1-24-5382/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

10.10.2025

Kohtuasja number

1-24-5382

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Marina Ninaste

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Gheorghe Siniguri süüdistuses KarS § 422

lg 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 20.05.2025. a otsus

Süüdistatav

Gheorghe Sinigur, isikukood 38112040064; Rumeenia

kodanik; emakeel: rumeenia keel, valdab vene keelt;

keskharidus; töökoht: AS GoBus, bussijuht; kriminaal- ja

väärteokorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole

Apellant

kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud korras)

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Alar Häidberg;

kannatanu X.X. , kannatanu lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Eero Tonka ja Toomas Keevallik;

kannatanu V.S.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20.05.2025. a otsus osaliselt, s.o Gheorghe Sinigurile

mõistetud karistuse täieliku täitmisele pööramise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et KarS § 73 lg 2 alusel kuulub

Gheorghe Sinigurile mõistetud karistusest kohe ärakandmisele 2 kuud

vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta ja 10 kuud

vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui Gheorghe Sinigur ei pane 3 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

4. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 20.05.2025. a otsus muutmata.

5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Määrata Advokaadibüroo In Jure vandeadvokaadi Anu Pärteli poolt Gheorghe

Sinigurile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 248,88 eurot (sh käibemaks 44,88 eurot).

7. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 248,88 eurot (sh

käibemaks 44,88 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Gheorghe Siniguri süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, millega tekitati ettevaatamatusest

inimesele raske tervisekahjustus ja inimese surm. G. Sinigur juhtis 02.12.2021 kella 21.30

paiku Tartu maakonnas, Tartu linnas, Vorbuse külas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 171.

kilomeetril veoautot Scania, koos haagisega Schmitz. Ta ületas lubatud sõidukiirust, sõites 50

km/h mõjualas 70 km/h tunnis. G. Sinigur ei arvestanud ilmastikutingimusi ega teeolusid

(pime aeg, lumesadu-ja tuisk, lumine ning jäätunud tee). Selle tagajärjel kaotas veoauto haagis

haarduvuse sõiduteega ja sattus külglibisemisse ning paiskus koos veoautoga paremale küljele

vastassuuna vööndisse. Seal põrkas see kokku sõiduautoga Volvo XC90 , mida juhtis L.J.Z. .

Sõiduauto kõrvalistmel istunud T.S. suri saadud vigastuste tagajärjel. Tagaistmel istunud

X.X. sai eluohtliku tervisekahjustuse.

G. Sinigurile heidetakse ette liiklusseaduse (LS) § 14 lg-s 2, § 16 lg-s 1, § 45 lg-s 1, § 50 lg-s

3 ja § 50 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud nõudete rikkumist.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 20.05.2025. a otsusega tunnistati G. Sinigur süüdi KarS § 422 lg 1

järgi ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti lõplikuks kandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. Menetluskulu summas 1749,54 eurot tuleb G.

Siniguril tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

3. Vaidlust ei ole selles, et G. Sinigur juhtis 02.12.2021 kella 21.30 paiku Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa 171. kilomeetril veoautot Scania koos haagisega, mis sattus külglibisemisse ja

liikus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga Volvo XC90, mida juhtis

tunnistaja L.J.Z. . Väljas oli pime, ilm külm ning sõidutee lumine, jäine ja libe. Õnnetuspaigas

olid teetööd, mistõttu oli seal kiiruspiiranguks 50 km/h. Volvos kõrvalistmel istus T.S. , kes

suri saadud vigastustesse. Tagaistmel istunud X.X. sai eluohtlikud vigastused.

4. Õnnetuse toimumist on kirjeldanud nii Volvo juht L.J.Z. kui süüdistatav G. Sinigur.

Tunnistajad J.K. ja K.L. jõudsid sündmuspaika pärast õnnetuse toimumist ning on

kirjeldanud neile seal avanenud pilti. Nii L.J.Z. , J.K. kui ka G. Sinigur joonistasid õnnetuse

toimumise kirjeldamiseks skeemi, millelt nähtuv on kooskõlas L.J.Z. i kui ka G. Siniguri

kirjeldusega, kuidas õnnetus toimus, ning samuti J.K. ja K.L. i ütlustega sündmuskoha

olustiku kohta. Ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga on eelnevaga kooskõlas.

Protokollist ja sellele lisatud skeemist nähtuvalt vaadatuna Tallinna poolt Tartu suunas on

vasakul pool sõidutee ääres veoki teelt välja lohisemise jälgede algus ja nende lõpus vasakul

pool teelt väljas parema külje peal veok Scania koos haagisega. Scania esiosast 1.0 meetrit

Tallinna poole on lumevallil Volvo esistange. Haagisest edasi 2.8 meetrit Tartu poole on näha

paremal pool osaliselt kraavis ja esiosaga sõidutee poole sõiduk Volvo. Sündmuskohal on

lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ning Volvost edasi Tartu poole 16.6 meetri kaugusel on

liiklusmärk 351, kiiruse piirang 90 km/h. Asjas teostati ka liiklustehniline ekspertiis. Ekspert

tuvastas, et veoauto Scania koos haagisega ja sõiduauto Volvo XC90 kokkupõrge toimus

Volvo suunavööndis, kus sõiduauto Volvo liikus kere parema poolega külglibisemises oleva

autorongi haagise tagaosa alla. Seejuures asus ekspert seisukohale, et toimunud kokkupõrge

näitab iseenesest, et sõiduauto Volvo XC90 juhil puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks.

T.S. saadud vigastusi ja saabunud surma tõendavad kohtuarstlik lahang ja ekspertiis. X.X. i

süüdistuses kirjeldatud vigastusi tõendavad tema enda ütlused, TÜ Kliinikumi epikriis ja

ekspertiisiakt.

5. Kui eelnevas vaidlust ei olnud, siis taandus põhiküsimus sellele, kas G. Sinigur

vastutab toimunud liiklusõnnetuse ja selle tagajärgede eest. G. Sinigur on seisukohal, et

õnnetus ei olnud tema süü ning kaitsja leiab, et see toimus segasüül – lisaks G. Sinigurile

rikkus liiklusnõudeid ka Volvot juhtinud L.J.Z. , kes valis vale sõidukiiruse, mis ei vastanud

ilmastiku- ja teeoludele. Kohus nende seisukohtadega ei nõustud, kuna Volvo oli õnnetuse

toimumisel enda suunavööndis ning puudub alus jaatamaks, et L.J.Z. oleks liiklusõnnetuse

eel ületanud suurimat lubatud sõidukiirust. G. Siniguri osas on aga suurima sõidukiiruse

ületamine tõendatud. Esiteks on süüdistatav ise teisel ülekuulamisel tunnistanud, et kuna 90

kmh/h ala lähenes, hakkas ta juba vaikselt kiirust juurde lisama ning siis juhtus õnnetus.

Lisaks on kohtu käsutuses andmed G. Siniguri liikumiskiiruse kohta, mis oli liiklusõnnetuse

toimumisel 70 km/h.

6. Kuigi ilmastikuolud olid keerulised, kaotas G. Siniguri juhitud sõiduk juhitavuse mitte

ainuüksi libeduse tõttu, vaid seepärast, et ta otsustas kiirendada, kuna ees oli teelõik, kus oli

lubatud kiirus 90 km/h. Kiirendamine ja teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamine põhjustas

tee- ja ilmastikuolude tõttu sõiduki üle kontrolli kaotamise, külglibisemisse sattumise ning

vastassuunavööndisse liikumise. Tema juhtitud autorongi haagisega põrkas kokku seal

liikunud Volvo maastur. Kohus asus seisukohale, et kokkupõrkes osalenud Volvo juht lubatud

sõidukiirust ei ületanud.

7. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et kui G. Sinigur oleks järginud liiklusnõudeid, s.o

arvestanud õnnetuse hetkel esinenud raskeid ilmastiku- ja teeolusid ning mitte ületanud

lubatud suurimat sõidukiirust, poleks tema juhitud autorong külglibisemisse läinud ja

vastassuunavööndisse liikunud. Siis ei oleks enda suunavööndis liikunud Volvo selle

haagisega kokku põrganud. Ilma autorongi haagisega kokku põrkamata ei oleks aga T.S.

saanud surma ega X.X. i rasket tervisekahjustust. Seega esineb G. Siniguri liiklusnõuete

rikkumise ja tagajärje vahel põhjuslik seos ning ta realiseeris KarS § 422 lg 1 objektiivse

koosseisu.

8. Kuna G. Sinigur avaldas eelnevalt nähtuvast, et ta võis liiklusõnnetuse toimumise eel

kiirust ületada, asus maakohus seisukohale, et süüdistatav rikkus liiklusnõudeid vähemalt

kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Seejuures oleks ta pidanud ette nägema, et ta võib kaotada

sõiduki üle kontrolli ning põhjustada liiklusõnnetuse, mis võib tuua kaasa kas kellegi surma

ja/või raskelt vigastada saamise. Seega tegutses G. Sinigur koosseisulise tagajärje suhtes

kohtu hinnangul vähemalt hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes.

9. Karistuse mõistmisel märkis maakohus järgmist. Hinnates G. Siniguri süü suurust

võttis kohus arvesse, et G. Sinigur ületas, hoolimata äärmiselt kehvadest ilmastiku- ja

teeoludest, mis tingisid teiste liiklejate aeglaselt sõitmise (J.K. , K.L. ), autorongi juhtides

oluliselt suurimat lubatud sõidukiirust – sõitis 50 km/h ettenägevas alas 70 km/h. Seetõttu sai

võimalikuks liiklusõnnetuse toimumine, milles üks inimene sai eluohtliku tervisekahjustuse

ning teine noor inimene kaotas elu. Seejuures ei ole tuvastatav, et Volvot juhtinud L.J.Z.

oleks liiklusnõudeid rikkunud. Kohtu hinnangul ei esine ei karistust kergendavaid asjaolusid

KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Maakohus

hindas G. Siniguri süü keskmisest mõnevõrra suuremaks ning mõistis G. Sinigurile KarS §

422 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust

10. G. Siniguri ei ole karistusregistrisse kantud ja ta ei ole enne ega ka pärast 02.12.2021.

a sündmust õigusrikkumisi toime pannud. Arvestades tagajärje raskust – üks noor inimene

suri ning teine sai eluohtlikke vigastusi, mis oluliselt mõjutavad tema elukvaliteet, ei pidanud

kohus võimalikuks karistust ka mitte osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata jätta.

Toimepandud teo ega ka G. Siniguri isiku puhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid

aluse KarS § 73 või § 74 kohaldamiseks. Sellisteks asjaoludena ei saa käsitada kuriteo

toimepanemisest küllaltki pika aja möödumist või seda, et G. Siniguril on alaealised lapsed ja

töövõimetu naine. Seega tuleb G. Siniguril 2-aastane vangistus kanda reaalselt ära.

11. Kriminaalasja menetluskulud on 3499,08 eurot. Süüdistatava majandusliku seisundi

tõttu on põhjendatud jätta sellest pool riigi kanda. G. Siniguril tuleb riigile tasuda 1749,54

eurot 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Apellatsioon

12. Kaitsja vaidlustab süüdimõistva kohtuotsuse täies ulatuses ning taotleb G. Siniguri

õigeks mõistmist.

13. Vaidlust ei ole liiklusõnnetuse toimumises, selles osalenud isikutes ega kannatanutele

tekitatud vigastustes ja ühe kannatanu surmas. Vaidlus taandub sellele, kas G. Sinigur on

süüdi käesoleva liiklusõnnetuse põhjustamises ja saabunud tagajärgedes. G. Sinigur end süüdi

tunnistanud ei ole.

14. Kannatanu X.X. on andnud ütlusi, kus väidab, et L.J.Z. sõitis väga kiiresti.

Kannatanu X.X. ütles, et võtku hoogu maha, aga L.J.Z. ei kuulanud. Kohus viitab aga Volvo

juhi sõidukiiruse ületamise osas sellele, et L.J.Z. ise ei mäleta, millise kiirusega ta sõitis ja

puudub

liiklusekspertiis,

mis

võiks

kinnitada

L.J.Z. i poolt juhitud Volvo kiiruse ületamist. Ometigi see asjaolu ei tee olematuks kannatanu

X.X. i ütlusi ega ka tunnistaja J.K. ütlusi, kes oli sündmuskohal vahetult ja nägi nii inimesi

kui ka sõidukeid ning kes on avaldanud, et võttes arvesse Volvo vigastusi, pidi sõidukiirus

olema suurem kui lubatud 50 km/h. Seega pole kohus objektiivselt tõendeid analüüsinud.

15. Kaitsja juhib tähelepanu, et kui Volvo juht oleks sõitnud ohutult, õige sõidukiirusega

lähtudes ilmastiku ja teeoludest ning oleks järginud hoolikalt kiirusepiirangut, ei oleks

õnnetuse tagajärg nii ränk olnud. Lisaks nägi Volvo juht, et eesolev suur auto justkui pöörab,

kuid arvas, et see on piisavalt kaugel ja tema ei pea midagi tegema. Kui ta sai aru, et seal tee

lõppeb ja autorongil pole kuhugi pöörata, toimus juba kokkupõrge. Sellises olukorras oleks

pidanud Volvo juht oluliselt kiirust alandama ja ettevaatlik olema, sest ta nägi teel olevat

takistust.

16. Alternatiivselt palub kaitsja juhul, kui ringkonnakohus ei pea õigeks mõistmist

võimalikuks, kergendada G. Siniguri karistust, jättes selle KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi

täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et G. Siniguri süü on keskmisest väiksem. Jah, süüdistatav

ületas kiirust, asudes kiirendama varem kui oli lubatud, kuid ainuüksi see asjaolu ei peaks

olema aluseks keskmisest suuremale süüle. Objektiivselt analüüsides on ka Volvo juhi

sõidustiil oluline. Liiklusõnnetust oleks saanud vältida või igal juhul oleks tagajärjed vähem

traagilised kui ka Volvo juht oleks käitunud hoolikalt.

17. Kuna süü on keskmisest väiksem, peaks ka karistus olema madalamas määra – kaitsja

hinnangul 2 aastat ja 6 kuud. Võttes arvesse, et süüdistatavat ei ole varem kriminaal- ega

väärteokorras karistatud, on tema mõjutamine tulevikus kuritegude toimepanemisest hoiduma

võimalik ka reaalset vanglakaristust kohaldamata. Tavaliselt isikule, keda varem ei ole

kriminaalkorras karistatud ja kes on toime pannud II astme kuriteo, mõistetakse karistus

tingimisi katseajaga, kas KarS § 73 sätete kohaldamisega või vajadusel KarS § 74 sätete

kohaldamisega. Ka prokuratuur ei ole taotlenud G. Sinigurile mõistetava vangistuse reaalset

täitmisele pööramist. Katseaeg võiks olla 3 aastat.

18. Viimaks palub kaitsja vähendada G. Sinigurilt välja mõistetavaid menetluskulusid

veelgi. Kuigi maakohus jättis juba poole menetluskuludest riigi kanda, on süüdistatava kanda

jäänud summa siiski temal ülejõu käiv. Ta on pere ainus toitja ning tema sissetulek on 1300

eurot kuus. Tal on 2 alaealist last ning tema abikaasa on invaliid. Ta peab tasuma nii korteri

üüri, kommunaalkulusid ja katma perekonna toidu ja muud kulud.

Menetlus ringkonnakohtus

19. Tartu Ringkonnakohus võttis 04.07.2025. a määrusega kaitsja apellatsiooni menetlusse

ning andis kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni

29.08.2025.

20. Kannatanu X.X. lepinguline esindaja vandeadvokaat Eero Tonka esitas 27.08.2025

ringkonnakohtule kannatanu seisukoha apellatsioonkaebusele. Kannatanu esindaja leiab, et

maakohtu selgitused ja põhjendused on arusaadavad ning puudub alus nende

ümbervaatamiseks. G. Siniguri teo tagajärg on KarS § 422 lg 1 mõttes keskmisest raskem –

süüteoga põhjustas G. Sinigur ühele inimesele raske tervisekahjustuse kui ja teise inimese

surma – ehk teisisõnu realiseeris oma teoga KarS § 422 lg 1 objektiivse koosseisu

mitmekordselt. Eeltoodu alusel on maakohtu poolt mõistetud karistus kooskõlas toime pandud

teo raskusega.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

21. Süüküsimuse vaidlustamiseks esitatud apellatsiooni väiteid edu ei saada. Maakohus on

tõendipõhiselt teinud kindlaks sündmuste käigu ning tuvastanud, et süüdistatav ületas lubatud

sõidukiirust vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitseväidete kohaselt rikkus ka kokkupõrkes

osalenud Volvo juht liiklusnõudeid sellga, et ei valinud oludele vastavat sõidukiirust. See

väide lükati ümber. Mootorsõiduki juhi üks olulisemaid kohustusi on püsida oma sõiduraja

piires (LS § 45 lg 1). Juhil tuleb kasutada selliseid sõiduvõtteid ja valida

liikluskorraldusvahendiga lubatu piirides kiirus, mis seda võimaldavad. Asjas on tuvastatud,

et G. Sinigur ületas lubatud sõidukiirust ning ei suutnud püsida sõiduraja piires.

Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et sõidukite kokkupõrge toimus sõiduauto Volvo

suunavööndis. Selliselt asjaoludel on liiklusõnnetuse tagajärjed omistatavad süüdistatavale.

22. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga selleski, nagu oleks G. Sinigurile mõistetud

põhjendamatult range karistus. Kuna maakohtul on karistuse mõistmisel küllaltki suur

otsustamisvabadus (vt RKKK 3-1-1-70-16, p 11), ei saa apellatsioonikohus muuta maakohtu

mõistetud karistust kergekäeliselt – kohtuotsusega mõistetud karistuse ümbervaatamiseks

peab esimese astme kohus olema teinud olulise kaalutlusvea. Niisugust kaalutlusviga

maakohus teinud ei ole. KarS § 422 lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklus-

või käitusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske

tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Seega täidab süüteo objektiivse külje ainuüksi

ühe inimese raske tervisekahjustus. Süüistatava teo tagajärjel sai üks inimene raske

tervisekahjustuse ja teine inimene hukkus. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et

sellistel asjaoludel tuleb hinnata süüd keskmisest mõnevõrra suuremaks.

23. Küll aga väärivad tähelepanu apellatsiooni väited karistuse ebaõigest täitmisele

pööramisest. Maakohus on põhjendanud karistuse kohest täitmisele pööramist tagajärje

raskusega. Selle kaalutlusega saab nõustuda. Karistuse individualiseerimise staadiumis räägib

igasugune raske tagajärg, nagu näiteks inimese surm, karistuse täitmisele pööramata jätmise

vastu (RKKK 1-23-52/69, p 26). Seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud küllaltki

pikk ajavahemik, või et süüdistataval on töövõimetu naine ja alaealised lapsed, maakohus

erandlikuks asjaoluks ei pidanud.

24. Seadusandja on ette näinud mitmeid karistuse individualiseerimise viise. Nii võib

vangistuse asendada üldkasuliku tööga, elektroonilise valve või raviga. Süüdlase leebema

kohtlemise võimalikkus on sõltuvuses karistuse pikkusest. Nii on üldkasuliku tööga võimalik

asendada kuni kaheaastast vangistust. Rohkem kui viieaastasest vangistusest tingimisi

vabastamine ei ole võimalik. G. Siniguri karistatati 3 aasta pikkuse vangistusega.

25. Kui kohus on isiku süüküsimuse vaagimise tulemusel jõudnud arusaamisele, et

KarS §-s 56 sätestatut aluseks võttes on konkreetsel juhul kuriteo toimepanijale kohaseks

karistuseks vangistus, ei pea kohus seejärel hakkama veel eraldi põhjendama, kas ja miks see

tuleb täitmisele pöörata. Mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist

puudutavad argumendid peavad kohtuotsuses sisalduma vaid juhul, kui karistuse sellist

kohaldamist kohtult taotletakse või kui kohus ise leiab, et on alust selle individualiseerimise

viisi poole pöörduda (RKKK 1-23-52/69, p 22). Praegusel juhul taotlesid karistuse

tingimuslikku kohaldamata jätmist nii prokurör kui ka kaitsja. Kohus on kohtumenetluse

poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui

kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on

taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada (RKKK 3-1-1-91-07, p 6.6).

26. Maakohus on neis põhjendustes olnud küllaltki napisõnaline, märkides, et arvestades

tagajärje raskust – üks noor inimene suri ning teine sai eluohtlikke vigastusi, mis oluliselt

mõjutavad tema elukvaliteeti – ei ole võimalik karistust täitmisele pööramata jätta. Pika aja

möödumist kuriteost või seda, et G. Siniguril on töövõimetu naine ja alaealised lapsed, ei saa

pidada erandlikeks asjaoludeks, mis annaks aluse KarS § 73 või § 74 kohaldamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on see argumentatsioon lünkadega, mistõttu on maakohus

rikkunud KrMS § 305¹ lg 1 kohast kohtuotsuse põhistamise kohustust.

27. Nii KarS § 73 lg 1 kui § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib jätta mõistetud karistuse

täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase

isik. Niinimetatud kergemate süütegude kontekstis on seadust tõlgendatud siiski leevendavalt

ning leitud, et seaduses nimetatud alused ei pea esinema ühel ajal, vaid piisab ka ühest

alternatiivist. See tähendab, et süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist saab

kergemate kuritegude korral lugeda seaduslikuks ka siis, kui kohtuotsuses on veenvalt

põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate

tunnuste märkimisväärset eripära. Täielikult ei ole siiski välistatud KarS §-de 73 ja 74

kohaldamine ka raskemate kuritegude puhul. Sellisel juhul on lävend aga kohtupraktika

kohaselt kõrgem, st siis võib mõistetud karistuse jätta täitmisele pööramata vaid tingimusel, et

kuriteo toimepanemist ja süüdlase isikut iseloomustavad erandlikud asjaolud esinevad

üheaegselt (RKKK 1-23-52/69, p 23).

28. Liiklusõnnetuse tagajärg oli vaieldamatult raske – üks inimene hukkus ning teine sai

eluohtlikke kehavigastus, mille tõttu oli X.X. esialgu koomas, viibis kuid haiglas ning

tõenäoliselt tema terviseseisund täielikult ei taastugi. Nagu eeldevalt viidatud, siis karistuse

täitmise staadiumis räägib raske tagajärg karistuse täitmisele pööramata jätmise vastu (RKKK

1-23-52/69, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see, et kuigi karistusraamidest

tulenevalt on tegemist II astme kuriteoga, tuleb seda käsitada raske kuriteona, millest

tingimisi vabastamine eeldab märkimisväärse eripära tuvastamist samaaegselt nii teo

toimepanemise asjaolude kui ka süüdlase isiku suhtes.

29. Maakohus ei ole selless kontekstis teo toimepanemise asjaolusid üldse käsitlenud ning

süüdlase isikut puudutavaid asjaolusid on käsitletud puudulikult. Tegemist on veaga, mille

ringkonnakohus saab parandada.

30. KarS § 422 koosseisu täitev liiklussnõuete rikkumine võib olla väga erineva

raskusega. Koosseissupärane tagajärg võib olla põhjustatud arulagedal viisil möödasõitu

sooritades või sihilikult suurel määral kiirust ületades. Kiiruse ületamine 20 km/h on

kahtlemata suur. Samas tuleb arvesse võtta, et liiklusõnnetus toimus kiirusel 70 km/h kohas,

kus süüdistatav oli möödunud kiirusepiirangu põhjustanud remonditööde paigast, ees ei olnud

ristuvate teede tõttu ettenähtavat ohtu ning juba ca 40 meetri pärast oli lubatud liigelda 90 km/

h (I kd tl 12 skeem). Selle vahemaa läbimiseks kulub 50 km/h sõitval autol 2,9 sekundit ja 70

km/h sõitval autol 2,1 sekundit. Nendel asjaoludel ei saa lugeda rikkumist raskeks.

31. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 12), sündmuskohal tehtud fotodelt (I kd tl 2-

6) ning transpordiameti teekaamera piltidest (I kd tl 127-129) nähtuvalt olid teeolud talvised –

sadas lund. Tee ääred olid lumised, aga sõidurida puhas. Väljas oli pime. Selline olukord

teedel ei ole Eesti oludes midagi ebatavalist, kuigi nõuab juhilt teravdatud tähelepanu.

Liiklusõnnetus toimus Tallinn-Tartu maanteel, mis on riigi põhimaantee. Riigi

põhimaanteedele kehtestatud teehoiunõuded on võimalikest kõrgeimad. See tähendab, et

lume- ja libedustõrjet tehakse loetud tundide jooksul pärast lumesaju lõppu või libeduse

tekkimist ning, et teepind või vähemalt sõidujäljed on lume- ja jäävabad. Kuigi fotodelt

nähtuvalt olid sõidujäljed lumevabad, on teada, et esines siiski libedust ehk kiilasjääd. Selline

jääkiht võib aga muidu lumevabade sõidujälgede puhul jääda juhile esmalt märkamatuks.

Näiteks tunnistaja K.L. i sõnul sai ta kiilasjää esinemisest aru siis, kui tegi õnnetuspaigas

seisnud Volvost kiire möödapõike ning auto hakkas teel nö ujuma. Kui ta peatus ja autost

välja astus, tundis ta asfaltile astudes suurt libedust ning nägi maas paksu jääkihti (I kd tl

110). G. Siniguri ütlustest nähtub, et tajus kiilasjää olemasolu alles sellel hetkel, kui tema

juhitud autorong juba külglibisemisse sattus (I kd lk 141).

32. Erandlikud asjaolud esinevad ka süüdistava suhtes. Tegemist on kutselise

sõidukijuhiga, kes enda ütluste kohaselt liigub maanteel igapäevaselt pikki vahemaid. Teda ei

ole ei liiklusnõuete rikkumise ega ka muude süütegude toimepanemise eest karistatud.

Kahtlemata on igapäevaselt mitmeid tunde autoroolis viibiva inimese võimalus kasvõi

olukorra vale hindamise läbi liiklusnõuete rikkumise eest karistatud saada oluliselt suurem,

kui selle, kes juhib mootorsõidukit vaid näiteks korra kuus. Karistusregistri andmed

võimaldavad järeldada G. Siniguri kõrget üldist õiguskuulekust.

33. Viimaks ei saa mööda vaadata süüteo toimepanemisest möödunud ajast. Maakohtu

otsuse tegemise ajaks oli süüteo toimepanemisest möödunud ligikaudu 3,5 aastat.

Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks ligikaudu 4 aastat. Kutselise juhina tegutsev G.

Siningur on kogu selle aja käitunid õiguskuulekalt. Riigikohus on vangistuse tingimisi

kohaldamata jätmise kontekstis leidnud, et (tahtlikust) teost möödunud pikk (üle 10) aasta

ajavahemik võib edaspidi õiguskuulekalt käitunud isiku puhul õigustada karistuse mõistmist

lausa alla alammäära. Sellise isiku karistamisel võivad nii üld- kui eripreventiivsed eesmärgid

olla oluliselt teistsugused võrreldes olukorraga, kui arutatakse lähemas minevikus

toimepandud tegu (vt RKKK 1-20-1301/35, p 18).

34. Kokkuvõtlikult omavad teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik selliseid erisusi,

mis vaatamata saabunud raskele tagajärjele õigustavad karistuse tingimuslikku kohaldamata

jätmist. Saabunud tagajärje raskus ei võimalda siiski kogu karistusest tingimisi vabastamist.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, määrates, et mõistetud vangistusest tuleb

koheselt ära kanda 2 kuud. Ülejäänud osa karistusest jääb KarS § 73 alusel tingimisi

kohaldamata 3 aasta pikkuse katseajaga.

35. Tulenevalt G. Siniguri majanduslikust ja perekondlikust olukorrast on apellant

taotlenud maakohtus süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude summas 1749,54 eurot

vähendamist. Kolleegium ei näe asjaolusid, miks peaks täisealise ja töövõimelise inimese

menetluskulud suuremas osas või täielikult jätma riigi kanda. Lisaks on maakohus juba

kaebuses toodud asjaolusid arvesse võtnud ning sellest tulenevalt menetluskulusid poole võrra

vähendanud. Samuti on maakohus võimaldanud menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul,

seega tuleb G. Siniguril tasuda ca 145 eurot kuus. Täiendavat paindlikkust menetluskulude

hüvitamise otsustuse täitmisel võimaldavad KrMS §-d 423–424 ja täitemenetluse seadustiku §

45 (vt RKKK 1-20-6745, p 71).

36. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4 ja § 340 lg 2 p-st 4, tühistab

ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20.05.2025. a otsuse osaliselt, s.o mõistetud karistuse

kohesele täitmisele pööramise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab

G. Sinigurile mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel osaliselt tingimisi täitmisele

pööramata. Ringkonnakohus määrab, et koheselt kuulub kandmisele 2 kuud vangistust.

Ülejäänud karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust jääb G. Siniguri suhtes tingimisi täitmisele

pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata. Kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt.

37. Määratud kaitsja Anu Pärtel on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse

kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit ja apellatsiooni

koostamiseks 110 minutit, mille eest taotleb ta tasu 248,88 eurot, sh käibemaks 44,88 eurot.

Kolleegium, hinnates maakohtu otsuse ja apellatsiooni mahtu, leiab, et tasutaotlus tuleb

lugeda põhjendatuks.

38. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike

1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna

ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, siis jäävad

menetluskulud summas 248,88 eurot riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)