4-25-2673/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2673

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

H M (isikukood xxx, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht

xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1, § 231 lg 2,

§ 241 lg 2 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 26. juuni 2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2317,25,003734

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik H M

kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja

Jekaterina Koreneva

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 26. juuni 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,25,003734.

2. Menetlusaluse isiku H M kaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist

esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis 10. oktoobril 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26. juuni 2025 otsusega väärteoasjas

nr 2317,25,003734 karistati H Mt kohaldades karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1 ning § 481

lg 1 liiklusseaduse (edaspidi LS) § 231 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse H Mle ette seda, et 29. aprillil 2025

ajavahemikul kell 14.33-14.37 Tallinnas, Mõisa tänava ja Paldiski mnt 102 juures, Vabaõhumuuseumi

teel ja Haabersti ringristmikul juhtis ta mootorsõidukit, xxx registreerimisnumbriga xxx,

vastassuunavööndis, möödus kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest vasakult poolt,

reastus pärisuunas sõitva auto ette Mõisa tänavale, vahetult pärast reastumist pidurdas järsult, kuigi see

polnud vajalik ohutuse tagamiseks, põhjustades sellega liiklusohtliku olukorra, kus teise sõiduki juht

oli sunnitud järsult pidurdama ja peatuma. Juhtides edasi läbi Paldiski mnt 102 parkla mootorsõidukit

Paldiski mnt-le, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule (Haabersti ringristmikule) foori keelava tulega

ja edasi üle eraldussaare vastassuunavööndisse, peatas sõiduki ristmikul, kus tegi võimatuks teiste

sõidukite liikumise ja ristmikule sõitu ning tekitas liiklusohtlikku olukorda ja takistas liiklust.

Menetlusalusele isikule omistatakse LS § 45 lg-te 3, 4, § 21 lg 2 p-de 5, 15, § 16 lg 1 ja § 58 lg 3

rikkumist. Väärteod on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1, § 231 lg 2 ja § 241 lg 2 järgi.

3. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist

karistuse mõistmise osas ning palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Kaebuse kohaselt leidis rikkumine

aset ühekordses, afektiivses seisundis, mis oli tugevalt seotud teise osapoole provokatiivse

käitumisega. Menetlusalune isik tunnistab oma viga, kahetseb siiralt ning soovib muutuda paremaks.

Karistuse asendamine psühholoogilise abiga võimaldaks tal oma pere eest hoolitseda, tööd teha ja

liikluses paremini toime tulla. Palub kohtul kasutada kaalutlusõigust, lähtuda proportsionaalsusest ning

anda talle võimalus oma vigadest õppida, mitte teda sotsiaalselt ja majanduslikult murda.

3.1 Juhtimisõigus on talle eluliselt vajalik, kuna on oma pere ainus ülalpidaja. Tema sissetulekust

sõltub kogu pere toimetulek. Töö on seotud kinnisvara haldamisega kui ka autode ostu ja müügiga, mis

eeldab igapäevast liikumist ärilistel põhjustel. Elab xxx, kus ühistransport on tema jaoks ebapiisav ega

võimalda töö- ja eraelulisi liikumisi. Taksoteenus ei ole lahendus, kuna see tekitab temas ärevust ja

kontrollikaotuse tunnet, kuna tema ohutus sõltub võõrast juhist, kelleks võib olla igaüks, kes omab

juhiluba olenemata sõiduoskusest. Pealegi maksaks see ebaratsionaalselt palju, mis ei ole

proportsioonis karistusega. Ka tõsiste alaseljaprobleemide tõttu vajab ta juhtimisõigust. Pikaajaline

kõndimine ja seismine (nt ühistranspordis) muutub piinarikkaks.

3.2 Menetluse käigus kohtudes väärteomenetlejaga, koges ta vaenulikku ja eelarvamuslikku suhtumist.

Tema selgitusetele, kuidas kogu sündmus algas, ei soovitud pöörata tähelepanu – nagu turvakaamerate

või pardakaamerate videod. Keskenduti ainult tema valemanöövrile. Kui viitas videomaterjalide

võimalikule olemasolule, öeldi, et "laud on niigi toimikuid täis" ja nendega ei ole hetkel aega tegeleda.

4. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud

proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

6. Menetlusalune isik vaidlustab määratud karistust. Selles, et H M juhtis sõidukit xxx, riikliku

registreerimisnumbriga xxx, väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Ta tunnistab

rikkumisi osaliselt ja arvab, et tema rikkumised said alguse teise osapoole provokatiivse ja võimaliku

tähelepanuotsiva käitumise tõttu.

7. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et H Mle ette heidetud teod aset leidsid. Menetluse

alustamise ajend on S E Di esitatud süüteoteade, milles ta palub võtta vastutusele isik, kes juhtis 29.

aprillil 2025 Paldiski mnt 102 juures sõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx ja kes korduvalt rikkus

liiklusseaduse nõudeid ning tekitas oma käitumisega liiklusohtliku olukorra. Kogu juhtum on

salvestatud avaldaja sõiduki pardakaamerale, kuid sellel olev kellaaeg on tund aega maas.

8. S E Di sõiduki pardakaamera salvestiselt on tuvastatav, et 29. aprillil 2025 kell 14.33 (videos

kellaaeg 13.33, õige aeg on 14.33) menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk xxx, riikliku

registreerimisnumbriga xxx, möödub ohutussaarest, mis on tähistatud liiklusmärgiga 421

„Ümberpõike suund”, vastassuunavööndi kaudu. Ohutussaarest möödumise järel reastub

menetlusalune isik ette pärisuunavööndis otse liikuvale mootorsõidukile, sundides oma manöövriga

teist juhti järsult muutma oma liikumiskiirust, kuni auto peatub täielikult. Menetlusalune isik väljub

oma sõidukist ja jookseb S E Di sõiduki juurde. Pardakaamera salvestiselt nähtub, et teine sõiduk

tagurdab ja möödub vastassuuna kaudu menetlusaluse isiku sõidukist ning liigub edasi Rocca Al Mare

keskuse parklasse, kus üritab menetlusaluse isiku sõiduki eest ära sõita, pöörates parkimiskohtade

vahele.

9. Erinevad avalikud kaamerad on jäädvustanud, kuidas menetlusalune isik jälitab mootorsõidukiga

xxx teist sõidukit Rocca al Mare keskuse parklas.

10. S E Di sõiduki pardakaamera salvestiselt on näha, et Rocca Al Mare keskuse parklast lahkudes

jääb S E Di sõiduk seisma vasakpööret ootava sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx taha. Rocca Al

Mare keskuse parklast väljasõidul enne Paldiski maanteele pööramist on liiklusmärgid „Ühesuunaline

tee”, „Anna teed” ja „Ülekäigurada”.

Kui sõidukid jõuavad Paldiski mnt-l Haabersti ringristmikule, sõidab menetlusalune isik pidevat joont

ületades ette kõrvalrajal liikuvale mootorsõidukile xxx, mille taga sõidab S E D. S E D reastub paremal

asuvale sõidurajale. xxx jääb seisma. Menetlusalune isik liigub foori keeleva tulega mootorsõidukiga

xxx üle ohutussaare äärekivide vastu lubatud sõidusuunda liikudes S E Di sõidukile ette.

Menetlusalune isik pargib oma sõiduki S E Di seisva sõiduki ette ja väljub sõidukist, joostes viimase

sõiduki poole. S E D tagurdab, reastub vasakpoolsele sõidurajale ja lahkub, sõites välja ringristmikule.

11. Kogu Haabersti ringristmikul toimunu nähtub ka erinevate avalike kaamerate salvestistelt. Nendelt

nähtub kuidas menetlusalune isik on sunnitud ristmikult ära sõitmiseks kohapeal manööverdama.

Samal ajal on takistatud ülejäänud sõidukite ristmikule väljasõit, kuna mootorsõiduk xxx on sõidutee

hõivanud.

12. Videosalvestistega on tõendatud menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemine. Oma

käitumisega rikkus H M LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda.

13. Mõisa tänaval liikudes rikkus H M LS § 45 lg 3 ja lg 4, mis keelab sõita vastassuunavööndis ja

kohustab kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest või muust sellisest rajatisest mööduda

paremalt. Menetlusalune isik, peatades sõiduki Mõisa tänaval kohas, kus teeb võimatuks teistel

sõidukitel temast liiklusseaduse nõudeid eiramata liikumist jätkata, ei täida LS § 21 lg 2 p 5 nõuet, mis

keelab sõidukit peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või

takistab jalakäijaid.

14. Haabersti ringristmikule sõites rikub menetlusalune isik LS § 58 lg 3, mis sätestab, et foori või

reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees.

Keerates vastu lubatud sõidusuunda ette teisele sõidukile, rikkus ta jällegi vastassuunavööndis sõitmise

keeldu. Peatades oma sõiduki ristmikul, kus tegi võimatuks teiste sõidukite liikumise ristmikule, rikkus

ta LS § 21 lg 2 p-de 5 ja 15 nõudeid, mille kohaselt ei tohi sõidukit peatada ristmikul ega kohas, kus

peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid.

15. Videosalvestistelt on nähtav, et sõidukid, mille liikumist menetlusalune isik takistas, olid sunnitud

pidurdama ja peatuma. Samuti on salvestistelt tuvastatav, et kokkupõrke vältimiseks ja edasi

liikumiseks pidid nad ka oma sõidusuunda korrigeerima. Sellega põhjustas H M korduvalt

liiklusohtliku olukorra LS § 2 p 31 tähenduses.

16. Rikkumiste ohtlikkust ja kaasliiklejate ohustamist tõendab ka kõnesalvestis, milles S E D helistab

Häirekeskusesse ja palub abi. Kõnest selgub, et toimub tõsine konflikt sõiduki, xxx

registreerimisnumbriga xxx, juhiga, kes sõidab vastassuunavööndis. Helistamise ajal tuleb xxx juht

helistaja auto juurde ning lööb seda. Hiljem asub xxx juht helistaja autot jälitama. S E Di jutust selgub,

et tema autos on ka väike laps ning tegemist on väga tõsise situatsiooniga. Salvestiselt on kuulda vene

keelt rääkiva naisterahva hüsteeriline jutt.

17. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et H M rikkus keeldu sõita ristmikule foori keelava tule ajal

ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi. Samuti on tuvastamist leidnud, et

menetlusalune isik pani toime LS § 241 lg 2 kvalifitseeritava väärteo, mis näeb ette vastutuse sõiduki

parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -

viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Õigesti on

kvalifitseeritud ka H M väärtegu LS § 231 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt

möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht.

18. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et tema õigusvastane käitumine oli tingitud teise

sõiduki juhi provokatiivsest käitumisest. Kohtu arvates on menetlusalune isik andnud

ennastõigustavaid ütlusi ning ta on üritanud nii ütlusi andes kui ka kohtule kaebust esitades salvestisel

nähtuvat enda kasuks tõlgendada, luues mulje olukorrast, mida tegelikkuses ei toimunud. Seega rikkus

ta liiklusseaduses kehtestatud norme kavatsetult. Samuti puuduvad ka H M teo õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud.

19. Kohtule jääb arusaamatuks menetlusaluse isiku kriitika kohtuvälise menetleja vaenuliku ja

eelarvamusliku suhtumise suhtes, kuivõrd menetleja ei pööranud tähelepanu menetlusaluse isiku

selgitusele kogu sündmuse alguse kohta. Kohus peab vajalikuks selles osas märkida, et sündmuse

algus ei muuda olematuks sündmuse käiku, rikkumiste olemust ega õigusta menetlusaluse isiku

käitumist. Ohutu liikumise ja liiklemise eesmärgil kehtestatud normid kehtivad kõikidele liikluses

osalejatele igal ajahetkel. Vähetähtis ei ole, et H M käitus norme eiraval viisil teadlikult.

Karistus

20. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et kuna LS § 221 lg 1, § 231 lg 2 ja § 241 lg 2

järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1

kohaselt karistus LS § 231 lg 2 järgi.

21. LS § 231 lg 2 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

22. Kuna karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puudusid, kergendava

asjaoluna võeti arvesse kahetsust ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama

toimepandud teo eest, siis karistusena võeti LS § 231 lg 2 alusel H Mlt mootorsõiduki juhtimisõigus

ära 6 kuuks.

23. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja, määrates H Mle karistuse KarS § 63 lg-st 1 lähtudes,

õigesti leidnud, et tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kõik väärteokoosseisud.

Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 231 lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust

kohaldada nimetatud sätte alusel.

24. Kohus nõustub menetlejaga, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille

kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

25. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, siis on menetlusaluse isiku süü suur, kuna sõidukis,

mida menetlusalune isik jälitas, oli kolm isikut, nende hulgas laps. Samuti olid ohustatud ka teised

liiklejad, sest tegemist oli päevase ajaga ning piirkonnaga, kus asub suur kaubanduskeskus ning

Tallinna suurim ringristmik. Liiklusoht ei realiseerunud õnnetuseks vaid teiste sõidukijuhide õigete

juhtimisvõtete ja reaktsioonide tõttu.

26. Karistusregistri väljavõttest ja väärteotoimikus olevast otsusest nähtuvalt on H Ml üks kehtiv

väärteokaristus. Teda on karistatud 10. märtsil 2025 LS § 242 lg 2 alusel rahatrahviga 504 eurot.

Rahatrahv on tasutud 28. märtsil 2025. Paraku tuleb tõdeda, et taoline karistus ei ole H M käitumist

muutnud ja ta on jätkanud peagi liiklusrikkumistega. Seejuures on tähelepanuväärne, et rikkumised on

ajaliselt lähedased. Oluline on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud vaid 1,5 kuu

möödumisel pärast eelmist väärteootsust. Kohus leiab, et olukorras, kus sedavõrd lühikese aja järel

pannakse toime uus liiklusalane süütegu, millega kaasneb jällegi ka liiklusoht, võib teha järelduse, et

varasemalt kohaldatud karistus, s.o rahatrahv, ei ole talle ilmselgelt õiguskuulekusele suunavat mõju

avaldanud.

27. H M karistusandmed ning uue liiklusalase väärteo toimepanemine näitavad seda, et tema liiklust

ohustav käitumine on vaatamata kohaldatud karistustele ajas jätkunud ja rikkumised muutunud

tõsisemaks. Arvestades aga seda, et eelmine rahatrahv ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele

sundinud ja menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, leiab kohus, et rahaline mõjutamine

menetlusaluse isiku puhul eesmärki ei saavuta ja menetlusalust isikut korrale ei kutsu, mistõttu on

kohtu arvates menetlusaluse isiku liiklusest eemaldamine ja teiseliigilise karistuse kohaldamine

põhjendatud ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigiga.

28. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati H Mt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6

kuuks. Kohtuväline menetleja on tuvastanud kergendava asjaolu ja seda ka karistuse mõistmisel

arvesse võtnud. Menetleja on põhjalikult selgitanud karistuse mõistmist ning eraldi veel välja toonud

karistuse pikkust mõjutanud tegurid.

29. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja teadvalt liiklusnõudeid eiravad

juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Sellist kohtu arusaama

kinnitab ka S E Di ja tema sõidukis olnud naisterahva reageering. Kõnesalvestiselt kuuldu ei jäta

kahtlust, et menetlusaluse isiku käitumine oli nende jaoks hirmutav.

30. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed

eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada H M suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse

äravõtmist ning väärteotoimiku materjalid ei anna alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks ega ka

põhikaristuse vähendamiseks.

31. Kohtu jaoks on oluline siinkohal märkida, et H M ei ole mõistnud oma teo tõsidust ega saanud aru

selle ohtlikkusest, vaid püüdis kohut veenda, et ohtliku olukorra tingis teise sõiduki juhi käitumine ja

tema hinnangul mingit ohtu ei olnud.

32. Kaebuses on viidatud, et menetlusalune isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses töö- ja

pereeluliste kohustuste täitmisega.

33. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et vajadus perekonna eest hoolitseda ei ole

juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise

õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus isikult on

karistuseks mootorsõiduki juhtimisõigus äravõetud, tuleb oma elu korraldada ümber selliselt, et pere

eest hoolitseda ja töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata.

34. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus

vajalik igapäevasete toimetuste tegemiseks. Selline teadmine ei olnud aga talle takistuseks väärteo

toimepanemisel. Menetlusalune isik oli juhtimisõiguse vajalikkusest teadlik ka siis, kui ta

menetlusesemeks olevad liiklusalased väärteod toime pani. Arvestades seda, et ta liiklusseaduse

nõudeid rikkus teadlikult, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et teda uuesti karistatakse.

Seega ei saanud isikule järjekordse karistuse saabumine olla üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla

üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja loobub rahatrahvi kohaldamisest, sest rahatrahv

karistusliigina ei ole soovitud mõju avaldanud - menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud.

35. Karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt

tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse

käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab

karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja

asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid

eesmärke. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka H M

enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused.

36. Seega tuleb eelnevatel kaalutlustel jätta H M kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus selgitab juhtimisõiguse äravõtmise osas täiendavalt,

et LS § 127 kohaselt on H M kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama

oma juhiloa Transpordiametile.

(allkirjastatud digitaalselt)