2-23-151729/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-151729

Tsiviilasi

MB Alpra hagi Fine Brands Estonia OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7495,02 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: MB „Alpra“ (Välismaa registrikood: 303562862;

Asukoht: Sporto g. 42, Marijampolė)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Vinkel

(Advokaadibüroo Narlex; e-post: XXX)

Kostja: Fine Brands Estonia OÜ (Registrikood: 11862561;

Asukoht: A. Weizenbergi tn 15-2, Tallinn, Harju maakond,

10150; e-post: XXX)

Asja läbivaatamine TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Fine Brands Estonia OÜ-lt Virton hageja MB „Alpra“ kasuks

võlgnevus summas 7495,02 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt Fine Brands Estonia OÜ-lt Virton hageja MB „Alpra“ kasuks

menetluskuluna kokku summas 2037,50 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista kostjalt välja hageja

kasuks võlgnevuse 7495,02 eurot.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja on Leedu kaubandusettevõte. Alates

veebruarist 2022 on hageja ostnud kostjalt alkohoolseid jooke. Kostja on alkohoolsete jookide

hulgimüüja Eestis.

3. Hageja on kostjalt alkohoolseid jooke ostnud ettemaksuarvete alusel. Esimese

tellimuse tasus hageja ettemaksuarve (2022 010) alusel 07.03.2022 summa 63 893.04 eurot.

Teise tellimuse eest tasus hageja kostja ettemaksuarvete (2022 036, 2022 037, 2022 038, 2022

039, 2022 040) alusel 25.07.2022 summa 43 124.10 eurot. Kostja täitis tellimust mitme

nädala jooksul vastavalt jookide saabumisele. Kuivõrd kostja ei suutnud kogu hageja tellimust

täita, jäi hagejal kostjale ettemaks summas 11 076.96 eurot, mille osas vaidlust ei ole.

4. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja poolt on tasumata kostja esitatud järgmised arved:

01.03.2023 arve nr 000429550, summas 3771.60 eurot ja 17.03.2023 arvet nr 000429672,

summas 204 eurot.

5. Vastastikuste võlgnevuste kinnitamiseks on pooled allkirjastanud võlatunnistuse.

6. Kuivõrd 2023 aasta suveks oli selge, et kostja hagejale enam kaupasid ei tarni, soovis

hageja 02.08.2023 kas ettemaksu tagastamist või muude toodete pakkumist. Kostja lubas

kaupa asendada, kui ei teinud seda ning ühtlasi ei reageerinud enam hageja korduvatele

sõnumitele.

7. Hageja ja kostja vahel on müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Mõlemal

lepingupoolele on üksteise vastu rahasumma maksmise kohustus, mistõttu VÕS § 197 lg-st 1

tulenevalt on kummalgi poolel õigus oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada.

8. Hageja on kostjale tasaarvestusavalduse teinud, kuid kuivõrd suulise

tasaarvestusavalduse tegemist ei ole võimalik tõendada, esitab hageja käesolevaga kostjale

tasaarvestusavalduse. Tasaarvestusavalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (3-2-1-30-16,

p. 12).

9. Hageja soovib lepingu üles öelda, kuivõrd kostja on rikkunud VÕS § 209 lg-st 1

tulenevat kohustust anda üle tellitud tooted. Hageja leiab, et on oma 02.08.2023 e-kirjas

andnud kostjale mõistliku tähtaja kohustuse rikkumise lõpetamiseks. Kostja ei ole kohustust

tänaseni täitnud. Hageja leiab, et kostjapoolne lepingurikkumine on oluline VÕS § 116 lg 2 p-

de 2 ja 5 alusel, kuivõrd kostja on rikkunud kohustust, mis on hageja huvi püsimise eelduseks

ning kostja pole omapoolset kohustust täitnud ka mitu kuud peale kohustuse täitmiseks

täiendava tähtaja andmist. Käesoleva ütleb hageja üles kõik kostjaga sõlmitud müügilepingud.

10. Hageja ei ole nõus kostja pakutud kompromissiga teha poolte vahel tasaarvestus.

Hageja märgib, et käesoleval ajal toimub hageja ja Dylan Distribution UAB vahel sama nõude

olemasolu üle kohtuvaidlus Kaunase Ringkonnakohtus (tsiviilasi nr e2-1476-1163/2024),

2 / 7

milles hageja on Dylan Distribution UAB nõudele esitanud vastuväited. Nimetatud asjas

toimus 02.05.2024 eelistung. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude

vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis

tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hageja on täitnud oma kohustused

Dylan Distribution UAB ees nõuetekohaselt ja ausalt, nimetatud nõuet ei eksisteeri ning nii

Dylan Distribution UAB-l kui ka kostjal puudub hageja suhtes viidatud nõude osas

nõudeõigus.

11. Hageja väitel kostja ei ole omandanud Dylan Distrbution UAB-lt nõuet hageja vastu.

Kostja esindaja allkirjastas nõude loovutamise dokumendi ka nõude loovutaja nimel, kuid tal

ei olnud selleks õigust. Kostja esindajal puudus Dylan Distrbution UAB nimel nõuet

loovutada. Seda, et nõue on ka vaieldav, on hageja juba varasemalt selgitanud.

Kostja seisukoht

12. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

13. Kostja vastuse kohaselt kostja kinnitab hageja poolt esitatud saldot summas 11 076,96

eurot. Hageja võlgneb kostjale summas 3 581,94 eurot (arve 49559 summas 3 377,94 eurot ja

arve 429672 summas 204 eurot.

14. Kostja kinnitab, et saldo hageja ja kostja vahel on 7 495,02 eurot;

15. MB Alpra võlgneb Dylan Distrbution UAB’le (seotud ettevõte Fine Brands Estonia

OÜ’ga) arve DDK 4012 kuupäevaga 15.05.23 summas 29 912,94 eurot, arve 3799

kuupäevaga 16.01.2023 summas 9 385,73 eurot , arve 3804 kuupäevaga 16.01.2023 summas

7415,65 eurot, arve 3805 kuupäevaga 16.01.2023 summas 25 878,12 eurot, arve 3806

kuupäevaga 16.01.2023 summas 3 332,34 eurot, arve 3927 kuupäevaga 16.01.2023 summas 1

426,59 eurot. Dylan Distrbution UAB on otseselt seotud ettevõte Fine Brands Estonia OÜ

kuna mõlema ettevõtte osanikus on Insein Design OÜ (reg 12349713)

16.

28.02.2024 sõlmiti Dylan Distribution UAB ja Fine Brands Estonia OÜ vahel osaline

nõude loovutamise kokkuleppe summas 7 494,96 eurot MB Alpra vastu. Kostja pakub

kompromissi ja teha hageja ja kostja vahel tasaarveldus summas 7 494,96 eurot.

17. Kostja väitel kostja esindaja, seisuga 05.11.2024 omab jätkuvalt allkirja õigust ja

sõlmida kokkuleppeid Dylan Distribution UAB nimel. Kostja leping Dylan Distrbution UAB

ja Fine Brands Estonia OÜ vahel on juriidiliselt kehtiv ning nõue vastu MB Alpra kehtiv.

Lisatud Agreement of cession.

Kohtuotsuse põhjendused

18. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

19. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolud üle, mille kohus loeb TsMS §

231 lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Hageja on alates veebruarist 2022

ostnud kostjalt alkohoolseid jooke. Kostja on alkohoolsete jookide hulgimüüja Eestis. Hageja

on kostjalt alkohoolseid jooke ostnud ettemaksuarvete alusel. Esimese tellimuse tasus hageja

ettemaksuarve (2022 010) alusel 07.03.2022 summa 63 893.04 eurot. Teise tellimuse eest

tasus hageja kostja ettemaksuarvete (2022 036, 2022 037, 2022 038, 2022 039, 2022 040)

alusel 25.07.2022 summa 43 124.10 eurot. Kostja täitis tellimust mitme nädala jooksul

vastavalt jookide saabumisele. Kuivõrd kostja ei suutnud kogu hageja tellimust täita, jäi

hagejal kostjale ettemaks summas 11 076.96 eurot, mille osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole

ka selles, et hageja poolt on tasumata kostja esitatud järgmised arved: 01.03.2023 arve nr

000429550, summas 3771.60 eurot 17.03.2023 arvet nr 000429672, summas 204 eurot.

3 / 7

Vastastikuste võlgnevuste kinnitamiseks on pooled allkirjastanud deklaratiivse võlatunnistuse

VÕS § 30 tähenduses, mille kohaselt kostja võlgneb hagejale 7495,02 eurot (dtl 25-33).

20. Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingute alusel ettemaksuna kostjale tasutud

7495,02 euro tagastamise nõude VÕS § 208 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel. Hageja nõue tugineb

sellele, et pooled vahel sõlmitud müügilepingud on lõppenud seoses taganemisega, mistõttu

on kostjal poolte vahel tekkinud tagasitäitmise võlasuhtest tulenevalt kohustus saadud

ostuhind hagejale tagastada.

21. VÕS § 116 lg 1 näeb ette, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist siis, kui kohustuse rikkumise

tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust

tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel

samuti ette näinud. VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi on olulise kohustuse rikkumisega tegu ka siis,

kui teine lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks

antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

22. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Viidatud sättest tulenevalt on seega müüja põhikohustusteks

müüdud asja üleandmine ning omandi ülemineku võimaldamine ostjale ning ostja

põhikohustusteks on ostuhinna tasumine ning müüdud asja vastuvõtmine.

23. Hagiavalduse kohaselt hageja taganeb poolte vahel sõlmitud müügilepigutest kuivõrd

kostja on rikkunud VÕS § 209 lg-st 1 tulenevat kohustust anda üle tellitud tooted. Hageja on

oma 02.08.2023 e-kirjas andnud kostjale mõistliku tähtaja kohustuse rikkumise lõpetamiseks.

Kostja ei ole kohustust tänaseni täitnud. Hageja leiab, et kostjapoolne lepingurikkumine on

oluline VÕS § 116 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel, kuivõrd kostja on rikkunud kohustust, mis on

hageja huvi püsimise eelduseks ning kostja pole omapoolset kohustust täitnud ka mitu kuud

peale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist.

24. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole suutnud kogu hageja tellimust

täita, ja seetõttu jäi hagejal kostjale ettemaks summas 11 076.96 eurot. Samuti ei ole poolte

vahel vaidlust selle üle, et hageja on müügilepingutest kehtivalt taganenud.

25. Kohus on eelneval tuvastanud, et hageja poolt on tasumata kostja esitatud järgmised

arved: 01.03.2023 arve nr 000429550, summas 3771,60 eurot ja 17.03.2023 arvet nr

000429672, summas 204 eurot. Vastastikuste võlgnevuste kinnitamiseks on pooled

allkirjastanud deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses, mille kohaselt hageja

võlgneb kostjale 7 495,92 eurot.

26. Kohus leiab, et kuna hagejal oli õigus lepingutest taganeda, oli hagejal VÕS § 189 lg

1 alusel nõuda lepingute alusel üleantu tagastamist kostjalt. Seega on hagejal õigus nõuda

kostjalt lepingute alusel ettemaksuna tasutud 7495,02 euro tagastamist.

27. Kostja on kohtumenetluses esitanud hageja lepingute alusel tasutud 7495,02 euro

tagastamise nõudele tasaarvestamise vastuväite. Kostja väitel hageja võlgneb võlgneb Dylan

Distrbution UAB’le (seotud ettevõte Fine Brands Estonia OÜ’ga) eurot. Dylan Distrbution

UAB on otseselt seotud ettevõte Fine Brands Estonia OÜ kuna mõlema ettevõtte osanikus on

Insein Design OÜ (reg 12349713). 28.02.2024 sõlmiti Dylan Distribution UAB ja Fine

4 / 7

Brands Estonia OÜ vahel osaline nõude loovutamise kokkuleppe summas 7 494,96 eurot MB

Alpra vastu.

28. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud

maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 järgi

tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil

neid võis tasaarvestada. Tasaarvestuse teostamine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule

võimaluse esitada teise poole nõude suhtes, mis tasaarvestati, täitmise vastuväide, st

vastuväide, et nõudele vastav kohustus on täitmise tõttu lõppenud (VÕS § 186 p 1).

29. Hageja väitel on ta täitnud oma kohustused Dylan Distribution UAB ees

nõuetekohaselt ja eelnimetatud nõuet ei eksisteeri ning nii Dylan Distribution UAB-l kui ka

kostjal puudub hageja suhtes viidatud nõude osas nõudeõigus. Samuti väidab hageja, et kostja

ei ole omandanud Dylan Distrbution UAB-lt nõude hageja vastu, sest kostja esindaja

allkirjastas nõude loovutamise dokumendi ka nõude loovutaja nimel, kuid kostja esindajal

puudus Dylan Distrbution UAB nimel õigus nõuet loovutada.

30. Kohus on kostjale 16.01.2025 kohtumääruses selgitanud, et kostjal tuleb tõendada

Dylan Distribution USB-lt omandatud nõuet. Vaatamata kohtu selgitusetele, et ei ole kostja

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja võlgneb Dylan Distrbution UAB’le (seotud

ettevõte Fine Brands Estonia OÜ’ga) 38 160,57 eurot. Pelgalt Dylan Distrbution UAB poolt

hagejale esitatud arved ja nõude loovutamise leping ei tõenda asjaolu, et Dylan Distribution

UAB’le saaks olla nõue hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendand, et tal oleks

nõue hageja vastu, millega saaks kostja hageja nõude tasaarvestada.

31. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 7 495,92 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kosja kanda.

33. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

34. Hageja 16.09.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud

menetluskulusid järgmiselt:

15.12.2023 – asjaoludega tutvumine, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, kokku

2 tundi, summas 300,00 eurot.

20.12.2023 – Riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt, summas 224,85 eurot.

24.01.2024 – Tutvumine kostja vastuväitega maksekäsu kiirmenetluse avaldusele,

täiendavate tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine, kokku 4 tundi, summas 600,00

eurot.

24.01.2024 – täiendav riigilõiv hagilt, summas 440,15 eurot.

08.05.2024 – kostja 19.04.2024 vastuse ja dokumentidega tutvumine, kostja vastusele

5 / 7

seisukoha koostamine, kokku 1,4 tundi, summas 210,00 eurot.

Võõrkeelse dokumendi (UAB Dylan Distribution vastus) tõlkimine eesti keelde, kokku 0,5t,

summas 75,00 eurot.

7. 05.02.2025 – kostja 05.02.2025 esitatud dokumentidega tutvumine, kokku 0,25t, summas

37,50 eurot.

15.09.2025 – menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja

35. Hageja on kandnud õigusabikulusid hinnaga 150,00 eurot tund, kokku 9,15 tundi.

36. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Lepingulise esindaja kulud tuleb hüvitada põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii

esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust

(Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

38. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt

menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved,

vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

39. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 8000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 665 eurot. Tasutud riigilõiv 665

eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

40. Hagejale on õigusabi osundatud tunnihinnaga 150,00 eurot (KM-ta). Kohus leiab, et

käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel

keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest advokaadile

makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Tunnitasu määr 225 eurot on ka kooskõlas

Riigikohtu praktikaga (vt. RKTKo 28. mai 2024 nr 2-18-8743/162, p 16).

41. Kohus on seisukohal, et õigusabitoimingutele kulunud aeg on arvestades käesoleva

vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, täies ulatuses

põhjendatud.

42. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

2037,50 eurot.

43. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema

poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

44. Vastavalt hageja avaldusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hageja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

6 / 7

45. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

7 / 7