4-25-2182/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-2182

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2182 (2317,25,003000)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Tõlk

Sofia Demtšenko, Irina Demjanovskaja

Väärteoasi

Darian Rõžkov väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 ja

§ 236 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 26. mai 2025 otsus väärteoasjas

nr 2317,25,003000, millega Darian Rõžkovi karistati

LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 88 trahviühikut, s.o 704

eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut,

s.o 800 eurot

Menetlusalune isik

Darian Rõžkov – isikukood: 50505290250; elukoht: XXX;

XXX kodanik; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja J. P.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 26. mai 2025 otsus väärteoasjas nr

2317,25,003000 osaliselt, s.o Darian Rõžkovile mõistetud karistuse täitmise tähtaja

osas.

2. Teha karistuse täitmise aja osas uus otsus, millega määrata, et LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 88 trahviühikut, s.o

704 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud

rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 800 eurot ehk rahatrahv kogusummas 1504 eurot

tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest ositi (tasuda igakuiselt vähemalt 125 eurot ja viimasel kuul 129 eurot)

kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele,

märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255036246.

4-25-2182

3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

4. Jätta menetlusaluse isiku Darian Rõžkovi kaebus rahuldamata.

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 25. aprillil 2025 väärteoasjas nr 2317,25,003000

väärteoprotokolli nr 20250425438502, mille teokirjelduse kohaselt juhtis D. Rõžkov 18.

aprillil 2025 kella 12.30 ajal mootorsõidukit KIA Ceed registreerimismärgiga XXX Tallinnas,

Mustakivi tee 17/1 parklas, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara.

Enne tagurdamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas vastu parkivat sõidukit BMW 730d

(registreerimismärk XXX). Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D. T., mis on fikseeritud

sõiduki vaatlusprotokollis ja on fotografeeritud. Samuti lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata

kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16

lg 1, LS § 49 lg 1, LS§ 169 lg 4 p 4, 5 ja LS § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS §

223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 26. mai 2025

otsusega väärteoasjas nr 2317,25,003000 karistati D. Rõžkovi LS § 223 lg 1 alusel

rahatrahviga 88 trahviühikut, s.o 704 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100

trahviühikut, s.o 800 eurot.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 3. juunil 2025 kaebuse menetlusaluse isik, kes

palub tühistada täielikult karistusseaduse § 236 lg 1 järgi tehtud otsus, s.t jätta protokollist

välja KarS § 236 lg 1 järgne kvalifikatsioon; tühistada 26.05.2025 otsusega nr

2317.25.003000 määratud rahatrahv, nimelt: karistusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 800

eurot (100 trahviühikut) ja vähendada karistusseaduse § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahvi

summat, arvestades tema madalat sissetulekut. Menetlusalune isik selgitab kaebuses, et ta ei

nõustu temale esitatud süüdistusega õnnetuspaigalt põgenemises, kuna sai õnnetusest teada

alles politseilt. Enne seda ei olnud ta oma autol märganud ühtegi kahjustust, mis viitaks

õnnetusele. Hiljem kui politsei tema autot kontrollis, tõi ta välja tagumise põrkeraua jäljed.

Kahju oli minimaalne ja vaevumärgatav. Menetlusalune isik ütles politseile, et ei märganud

kokkupõrget ja lahkus õnnetuskohalt tahtmatult, püüdmata vastutust vältida. Kvalifitseerimine

KarS § 236 lg 1 järgi eeldab seda, et juht teadis õnnetusest ja lahkus teadlikult sündmuskohalt,

kuid tema tegevusel puudus vastav tahtlus. Arvestades, et ta töötab X kullerina ja tema

igakuine sissetulek on madal, palub ta kohtul vähendada rahatrahvi summat, mis määrati KarS

4-25-2182

§ 223 lg 1 alusel, võttes arvesse tema majanduslikku olukorda. Menetlusalune isik on kohtule

edastanud ka SEB Panga kontoväljavõtte tema sissetulekute kohta perioodil 7. aprill 2025 –

26. mai 2025.

4. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes tühistada kvalifikatsiooni §

236 järgi ja alandada trahvi § 223 järgi arvestades tema majanduslikku olukorda. Kohtuväline

menetleja palus jätta otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

D. Rõžkovi teo kvalifitseerimine LS § 223 lg 1 järgi

6. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse D. Rõžkovile esmalt ette

seda, et ta juhtis 18. aprillil 2025 kella 12.30 ajal mootorsõidukit KIA Ceed

registreerimismärgiga XXX Tallinnas, Mustakivi tee 17/1 parklas, oli hooletu ega hoidunud

kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Enne tagurdamist ei veendunud selle ohutuses ja

tagurdas vastu parkivat sõidukit BMW 730d (registreerimismärk XXX). Oma tegevusega

põhjustas varalise kahju D. T., mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis ja on

fotografeeritud. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1 ja LS § 49 lg

1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

7. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda. LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist

liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

8. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Seega tuleb LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuvastada ka

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule

varalise kahju tekitamisega.

9. Menetlusalusele isikule heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist. LS § 2 p 32 kohaselt

on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu

tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

10. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis

nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit KIA Ceed registreerimismärgiga XXX. Seda

tõendavad ka menetlusaluse isiku enda ütlused.

11. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta 18. aprillil tõesti kriimustas teist autot,

sõitis otsa ja väike kriimustus oli seal peal. Seda fakti ta ei eita, kuid ta ei tundnud seda lööki

ja ei tundnud, et mingi vigastus võiks seal olla. Ja tal ei olnud arusaamist selle kohta, et

toimus liiklusõnnetus. Tahet põgeneda sündmuskohalt tal ei olnud. Ta tunnistab, et vastutab §

223 alusel, st vigastus oli tehtud ettevaatamatusest. Kuid palub, et kohus arvestaks sellega, et

4-25-2182

see vigastus, kahju oli minimaalne. Samuti selgitas, et ta täpselt ei mäleta, aga oletab, et

parkis esiosaga ja kui hakkas tagurdama, siis sõitis BMW otsa ja kriimustas seda. See toimus,

sest ta ei vaadanud, et kõik see manööver oleks ohutu tol hetkel. Enda sõidukil märkas

vigastusi pärast seda, kui politsei temaga ühendust võttis. Enne seda ta koos isaga vaatas auto

üle, ei märganud midagi ja enne seda politsei teatas talle, et avarii toimus. Tagurdamisel olid

tal aknad kinni, kuulas muusikat ja kui ta pidurdab, siis kostub piduriketaste heli.

12. Liiklusõnnetuse toimumist kinnitavad ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlused.

Nii on D. T. andnud ütlusi, mille kohaselt tuli ta koos naisega restorani Armudu, parkisid auto

ning läksid restorani sisse, istusid laua taga ja ootasid tellimust. Seejärel tuli 10 minuti pärast

teenindaja nende juurde ja küsis, kas see on nende auto pargitud ja nimetas auto numbrit 007.

Tunnistaja vastas jah, mille peale ütles teenindaja, et nende auto on kahjustatud, et seal kõrval

toolis istub tunnistaja, ta nägi seda ja tegi fotod. Seejärel tunnistaja väljus restoranist, vaatas

oma auto üle ja nägi, et auto oli kahjustatud. Tunnistaja tegi kõik vajalikud pildid, mida

politsei temalt palus. Samuti võttis ta tunnistaja telefoni ja saatis materjalid politseisse.

Seejärel kutsuti ta politseisse autot näitama ja ta kirjutas veel kord avalduse. Tunnistaja sõnul

rääkis sündmuse pealtnägija, et ta oli seal kõrval, kui nägi, et üks auto sõitis tunnistaja auto

otsa, kriimustas seda ja et ta tegi ka pilte. Autol oli vigastatud tagumine põrkeraud.

13. Tunnistaja A. M. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt nädalavahetusel aprilli keskel

tuli ta Armudu restorani, kus oli tema sõbra sünnipäev. Sinna autoga jõudes nägi ta, kuidas

teine auto tagurdades sõitis teise auto vastu ja seejärel sõitis minema. Ta otsustas, et teeb

sellest autost pildi ja näitab seda Armudu restorani teenindajale. Tunnistaja sõnul oli see

hallikas auto. Tunnistaja sõnul ta nägi, kuidas kaks autot põrkasid kokku, kuid ta ei mäleta,

kas ta kuulis ka mingit heli. Tunnistaja mälu värskendamiseks avaldati tema ütlused, milles ta

on öelnud, et kohale jõudis kuulis ta kriginat ja märkas, kuidas parklas sõiduk KIA Ceed

tagurdas otsa pargitud BMW-le. Tunnistaja oli kokkupõrkekohast umbes 15 meetri kaugusel.

Menetlusaluse isiku küsimusel vastates, kas kuuldud krigin võis tulla piduriklotsidest, vastas

tunnistaja, et pigem mitte. Tunnistajal tekkis tol hetkel kindlasti tunne, et üks auto sõitis teise

vastu. Iga inimene saab aru, kui selline olukord juhtub.

14. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused usaldusväärsed, kuivõrd need on kokkulangevad

ka teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja A. M. ütlusi selle kohta, et teo pani

toime just menetlusalune isik kinnitab tema poolt sündmuskohal tehtud foto sõidukist.

Menetlusalune isik D. Rõžkov ei eita samuti fakti, et ta põhjustas liiklusõnnetuse, kui sõitis

tagurdades otsa teisele sõidukile. Samuti ei eita ta, et tekkis kahju.

15. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, D. T. süüteoteatest, sõiduki vaatlusprotokollidest ja

liiklusõnnetusest tunnistaja poolt tehtud fotolt nähtuvaga on tõendamist leidnud, et

D. Rõžkovi poolt juhitud mootorsõiduki KIA Ceed registreerimismärgiga XXX tagurdamise

tagajärjel sai vigastada tunnistajale

D. T. kuuluv mootorsõiduk

BMW 730d

registreerimismärgiga XXX. Sõidukite kahjustused nähtuvad sõidukite vaatlusprotokollidest,

mille kohaselt tuvastati sõidukil BMW 730D (reg. märk XXX) 23. aprilli 2025 vaatluse

käigus tagumisel põrkeraual kraapejäljed ja värvikahjustused ning sõidukil KIA Ceed (reg.

märk XXX) 25. aprilli 2025 vaatluse käigus vasakpoolselt taganurgal kraapejäljed ja

värvikahjustused. Tuvastatud kahjustused kinnitavad varalise kahju põhjustamist D. T..

4-25-2182

16. Seega on D. Rõžkov põhjustanud liiklusõnnetuse LS § 2 p 32 mõttes.

17. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule

heidetakse ette LS § 16 lg 1 ja LS § 49 lg 1 rikkumist. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja

olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib

takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 49 lg 1 kohaselt

ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada

teise isiku abi.

18. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik

ja hoolikas ning tagurdas vastu pargitud autot, millega tekitas varalise kahju. Menetlusalune

isik ei veendunud tagurdades manöövri ohutuses. Nimelt ei veendunud D. Rõžkov selles, et

tagurdamisel jääks tema poolt juhitud sõiduki ja teise pargitud sõiduauto BMW vahele piisav

vahemaa. Ka D. Rõžkov on ise kohtuistungil selgitanud, et liiklusõnnetus toimus, kuna ta ei

vaadanud, et kõik see manööver oleks ohutu tol hetkel. Juhi kohutuseks on aga veenduda, et

ta tagurdades ei ohustaks teisi liiklejaid. Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli vaja

parkimiskohalt väljumisel mööduda teisest pargitud sõidukist, ei olnud juht veendunud selles,

et tema poolt valitud liikumistrajektoor tagaks ka tema sõiduki taga asuva auto ohutuse.

Kuivõrd menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil tekkis kokkupuude seisva pargitud

sõidukiga, on ilmne, et D. Rõžkov ei valinud sobivat liikumistrajektoori. D. Rõžkov tegi

valearvestuse sõidukite vahele jääva kauguse suhtes, mis põhjustas teise sõiduki riivamise.

Kui D. Rõžkov oleks tagurdamisel veendunud manöövri ohutuses, jättes kahe sõiduki vahele

piisava vahemaa, ei oleks D. T.le kuuluva sõiduki tagumine põrkeraud kannatada saanud.

Kohtu hinnangul ei hoidunud menetlusalune isik kõigest, mis võib kahjustada vara ning kohtu

arvates on menetlusalune isik rikkunud LS § 16 lg 1 sätestatud kohustust hoiduda oma

käitumises vara kahjustamisest.

19. Küll aga ei ole kohtu hinnangul väärteoprotokollis olev viide LS § 49 lg 1 keelu

rikkumisele asjakohane ega ole käesolevas liiklussituatsioonis kohaldatav. Pargitud sõiduki,

millele kaebuse esitaja otsa tagurdas, puhul ei ole tegemist teise liiklejaga.

20. Samas ei muuda eelöeldu D. Rõžkovi teo kvalifitseerimist LS § 223 lg 1 järgi. Nimelt on

kohus väärteoasja arutamisel seotud VTMS § 87 kohaselt väärteoprotokolli kantud

teokirjeldusega ning kohtul puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis

kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas

nr 3-1-1-16-09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12). Viidatud säte ei piira aga kohtu rolli

materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Nii peab kohus VTMS § 133 p 4 kohaselt

väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu

andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusaluse isiku teo

ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja poolt ei tingi seega iseenesest

väärteomenetluse lõpetamist. Tulenevalt VTMS § 132 p-st 2 võib maakohus tühistada

kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse kui see ei raskenda

menetlusaluse isiku olukorda. Seega VTMS § 132 p 2 ei piira kohtu rolli materiaalõigusliku

olukorra väljaselgitamisel.

4-25-2182

21. Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga

väärteoprotokollis toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Väärteoprotokollis heidetakse D.

Rõškovile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit ja enne tagurdamist ei veendunud selle

ohutuses ja tagurdas vastu parkivat sõidukit. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D. T.le.

22. Praegusel juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei olnud piisavalt

tähelepanelik ja hoolikas ning tagurdas vastu pargitud autot, millega tekitas varalise kahju.

Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli vaja parklast ära sõitmiseks mööduda pargitud

sõidukist, ei veendunud juht selles, et tema poolt valitud liikumistrajektoor tagaks ka tema

sõiduki taga asuva auto ohutuse. Kohtu hinnangul ei hoidunud menetlusalune isik kõigest, mis

võib kahjustada vara ning kohtu arvates on menetlusalune isik rikkunud LS § 16 lg 1

sätestatud kohustust hoiduda oma käitumises vara kahjustamisest.

23. Seega on leidnud kinnitust, et D. Rõžkov on rikkunud LS § 16 lg 1 sätestatud kohustust

ning asjaolu, et kohtu hinnangul ei saa D. Rõžkovile süüks arvata LS § 49 lg 1 rikkumist, ei

raskenda mingil moel menetlusaluse isiku olukorda ega tingi ka menetluse lõpetamist.

D. Rõžkovi tegu on väärtegu ja see on kohtuvälise menetleja poolt ka õigesti kvalifitseeritud

LS § 223 lg 1 järgi. Seega õiguslik hinnang D. Rõžkovi teole ei muutu. Menetlusalune isik

D. Rõžkov rikkus oma tegevusega LS § 16 lg 1 nõudeid ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse

(tagurdas pargitud sõiduautole otsa), millega kaasnes varaline kahju. Sellega täitis ta LS § 223

lg 1 objektiivse koosseisu.

24. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et menetlusalune isik pani temale etteheidetava

väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3

sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema. D. Rõžkov pani rikkumise toime vähemalt hooletusest, kuna ta ei veendunud

tagurdamise ohutuses, täpsemini selles, kas tema sõiduki taga on veel teisi sõidukeid, kellele

ta võib tagurdamisel otsa sõita ja millise tegevuse tagajärjel võib D. Rõžkovi tegevus kaasa

tuua teise isiku vara kahjustamise. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta

pidanud tagurdamisel märkama teisi sõidukeid. Hooletust kinnitab kahtlemata ka see, et

kohtuistungil antud ütluste kohaselt kuulas D. Rõžkov tagurdamisel muusikat, mis kahtlemata

võis hajutada tema tähelepanu. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

25. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et D. Rõžkov põhjustas liiklusõnnetuse ning tema

tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule

varaline kahju.

D. Rõžkovi teo kvalifitseerimine LS § 236 lg 1 järgi

26. Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja

kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud käitumisega rikkus

menetlusalune isik LS§ 169 lg 4 p 4, 5 ja LS § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS §

236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4-25-2182

27. LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on

nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või

juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja

sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei

ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale

otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja

tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui

teatamine oli kohustuslik.

28. Eelnevalt on tuvastatud, et D. Rõžkov pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Vaidlus seisneb aga selles, kas menetlusalune isik D. Rõžkov sai aru sellest, et ta

sõitis tagurdamisel otsa teisele sõidukile, st kas ta pani toime LS § 236 lg 1 objektiivsele

koosseisule vastava teo – lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes politseile õnnetusest

teatamata, kuigi LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 järgi oleks see olnud kohustuslik.

29. . D. Rõžkov on kohtuistungil kirjeldanud, kuidas ta ei tundnud, et ta oleks teisele sõidukile

otsa tagurdanud. Menetlusaluse isiku sõnul ei olnud tal arusaamist selle kohta, et toimus

liiklusõnnetus. Tal ei olnud ka tahtmist sündmuskohalt põgeneda. Ka märkas ta enda sõnutsi

vigastusi alles siis, kui politsei temaga ühendust võttis.

30. Kohus suhtub menetlusaluse isiku väitesse, et ta ei teadnud liiklusõnnetuse toimumisest,

kriitiliselt. Käesoleval juhul on mõlemal sõidukil vigastused, kuid isegi siis, kui sõidukite

plastosad liiklusõnnetuse käigus omavahel kokku puutuvad ja terveks jäävad, on kokkupõrke

heli kuulda. Kohtu hinnangul pidi D. Rõžkov siiski aru saama, et ta sõitis otsa teisele

sõidukile. Seda kinnitavad väärteoasjas kogutud materjalid, sh tunnistaja A. M.i ütlused, ja

sõidukitel tuvastatud vigastused. Nimelt on tunnistaja A. M. kirjeldanud, kuidas ta kuulis

lisaks kokkupõrke nägemisele ka kriginat, mis kohtu hinnangul pidi kuulda olema ka

D. Rõžkovile endale. Kuigi D. Rõžkov on väitnud, et ta kuulas tagurdamisel muusikat ja

tagurdamisel kostub tema sõidukilt piduriketaste heli, oligi nimetatud heli puhul ilmselt

tegemist kokkupõrkega teise sõidukiga. Ka tunnistaja on kinnitanud, et tema poolt kuuldud

heli puhul ei olnud pigem tegemist piduriklotsidega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga,

et kui ka juba 15 meetri kaugusel olev tunnistaja saab aru, et autode vahel on toimunud

kontakt ja kuuleb seejuures ka kokkupõrke heli, siis ei ole eluliselt usutav, et D. Rõžkov ei

saanud aru, et ta on teisele sõidukile otsa sõitnud. Arvestades ka sõidukitel tuvastatud

vigastusi, s.o mõlemal sõidukil põrkeraual kraapejäljed ja värvikahjustused, pidi seesuguste

vigastuse tekkimine kokkupõrke tagajärjel olema kahtlemata menetlusalusele isikule tajutav.

Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi menetlusalune isik ka teadma, et juhul, kui kahju saaja ei

ole teada, tuleb teatada politseisse. Kuivõrd D. Rõžkov lahkus sündmuskohalt ja ei teavitanud

liiklusõnnetuse toimumisest politseid, samas kui varalise kahju saaja ei olnud teada, pani ta

toime LS § 169 lg 4 p-des 4, 5 ja § 169 lg-s 5 sätestatud nõuete rikkumise.

31. Kohus on seisukohal, et D. Rõžkov on teo subjektiivsest küljest toime pannud vähemalt

kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Väärteoasja

materjalidest nähtuvalt ei ole eluliselt usutav, et D. Rõžkov ei olnud teadlik liiklusõnnetuse

4-25-2182

põhjustamisest. Menetlusalune isik sai aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta

juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid tema

otsustas sündmuskohalt lahkuda. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

32. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p-

des 4, 5 ja § 169 lg-s 5 sätestatud nõudeid ja pani sellega toime LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

Karistus

33. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning

õiguskorra kaitsmise huve.

34. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on toime pannud kaks

eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime

pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või

mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb D. Rõžkovile kohaldada karistust nii

LS § 223 lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest.

35. LS § 223 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud

rahatrahviga 88 trahviühikut, s.o 704 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt

väiksemas määras. Arvestades D. Rõžkovile süüks arvata teo sisu, vastab kohtu hinnangul

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel

võtab kohus arvesse ka väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukile tekitatud kahju ulatust

(kahju ei olnud suur, kannatada sai ka D. Rõžkovi enda sõiduk, keegi liiklusõnnetuses viga ei

saanud). Tegemist on algaja juhiga, kes sai juhtimisõiguse alles 19. veebruaril 2025 ehk ca 2

kuud pärast juhtimisõiguse saamist pani ta toime juba liiklusalase väärteo, seejuures veel kaks

tegu. Tuleb arvesse võtta, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik on oma süüd selle rikkumise osas

tunnistanud ja tal puuduvad teised liiklusalased karistused. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et D.

Rõžkovile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja

eripreventiivsetele kaalutlustele.

36. LS § 236 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalust isikut on

karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot, s.o samuti sanktsiooni keskmisest

määrast väiksemas määras. Ka LS § 236 lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et

D. Rõžkovile määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele

kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid.

Menetlusaluse isiku puhul on tegemist on algaja juhiga, kes ei ole oma süüd tunnistanud ega

kahetsust avaldanud ning tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades, et

D. Rõžkovi puhul on tegemist algaja juhiga, kes on alles hiljuti juhtimisõiguse omandanud,

pidi ta olema eriti teadlik sellest, kuidas tuleb käituda, kui on toimunud liiklusõnnetuses. Just

4-25-2182

algajaks juhiks olemise tõttu pidi D. Rõžkov liikluses olema eriti tähelepanelik ja

kohusetundlik. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad

karistused. Eeltoodust tulenevalt jääb ka LS § 236 lg 1 alusel määratud karistuse suurus

muutmata.

37. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvide

suurused on seaduslikud. Põhjendatud ning proportsionaalsed süü suurusega, ei hakka kohus

määratud rahatrahvide suurust muutma. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et D.

Rõžkovi on käesolevalt võimalik mõjutada uutest rikkumistest hoiduma määrates talle

karistuseks rahatrahvid, mis jäävad sanktsiooni keskmisest väiksemasse määra. Arvestades

aga D. Rõzkovi poolt kohtuistungil antud selgitusi tema majandusliku olukorra kohta, on

põhjendatud võimaldada tal temale määratud rahatrahvid tasuda ositi pikema ajaperioodi, s.o

12 kuu jooksul. Kohtul ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku majanduslikus olukorras, kuna

menetlusalune isik on kohtule esitanud ka oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub tema

töötasu. Seega on igati mõistlik anda menetlusalusele isikule võimalus tasuda temale

määratud rahatrahvid vabatahtlikult pikema aja jooksul.

38. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 26. mai 2025 otsuse väärteoasjas nr

2317,25,003000 osaliselt, s.o üksnes D. Rõžkovile mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas.

Kohus teeb karistuse täitmise tähtaja osas uue otsuse, millega määrb, et LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 88 trahviühikut, s.o 704 eurot

ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 100

trahviühikut, s.o 800 eurot ehk rahatrahv kogusummas 1504 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3

alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi (tasuda igakuiselt vähemalt

125 eurot ja viimasel kuul 129 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220255036246. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus jätab

menetlusaluse isiku D. Rõžkovi kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)