2-25-16671/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16671

Tsiviilasi

B.F-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): B.F (isikukood XXX; elukoht XXX; e-

post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.F-i maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

3. Tagastada B.F-i pangakontole nr XXX (Swedbank) maksejõuetusavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 10 eurot.

4. Toimetada määrus kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.F (avaldaja/võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 06.10.2025 võlgniku maksejõuetusavalduse,

jättes maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Avaldaja on maksejõuetusavalduse esitamist

põhjendanud asjaoluga, et avaldajale on adresseeritud kohtunõue pärast sõiduki võõrandamist ning

maakohus on maikuus 2025 hagi rahuldanud. Avaldaja on maakohtu otsuse nr XXX edasi kaevanud

ringkonnakohtule. Avaldaja ei oska prognoosida, kuidas ringkonnakohus otsustab, aga esitatud nõue

(senised kohtukulud, menetluskulud) on ebaproportsionaalselt suured võrreldes sõiduki müügist

saadud summaga. Seetõttu esitab avaldaja maksejõuetusavalduse, et vältida varade arestimist jm

võlaga seotud probleeme. Avaldaja on abielus. Avaldaja andmetel abikaasal puuduvad makseraskused.

KOHTU SEISUKOHT

2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise

menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut,

kui FIMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

3. FIMS § 2 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes

füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine

või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Võlgnik on põhistanud

maksejõuetusavalduse esitamist vajadusega vältida varade arestimist jm võlaga seotud probleeme, mis

võivad võlgnikule tekkida tulevikus tehtavast kohtulahendist tsiviilasjas nr XXX .

Kohus leiab, et FIMS § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel tuleb jätta võlgniku

maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus

maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-s või TsMS-s sätestatud alused. TsMS § 371 lg

2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei

ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust.

Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Kohtul ei oleks võlgniku maksejõuetusavalduse

menetlusse võtmisel ja läbivaatamisel võimalik välja kuulutada võlgniku pankrotti ja algatada

kohustustest vabastamise menetlust kuna võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.

Kinnistusraamatu andmetel on võlgnik XXX kinnistu (registriosa nr XXX ) omanik ja võlgniku

nimele on Transpordiameti liiklusregistris registreeritud mitmed sõidukid. Võlgnik on

maksejõuetusavalduses märkinud kinnistu hinnanguliseks väärtuseks 180 000 eurot ja temale

kuuluvate sõidukite hinnanguliseks väärtuseks 2610 eurot. Võlgniku andmetel on tal kohustusi

maksejõuetusavalduse esitamise seisuga kokku summas 11233 eurot, sh umbes 7000 eurot

apellatsioonimenetluses täpsustamisel, parkimistrahv 68,82 eurot, B.F-ile vastaspoole menetluskulude

jaoks 3752 (võetud laen) ja U. K. riigilõivu ja õigusabikulude jaoks 413 eurot (võetud laen). Seega ei

ole võlgnik püsivalt maksejõuetu isegi mitte siis, kui maksejõuetusavalduses märgitud kõik kohustused

oleksid tõendatud ja sissenõutavad. Võlgniku varade väärtus ületab kordades võlanimekirjas märgitud

kohustusi, mis välistab võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamise.

Samuti ei saa kohus algatada võlgade ümberkujundamise menetlust nõude osas, mida

maksejõuetusavalduse esitamise ajal ei eksisteeri ja mille tekkimine sõltub tulevikus tehtavast

ringkonnakohtu lahendist ja selle jõustumisest. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et käesoleva

määruse tegemise aja seisuga ei ole Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr XXX lahendit teinud. Seni

kui ei ole teada nõude suurus ega sisu, ei ole võimalik otsustada nõuete ümberkujundamist ega

koostada nõude osas ümberkujundamise kava. Lisaks märgib kohus, et enne võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist määrab kohus huvitatud isikule tähtaja usaldusisiku tasu ja

kulutuste ettemakse tegemiseks. Seega kui võlgnik soovib tulevikus esitada avalduse võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks, peab ta olema valmis tasuma menetluskulude katteks

kohtu määratud ettemakse.

Kohus selgitab täiendavalt, et isegi kui möönda, et avaldajal esinevad mõningased makseraskused,

laseb tema abikaasal aitamiskohustus, kuna tegemist on ilmselt abikaasade ühisvarasse kuuluvate

nõuetega. Avaldaja on töövõimetu ning sõltub seetõttu abikaasast.

4. TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

5. B.F on 08.10.2025 tasunud maksejõuetusavalduselt riigilõivu 10 eurot. Kohus tagastab riigilõivu

pangkontole, millelt riigilõiv tasuti.

6. Määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata võib võlgnik

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (FIMS § 14 lg 3, TsMS § 661 lg-d 1, 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

2(2)