2-23-17716/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Brigitta Mõttus

Otsuse kuupäev

10.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17716

Tsiviilasi

Y.W hagi I.I.U OÜ vastu töövaidluses

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 31.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

I.I.U OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

25 760 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja, töötaja) Y.W (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks

Kostja (apellant, tööandja) I.I.U OÜ (registrikood

XXX), lepingulised esindajad Anastassia Rumjantseva ja

vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31.03.2025 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2025 määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõud kehtima otsuse täitmise tagamiseks.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

5. Rahuldada hageja Y.W taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 1502,93 € ja mõista see summa kostjalt I.I.U OÜ hageja

Y.W kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda

hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1

ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel võib olla vajalik tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Y.W (hageja, töötaja) esitas 07.07.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse I.I.U OÜ

(kostja, tööandja) vastu. Töötaja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse, lõpetada töölepingu ja mõista tööandjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 13 800

€. Töötaja esitas 07.08.2023 TVK-le täiendava avalduse, milles palus tööandjalt lisaks välja

mõsta hüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 08.07.2023. Lisaks palus töötaja

07.08.2023 avalduses mõista tööandjalt välja hüvitise konkurentsipiirangu kokkuleppest

kinnipidamise eest 9200 € koos viivisega alates 08.08.2023. Tööandja esitas 26.07.2023

TVK-le avalduse töötaja vastu välja leppetrahvi 20 000 € nõudes.

2. TVK rahuldas 22.11.2023 otsusega töötaja avalduse ja jättis tööandja nõude rahuldamata.

TVK tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas lepingu alates

08.07.2023, mõistis välja taotletud hüvitised (kokku 23 000 €) ja nende summalt viivise VÕS

§ 113 lg 1 ls 2 määras alates 08.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Kostja esitas 15.12.2023 Harju Maakohtule avalduse töötaja algatatud töövaidluse

läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja esitas 26.01.2024 maakohtule hagiavalduse

samade nõuetega nagu kirjeldatud eespool p-s 1.

4. Hageja tugineb kokkuvõtvalt järgnevale.

4.1.

Pooled sõlmisid 01.06.2022 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle

vanem Androidi arendaja ametikohale. Hageja töötasu oli 4600 € kuus. Kostja ütles

08.06.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles, põhjendades seda töötaja töövõime

vähenemisega. Töölepingu ülesütlemine on tühine aluse puudumise tõttu, sest hageja

töövõime ei vähenenud. Valed on kostja väited, et hageja ei tulnud toime tööülesannetega.

Hageja viibis 18.05. – 04.06.2023 ja 07.06. – 19.06.2023 haiguslehel, mis ei tähenda

töövõime vähenemist. Kostja ei kaalunud töösuhte lõpetamisel täiendõppe korraldamist ega

pakkunud teist tööd. Töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud hoiatust. Hageja nõuab TLS § 109

lg 1 alusel hüvitisena kolme kuu keskmist töötasu, mis on 13 800 €.

4.2.

Pooled leppisid töölepingus kokku konkurentsipiirangu kohaldamises pärast töösuhte

lõppemist. Pooled ei leppinud kokku vastava hüvitise suurust, mistõttu tuleb hüvitise

arvestamiseks hinnata konkurentsipiirangu ulatust. Hagejalt võeti konkurentsipiiranguga

sisuliselt igasugune õigus töötada oma erialasel tööl kogu Euroopas ja ka mujal maailmas.

Sellises olukorras on mõistlik hüvitis igakuine töötasu. Järelikult on hagejal õigus nõuda

konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest igakuist hüvitist 4600 €. Kostja ei saa

tugineda selle kokkuleppe tühisusele. Hageja on töösuhte lõppemise järel kokkulepet täitnud.

Hageja nõuab konkurentsipiirangu hüvitise kahe kuu eest 9200 €.

5. Kostja vaidles hagile vastu.

5.1.

Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles hageja töövõime vähenemise tõttu. Kostja

tegi 17.03.2023 hagejale ülesandeks integreerida V2Ray tehnoloogia olemasolevasse SOLAR

dVPN mobiilirakendusse, lisades programmikoodi juba valmisolevate kolmandate osapoolte

avatud lähtekoodiga komponendid (edaspidi: ülesanne). Hageja esitas 17.04.2023 täiendavad

küsimused ülesande kohta, mis näitab, et see oli täitmata. Hageja tunnistas 17.05.2023, et ta ei

saa ülesandega hakkama ja palus delegeerida see teisele töötajale. Sisuliselt keeldus hageja

2 (7)

ülesande täitmisest. Samuti tunnistas hageja ka 07.06.2023, et ei saanud ülesandega hakkama.

Sama ülesande täitis kostja tellimuse alusel teine isik kiiresti 1687,91 € eest.

5.2.

Kostja pakkus 17.04.2023 kirjavahetuses hagejale teist tööd või tööaja vähendamist.

5.3.

Hagejal ei ole õigust nõuda hüvitist konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise

eest, sest kokkulepe on tühine. Hageja ei tõendanud kokkuleppe täitmist.

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus rahuldas hagi 31.03.2025 otsusega (vaidlustatud otsus). Maakohus tuvastas

töölepingu kostjapoolse ülesütlemise tühisuse ja lõpetas lepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

08.07.2023. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja nõutud hüvitised 13 800 € ja

9200 € ning neilt nii sissenõutavaks muutunud viivised alates 08.11.2023 vastavalt 2327,84 €

ja 1551,90 € kui ka viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse kuupäevast. Maakohus

otsustas lõpetada menetluse viivise nõuetes aja eest enne 08.11.2023. Menetluskulud jäid

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja 6025,40 € ja sellelt summalt viivise alates otsuse jõustumisest.

6.1.

Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

pooled sõlmisid 01.06.2022 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja

juurde tööle vanem Androidi arendaja ametikohale. Pooled leppisid kokku töötasu

4600 € ja konkurentsipiirangu pärast töösuhte lõppemist;

-

kostja andis 17.03.2023 hagejale täitmiseks ülesande;

-

hageja teatas 17.05.2023 kostjale, et ta on läbi põlenud, tema vaimne tervis ei ole hea,

mis mõjutab tööd;

-

hageja oli 18.05. – 04.06.2023 ja 07.06. – 19.06.2023 haiguslehel;

-

kostja ütles 08.06.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles ja hageja sai

avalduse kätte.

6.2.

Ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud, materiaalsed aga mitte. TLS § 87 järgi

võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes samas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel.

Kostja tugines TLS § 88 lg 1 p-le 2, aga ei märkinud ülesütlemisavalduses ülesütlemise

aluseks olevaid asjaolusid. Kohtumenetluses väidab kostja, et hageja ei tulnud toime

17.03.2023 ülesandega. See väide pole tõendatud, mistõttu on ülesütlemine TLS § 104 lg 1

kohaselt tühine.

6.2.1.

TLS § 88 lg 1 p 2 näeb ette, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete

täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei

võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Seaduses ei ole pika aja kriteeriumi

täpsustatud, mistõttu hindab kohus seda konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades (RKTKo

28.09.2016, 3-2-1-70-16, p 12). Ühekordne või lühiajaline tööga toimetulematus ei anna

tööandjale õigust töölepingu ülesütlemiseks (TLS selgitused, § 88 komm 1).

6.2.2.

Kostja 17.03.2023 sõnum hagejale ei sisalda selgeid juhiseid. Kostja tunnistas TVK

istungil, et ta ei määranud ülesande täitmise tähtaega. Poolte 17.04.2023 kirjavahetuses arutati

mh ülesannet ning hageja küsis kostjalt juhist ja täiendavat teavet ülesande täitmisega seoses.

Kui tööandja ei ole andnud töötajale selgeid juhiseid ega ülesande täitmise tähtaega

määranud, ei saa töötajale heita ette, et teataval ajal oli ülesanne täitmata. Kuigi ülesanne oli

08.06.2023 ehk umbes 2,5 kuu möödumisel täitmata, ei saa kostja seda hagejale ette heita.

Haiguslehe ajal oli hagejal õigus keelduda töö tegemisest (TLS § 19 p 2) ja seda aega ei saa

töötaja töövõime vähenemise hindamisel arvestada. Eeltoodud asjaoludel ei vasta ülesande

andmisest möödunud aeg TLS § 88 lg 1 p 2 tunnustele.

3 (7)

6.2.3.

Enne töölepingu lõpetamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist

tööd (TLS § 88 lg 2). Kostja seda ei teinud ega tõendanud, et tal polnud teist sobivat tööd

pakkuda või teise töö pakkumine oleks põhjustanud talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid

või ei oleks see asjaolusid arvestades mõistlik. Teise töö pakkumisena ei saa käsitleda kostja

17.05.2023 sõnumit, milles ta selgitas, et võib kaaluda graafiku ja tööülesannete ulatuse

muutmist, osalisele tööajale üleminekut ja lihtsamate tööülesannete andmist. Viidatud sõnum

ei ole ülesütlemisele ajaliselt piisavalt lähedal.

6.2.4.

Enne töölepingu lõpetamist peab tööandja töötajat hoiatama (TLS § 88 lg 3), ka see

kohustus on kostjal täitmata. Kostja 17.05.2023 sõnum hagejale ei sisalda tööandja hoiatust.

6.3.

Hageja taotlusel lõpetas kohus töölepingu TLS § 107 lg 1 alusel alates 08.07.2023, mil

see pidanuks lõppema ette teatamise tähtaja möödumisel (TLS § 107 lg 2, § 97 lg 2 p 2).

6.4.

Hageja hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 13

800 € (= 3 × 4600) on põhjendatud. Viivise nõude kohta tegi kohus järgmised otsustused.

6.4.1.

Hageja nõuab viivist kõnealuselt hüvitiselt alates 08.07.2023. Sama nõude esitas

hageja TVK-le, aga TVK mõistis 22.11.2023 otsusega hüvitiselt viivise välja alates

08.11.2023. Nii jättis TVK viivise nõude osaliselt rahuldamata. Hageja TVK otsust ei

vaidlustanud. Nõude rahuldamata jätmise osas on TVK otsus jõustunud (TvLS § 58 lg-d 1 ja

3, § 59 lg 1¹). Järelikult on olemas jõustunud lahend, millega jäi rahuldamata hageja nõue

mõista kostjalt välja viivis TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt 08.07. – 07.11.2023 eest. Kohus

lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse samas nõudes.

6.4.2.

Ülejäänud osas on viivise nõue põhjendatud. Hageja taotlusel mõistis kohus kostjalt

hageja kasuks välja viivise hüvitiselt 13 800 € VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 08.11.2023.

Enne otsuse tegemist, st kuni 30.03.2025 oli sissenõutavaks muutunud viivis 2327,84 €.

Edasiulatuv viivis mõisteti välja alates vaidlustatud otsuse kuupäevast.

6.5.

Konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest hüvitise nõue on põhjendatud.

6.5.1.

Pooled leppisid töölepingu p-s 34 kokku, et kaks aastat peale töölepingu kehtivuse

lõppu ei osale hageja otseselt ega kaudselt töötajana, omanikuna, füüsilisest isikust

ettevõtjana, partnerina, direktorina, liikmena, konsultandina, agendina, asutajana,

kaasettevõtjana ega muul viisil üksi või koos teistega mis tahes äris, mis konkureerib kostja

äritegevusega mis tahes geograafilises piirkonnas Euroopa Liidus, Ühendkuningriigis,

Ameerika Ühendriikides ja Šveitsis või nende ümbruses, kus kostja tegeleb oma

äritegevusega, või ei anna nõu või laena krediiti, raha või tööandja mainet mis tahes

füüsilisele isikule või ettevõttele või üksusele, mis tegeleb konkureeriva äritegevusega mis

tahes geograafilises piirkonnas, kus kostja tegutseb.

6.5.2.

Seega sõlmisid pooled konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis peaks kehtima pärast

töösuhte lõppemist. Kokkulepe on tühine TLS § 24 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, aga kostja

tööandjana ei saa tugineda TLS § 24 lg 1 tingimusi rikkuva kokkuleppe tühisusele, kui töötaja

täidab kokkulepet (TLS § 24 lg 2).

6.5.3.

Hageja tõendas, et ta täitis konkurentsipiirangu kokkulepet pärast töösuhte lõppemist.

Hageja esitas Maksu- ja Tolliameti väljavõtte selle kohta, et ta ei ole pärast kostjaga sõlmitud

töölepingu lõppemist tööle asunud. Lisaks esitas hageja Politsei- ja Piirivalveameti

30.08.2023 otsuse talle väljastatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks kohta.

Otsusest nähtuvalt ei ole hagejal Eestis töösuhet. Nii on hageja oma tõendamiskoormise

täitnud.

6.5.4.

Pooled ei leppinud kokku konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest

makstava hüvitise suurust. Arvestades seda, et piiranguga võeti hagejalt võimalus töötada oma

erialasel tööl Euroopas ja mujal maailmas, tuleb mõistlikuks hüvitiseks lugeda igakuist

4 (7)

töötasu 4600 €. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt TLS § 24 lg 3 ja VÕS § 108 lg 1

alusel välja mõista hüvitis kahe kuu eest 9200 € (= 4600 € × 2).

6.5.5.

Kõnealuselt nõudelt viivise saamise osas tegi maakohus sisuliselt samad otsustused

nagu refereeritud eespool p 6.4 alapunktides. Viivise nõude menetlus aja eest enne 08.11.2023

tuli lõpetada, sellest päevast alates otsuse tegemisele eelnenud päevani arvutatud viivis on

1551,90 € ja ka edasiulatuvalt tuleb kostjal maksta viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

6.6.

Menetluskulude jaotuse kohta märkis kohus, et kuigi viivise nõuetes menetlus osaliselt

lõpetatakse, rahuldatakse kõik ülejäänud nõuded. Seetõttu saab menetluskulud jätta täies

ulatuses kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Hageja menetluskulu on tasu õigusabi eest koos

käibemaksuga summas 6025,40 € (= 4768,80 + 1256,60). Õigusabi osutas vandeadvokaat

tunnihinnaga 200 – 220 € (lisandub käibemaks) ja kokku kulus esindajal 24,7 t. Nii tasu kui

ajakulu on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. TVK menetluses kantud kulu on hüvitatav

kohtuvälise kuluna (TsMS § 138 lg 1, § 144 p 4). Hageja taotlusel märkis kohus, et otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras (TsMS § 177 lg 4).

POOLTE SEISUKOHAD

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja heidab maakohtule ette

põhjendamiskohustuse rikkumist ja asjaolude ekslikku tuvastamist järgmiste väidetega.

7.1.

Esiteks

jättis maakohus hindamata 17.05. ja 07.06.2023 kirjavahetused, milles hageja

ise möönab, et ta ei saa tööga hakkama, palub selle anda kellelegi teisele ja sisuliselt keeldub

ülesande täitmisest. Lisaks tulnuks 17.05. kostja kirjast tuvastada, et ta pakkus hagejale teist

tööd (erinevad variandid töötaja graafiku ja tööülesannete ulatuse muutmisel, osalisele

tööajale üleminek, lihtsamad tööülesanded).

7.2.

Teiseks

jäi hindamata kostja tõend selle kohta, et sama ülesande täitis teine spetsialist

1687,91 € eest. Kostja ei pidanud andma hagejale täiendavaid juhiseid, vaid hagejal pidi 4600

€ suuruse kuupalga juures olema oskus iseseisvalt töötada.

7.3.

Kolmandaks

on maakohtu otsus vastuoluline. Kohus tuvastas konkurentsipiirangu

kokkuleppe tühisuse, aga ometi rahuldas sel kokkuleppel rajaneva nõude.

7.4.

Neljandaks

on hageja üksnes tõendanud, et ta ei asunud uuesti tööle Eestis, aga muude

kokkuleppega hõlmatud piirkondade osas tõendid puuduvad.

7.5.

Viiendaks

eksis maakohus TVK-s kantud kulude hüvitamisel. Viidatud kulud tekkisid

hagejal 2023. a, aga maakohus juhindus hiljem (alates 2024. a) kehtinud tasumääradest.

8. Hageja vaidles kaebusele vastu. Hageja esitas 26.09.2025 ringkonnakohtule hagi tagamise

taotluse, milles palus arestida kostja pangakontod ning Maksu- ja Tolliameti peetava

ettemaksukonto. Ringkonnakohus rahuldas hagi tagamise taotluse 29.09.2025 määrusega.

Kohtule 01.10.2025 esitatud teate kohaselt on hagi tagamise määrus täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohtu 29.09.2025 määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõud jäävad kehtima otsuse täitmise tagamiseks (TsMS § 445 lg 2). Kostja kannab

menetluskulud ringkonnakohtus ja need saab rahaliselt kindlaks määrata.

10. Poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud

ja eespool p-s 6.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Maakohus kvalifitseeris

nõuded õigesti, hindas asjakohaseid tõendeid ja vastas piisavalt kostja vastuväidetele.

5 (7)

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

10.1. Kostja kaebuse esimene väide poolte 17.05.2023 kirjavahetuse hindamata jätmise kohta

on ainetu. Maakohus käsitles viidatud kirju vaidlustatud otsuse p-des 14, 17 ja 18 ning tegi

neist tõenditega kooskõlas olevad järeldused. Formaalselt on õige kostja etteheide, et

07.06.2023 kirjadele (dtl 175) maakohus otseselt ei viidanud, aga neist ei nähtu ühtegi kostja

väidetavat asjaolu. Eelkõige ei saa hageja avaldusi tõlgendada kostja soovitud viisil nagu

oleks hageja kinnitanud ülesandega mitte toimetulemist – sellist kinnitust kirjadest ei nähtu.

Maakohus põhjendas otsuse p-s 17, miks ei saa 17.05.2023 teadet lugeda teise töö

pakkumiseks. Ringkonnakohus lisab, et kostja ei teinud hagejale ka piisavalt selget

ettepanekut asuda täitma mingeid muid tööülesandeid ega esitanud sellekohaseid töölepingu

muutmise tingimusi.

10.2. Teise väitega heidab kostja maakohtule ette väidetavalt sama ülesande täitnud teise

spetsialistiga peetud kirjavahetuse (dtl 176–177) hindamata jätmist. See etteheide pole

sisuliselt põhjendatud. Kostja ei toonud selgelt esile ega tõendanud, et ta pakkus spetsialistile

täitmiseks sama ülesannet nagu hagejale 17.03.2023. Samuti pole kostja piisavalt eristanud

ülesandest juba täidetud ja spetsialisti poole pöördumise ajaks veel täitmata osa. Nii ei

olnudki maakohtul võimalik asuda tõendit hindama, sest hagiasja menetlus toimub poolte

esile toodud asjaolude, mitte aga tõenditest otsitavate asjaolude alusel (TsMS § 5 lg 1). Ekslik

on kostja väide, et ta ei pidanud andma hagejale juhiseid, sest töölepingu alusel töötav

füüsiline isik (töötaja) allub tööandja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1 ls 1).

10.3. Kolmandas väites nimetatud vastuolu vaidlustatud otsuses ei ole. Maakohus kohaldas

õigesti TLS § 24 lg 2, mis sätestab, et tööandja ei saa tugineda sama paragrahvi esimeses

lõikes kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab

kokkulepet. Seega ei takista konkurentsipiirangu kokkuleppe tühisus töötaja hüvitisnõude

rahuldamist, kui töötaja on kokkulepet täitnud.

10.4. Neljas väide pole samuti põhjendatud. Maakohus tuvastas esile toodud asjaoludel

õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et töötaja täitis konkurentsipiirangu kokkulepet. Hageja

esitas vastava väite ja mõistlikus ulatuses tõendeid. Kui kostja soovis väita, et hageja on

töötanud konkurentsipiiranguga keelatud valdkonnas ja territooriumil, siis tulnuks tal oma

väidet samuti tõendada (TsMS § 230 lg 1). Mittetöötamine on negatiivne asjaolu, kus hageja

tõendamiskoormis ei ole ebamõistlikult ulatuslik. Kostja ei toonud esile ega tõendanud hageja

töötamist.

10.5. Viiendaks kritiseerib kostja TVK-s kantud menetluskulude hüvitamist. Vaidlustatud

otsuse p-st 32 on aru saada, et maakohus hindas hageja esindaja tasumäära nii kohtu- kui ka

TVK menetluses. Selleks ei olnud eraldi vaja viidata aastaarvule 2023. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et vandeadvokaadist esindaja tasumäär 200 €/t oli ka 2023. a mõistlik.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Otsuse

resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

12. Tulenevalt apellatsioonimenetluse kulude menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de

174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.

12.1. Hageja taotles 1918,18 € õigusabikulu hüvitamist, mis on tasu 7 t 24 min eest tasu-

määraga vahemikus 204,60 – 272,80 €/t (sh käibemaks). Lisaks palus hageja kostjalt välja

mõista hagi tagamise riigilõivu ja tagatise kokku summas 1413,99 €. Kostja ei esitanud

kuludele vastuväiteid.

12.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 t 20 min

(sh tutvumine otsuse ja kaebusega ning vastuse koostamine 3 t, hagi tagamise taotluse

koostamine 2 t ning kulunimekirja koostamine 20 min). Vajalikud ei ole hagi tagamise

6 (7)

avalduse täiendamise kulu ega eelnimetatust suurem ajakulu. Vaidluse ulatus

apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ja pooled ei esitanud uusi väiteid

ega tõendeid. Menetluskulude nimekiri sisaldab osaliselt põhjendusi, mis ei ole seotud

käesoleva asja menetlusega. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Hageja kinnitas, et ei ole

käibemaksukohustuslane.

12.3. Hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 70 € on samuti vajalik ja põhjendatud kohtu-

kulu (TsMS § 139 lg 1) ning menetluskuluna hüvitatav (TsMS § 138 lg 1).

12.4. Hagi tagamise tagatise hüvitamise taotlus jääb rahuldamata. Kohus otsustab tagatise

tagastamise hageja taotlusel või omal algatusel pärast TsMS § 391 lg-s 2 sätestatud tähtaja

möödumist.

12.5. Eeltoodud kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna

1502,93 € (= 5 t × 220 × 1,22 + 20 min × 220 × 1,24 + 70). Rahuldamata jääb hageja taotlus

õigusabikulu 485,25 € (= 1918,18 – 1432,93) ja tagatise 1343,99 € – kokku seega 1829,24 €

hüvitamiseks. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

13. Lõpuks selgitab ringkonnakohus asja hinna ja tasumisele kuulunud riigilõivu kohta

järgmist.

13.1. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all hageja tuvastusnõue, töölepingu lõpetamise

nõue, hüvitisnõuded ja neilt alates 08.11.2023 arvestatud viivise nõuded. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu 01.04.2024 määruses esitatud põhjendusega, et töölepingu lõppemisega

seotud nõuetelt ei ole vaja eraldi asja hinda määrata, sest need on juba hõlmatud TLS § 109 lg

1 alusel nõutava hüvitise nõude hinnaga (TsMS § 134 lg 3).

13.2. Viivise nõuete hind koosneb üldjuhul hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise ja lisaks aasta eest arvutatavast summast (TsMS § 133 lg-d 1 ja 2). TVK menetluse

läbinud töövaidluse eripärana tuleb vähemalt selles tähenduses hagi esitamise ajaks lugeda

TVK-sse pöördumise aega (TvLS § 58 lg 5). Võttes arvesse viivise nõuete maakohtus

läbivaatamise ja lahendamise ulatust tähendab see käesoleval juhul, et tsiviilasja hinda

ringkonnakohtus mõjutavad viivise nõuded ainult TsMS § 133 lg 2 alusel arvutatud aastase

summana (TsMS § 137 lg 1). Asjakohane viivise määr on 12%, mis kehtis TVK-sse avalduse

esitamise ajal.

13.3. Eelneva põhjal on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 25 760 € (= 13 800 × 1,12 +

9200 × 1,12).

13.4. Maakohus nõudis hagejalt riigilõivu summas 840 €, mille hageja 05.04.2024 ka maksis.

Maakohtu 01.04.2024 määruse kohaselt nõuti lõivu konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise

hüvitise ja sellelt viivise nõuete põhjal. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et

viidatud hüvitise nõue on vähemalt käesolevas asjas olemuselt piisavalt sarnane töötasu

nõudega, mis on RLS § 22 lg 1 p 1 järgi lõivuvaba. Hageja suhtes oleks ebamõistlik ja

ebaõiglane, kui ta peaks sisuliselt töötasule vastava raha nõudelt tasuma riigilõivu olukorras,

kus tasunõue ise on lõivust vabastatud. Sama vabastus laieneb ka viivise nõudele. Seetõttu ei

nõudnud ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist kaebuse esitamisel. Hageja võib esitada

TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotluse maakohtus tasutud lõivu tagastamiseks. Riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Kohtutel on siiski

otstarbekas lahenda nimetatud taotlus pärast asjas tehtud menetlust lõpetava lahendi

jõustumist. Kuivõrd ringkonnakohtul tuleb niigi lahendada tagatise tagastamisega seonduv (vt

eespool p 12.4), siis on mõistlik esitada ka lõivu tagastamise taotlus ringkonnakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)