2-22-15226/111 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-15226

Tsiviilasi

M.-K. D. hagi A. K. vastu ühisvara jagamiseks

A. K. vastuhagi M.-K. D. vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja M.-K. D. (isikukood XXX),

lepinguline esindaja I. P.

Kostja/vastuhagis hageja A. K. (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M.-K. D. ja A. K. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas

sõnastuses:

1.1.

M.-K. D. ja A. K. lepivad kokku, et poolte ühisvara on käesoleva

kompromissi sõlmimisega jagatud. M.-K. D. ja A. K. lepivad kokku, et

käesoleva kompromissiga on lõplikult kõik poolte ühisvaraga seotud vaidlused

ning nõuded lahendatud. M.-K. D. ja A. K. kinnitavad, et neil ei ole teineteise

vastu seoses poolte ühisvaraga mis tahes muid nõudeid.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-15226 menetlus seoses poolte sõlmitud

kompromissi kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

4. Tagastada M.-K. D.le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk

210 eurot pangakontole, millelt riigilõiv on tasutud.

5. Tagastada A. K.le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210

eurot pangakontole, millelt riigilõiv on tasutud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse punktide 4 ja 5 peale ei saa esitada

määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on M.-K. D. (hageja) hagi A. K. (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks ning kostja vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamiseks.

2. 9. oktoobril 2025 arutas kohus pooltega kompromissi. Pooled jõudsid kompromissile ning

leppisid kokku, et loevad ühisvara jagatuks ning pooltel sellega seonduvaid nõudeid üksteise

vastu pole. Kohus aitas pooltel kompromissilepingu koostada. Pooled edastasid kohtule 10.

oktoobril 2025 allkirjastatud kompromissileping järgneva sisuga:

„1. M.-K. D. ja A. K. lepivad kokku, et poolte ühisvara on käesoleva kompromissi

sõlmimisega jagatud. M.-K. D. ja A. K. lepivad kokku, et käesoleva kompromissiga on

lõplikult kõik poolte ühisvaraga seotud vaidlused ning nõuded lahendatud. M.-K. D. ja A. K.

kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu seoses poolte ühisvaraga mis tahes muid nõudeid.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

4. M.-K. D. on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot, millest poole (210

eurot) palub ta tagastada pangakontole, millelt riigilõiv on tasutud.

5. A. K. on vastuhagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot, millest poole (210 eurot)

palub ta tagastada pangakontole, millelt riigilõiv on tasutud.

6. M.-K. D. ja A. K. paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.“

Kohtu seisukoht

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-

d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on

kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled

teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest

kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

4. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled sõlmivad kompromissi. Hageja ja kostja taotleva hagiavalduselt ning vastuhagilt

tasutud riigilõivu tagastamist.

Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS §

150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale ja kostjale tagastamisele pool hagiavalduselt ning

vastuhagilt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel

lõppenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik