4-25-2912/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-2912

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2912 (2315,25,005341)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Väärteoasi

K. N.i väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 ja § 238

järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 30. juuni 2025 otsus

väärteoasjas nr 2315,25,005341, millega K. N.it karistati

LS § 227 lg 3 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud

väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 227

lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6

kuuks

Menetlusalune isik

K. N. – isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxx kodakondsus;

e-post: xxx

Kaitsja

Maano Saareväli

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja I. M.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 30. juuni 2025 otsusele

väärteoasjas nr 2315,25,005341, millega K. N.it karistati LS § 227 lg 3 ja LS § 238

järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 227

lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2. Jätta menetlusaluse isiku K. N.i kaebus rahuldamata.

3. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt

tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

4-25-2912

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 8. juunil 2025 väärteoasjas nr 2315,25,005341

väärteoprotokolli nr AB1644361, mille teokirjelduse kohaselt juhtis K. N. 8. juunil 2025 kell

01:49 Harjumaal, Tallinnas, Pirita tee 76c (Maarjamäe tn ja Kose tee vahel) suunaga Kose tee

poole mootorsõidukit BMW M4 registreerimismärgiga XXX kiirusega 101 km/h +/-4 km/h

asulasisesel teelõigul, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 47 km/h. Samuti juhtis mootorsõidukit, milles vedas sõitjaid selleks mitte

ettenähtud kohtadel ja viisil. Sõidukis viibis rohkem sõitjaid, kui seda oli valmistaja poolt ette

nähtud. Sõidukis ettenähtud kohti koos juhiga 4, tegelik sõitjate arv koos juhiga 5. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 34 lg 2 nõudeid, pannes

sellega toime LS § 227 lg 3 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 30. juuni 2025

otsusega väärteoasjas nr 2315,25,005341 karistati K. N.i LS § 227 lg 3 ja LS § 238 järgi

kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 227 lg 3 alusel

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 24. juulil 2025 kaebuse menetlusaluse isiku

kaitsja Maano Saareväli, kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja teha uus otsus,

millega karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kaebuse kohaselt vaidlustab

menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse liigi osas. Teo

toimepanemist ja kvalifikatsiooni menetlusalune isik ei vaidlusta. Kaitsja hinnangul ei ole

kohtuvälise menetleja otsuses karistusliigi valikut põhjendatud. Otsuses märgitu, et karistuse

valikul arvestati menetlusaluse isiku süü suurusega, samuti tema ükskõikse ja üleoleva

suhtumisega liiklusreeglitesse, kaasliiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge, ei ole

käsitletav asjakohase põhjendusena, kuna otsusest ei nähtu, kuidas eelmärgitud asjaolud on

tuvastatud, samuti see, miks ja kuidas üks või teine eelmärgitud asjaolust karistusliigi valikut

mõjutas. Põhimõtteliselt saab tõepoolest küll väita, et mistahes õiguserikkumine väljendab teo

toimepanija ükskõikset suhtumist õiguskorda ja kehtestatud reeglitesse, kuid kaitsja hinnangul

on süüteo toimepanemise eest ette nähtud sanktsioonimäära kehtestamisel neid asjaolusid juba

seaduseandja poolt arvesse võetud.

4. Kaitsja hinnangul ei esine ka käesolevas väärteoasjas selliseid erilisi asjaolusid, mis

ülekaalukalt õigustaksid menetlusaluse isiku karistamist nimelt juhtimisõiguse äravõtmisega.

Pigem võimaldab menetlusaluse isiku taust ja temast lähtuv eripreventiivne prognoos

vaatlusaluse väärteo osas piirduda ka rahatrahviga. Kaitsja märgib, et menetlusalune isik on

varasemalt karistamata isikuks. Seega ei ole esmakordse väärteo pinnalt võimalik prognoosida

riski, et menetlusalune isik võib tulevikus väärtegude toimepanemist jätkata, mistõttu on

küsitav ka eripreventiivse karistusliigi kohaldamise vajadus. LS § 227 lg 3 kohase väärteo

4-25-2912

eest võib karistada nii rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmisega kui ka arestiga. Kuivõrd

menetlusalust isikut ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis esmakordse

väärteo puhul võib karistuse eesmärke aidata täita ka rahatrahv.

5. Samuti leiab kaitsja, et kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku süüd

pidanud suureks, vaid pigem keskmiseks, siis ei ole negatiivset eripreventiivset prognoosi

võimalik tuletada ka suurest süüst. Kaitsja nõustub kohtuvälise menetleja hinnanguga

menetlusaluse isiku süü keskmisele suurusele, kuivõrd menetlusaluse isiku sõiduki kiirus

ületas LS § 227 lg-s 3 sätestatud kiiruse alammäära 7 km/h võrra ning ülemmäärani jäi 13 km/

h. Seega on kiirusest tulenev süü suurus keskmisest isegi madalam. Menetlusaluse isiku süü

võib keskmisele positsioonile tõsta küll LS § 238 kohase väärteo toimepanemine, kuid

kuivõrd LS § 238 ei näe karistusena ette juhtimisõiguse äravõtmist, siis ei tohiks lisandunud

väärteoepisood iseenesest mõjutada karistusliigi valikut juhtimisõiguse äravõtmise suunas.

6. Kaitsja hinnangul oleks menetlusaluse isiku puhul juhtimisõiguse äravõtmise tagajärg talle

ränk ja ebaproportsionaalne. Kuivõrd menetlusalusel isikul on esmane juhiluba, ei piirdu

menetlusaluse isiku juhtimisõiguse piiramine kohtuvälise menetleja poolt määratud 6 kuuga.

Transpordiameti halduspraktika LS § 106 lg 6 kohaldamisel on selline, et peale LS § 106 lg 6

kohast juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks tunnistamist ei pääse menetlusalune isik uue

juhiloa saamiseks vajalikule eksamile enne, kui LS § 227 lg 3 järgi määratud karistus on

karistusregistrist kustunud. KarRegS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustub karistus, kui

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud 1 aasta. Seega oleks menetlusalune

isik ilma juhtimisõiguseta minimaalselt 1,5 aastat. See on kolmekordselt pikem tähtaeg, kui

kohtuväline menetleja menetlusalusele isiku mõjutamiseks üldse vajalikuks pidas. Kaitsja

hinnangul ei saa juhtimisõiguse äravõtmise möödapääsmatut vajadust tuletada ka asjaolust, et

menetlusalune isik on esmase juhiloa omanik. Iseenesest on õige, et esmase juhiloa omanikul

on kogemusi vähem, kui pikaajalisel juhil. Eelöeldu ei tähenda aga, et esmase juhiloa omanik

tuleks vähegi tõsisema süüteo korral alati liiklusest kõrvaldada. Liiklusharjumused ja

kogemused täienevadki aja jooksul liikluses osalemisel ning eks kogemuste hulka kuulub ka

karistus. Seega vähemalt esmakordse rikkumise puhul on küllalt suur tõenäosus, et saadud

karistus/kogemus mõjutab ka esmase juhiloa omanikku olema edaspidi liikluses hoolsam ja

õiguskuulekam. Kaitsja hinnangul ei ole üldisest võrdsuspõhimõttest tulenevalt põhjendatud

karistusliigi valikul kohelda erinevalt esmase juhiloa omanike juhiloa omanikest. Samuti

vähendaks menetlusaluse isiku pikaajaline eemalolek liiklusest hoopis tema kogemusi.

7. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes tühistada

kohtuvälise menetleja otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas ning karistada teda rahatrahviga.

Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse

rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4-25-2912

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

K. N.i teo kvalifitseerimine LS § 227 lg 3 järgi

9. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse K. N.ile esmalt ette

seda, et ta juhtis 8. juunil 2025 kell 01:49 Harjumaal, Tallinnas, Pirita tee 76c (Maarjamäe tn

ja Kose tee vahel) suunaga Kose tee poole mootorsõidukit BMW M4 registreerimismärgiga

XXX kiirusega 101 km/h +/-4 km/h asulasisesel teelõigul, kus suurim lubatud kiirus on 50

km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus

menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet, pannes sellega toime LS § 227 lg 3

järgi kvalifitseeritava väärteo.

10. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit

tunnis. LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

11. Kohtu hinnangul on rikkumine tõendatud dokumentaalsete tõenditega, kiirusmõõturi

kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega.

12. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki

BMW M4 Competition M xDrive registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks

kasutati 8. juunil 2025 kell 01:49 mõõteseadet Stalker II MDR nr AS008367

(taatlustunnistuse nr TTRS-24/00255). Mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti asulasisesel

teel 101 km/h, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt

mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h, mistõttu saadi

lõplikuks mõõtetulemuseks 97 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 47 km/h. Mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel olid head – nähtavus hea,

ilmastik sademeteta, teeolud kuiv. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav,

kuivõrd mõõtmist on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides

seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Taatlustunnistuse

TTRS-24/00255 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS008367 taadeldud 10.

detsembril 2024. Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018 määruse nr 65

„Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega,

metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“

lisa p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega

väärteo toimepanemise ajal, s.o 8. juunil 2025, oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.

13. Teo toimepanemist ehk kiiruse ületamist tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, mille

kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, s.o kiiruse ületamist. Menetlusalune isik selgitas

kohtuistungil kokkuvõtvalt, et oli hiljuti saanud uue auto ja sai sõpradega kokku. Sõpradega

kesklinnast Viimsi poole sõites, hakkasid menetlusaluse isiku sõnul kõik tema sõbrad teda

ässitama, et ta lükkaks gaasi juurde. Emotsioonidest tingituna tegi menetlusalune isik ühe

kiirenduse, et näidata sõpradele auto võimsust.

4-25-2912

14. Kohtu hinnangul on K. N. subjektiivsest küljest teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16

lg 2). Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta teadlikult kiirendas sõprade ässitamise

peale, et näidata sõpradele auto võimsust. Niisiis on K. N.i ütlustega tõendatud, et ta küll

teadis kiirusepiirangust, kuid otsustas siiski emotsioonide ajendil kiirendada. Seega ületas

menetlusalune isik lubatud sõidukiirust kavatsetult, sest ta teadis, et ületab lubatud

sõidukiirust ja sõidukiiruse ületamine kiirendades oligi tema eesmärk, et demonstreerida

sõpradele auto võimsust. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud.

15. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p-s

2 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

K. N.i teo kvalifitseerimine LS § 238 järgi

16. Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

mootorsõidukit, milles vedas sõitjaid selleks mitte ettenähtud kohtadel ja viisil. Sõidukis

viibis rohkem sõitjaid, kui seda oli valmistaja poolt ette nähtud. Sõidukis ettenähtud kohti

koos juhiga 4, tegelik sõitjate arv koos juhiga 5. Kirjeldatud teoga rikkus K. N. LS § 34 lg 2

nõuet, pannes sellega toime LS §-s 238 järgi kvalifitseeritava väärteo.

17. LS § 34 lg 2 kohaselt tohib sõitjaid vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud

kohtadel ja viisil. LS § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki poolt sõitjateveo nõuete

rikkumise eest.

18. Kohtu hinnangul on rikkumine tõendatud nii sõiduki taustakontrolli andmete kui ka

menetlusaluse isiku ütlustega. Nimelt on sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX

taustakontrolli tehnilistest detailandmetest nähtuvalt K. N.i poolt juhitud sõidukis 4 istekohta.

Menetlusalune isik on kohtuistungil antud ütlustes selgitanud, et ta oli kesklinnas koos kolme

sõbraga, kui tuli veel üks sõber ja palus, et ta võtaks ka tema kaasa ja viiks ta Viimsisse, kuna

sõbral ei olnud taksoraha. Menetlusalune isik küll ütles sõbrale, et tal on ainult 4 istmekohta

autos, millel on turvavöö, kuid sõber surus edasi ja ta tundis ennast halva sõbrana, kui ta teda

kaasa ei võta.

19. Kohus on seisukohal, et K. N. on teo subjektiivsest küljest toime pannud kavatsetult (KarS

§ 16 lg 2). Nimelt on menetlusalune isik tunnistanud, et ta küll teadis, et tema poolt juhitud

sõidukis on koos juhiga üksnes 4 istekohta, millel on turvavöö, kuid sõbra palumise peale ja

selleks, et mitte tunda ennast halva sõbrana, otsustas ta siiski sõbra kaasa võtta. Seega on

menetlusaluse isiku ütlustega tõendamist leidnud, et ta rikkus sõitjateveo nõuet kavatsetult,

kuivõrd ta oli teadlik sõidukis lubatud istekohtade arvust ja otsustas sellest hoolimata

emotsioonide ajendil võtta sõidukisse täiendava sõbra. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

20. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 34 lg-s 2

sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus

21. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid,

4-25-2912

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning

õiguskorra kaitsmise huve.

22. LS § 227 lg 3 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 238 näeb võimaliku

karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime

pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse

talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

23. Kohtuväline menetleja määras K. N.ile LS § 227 lg 3 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud

väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 227 lg 3 alusel karistuseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

24. Karistuse mõistmisel peab lähtuma isiku süü suurusest, mis kohtu hinnangul on

käesolevas väärteoasjas suur.

25. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse esmalt sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 47

km/h. LS § 227 lg 3 näeb ette karistuse lubatud kiiruse ületamise eest 41-60 km/h, mistõttu

seda vahemikku arvestades on isiku süü keskmisest väiksem. Samas ei saa mööda vaadata, et

menetlusalune isik juhtis sõidukit lubatust märksa kiiremini ja seda asulasisesel teel. Tegemist

oli küll öise ajaga, kuid asukohta silmas pidades ja arvestades et tegemist oli suvise ajaga, ei

ole alust väita, et seal liiklustihedus puudus või oli väike. Liikudes sõidukiga kiirusel 97 km/h,

ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka takistusest ohutult

ümber põikama. Ja see, millised on kaebuse esitaja sõiduki tehnilised andmed, ei muuda

eelöeldut olematuks. Liiatigi, et sõiduki taustakontrolli andmetest nähtuvalt ning kohtuistungil

menetlusaluse isiku ja kaitsja selgituste pinnalt ilmneb, et menetlusalune isik omandas

kõnesoleva sõiduki ca 1 nädal pärast lubade saamist ja ca 2 nädalat enne rikkumise

toimepanemist (registreerimistunnistus väljastatud 27. mai 2025) ehk et menetlusalune isik oli

alles vähest aega nimetatud sõidukiga sõitnud ja seega ka tõenäoliselt mitte kursis kõigi

sõiduki omadustega. Menetlusalune isik asetas sellisel määral kiiruse ületamisega ohtu nii

iseenda kui ka sõidukis viibinud teised isikud. Seda enam, et sõidukis viibis üks isik ka

lubatust rohkem, st üks isik oli ka turvavööga kinnitamata.

26. Süü hindamisel on kahtlemata määrav ka see, et menetlusaluse isiku näol on tegemist

algaja juhiga, kes omandas juhtimisõiguse ja seeläbi ka õiguse osaleda liikluses alles 16. mail

2025 ehk kõigest mõne nädala möödudes (8. juunil 2025) pani ta toime liiklusalase süüteo,

seejuures lausa kaks täiesti teadlikult ja tahtlikult toime pandud tegu. Liiklusseadus sätestab

esmase juhiloa omajale kõrgendatud nõudmised. Nii sätestab LS § 50 lg 2, et esmase või

piiratud juhtimisõiguse juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Esmase

juhiloa omaja ohutuks liiklemiseks vajalikud oskused on alles kujunemas ja seetõttu tuleb olla

liikluses eriti tähelepanelik ja hoolas ning järgida eeskujulikult (nagu iga liikluses osaleja)

kehtestatud liiklusreegleid. Kohtu hinnangul näitab sõitmine kiirusega 97 km/h ja seejuures

veel sõidukis lubatust rohkemate inimeste sõidutamine, kahtlusteta menetlusaluse isiku

hoolimatut ja ükskõikset suhtumist nii liikluskorraldusse kui ka kaasliiklejatesse. Esmase

juhtimisõigusega juhi kogemus ja oskused (nagu ka tema noor vanus) ei võimalda üldjuhul

samaväärselt kogenud juhiga veel täiel määral hinnata liikluses toimuvat ja sellele reageerida,

mistõttu on liiklusnõuete kavatsetud rikkumine ohtlik. Seda enam, et menetlusaluse isiku

4-25-2912

selgituste kohaselt panigi ta teo toime emotsioonide ajendil – näitamaks sõpradele auto

võimsust. Olles lubatud liiklusesse 16. mail 2025 algaja juhina, on menetlusalune isik ka

hiljuti sooritanud juhtimisõiguse saamiseks vajaliku eksami, millega pidi tõendama seda, et ta

tunneb liiklusnõudeid ja valdab vajalikke juhtimisvõtteid. Seetõttu pidi K. N.i olema teadlik

ka esmase juhiloa omajale kehtivatest rangematest piirangutest ning võimalikest karistustest.

Hoolimata öeldust on K. N. toime pannud käesoleva väärteoasja menetlusesemeks olevad

teod ja seda tahtlikult (kavatsetult) ja sellele järgnevalt veel jätkanud rikkumiste

toimepanemist, taaskord tahtlikult ja seda kõike ajal, kui isikul on esmased juhiload. Seega

leiab kohus, et isikut ei saa karistada rahatrahvi kui kõige leebema karistuse liigiga, vaid

nõustub kohtuvälise menetlejaga ja asub seisukohale, et karistusliigina on põhjendatud

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

27. Mööda ei saa praegusel juhul vaadata sellestki, et kohtuistungil esitatud 22. augusti 2025

kiirmenetluse otsusest ja karistusregistri väljavõttest (10.09.2025 seisuga) nähtuvalt karistati

K. N.i ka 22. augustil 2025 toime pandud kiiruse ületamise eest rahatrahviga 1480 eurot, mis

on tasumata. Ehk et hoolimata sellest, et oli oht, et K. N.ilt võetakse juhtimisõigus ära, st ajal,

mil ta oli esitanud kohtule kaebuse juhtimisõiguse äravõtmise otsuse vaidlustamiseks, pani ta

toime uue samaliigilise liiklusrikkumise. Niisiis saab kahtlemata öelda, et K. N. ei võtnud

varasemalt toime pandud rikkumisest õppust. Seejuures on märkimisväärne, et kohtuistungil

antud selgituste kohaselt pani ta ka 22. augusti 2025 rikkumise toime emotsiooni ajendil.

Nimelt on menetlusalune isik kirjeldanud, kuidas ta pidi valima kahe halva valiku vahel – kas

jääb reisist ilma või ületab veidikene kiirust. Arvestades, et K. N. valis kiiruse ületamise,

seades sellega taaskord ohtu nii enda kui ka oma tüdruksõbra, seejuures ka teised

kaasliiklejad, on ta kahtlemata liikluses ohtlik. On selge, et K. N. ei oska hinnata, mis on

tähtsam, kas algaja juhina liikluseeskirjade järgimine ja seadusekuulekas käitumine ning enda

ja teiste elu mitte ohtu seadmine või siis emotsioonide ajendil oma sõprade ees esinemine ja

enda isiklik lõbu. Seonduvalt kaitsja väitega, et noor juht omandabki kogemusi vigu tehes

(läbi nende vigade, mis on tehtud juhi karjääri alguses), märgib kohus, et algajad juhid

tõepoolest teevad vigu, kuid neid vigu ei saa teha liikluses teiste elusid korduvalt ohtu seades.

Seejuures on enda emotsioonide viimine liiklusesse täiesti lubamatu. Kohtu hinnangul ongi

süüd suurendavaks kahtlemata asjaolu, et K. N. käitus sellisel viisil teadlikult (kavatsetult).

28. Kokkuvõtvalt lubavad väärteoasjaolud hinnata K. N.i süüd suureks. Menetlusaluse isiku

teadmised ega oskused ei ole piisavad ohutult liikluses osalemiseks. Kuigi menetlusalune isik

sooritas üksnes mõned nädalad enne rikkumise toimepanemist juhtimisõiguse saamiseks

vajaliku eksami, millega ta pidi tõendama, et ta tunneb liiklusnõudeid ja valdab vajalikke

juhtimisvõtteid, ei kajastunud see kuidagi tema liikluses osalemisel. Seda enam, et K. N. pani

ühe teoga toime kaks erinevat tahtliku ja teadliku rikkumist. Tõsi, noor algaja autojuht õpibki

liikluses, omandab sõidukogemust jms, kuid seda ei tehta liiklusreegleid rikkudes. K.

N.i selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada, näitavad, et tal puudub igasugune

arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu võib K. N. oma liikluskäitumiselt olla

ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks

eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse

õiguskorra vastu.

4-25-2912

29. Riigikohus on korduvalt väljendanud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada nii isiku

karistusandmeid kui ka isikut iseloomustavaid andmeid. Kohtupraktikas on selgitatud sedagi,

et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime

samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise vajalikkust. K. N. on käesolevalt kahtlemata kinnitanud kohtupraktikas

kujunenud seisukohta, kuivõrd ta pani lühikese ajavahemiku jooksul toime uue samaliigilise

süüteo, seejuures veel ajal, mil ei olnud teada, kas temalt juhtimisõiguse äravõtmise otsus jääb

jõusse. Kohtu hinnangul näitabki K. N.i teadlik ja tahtlik korduv liiklusnõuete rikkumine, et

rahatrahvi kohaldamine ei oleks käesoleval juhul mõjus. Rahatrahvi määramine ei ole

põhjendatud juba ka seetõttu, et töötamise registri andmetel puudub K. N.il kehtiv

töösuhe (viimane töösuhe lõppes juuni 2025 lõpus). Kuigi K. N. selgitas istungil, et ta on kahe

ettevõtte (PRX Marketing OÜ ja MVP Earners LLC) omanik ja saab mõlemast ettevõttest ka

töötasu, ei muuda see asjaolu, et viimase kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv oli

kohtuistungi toimumise ajaks K. N.il tasumata. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele

karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta

tuleb liiklusest kõrvaldada. Sellisel juhul ongi ainuõige, et menetlusalune peab minema ka

uuesti eksamile, sest sedavõrd lühikese ajavahemiku jooksul pärast esmase juhiloa

omandamist toime pandud korduvad rikkumised ilmestavad selgelt, et menetlusalune isik ei

ole endale liiklusreegleid selgeks teinud ja peab veel õppima, kuidas on korrektne liikluses

käituda.

30. Kuigi kohtuväline menetleja ei tuvastanud kergendavaid asjaolusid, saab kohtu hinnangul,

lähtudes ka kohtuistungil kõlanust, arvestada siiski kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja

kahetsust. Hoolimata eelöeldust on aga kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus

proportsionaalne nii K. N.i süü suurusega kui ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi silmas

pidades. Karistus tekitab kahtlemata K. N.i igapäevaelus ebamugavust, kuid karistus ei peagi

olema mugav. Mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole igaühe põhiõigus. Karistuse määramisel

tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga

suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid

õigusnorme korrektselt.

31. Kohus juhib siiski tähelepanu ka asjaolule, et perekonnaliikmete transportimine või

perekonnaliimete külastamiseks just mootorsõidukiga ei ole juhtimisõiguse äravõtmist

välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta

üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kohus peab

vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et argipäeva toimetusi, samuti

töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata (nt otsida alternatiivne transpordi

kasutamise viis, kasutades ühistransporti).

32. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu

diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1

tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii

toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda

siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid,

menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

4-25-2912

Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ning ka

K. N.i enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused.

33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega keskmises määras

mõistetud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on arvestades isiku süü suurust

ning menetlusaluse isiku iseloomustavaid andmeid silmas pidades põhjendatud ja

proportsionaalne ning vastab karistuse eesmärkidele. Seetõttu jätab kohus muutmata Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 30. juuni 2025 otsusele väärteoasjas nr 2315,25,005341, millega K. N.i

karistati LS § 227 lg 3 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS

§ 63 lg 1 kohaselt LS § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Menetlusaluse isiku K. N.i kaebus tuleb jätta rahuldamata.

34. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt

tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)