3-25-3185/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3185

Määruse kuupäev

10. oktoober 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

MR kaebus Vinni valla kohustamiseks viia läbi riikliku

järelevalve menetlus Vinni vallas Kantkülas xxx

kinnisasjale püstitatud hoone osas ning tegevusetuse või

viivituse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: MR

Vastustaja: Vinni vald

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Tagastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

tasutud riigilõiv 20 eurot. Kui kaebaja ei teata enne

määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu

isikule ja kontole, millelt see tasuti.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

6. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1. Kaebaja MR esitas 26.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Selles on vaidluse esemena

märgitud Vinni vallas Kantkülas asuv xxx kinnisasi, katastritunnus xxx. Kaebuses on

vastustajana märgitud Vinni Vallavalitsus ja kolmanda isikuna xxx kinnisasja omanik MV.

Kaebuse nõuded on sõnastatud järgmiselt:

- kohustada Vinni Vallavalitsust alustama ehitusjärelevalve menetlust ja andma ettekirjutus

hoone seadustamiseks või vastavusse viimiseks;

- kohustada vastustajat tagama, et hoonet ei kasutataks elamuna enne kasutusloa

väljastamist;

- tuvastada vastustaja õigusvastane viivitus / tegevusetus kaebaja teavituste pöördumiste

pinnalt ning tunnistada vastustajale tulenev kohustus reageerida ja menetleda.

Kaebuse kohaselt paikneb kinnisasjal mesindushoone (ehitisregistri kood xxx). Hoonet on

ümber ehitatud ning selle kasutus ei vasta ehitisregistri andmetele. Ehitisregistri järgi on

hoone ehitisealune pind 60 m2, eluruumide pind 0 m2. Tegelikult on hoone pindala ca 130 m2

ning hoonet kasutatakse elamuna. Kaebaja on palunud kinnisasja omanikul rikkumise

lõpetada, see ei ole tulemust andnud. Vinni Vallavalitsusel on kohustus teostada järelevalvet.

Puudub info, et vastustaja oleks algatanud menetluse või teinud haldusakti rikkumise

lõpetamiseks. Ehitise õigusvastane kasutus ohustab naabruskonna õiguskindlust. Jätkuv

õigusvastane kasutus süvendab rikkumist.

Kaebaja põhjendas oma kaebeõigust järgmiselt. Kaitstavaks õigushüveks on õigus turvalisele

ja nõuetekohasele elukeskkonnale, ehitusohutuse tagamise ootus, naabrusõigussuhted. Need

on vahetult mõjutatud ebaseadusliku ehitise funktsiooni ja mahu tõttu (s.h tule- ja

terviseohutus, reovesi, koormus). Kaebaja ei taotle avalikes huvides üldkontrolli, vaid

konkreetse rikkumise kõrvaldamist, mis mõjutab elukeskkonda ja õigusi.

Vastuseks kohtumäärusele selgitas kaebaja täiendavalt, et kaebus on esitatud tema enda

subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole Kantküla elanik või vahetu naaber ning ei viibi

xxx kinnisasja vahetus läheduses regulaarselt. Kaebajal on perekondlik side hoone omanikuga

ning ta on aeg-ajalt objektil ja selle ümbruses viibinud. Kaebaja on hariduselt ehitustehnik /

insener, tema vaatlused on tehtud lähtudes erialasest pädevusest ja kaebajal on arusaam

ehitus- ja kasutusloata elamuna kasutamise tule- ja terviseohutuse riskidest. Need mõjutavad

kaebajat tema aeg-ajalt toimuva kohalviibimise ja perekondliku sideme tõttu. Kaebus ei ole

esitatud avalike huvide kaitseks.

Vastustaja tegevusetuse / viivituse all pidas kaebaja silmas ehitusjärelevalve puudulikkust

pikema aja jooksul. Kaebaja ei ole esitanud konkreetset kirjalikku kaebust, millele vastustaja

oleks saanud vastata. Kaebaja nõue tuvastada õigusvastane viivitus / tegevusetus seoses

ehitusjärelevalve algatamata jätmisega ja ettekirjutuste tegemata jätmisega ei tugine

varasemale vastamata jäetud kirjale, vaid ehitusseadustikust tulenevale kohustusele teostada

järelevalvet.

2. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse kohustada vastustajat peatama

hoone elamuna kasutamine ning keelata ehitise mahtu või funktsiooni edasi suurendavad tööd

järelevalvemenetluse tulemuse selgumiseni, s.h uute kommunikatsioonide rajamine laiemas

mahus.

Kaebaja põhjendas, et ilma ajutiste abinõudeta muutub hilisema ettekirjutuse täitmine oluliselt

raskemaks või kulukamaks (on tekkinud püsielamine ilma kasutusloata, uued ühendused /

investeeringud). Taotletud abinõud on status quo säilitavad ja proportsionaalsed.

Kohtu seisukoht

3. Kaebaja on esitanud kaebuses järgmised nõuded:

- kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) ehitusjärelevalve tegemiseks. Kaebaja taotleb, et

kohaldatavateks meetmeteks on ettekirjutus hoone ümberehituse seadustamiseks ning

hoone elamuna kasutamise keelamine kuni kasutusloa andmiseni. Selle nõudega on

hõlmatud kaebaja taotlus teha kindlaks vastustaja kohustus teha ehitusjärelevalvet;

- tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) vastustaja õigusvastase viivituse või

tegevusetuse kindlakstegemiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1 alusel on vastustajaks kohaliku

omavalitsuse üksus ehk Vinni vald.

4. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus.

HKMS § 44 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma

õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib

isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

Praeguse kohtuasja asjaoludel ei esine õigusnorme, mis annaksid kaebajale õiguse esitada

kaebus teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Kaebaja tõi kaebuses välja, et kaebus ei

ole esitatud avaliku huvi kaitseks.

5. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et xxx kinnisasjal paikneva hoone ümberehitamine või

selle osas ehitusjärelevalve tegemine saab riivata kaebajale kuuluvaid subjektiivseid õigusi.

Kaebajale ei kuulu kinnisasju xxx kinnisasja naabruses ning kaebaja ei ela Kantkülas. Kohtu

hinnangul ei mõjuta vaidlusalune tegevus xxx kinnisasjal kaebaja õigusi, näiteks

omandiõigust, tervist või elukeskkonda, millega kaebajal on oluline puutumus.

Kaebeõiguse jaatamiseks ei ole piisav asjaolu, et xxx kinnisasja omanik on kaebaja sugulane

ning kaebaja aeg-ajalt viibib kinnisasjal. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust esitada nõudeid

kinnisasja suhtes, millel ta aeg-ajalt viibib külalisena.

6. Nõue, et esinema peab kaebaja õiguste riive, kehtib ka juhul, kui nõue on esitatud riikliku

järelevalve tegemiseks. Ehitusseadustiku § 130 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt teostab kohaliku

omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet muuhulgas kontrollides ehitamise teatise või

ehitusloa ning kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele

vastavust.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isikul, kelle

õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan

otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle

kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu

otsus asjas 3-18-1442, p 16). Kaebaja ei ole määruse punktis 5 toodud põhjendusel isik, kelle

õigusi võib kolmanda isiku tegevus rikkuda.

7. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud kaebuse avalikes huvides. Kaebaja soovib maksma

panna ehitusõiguse norme, nimetab oma pöördumist kinnisasja omaniku poole ettekirjutuseks

ning peab oluliseks, et kinnisasja omanik tema ettekirjutust ei täitnud.

Kaebajal on soovi korral võimalus teavitada vastustajat, et kaebaja hinnangul on xxx

kinnisasjal paiknev hoone ümber ehitatud ja kasutusele võetud õigusvastaselt. Kuidas sellele

teatele reageerida, seda otsustab vastustaja ning kaebajal puudub õigus selle kohta nõuete

esitamiseks.

8. Määruse punktis 4-7 toodu kehtib nii kohustamis- kui ka tuvastamisnõude kohta.

Tuvastamisnõude puhul kuulub täiendavalt kohaldamisele HKMS § 45 lg 2. See sätestab, et

tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Kui kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude, siis puudub tal

õigus esitada sama eesmärgi saavutamisele suunatud tuvastamisnõuet.

9. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei lahenda

kohus muid menetluslikke küsimusi (näiteks kolmanda isiku kaasamine, kaebuse tähtaegsus).

10. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna

taotlus on puudustega ja seda ei ole võimalik puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta.

Kui kaebajal puudub kaebeõigus, siis ilmselgelt puudub tal ka esialgse õiguskaitse vajadus

(HKMS § 249 lg 1) ning taotlus ei ole lubatav.

11. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel

tagastamisele.

Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastab kohus HKMS § 104 lg 5 p

3 alusel. Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse jõustumist. Kui kaebaja ei teata

enne määruse jõustumist teisiti, tagastab kohus riigilõivu isikule ja kontole, millelt see tasuti

(dtl 52).

12. Käesolev määrus kuulub pärast jõustumist avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus

esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks

(HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks