3-25-2803/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2803

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses viivitusega tõendamistoimingu

tegemisel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.10.2025. a määruse resolutsiooni

p 1

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.10.2025. a määruse resolutsiooni

p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 26.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusetusega tekitatud

kahju hüvitamiseks. Kaebaja pöördus vangla poole, et viimane tõendaks Eesti Töötukassale

kaebaja poolt esitatavas dokumendis (kaebaja töövõimetoetuse saamiseks), et kaebaja esitatud

vangla arvelduskonto kuulub kaebajale. Vangla kohustus oli tõendada kaebaja poolt Eesti

Töötukassale esitatud dokumendi õigsust hiljemalt 04.06.2025. Kaebaja esitas 2,5 nädalat

vanglale erinevaid pöördumisi, et tema õigused tagataks. Tõestamistoiming viidi läbi 9.

tööpäeval arvates taotluse esitamisest. Kaebaja palub hüvitada Viru Vangla tekitatud

väärikuse alandamises ja tervise kahjustamises seisnev mittevaraline kahju summas 2000

eurot, millele lisandub võlaõigusseaduse § 113 järgi viivis. Kaebaja leiab veel, et Viru Vangla

on kahjunõuet menetlenud valesti, kahjunõude asjaolud on esitatud puudulikult ning kaebaja

esitas taotluse õiguste tagamiseks 29.05.2025, mitte 03.06.2025, nagu vangla enda otsuses

väidab. Kaebaja sai Töötukassa nõuet täita üksnes vangla vahendusel ning vangla viivitus

põhjustas kaebajale kannatusi.

2. Viru Vangla esitas kohtule asjaga seonduvad dokumendid, sh vangla otsuse X.X. kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Eesti Töötukassa selgitas 06.10.2025 vastuses

kohtunõudele, et X.X. esitas töötukassale 22.05.2025 taotluse, milles palus muuta

töövõimetoetuse makseviisi. Eesti Töötukassa palus 26.05.2025. a teatega nr

MVM-25001747-1 X.X.l kõrvaldada 22.05.2025 töötukassale esitatud makseviisi muutmise

taotlusel esinevad puudused. 02.06.2025 saabus Eesti Töötukassale X.X. vaie, mille

töötukassa võttis menetlusse. Eesti Töötukassa palus 04.06.2025. a teatega X.X.l

kõrvaldada 22.05.2025 töötukassale esitatud makseviisi muutmise taotlusel esinevad

puudused. 16.06.2025 edastas Viru Vangla inspektor-kontaktisik X.X. palvel e-kirjaga

töötukassale X.X. lisa taotlusele ning 19.06.2025 saabus töötukassale posti teel X.X. lisa

taotlusele – Viru Vangla kinnitatud taotlus. Töötukassa luges sellega taotluse puuduse

kõrvaldatuks. Koos vastusega edastati kohtule asjaga seonduvad dokumendid.

3. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 07.10.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

3.1. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb

ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud sättes toodud

eeldused on praegusel juhul täidetud.

Kaebaja peab enda õigusi intensiivselt riivavaks vangla tegevust kaebaja allkirja tõesuse

kinnitamisega viivitamisel. Vangla 25.08.2025. a otsusest nr 1-9/3-25/45-3 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta nähtub, et X.X. esitas 03.06.2025 vanglale

taotluse vangla direktori poolt kaebaja allkirja õigsuse tõestamiseks ja toiming teostati

16.06.2025. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui vangla oleks lugenud kaebaja

tõestamistoimingu tegemise taotluse esitamise ajaks 29.05.2025, ei oleks vangla poolt

tõestamistoimingu teostamine (16.06.2025) toimunud ebamõistlikult pika aja jooksul.

Kaebaja soovitud tõestamistoimingu tegemine 9. tööpäeval pärast sellesisulise taotluse

saamist ei saanud kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja õigusi oleks

saanud riivata eelkõige see, kui vangla oleks jätnud kaebaja soovitud toimingu teostamata.

3.2. Samuti ei pea kohus kaebaja kasuks vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist tõenäoliseks.

Ühestki õigusaktist ei tulene otseselt tähtaega, mille jooksul peab vangla direktor teostama

tõestamistoimingu. Eesti Töötukassa andis 04.06.2025. a kirjaga kaebajale avalduses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o taotleja isikusamasuse tuvastamiseks tähtaja

18.06.2025. Vangla teostas tõestamistoimingu 16.06.2025, s. o enne kaebajale määratud

tähtaja saabumist. Kuna vanglale ei ole määratud seadusest tulenevat tähtaega

tõestamistoimingu sooritamiseks ning antud juhul teostas vangla toimingu kohtu hinnangul

mõistliku aja jooksul, puudub vangla tegevuses õigusvastasus. Arvestada tuleb veel sellega, et

kaebajale ei ole saabunud negatiivseid tagajärgi. Eesti Töötukassa kinnitas 06.10.2025. a

vastuses kohtule, et töövõimetoetus perioodi 01.05.–16.05.2025 eest on kantud X.X.le

20.06.2025 vanglasisesele isikuarvele. Seega on kaebaja saanud töövõimetoetuse enda

vanglasisesele arvele, nagu ta Eesti Töötukassale esitatud avalduses soovis.

3.3. Täiendavalt märgib kohus, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses

vastustajale ette heidetav tegevus (tõestamistoimingu tegemine ebamõistliku aja jooksul) ei

ole kohtu hinnangul taoliste olukordadega võrreldav ega saanud isegi sellisel juhul, kus

vangla tegevust tuleks pidada õigusvastaseks, alandada kaebaja väärikust määral, mis

õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist. Ühtlasi ei nähtu kohtule, et vangla

tegevus võinuks põhjustada kaebajale tervisekahju.

3.4. Eeltoodud põhjendustel tuleb pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ning

kaebuse rahuldamist selles esitatud asjaoludel ebatõenäoliseks. Kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine

õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 08.10.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.10.2025. a määruse peale.

Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks

menetlemiseks tagasisaatmist. Kaebaja leiab, et halduskohus leidis alusetult, et tema õiguste

riive on väheoluline. Tegelikult jättis Viru Vangla tõendamistoimingu sooritamata

ajavahemikul, millise andis kaebajale Töötukassa esialgses puuduste kõrvaldamise kirjas.

Töötukassa andis tähtaja, mille vältel tulnuks tõendamistoiming sooritada,vangla selle tähtaja

vältel toimingut ei sooritanud, mistõttu rikuti PS § 19. Vangla ei teostanud menetlustoimingut

mõistliku tähtaja jooksul ja enne, kui toiming teostati, põhjustati kaebajale kannatusi, mis

ületavad nende kannatuste künnise mis paratamatult kaasnevad vangistusega. Enne, kui

kaebaja sai toetuse enda arvele, põhjustas vangla kannatusi, s.o vaimse tervise rikkumine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 07.10.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse

määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 07.10.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses

pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu

seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

(allkirjastatud digitaalselt)