kahjunõude eeldus, mille kohaselt on kaebajal

tekkinud mittevaraline kahju.

20. Kui vastustaja poleks kaebajat 27. oktoobril 2022 vaidlusalusel viisil läbi otsinud,

poleks kaebaja pidanud kannatama hingelist valu ja kannatusi. Seega on vastustaja

õigusvastase tegevuse ja kahju vahel olemas põhjuslik seos.

21. Kohus ei nõustu vanglaga, et kaebaja oleks pidanud kahjunõude esitamisele eelnevalt

pöörduma vangla poole taotlusega mitte kohaldada täieliku lahtiriietumisega läbiotsimist või

et kaebaja oleks pidanud vastava taotluse rahuldamata jätmise korral pöörduma esmalt

kaebusega halduskohtusse või ka taotlema esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus märgib

esmalt, et VSKE § 37 lg 4 kohaselt oleks läbiotsimisest keeldumine tähendanud

kokkusaamisele mitte lubamist. Seega oleks kaebaja olnud valiku ees, kas loobuda pojaga

kohtumisest ning oodata võimaliku taotluse lahendamist või isegi vastavat lahendit

kohtumenetluses või kannatada ära läbiotsimine vangla poolt soovitud viisil. Pikaajaline

kokkusaamine on kinnipeetava ja tema pereliikmete pereelu seisukohast äärmiselt oluline

sündmus ning inimlikult on mõistetav, et selle sündmuse ära jäämise hirmus kannatab

külastaja õigusvastase läbiotsimise ära. See ei anna aga alust eitada kahju tekkimist ega

välista selle hüvitamist.

22. Kuivõrd 27. oktoobril 2022 kaebaja suhtes teostatud täieliku lahtiriietumisega

läbiotsimine oli õigusvastane, selle tagajärjel tekkis kaebajale mittevaraline kahju, rikkumise

ja kahju vahel on põhjuslik seos ning kaebaja ei saanud kahju tekkimist vältida või

kõrvaldada, peab kohus põhjendatuks kahju hüvitamise kaebus rahuldada osaliselt, 27.

oktoobril 2022 toimunud läbiotsimist puudutavas osas. Kuivõrd kohus leidis, et 29. detsembril

2022 ja 22. augustil 2023 toimunud läbiotsimised olid teostatud õiguspäraselt, jääb kaebus

vastavaid läbiotsimise episoode hõlmavas osas rahuldamata.

23. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Hüvitise suuruse

üle otsustamine on kohtu hinnanguline otsus, mis tuleb langetada kõiki asjaolusid kogumis

arvestades.

23.1.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on mõistnud kinnipeetava suhtes teostatud rutiinse

põhjendusteta lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamise eest kaebajale mittevaralise kahju

hüvitise 15 000 eurot vähemalt 40 korral toimunud läbiotsimise episoodi eest (EIK otsus asjas

Tatič vs Slovakkia (8280/23)), 20 000 eurot kinnipeetava täieliku lahtiriietumisega läbi-

otsimiste rutiinse teostamise eest umbes 1500 korral (EIK otsus asjas Adamčo vs Slovakkia

(55792/20)). Ka EIK asjas Bojar vs Poola (11148/18) mõistis kohus kinnipeetava kasuks välja

kahjuhüvitise 4000 eurot vähemalt viiel korral toimunud põhjendamatu lahtiriietumisega

läbiotsimise teostamise eest. Asjas Wainwright vs Ühendkuningriik (12350/04) mõistis EIK

kinnipeetavat vanglas külastanud lähedastele ühekordse lahtiriietumisega läbiotsimise eest

hüvitise 3000 eurot, võttes seejuures arvesse, et järgitud ei olnud läbiotsimise reegleid, mille

eesmärk on läbiotsitavate privaatsuse võimalikult vähene riive.

23.2.

Eesti kohtupraktikas on alasti läbiotsimisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudeid

lahendatud mitme jõustunud kohtuotsusega. Näiteks haldusasjas nr 3-21-2616 mõisteti

Tallinna Vanglalt kinnipeetava alaealisele tütrele viie alasti läbiotsimise talumise eest välja

mittevaralise kahju hüvitis 3500 eurot. Asjas nr 3-19-549 mõisteti Tallinna Vanglalt

11(12)

3-24-3350

kinnipeetavale sunniviisilise kehaõõnsuste läbiotsimise eest hüvitiseks 1600 eurot.

Haldusasjas nr 3-24-75 mõisteti Tallinna Vanglalt külastajale 13 alasti läbiotsimise talumise

eest välja mittevaralise kahju hüvitis 1200 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hüvitise

suuruse määramisel Eesti kohtupraktikast sarnastes asjades, mis ei erine märkimisväärselt

eeltoodud EIK lahenditest läbiotsimist puudutavates asjades.

23.3.

Arvestades, et kaebaja on täiskasvanu, õigusvastane läbiotsimine esines ühel korral

ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis viitaks, et 27. oktoobril 2022 toimunud läbiotsimine

oleks toimunud kaebaja põhiõigusi eriliselt rikkudes või tavapäraseid protseduurireegleid

eirates, peab kohus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks piisavaks 300 euro suurust

hüvitist.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).

24.1.

Kuivõrd kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude kolme täieliku lahtiriietumisega

toimunud läbiotsimise episoodi kohta ning kohus tuvastas neist ühel juhul läbiotsimise

õigusvastasuse ning rahuldas kahju hüvitamise kaebuse vastava episoodi osas, tuleb ka

menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

24.2.

Kaebaja esitas taotluse menetluskulude 935 eurot 60 senti vastustajalt välja

mõistmiseks, millest tasutud riigilõiv moodustab 350 eurot ning õigusabikulud 585 eurot 60

senti (sh käibemaks 105 eurot 60 senti). Lepingulise esindaja tasu hõlmab kohtumenetluses

esindaja poolt tehtud tööd kokku 3 h ulatuses (kaebuse koostamine ja esitamine

halduskohtule), mis kliendilepingu kohaselt tasustati tunnitasu alusel, tasumääraga 160 eurot

pluss käibemaks. Kohtu hinnangul on loetletud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud

(HKMS § 109 lg 6) ning arvestades osaliselt rahuldatud kaebuse proportsioone peab kohus

põhjendatuks vastustajalt mõista välja kaebaja menetluskulud 311 eurot 90 senti.

24.3.

Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlus-

osaliste menetluskulud nende endi kanda osas, milles kaebus jäi rahuldamata (HKMS § 109 lg

1 neljas lause).

25. HKMS § 175 lg-st 3 lähtudes asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja ja

tema poja nimed ning kaebaja sünniaja tähemärkidega.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

12(12)