2-25-105730/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-25-105730

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. B. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

288,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: S. B. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 14.05.2019 sõlmitud

kliendilepingu nr XXX ja 28.05.2019 sõlmitud seademete kasutuslepingu nr XXX alusel

sideteenuse tasu võlg ja seadme üürivõlg (põhivõlg) 85,79 eurot, viivis põhivõlalt perioodi

21.05.2022-13.10.2025 eest 68,17 eurot ja viivis põhivõlalt alates 14.10.2025 kuni põhivõla

tasumiseni 24% aastas.

3. Jätta rahuldamata T AS ja kostja vahel sõlmitud seademete kasutuslepingust nr XXX

tulenev seadmete hüvitamise nõue 51,57 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõue.

4. Jätta hageja õigusabikulud hageja enda kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 100 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 100 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

100 euro tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 16.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ja 13.05.2025 täiendatud

hagiavalduse järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 14.05.2019 sõlmitud

kliendilepingust nr XXX ja 28.05.2019 sõlmitud seademete kasutuslepingust nr XXX tulenev

võlgnevus 137,54 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagi esitamise seisuga (16.04.2025)

sissenõutavaks muutunud viivis 87,63 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 17.04.2025 kuni põhinõude summas 137,54

eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja väitel on nõude aluseks kostja ja T AS vahel sõlmitud leping(ud):

14.05.2019 sõlmitud kliendileping nr XXX ja 28.05.2019 sõlmitud tähtajatu seadmete

kasutusleping nr XXX, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust,

üüris seadet digiboks Arris VIP5305 ja ruuter Inteno DG200A.

Kliendileping on sõlmitud elektrooniliselt XXX e-keskkonnas ning seadmete kasutusleping

allkirjastatud käsikirjaliselt.

Kliendilepingut (hagi lisa 1) ja seadmete kasutuslepingut (hagi lisa 2) allkirjastades on kostja

nõustunud lepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega.

Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et: “Käesolev seadme(te) kasutusleping

(edaspidi: Leping) on sõlmitud XXX ja Kliendi vahel Lepingus nimetatud seadme(te) (edaspidi:

Seade) kasutamiseks Kliendi poolt kooskõlas Lepingus ja Seadme suhtes rakenduvates

Kasutustingimustes tooduga”. Vastavalt XXX seadmete kasutustingimuste punktile 1.2:

“Omavahelistes suhetes juhinduvad Pooled Kliendilepingust, Üldtingimustest, Hinnakirjast,

Lepingust, asjakohastest kampaaniatingimustest ja Tingimustest. Tingimustes reguleerimata

küsimustes (sealhulgas Tingimuste muutmise osas) lähtuvad Pooled Kliendilepingus ja

Üldtingimustes (edaspidi Üldtingimused) sätestatust”. Lepingu allkirjastamisega on kostja

kinnitanud, et XXX on seadme suhtes rakenduvad kasutustingimused kostjale kättesaadavaks

teinud ning kostja on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma. Seega XXX üldtingimused

on lepingu osaks vastavalt seadmete kasutustingimuste puntkile 1.2, millega kostja on lepingu

allkirjastamisega nõustunud.

2.2. Lepingus on välja toodud asjaolu, et seadmed on kostjale üle antud, millega on kostja

lepingut allkirjastades nõustunud. Vastavalt XXX seadmete kasutustingimuste punktile 3.1:

“Seade loetakse Kliendi poolt vastu võetuks ja Seadme otsene valdus XXX Kliendile üle läinuks

olenevalt Seadme kätte toimetamise viisist kas Lepingu, Seadme üleandmise- vastuvõtmise akti

või mõne muu Seadme üleandmist- vastuvõtmist tõendava dokumendi (näiteks saateleht) või

Seadmete kättesaamist kinnitava muu toimingu (näiteks Seadme vastuvõtmine pakiautomaadi

kaudu personaalset uksekoodi kasutades) alusel. Seadme juhusliku hävimise või kahjustumise

risk läheb XXX Kliendile üle Seadme vastuvõtmise hetkest”. Ning vastavalt kasutustingimuste

punktile 3.3: “Kui Seadme vastuvõtmise aluseks oleval dokumendil ei ole toodud Seadme

seerianumbrit, on Kliendile üle antud Seadme seerianumbri info Kliendile kättesaadav, kui

Klient logib Kodulehe www.XXX.ee kaudu sisse Iseteenindusse”. Seadmete kättesaamist kostja

poolt tõendavad lepingus märgitud seadmete seerianumbrid, mis märgiti lepingusse lepingu

sõlmimisel.

2.3. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse T AS osutatud

teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest

tasumata.

T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel

kajastuvat viivist):

Arve nr Summa Tasumata Maksetähtaeg

20220413308962 29,98 20.05.2022

20220514053738 29,98 20.06.2022

20220614760153 16,91 20.07.2022

20220715650364 60,67 20.08.2022

Kokku: 137,54

Arvel nr 20220413308962 kajastuv laekumine summas 29,98 eurot on arvestatud 31.03.2022

arve summa 29,98 eurot katteks.

2.4. Lepingu lõppemine. Vastavalt XXX seadmete kasutustingimuste punktile 5.4.1: "XXX on

õigus Leping täies ulatuses või konkreetse Seadme osas ühepoolselt üles öelda, teatades sellest

Kliendile vähemalt 5 (viis) kalendripäeva ette, kui Klient rikub Lepinguga võetud kohustusi (sh

on Kliendil tekkinud XXX ees võlgnevus)”.

VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist

tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule

üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud

seisundis. Vastavalt lepingu tingimustele tuli kostjal renditud seadmed tagastada XXX

esindusse. Kostja ei ole renditud seadmeid hagejale tagastanud kasutustingimustes toodud 30

kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest. T AS saatis 06.07.2022.a kostjale lepingute

ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt

20.07.2022.a. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles XXX

kostjaga sõlmitud lepingud üles 21.07.2022.a.

Ülesütlemise teatise osas esitab hageja täiendava tõendina e-kirja nõude loovutamise ja koostöö

ettepaneku kohta, mis saadeti hageja esindaja poolt kostja lepingujärgsele e-posti aadressile

XXX.

2.5. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid T AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus

kostja hüvitama seadme digiboks Arris VIP5305 maksumuse 24,75 eurot ja seadme ruuter Inteno

DG200A maksumuse 27 eurot, kokku 51,75 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse.

Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. Hageja nõue tugineb lepingus toodud seadmete tingimustele

(kahjuhüvitis seadmelepingu rikkumisel) ja XXX seadmete kasutustingimustele, millega kostja

on lepingu allkirjastamisega nõustunud.

Vastavalt XXX seadmete kasutustingimuste punktile 4.1: “Lepingu lõppemisel konkreetse

Seadme osas on Klient kohustatud vastava Seadme XXXe tagastama”.

VÕS § 115 lg 2 kohaselt Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast

käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud

eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui

võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.

Vastavalt kasutustingimuste punktile 4.4: “Kui Klient ei ole tagastanud tagastamisele kuuluvat

Seadet 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul Lepingu lõppemisest, loetakse, et XXX on

kaotanud viivituse tõttu huvi Seadme tagastamise vastu. Taolisel juhul loobub XXX Seadme

tagastamise nõudest ja XXX on õigus nõuda Kliendilt Seadme tagastamise asemel Lepingus

määratletud suuruses kahjuhüvitist Lepingu rikkumise eest ning XXXe tekitatud kahju

hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata”.

Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Arris VIP5305

maksumuse 24,75 eurot ja seadme ruuter Inteno DG200A maksumuse 27,00 eurot, kokku 51,75

eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Seadmete maksumus tuleneb lepingu tingimustes

märgitud seadmelepingu rikkumisest alates 3. aastast.

Pooled sõlmisid lepingu 28.05.2019. XXX ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 21.07.2022,

seega on seadmed kostja kasutuses olnud 3. aastat ning kahjuhüvitise summaks seadmelepingu

rikkumine alates 3.aastast.

2.5. T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Hageja selgitab, et T AS loovutab hagejale kõik võlgniku vastu olevad lepingud.

XXX käsitleb isikuid tervikuna ja loovutab kõik isikuga seotud lepingud korraga, kuna kõik

lepingud lõpetatakse üheaegselt ja loovutatakse isiku nõuded koos kõigi lepingutega.

Hageja selgitab, et T AS kliendid sh kostja, on T AS andmebaasis registreeritud nö ühe kliendi

numbriga (käesoleval juhul nr XXX), mille alla hõlmatakse kõik kliendiga sõlmitud lepingud.

Ka arved, mis kliendile/kostjale väljastatakse, hõlmab kõikide lepingute alusel esitatud teenuste/

kauba eest, esitatud summasid. St iga lepingu alusel ei väljastata eraldi arvet, vaid arved

hõlmavad kõiki teenuseid nagu arvetel näha. Ka viitenumber mida klient kõikide lepingute alusel

osutatud teenuste eest tasub on üks (käesoleval juhul XXX). Ühel arvel kajastatakse kõikide

lepingute alusel olevaid summasid eraldi ridadena. Seega on andmebaasis klient hõlmatud kindla

numbriga, mis käesoleval juhul on nr XXX, mis hõlmab kõiki kliendiga sõlmitud lepinguid. Ka

lepingu lõpetamisel lõpetatakse kõik lepingud kliendi numbri alusel. Ka hagile lisatud lepingute

lõpetamise on märgitud viitenumber on seotud kliendinumbriga, millele lisatud algusesse 991 ja

lõppu 4.

2.6. Hageja nõuab XXX lepingu üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel võla sissenõudmiskulude 30

eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: 27.12.2024.a esimese tasulise kirja saatmine 15

eurot, 06.01.2025.a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.02.2025.a kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.7. Üldtingimuste punktis 10.8.1 on sätestatud, et kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet

õigeaegselt, on T AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses

seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas.

Seega kolmekordne viivisemäär on 0% + 8% x 3 = 24% aastas.

Hageja arvestab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.08.2022.a

põhisummalt 137,54 eurolt 24% aastas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 08.06.2025, teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust

05.05.2025 (dtl 76) ja menetlusse võtmise määruses (dtl alates 90).

4. Sideteenuse tasu ja seadme üüri võlg

4.1. Hageja on kohtule esitanud XXX kliendilepingu nr XXX (dtl 32), mille alusel osutatud

teenuste eest tasumata arvete alusel nõuab hageja võlga.

Elektroonilise side seaduse kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel

elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus,

isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide

edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine

lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu

sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt

tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS §

951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse

leping sisaldama: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise

kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral

arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid

või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii

teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi;

teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning

teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused.

Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks

on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga

oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad

sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist

tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks.

Hageja väitel on kliendileping sõlmitud elektrooniliselt XXX e-keskkonnas. Hageja väitel

kliendilepingut ja seadmete kasutuslepingut allkirjastades on kostja nõustunud lepingute

lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Kohtule esitatud kliendilepingul ei ole kummagi

poole allkirja. Kliendilepingusse on märgitud kostja nimi, isikukood, aadress, kuupäev

14.05.2019. Hageja on esitanud lepingu sõlmimise tõendamiseks logid (dtl 105). Hageja selgitas

täiendavalt (dtl 115), et lepingu sõlmimine nähtub logis olevatest andmetest „StateCode“

„Signed“, kuupäev 14.05.2019 ja kostja nimi, isikukood. Kohus saab sellest aru nii, et kostja ei

ole lepingud ei omakäeliselt ega digitaalallkirjaga allkirjastanud, et kostja teostas mingi muu

toimingu, mida hageja käsitleb allkirjastamisena.

Eraldi failina on hageja esitanud T ASi üldtingimused (dtl 36). Üldtingimuste punktis 7.2.7. on

sätestatud, et kliendil on kohustus maksta XXXe tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud

rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Ka kliendilepingu

punktis 4 on sätestatud, et teenuste ja ostetud kaupade eest peab klient maksma XXXe tasu

vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks.

Kliendilepingu punktis 2 on sätestatud, et XXX osutab Kliendile Teenuseid ja müüb kaupu

tingimustel, mis on toodud Üldtingimustes, Hinnakirjas, Teenuse kohta kehtivates

Teenusetingimustes ja muudes Tingimustes. XXX viitab Tingimustele Kliendile Teenuse, kauba

või e-Keskkonna pakkumisel või Kliendiga Lepingu sõlmimisel ning võimaldab Kliendil

Tingimustega tutvuda. Tingimused on Lepingu osaks ja Pooled kohustuvad neid järgima. Ning

punktis 3 on märgitud: Kliendilepingu sõlmimisega Klient kinnitab, et ta on Üldtingimuste ja

Andmete kasutamise põhimõtetega tutvunud ning kohustub neid täitma.

Hageja ei ole hagis esile toonud, kas kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võimalik üldtingimustega

ka reaalselt tutvuda. Hageja vastas täiendavalt kohtule, et kehtivad tingimused on ja olid alati

saadavad T AS kodulehel.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et T ASi ja kostja vahel kokkulepe, et teenuseosutaja esitab töö

eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes

ning seega ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada.

Hageja on esitanud 4 arvet. Kohus palus hagejal esile tuua, millisel viisil ja kuhu kostjale arved

saadeti. Hageja vastas, et T AS saatis kostjale arveid, meeldetuletusi jne kostja poolt lepingute

sõlmimiselt antud e- postiaadressile XXX.

30.04.2022 ja 31.05.2022 esitatud arvetes on „Koduinternet 100M“ kuutasu 25 eurot kuus.

30.06.2022 esitatud arves on „Koduinternet 100M“ kuutasu 7,50 eurot, „ühenduse säilitamise

tasu võla tõttu piiratud ajal 10.06.22. - 30.06.22“ 4,43 eurot. 31.07.2022 esitatud arvel on

„koduinternet ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal (01.07.22 - 25.07.22)“ 4,99

eurot.

Hageja ei ole hagis välja toonud koduinterneti teenuse tasu kokkulepet ega esitanud hagiga koos

hinnakirja. Vastuseks kohtu täpsustavale küsimusele esitas hageja hinnakirja ning selgitas, et

kostjal tuli tasuda koduinternet 100M / 100M eest 25 eurot kuus hinnakirja punkti 1.1.1.12

kohaselt.

Kuivõrd hageja on esile toonud, et T ASi ja kostja vahel oli sideteenuse osutamise leping, et T

AS oli esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et

sideteenuse arved on tasumata, rahuldab kohus sideteenuse tasu võlanõude. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 30.04.2022, 31.05.2022, 30.06.2022 ja 31.07.2022 arvetel välja

toodud, tasumata sideteenuse tasu 66,92 eurot.

4.2. Kuivõrd hageja nõuab arvetel toodud summade tasumist, saab kohus aru, et hageja nõuab ka

arvel toodud seadmete üüritasu.

30.04.2022, 31.05.2022 ja 30.06.2022 esitatud arvetes on ruuter DG200 seadme üür 2,99 eurot

kuus, digiboks Arris VIP5305 seadme üür 1,99 eurot kuus. 31.07.2022 arvel on DG200 seadme

üür 24 päeva eest 2,36 eurot, digiboks Arris seadme üür 24 päeva eest 1,57 eurot.

Seadme kasutuslepingus ei ole välja toodud üüri. Seadme kasutuslepingusse on märgitud, et

Käesolev seadme(te) kasutusleping (edaspidi: Leping) on sõlmitud XXX ja Kliendi vahel

Lepingus nimetatud seadme(te) (edaspidi: Seade) kasutamiseks Kliendi poolt kooskõlas

Lepingus ja Seadme suhtes rakenduvates Kasutustingimustes tooduga. Lepingul on ka kostja

kinnitus, et XXX on talle Seadme suhtes rakenduvad Kasutustingimused kättesaadavaks teinud,

ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma. Eraldi failina on hageja esitanud seadmete

kasutustingimused „Tähtajaline kasutus erakliendile“, kehtivad alates 20.01.2016 (dtl 84).

Ka seadmete kasutustingimustes „Tähtajaline kasutus erakliendile“ ei ole välja toodud üüri

suurust. Hageja ei ole hagis välja toonud kummagi seadme üüritasu kokkulepet ega hagiga

esitanud hinnakirja. Vastuseks kohtu täpsustavale küsimusele esitas hageja hinnakirja ning

selgitas, et kostjal tuli tasuda seadme ruuter Inteno DG200 eest 2,99 eurot kuus hinnakirja punkti

5.1.1.1 kohaselt ja seadme digiboks Arris VIP5305 eest 1,99 eurot kuus hinnakirja punkti

5.1.1.7.

Kuivõrd hageja on esile toonud, et T ASi ja kostja vahel oli seadmete üürileping, et T AS oli

esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et üüriarved on

tasumata, rahuldab kohus seadmete üüriarve võla nõude.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 271 lg 1 alusel 30.04.2022, 31.05.2022,

30.06.2022 ja 31.07.2022 arvetel välja toodud, tasumata üüritasu 18,87 eurot.

5. Hüvitise nõue (seadme tagastamisnõude asemel)

Hageja nõuab ka seadme kasutuslepingust tulenevat hüvitist. Hageja selgituste kohaselt kostja ei

tagastanud seadet ning nõuab võlga tulenevalt arvest.

Kohus saab aru, et hageja nõue tuleneb sellest, et kostja ei tagastanud seadmeid ja selle peale

esitas hageja kostjale arve seadmete eest. VÕS § 115 lg 2 sätestab tingimused kohustuse täitmise

asemel (st seadme tagastamise nõude) kahju hüvitamise nõudele. Kohus selgitas hagejale, et

selle nõude eeldusena tuleb esmalt tuleb esile tuua, et seadmete tagastamise kohustus on

tekkinud, st esile tuua, et seadmed on kostjale üle antud ning et üürileping on lõppenud (VÕS §

334). Seejuures tuleb esile tuua, et järgiti üürilepingu lõpetamise tingimusi (seaduses ja

lepingus). Teiseks tuleb hagejal esile tuua VÕS § 115 lg 2 eeldused. Samuti tuleb viidata

vastavatele lepingulistele kokkulepetele (punkti täpsustega), kui need olemas olid.

5.1. Hageja on kohtule esitanud seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 34), lepingusse on

märgitud seade Digiboks Arris VIP5305, seade Ruuter Inteno DG200A, kuupäev 28.05.2019

ning hageja poolt esile toodud kostja kinnitus, et ta on seadme saanud enda valdusesse. Lepingul

on kostja omakäelise allkirja jäljend (ilmselt antud elektroonilises seadmes). Hageja on seega

esile toonud ja tõendanud, et seadmed anti kostja valdusesse.

5.2. VÕS § 334 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama.

Seadmete kasutustingimustes „Tähtajaline kasutus erakliendile“, punktis 4 on samuti sätestatud,

et Lepingu lõppemisel konkreetse Seadme osas on Klient kohustatud vastava Seadme XXXe

tagastama, välja arvatud juhul, kui Leping selle Seadme osas lõppes: 4.1.1 Lepingu punktis

5.2.3 toodud alusel (seoses ajutise lepingu peatamise teenuse rakendamisega) või; 4.1.2

Lepingu punktis 5.2.5 toodud alusel (seoses asjaoluga, et möödunud on 1 (üks) aasta vastava

Seadme kasutustähtaja lõppemisest). 4.2 Seade peab olema tagastamisel samas seisundis ja

komplektsuses, milles Klient Seadme sai, arvestades normaalset kulumist. 4.3 Klient on

kohustatud tagastama Seadme XXX esindusse hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul

alates Lepingu lõppemisest konkreetse Seadme osas. Kui Klient ja XXX lepivad erandina

eeltoodust kokku, et Seadme tagastamine toimub Seadme asukohas, on XXX õigus nõuda

Kliendilt sellega kaasnevate kulude hüvitamist (näiteks tehniku visiidi tasu, kulleritasu vms).

4.4 Kui Klient ei ole tagastanud tagastamisele kuuluvat Seadet 30 (kolmekümne) kalendripäeva

jooksul Lepingu lõppemisest, loetakse, et XXX on kaotanud viivituse tõttu huvi Seadme

tagastamise vastu. Taolisel juhul loobub XXX Seadme tagastamise nõudest ja XXX on õigus

nõuda Kliendilt Seadme tagastamise asemel Lepingus määratletud suuruses kahjuhüvitist

Lepingu rikkumise eest ning XXXe tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei

kata.

Seega tuleb nõude eeldusena tuvastada, kas üürileping on lõppenud. Hageja väitel ütles

võlausaldaja lepingud üles 21.07.2022, olles 06.07.2022 edastanud lepingute ülesütlemise

hoiatuse võlgnevuste tõttu, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni

20.07.2022.

Seadmete kasutustingimustes „Tähtajaline kasutus erakliendile“, punktis 5.4 on sätestatud, et

XXX on õigus Leping täies ulatuses või konkreetse Seadme osas ühepoolselt üles öelda, teatades

sellest Kliendile vähemalt 5 (viis) kalendripäeva ette, kui: 5.4.1 Klient rikub Lepinguga võetud

kohustusi (sh on Kliendil tekkinud XXX ees võlgnevus).

Hageja on esitanud tõendi (dtl 58), 06.07.2022 kostjale saadetud e-kirja, teemareal, eesti keelde

tõlgituna, lepingu lõpetamise hoiatus, e-kirja sisus on välja toodud, et kostjal on tasumata arve

59,96 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 20.07.2022 ning et tasumata jätmisel on XXX õigus üles

öelda kostjaga sõlmitud lepingud.

VÕS § 316 lg 3 ja 4 kohaselt võib üürileandja võib üürilepingu VÕS § 313 lg 1 alusel (st

põhjusel, et üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri

maksmisega) üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata

jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui

üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist

lepingu ülesöelduks.

06.07.2022 oli möödunud 2 arve tasumise tähtaeg. Seega oli 2 kuu üüri tasumata jätmine mõjuv

põhjus seadme üürilepingu erakorraliseks üles ütlemiseks VÕS § 313 ja 316 mõttes. 06.07

saadetud kirjas andis võlausaldaja kostjale 14 päeva võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata

jätmisel on XXX õigus kostjaga sõlmitud lepingu üles öelda.

Lepingu üles ütlemise teadet hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus juhtis sellele hageja

tähelepanu 17.09 saadetud kirjas (dtl 112). Kohus selgitas hagejale, et üles ütlemise hoiatusest ei

nähtu T AS-i tahteavaldus, et ta võla tasumata jätmisel loeb T AS lepingud pärast täiendava

tähtaja möödumist üles öelduks. Seega ei ole hageja esile toonud, et T AS oleks teinud (ja

kostjale saatnud) lepingu üles ütlemise tahteavalduse. Hageja sellele küsimusele midagi

täiendavalt ei vastanud ega täiendavat tõendit ei esitanud.

Riigikohus on lahendis 2-19-13673 selgitanud, et kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude

kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei

ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1

esimene lause, § 652 lg 8). Seega, kui ülesütlemine on materiaalõiguslikult lubatav ja

ülesütlemise eeldused on täidetud, on kohtu ülesanne tuvastada, millal vaidlusalune leping üles

öeldi. Samas lahendis on Riigikohus punktis 25.6 ka märkinud, et kui tarbijale antud täiendav

tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu lõppemise kuupäev kohustuse täitmata jätmise korral ei

ole üheselt selge, on VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgne tarbijakrediidilepingu ülesütlemine

tühine. Kuivõrd VÕS § 416 lõikega 1 võrreldav regulatsioon on ka VÕS § 316 lg 3 ja 4, saab

kohtu hinnangul järeldada, et ka üürilepingu üles ütlemine peab olema selge. Kui T AS kirjutas,

et tasumata jätmisel on tal õigus leping üles öelda, siis ei saa öelda, et üürnik pidi sellest aru

saama nii, et tasumata jätmisel loeb T AS lepingu automaatselt, ilma lepingu üles ütlemise

tahteavaldust tegemata, lepingu üles öelduks.

Kohus on seega seisukohal, et T AS küll hoiatas kostjat lepingu üles ütlemisest, kuid üles

ütlemise tahteavalduse tegemist ei ole ei esile toodud ega tõendatud.

Seega on lepingu lõppemine tõendamata.

Hageja ei ole esile toonud, et hüvitise nõude õigus oleks tekkinud mõne teisel lepingu punktil

alusel ka enne lepingu lõppemist. Seetõttu tuleb seadme hüvitise nõue (arvetel toodud 27 ja

24,75 eurot) jätta rahuldamata, sest eelpooltoodud nõude eeldused on täitmata.

6. Viivisenõue

Hageja nõuab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.08.2022.a põhisummalt

137,54 eurolt 24% aastas. Hageja on välja toonud, et üldtingimuste punktis 10.8.1 on sätestatud,

et kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on T AS-l õigus nõuda tähtaegselt

laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras (0% + 8% x 3 = 24%

aastas).

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohus

rahuldab viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 lg 1 ja 113 lg 1 kohaselt.

30.04.2022 esitatud arve alusel rahuldas kohus võla järgmiselt: koduinternet 25 eurot, seadmete

üür 2,99 + 1,99 eurot, kokku 29,98 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.05.2022. Viivis 29,98

eurolt perioodi 21.05.2022-13.10.2025 eest on 24,46 eurot.

31.05.2022 esitatud arve alusel rahuldas kohus võla koduinternet 25 eurot, seadmete üür 2,99 +

1,99 eurot, kokku 29,98 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.06.2022. Viivis 29,98 eurolt

perioodi 21.06.2022 - 13.10.2025 eest on 23,85 eurot.

30.06.2022 esitatud arve alusel rahuldas kohus võla koduinternet 7,50 eurot + 4,43 eurot,

seadmete üür 2,99 + 1,99 eurot, kokku 16,91 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.07.2022. Viivis

16,91 eurolt perioodi 21.07.2022-13.10.2025 eest on 13,12 eurot.

31.07.2022 esitatud arve alusel rahuldas kohus võla järgmiselt: koduinternet 4,99 eurot,

seadmete üür 2,36 eurot + 1,57 eurot, kokku 8,92 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.08.2022.

Viivis 8,92 eurolt perioodi 21.08.2022 – 13.10.2025 eest on 6,74 eurot.

Kokku mõistab kohus kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutava viivisena välja 68,17

eurot.

Edasiulatuvalt mõistab kohus välja viivise 85,79 eurolt (29,98 + 29,98 + 16,91 + 8,92) kuni võla

tasumiseni 24% aastas.

7. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Hageja nõuab XXX üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel võla sissenõudmiskulude 30 eurot

hüvitamist. Üldtingimuste punktis 8.1.11. on sätestatud, et XXX on õigus loovutada Kliendi

suhtes tekkinud võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule ning edastada

võlanõudega seotud andmed XXX poolt volitatud ettevõtetele (nt inkasso- ja krediidiinfo

ettevõtted). XXX nõudmisel on Klient kohustatud hüvitama XXXe seoses XXX ja/või teise isiku

poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud.

Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepinguline kokkulepe võla sissenõudmise

kulude hüvitamise määrade kohta. Hageja esitas ka hinnakirja, kuid ei toonud välja, et

hinnakirjas oleks välja toodud võla sissenõudmise kulude hüvitamise määrad. Ka kohus ei leia

neid hinnakirjast.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et

seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132

iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS

§ 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja ei ole seega esile toonud, et oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmisega seotud kulude

hüvitamise määrade osas ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, mistõttu jääb

hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

8. Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine

8.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt.

Hageja on hagi esitamisele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses avaldusse märkinud põhivõlana

157,54 eurot (st 20 eurot rohkem, kui hagis) ning viivist nõudnud 124,78 eurot (hagis 87,63

eurot), viivisemäära 0,091644% päevas alusel, samas kui hagis on hageja asunud seisukohale, et

viivisemääraks on 24% aastas ehk 0,0657% päevas. Võla sissenõudmiskulusid 30 eurot, on

hageja nõudnud nii hagimenetluses kui ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Kohtule esitatud

arvetel on võlg 137,54 eurot. Kohus on seega seisukohal, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses

näidanud põhivõla ning viivisenõudenõude põhjendamatult suuremana.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud,

et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule

tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes

valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud

hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete

esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda

siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise

teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures

avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja õigusabikulud, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot, hageja enda kanda. Kostjalt mõistab kohus hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2).

8.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik