2-21-3628/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3628

Kohtuasi

Tallinn, Tulika tn 66 korteriühistu hagi Osaühingu

Bravoberg vastu 8232 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.01.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Bravoberg apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8892,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Tallinn, Tulika tn 66 korteriühistu

(registrikood

80114679),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Karin Ploom

Kostja (apellant): Osaühing Bravoberg (registrikood

11455703), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaupo

Kask

Asja läbivaatamine

16.01.2025 ja 12.09.2025 kohtuistungitel

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2024 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-3628

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Tulika tn 66 korteriühistu esitas 08.03.2021 Harju Maakohtule hagi Osaühingu

Bravoberg vastu 8232 euro ja viivise saamiseks.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 26.04.2018 ehituse töövõtulepingu (edaspidi ka leping)

rekonstrueerimistöödeks, mille kohaselt pidi kostja paigaldama Tulika tn 66, Tallinn

korteritesse Kinetic tüüpi ventilatsiooniseadmed. Ventilatsiooniseadmed paigaldati töövõtja

poolt SA Kredex toetuse alusel, mistõttu kohaldusid täiendavate normatiividena ka SA

Kredex nõuded (seadmete müratase peab olema alla 25dB(A)). Pärast seadmete paigaldamist

selgus 03.07.2020 korralise hooldustöö käigus, et osades korterites on kõrgem müratase.

Olukorra täpsustamiseks telliti mürataseme mõõtmised, mille tulemusel selguski normist

kõrgem müratase. 26.10.2020 teavitas hageja kostjat seadmete puudustest ning palus

garantiitöödena puudused kõrvaldada. Kostja ei kõrvaldanud puudusi ning hageja kõrvaldas

puudused ise, soetades 12.02.2021 uued seadmed maksumusega 6720 eurot ja tellis seadmete

paigaldustööd maksumusega 1512 eurot.

3. Kostja väide, et garantiitähtaeg oli 26.10.2020 möödunud, ei ole õige. Tööde lõpliku

üleandmise akt allkirjastati 15.01.2019, mistõttu ei möödunud garantiitähtaeg enne

15.01.2021. Kostja väited, et hageja ei täitnud seadmete hooldamiskohustust, ei ole õige, kuna

just hooldustööde käigus selgitati välja, et tegemist on seadme rikkega. Mürataseme tõusu ei

põhjustanud mitte filtrite tolmust puhastamata jätmine, vaid seadmete mootorid ehk tehase

praak. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal võimalik keelduda garantiitöödest.

4. Seadmed olid puudustega. Paigaldatud seadmed on „ultra quiet“ ehk „eriti vaiksed“ ning

seadmete tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt on Kinetic-tüüpi seadme normaalne müratase

20dB(A). AZF Labor OÜ poolt teostatud müra mõõtmise aktidega on tõendatud, et nelja

seadme müratase ületas seda oluliselt. Korteris nr 29 oli müratase 45,1 dB(A), korteris nr 34

oli 43,8 dB(A), korteris nr 31 oli 44,7 dB(A) ja korteris nr 1 oli 42,7 dB(A). Mõõdistustööd

viidi läbi nõuetekohaselt ning puudub alus tulemuste õigsuses kahtlemiseks.

5. Väär on kostja väide, et hageja oleks pidanud välja vahetama üksnes seadmete mootorid,

mitte seadmed tervikuna. Kostja ei ole esitanud seisukohti ega tõendeid selle kohta, et üksnes

mootori väljavahetamine olnuks odavam.

6. Kostjal ei ole õigust tugineda võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 110 ja keelduda seeläbi

kohustuse täitmisest ei lõplikult ega ajutiselt. Selleks, et kostja saaks ajutiselt keelduda

kohustuse täitmisest, tuleb kostjal tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud

kohustus, mida hageja on õigustamatult jätnud täitmata. Kostja on küll märkinud, et poolte

vahel on käimas ka teine kohtuvaidlus, kuid pole tõendanud käesolevas menetluses, et tal on

hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

2-21-3628

8. Hagi aluseks olevad asjatundja hinnangud on väärad, mida kinnitab ka kostja tellitud

ekspertiis. Hageja ei ole esitanud defekteerimise akti, kus oleks välja toodud põhjendus, mis

tingis müra kõrgema taseme. Kostja ei ole rikkunud Kredexi poolt ettenähtud ettekirjutusi.

Hageja esitatud müra mõõtmise protokollides on osad kohustuslikud andmed puudu: puudub

mõõtmislabori nimi ja aadress; puudub mõõtmise tellija aadress; puudub asjakohaste

ehituskonstruktsioonide kirjeldus; mõõdetava tehnoseadme täpne kirjeldus on välja toodud

üksnes osaliselt; mõõtmistingimuste täpne kirjeldus (nt müraallika töörežiim, töötsükli pikkus

jne) on puudu. Vastavalt ventilatsiooniseadme tehnilisele spetsifikatsioonile võib seade

töötada neljas töörežiimis (20%, 30%, 50% ja 100%), seega on oluline teada, mis režiim oli

aktiveeritud mõõtmiste teostamise ajal ning kas antud režiim vastab projekteeritud sisekliima

tingimustele ja seadme tavapärasele töörežiimile; pole välja toodud mikrofoni asukohta

ruumis mõõtmise ajal. Vastavalt mõõtmisstandardi nõudele tuleb tehnoseadmete

müratasemete mõõtmised siseruumis teostada vähemalt kolmes mõõtmispositsioonis, kus üks

mõõtmispositsioon on nurgapunkt; puudub Lpmax ajakarakteristik. Mõõtmisprotokollides ei

ole toodud mõõdetud ja hinnatud maksimaalsed helirõhutasemed Lpmax ja selle

ajakarakteristik; A-kaalutud ja/või C-kaalutud korrigeeritud helispekter 1/1-oktaavribades

puudub; puuduvad mõõdetud järelkõlakestuse väärtused (möbleerimata eluruumi puhul).

Juhul, kui müratasemete mõõtmised teostatakse möbleerimata eluruumides, siis

tehnoseadmete poolt tekitatav müra on kõrgem ja hinnatud mürataseme määramiseks tuleb

teostada järelkõlakestuse mõõtmised ning mõõtmistulemusi vastavalt korrigeerida. Kui

mõõdetav eluruum on möbleeritud, siis tuleb see kanda mõõtmisprotokolli; puudub mõõdetud

taustmürataseme spekter 1/1-oktaavribades. Antud väärtused on vajalikud hinnatud

müratasemete määramiseks. Taustmüra taseme väärtus on toodud mõõtmisprotokollides

ühenumbrilise väärtusena ilma tähiseta; puudub teiste seotud Euroopa standarditega nõuetele

vastavuse viimase kontrolli kuupäev.

9. Garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks, st 26.10.2020, oli garantiiperiood

lõppenud ja hagejal puudus alus kostjalt garantiitööde teostamist nõuda. Garantiiperioodiks on

lepingus poolte nõusolekul kokku lepitud tootja garantii 24 kuud, mis algas Deltaston OÜ

poolt 01.10.2018 Venditehnik OÜ-lt ventilatsiooniseadmete ostmisest. Venditehnik OÜ andis

ventilatsiooniseadmete ostjale ja paigaldajale, st Deltaston OÜ-le ventilatsiooniseadmed üle

01.10.2018. Järelikult lõppes ventilatsiooniseadmete garantii hiljemalt 01.10.2020.

10. Hageja ei täitnud ventilatsiooniseadmete hooldamise kohustust ja hageja ei sõlminud

ventilatsiooni hoolduslepingut. Ventilatsiooni hooldamata jätmine põhjustab sageli ka

seadmete töökvaliteedi halvenemise ja sellest lähtuvalt suureneb ka seadmetest tulenev müra.

Kuna hageja ei sõlminud seadmete hoolduslepingut, siis ütles kostja 22.04.2019

ventilatsiooniseadmete garantii üles.

11. Kuna hageja keeldus tasumast kostja tehtud tööde eest, mille osas on kostjal esitatud ka

hagi kohtusse (tsiviilasi nr 2-19-6478), siis keeldus kostja VÕS § 110 alusel põhjendatult

garantiitöödest. Poolte vahel on käimas teine kohtuvaidlus hagis viidatud 26.04.2018

töövõtulepingu alusel teostatud tööde osas – Bravoberg OÜ on esitanud hagi KÜ Tulika tn 66

vastu tulenevalt aktist nr 7-1, millele järgnevalt on KÜ Tulika tn 66 esitanud vastuhagi

Bravoberg OÜ vastu (vaadatakse koos läbi samas tsiviilasjas nr 2-19-6478). Viidatud

vaidluses on tõendatud, et Bravoberg OÜ keeldus VÕS § 110 alusel enda lepinguliste

kohustuste täitmisest juba 15.03.2019. Kui tsiviilasjas nr 2-19-6478 kostja hagi rahuldatakse,

siis on kostja põhjendatult VÕS § 110 alusel keeldunud garantiitööde teostamisest, st isegi

juhul, kui garantiiaeg ei oleks möödunud ja garantiitööde teostamise eeldused oleksid

täidetud. Tsiviilasjas nr 2-19-6478 tehtav lahend välistaks sellisel juhul käesolevas tsiviilasjas

hagi rahuldamise, sest hagejal ei oleks olnud õigus tellida uusi ventilatsiooniseadmeid ja

2-21-3628

nende paigaldamist kolmandatelt isikutelt ja seejuures nõuda sellest tulenevat kahju välja

kostjalt.

12. Juhul, kui kohus leiab, et kostja vastutab väidetavate ventilatsiooniseadmete puuduste eest

ja et hageja esitas garantiinõude tähtaegselt ja et puudused tulenesid kostja

tegevusest/tegevusetusest, oleks piisanud üksnes ventilatsiooniseadmete mootorite vahetusest,

mis on oluliselt odavam, kui kogu ventilatsiooniseadmete väljavahetus. Sellisel juhul saaks

lugeda põhjendatud kuluks 1135,68 eurot (283,92x4)+käibemaks, kokku 1362,82 eurot, ja

paigaldamiskulu umbes 120 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8232 eurot ja sellelt

viivise alates 08.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda.

14. Lepingu p 12.1 järgi, kui lepingu dokumentides ei ole teisiti määratud, kohustub töövõtja

andma töödele kuuekümne kuu pikkuse garantii. Garantiiperiood algab peale tööde lõpliku

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt ja töövõtja poolt garantiiperioodi

tagatise üleandmist tellijale. Garantiiaeg hõlmab kogu tööde mahtu, sealhulgas teisi

ehitusobjekti olulisi osasid, väljaarvatud ehitusobjektile tööde teostamise käigus paigaldatud

seadmeid ja materjale millele on tootja garantii 24 kuud. Teostatud tööde akti nr 6 järgi on

kostja ventilatsiooniseadmed paigaldanud ja hagejale üle andnud 15.01.2019. Tõendatud on,

et hageja pöördus 26.10.2020 nõudekirjaga kostja poole garantiitööde teostamiseks. Hageja

kirjeldas nõudekirjas puuduseid (kõrge müratase), palus asuda garantii teostamisele esimesel

võimalusel, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest ning selgitas, et kui kostja

jätab kohustused täitmata, on hageja sunnitud ise kõnealused parandustööd teostama ja

nõudma tekkinud kulud kostjalt sisse. Garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks

26.10.2020 ei olnud garantiiperiood seega lõppenud. Isegi kui asuda seisukohale, et tootja

garantiiperiood algas seadmete ostust, s.o 01.10.2018, siis ilmnes puudus garantiiperioodil, s.o

30.07.2020, ning ka müramõõtmine teostati garantiiperioodi jooksul, s.o 13.08.2020. Kohus ei

nõustunud kostja käsitlusega, et antud juhul algab garantiiperiood seadmete ostust kostja

poolt. Selliselt pooled lepingus kokku leppinud ei ole. Pooled ei ole seadmete osas muid

kokkuleppeid sõlminud, vaid on üksnes lühendanud seadmete garantiiperioodi 24-le kuule.

Veelgi enam, hageja ei pruugigi teada, millal on seadmed kostja poolt tegelikult ostetud.

15. Hageja tõendas seadmete puudused.

Hageja

tellis kostjalt Kinetic tüüpi

ventilatsiooniseadmed seetõttu, et need on eriti vaiksed (ultra quiet). Seadmete tehnilises

spetsifikatsioonis on märgitud normaalseks müratasemeks 20 dB. Kuivõrd korterelamut

rekonstrueeriti ja kõnealused ventilatsiooniseadmed paigaldati kostja poolt SA Kredex toetuse

alusel, siis kohaldusid täiendavate normatiividena ka SA Kredex nõuded, mida kostja

kohustus lepingu p 2.4.2 kohaselt järgima. Vastav kohustus, et müratase jääb alla 25 dB

tulenes Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20.03.2015 määruse nr 23 „Korterelamute

rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ § 13 lg 2 p-st 5. Sotsiaalministri

04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ tabeli 2 järgi on müra

piirtasemed (sulgudes soovituslikud) järgmised: elu- ja magamisruumides LpA,eq,T (dB) 30

(25), LpC,eq,T (dB) 50 (45), LpA,max (dB) 35 (32). Kostja poolt paigaldatud

ventilatsiooniseadmete müratase ületas normtaset 35 dB vastavalt 43,8 dB, 54,2 dB, 45,1 dB,

44,7 dB ja 42,7 dB. Lisaks mõõteprotokollidele kinnitasid müra olemasolu ka tunnistajad.

Kohus nõustus hagejaga selles, et protokollide väidetavad vormilised puudused ei saa

2-21-3628

mõjutada mõõtetulemuste resultaati. Samuti ei tähenda see, et asjatundja järeldused

(mõõtmised) oleksid ebaõiged.

16. Kuna kostjaga puuduste parandamise osas kokkulepet ei saavutatud, tuli hagejal pöörduda

kolmanda isiku poole, millega paratamatult tekkisid kulud. Hageja tõendas kulude tekkimise.

Kohtule esitatud Venditehnik OÜ 12.02.2021 arvest nr 31027 nähtub, et hageja soetas 4

Kinetic seadet maksumusega 6720 eurot ning need paigaldati Tallinna Tulika 66 korteritesse

nr 1, 29, 31 ja 34 maksumusega 1512 eurot. Kostja ei tõendanud, et antud juhul oleks piisanud

üksnes ventilatsiooniseadme mootori väljavahetamisest. Samuti ei tõendanud kostja, et

mootori väljavahetamine oleks olnud kordades odavam.

17. Kohtule esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 1, 2, 4, 5, 6 ja 9 kohaselt on

pärast seadmete paigaldamist seadmeid regulaarselt hooldatud. Aktidest nähtub, et filtreid on

puhastatud tolmust, filtreid on vahetatud ning samuti on tehtud tähelepanekuid mürataseme

osas ning on tellitud mürataseme mõõdistusi. VÕS § 110 lg 1 alusel vastuväite esitamise osas

leidis maakohus, et sellele tuginemine ei ole kohane, kuna garantiileping ei sõltu

töövõtulepingu kehtivusest.

Apellatsioonkaebus

18. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

19. Maakohus jättis ebaõigesti menetluse peatamata. Käesoleva menetlusega ei ole võimalik

edasi minna kuni pole lahendatud vaidlus samade poolte vahel tsiviilasjas nr 2-19-6478.

Selles asjas on vaidlus peamiselt aktis nr 7-1 toodud tööde teostamise ja akteeritud tööde

kvaliteedi üle. Hageja on alusetult keeldunud tööde eest tasumisest ja kostjal oli VÕS § 110 lg

1 alusel õigus keelduda kuni aktis nr 7-1 toodud tööde eest tasumiseni väidetavate

garantiitööde teostamisest. Kuna käesolevas vaidluses sõltub hagi rahuldamine otseselt

tsiviilasjas nr 2-19-6478 tehtavast otsusest, siis on maakohus otsuse teinud ennatlikult, mille

tulemusel on maakohtu otsus nii materiaalõiguslikult, kui ka menetlusõiguslikult ebaõige.

20. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et ventilatsiooniseadmed olid puudustega.

Tunnistajate ütlustega pole võimalik tõendada normist kõrgemat mürataset. Müramõõdistused

on teostatud seadusele mittevastavalt, mille tõttu ei saanud tulemused olla õiged. Tunnistaja

ütlustega ei saa neid puuduseid kõrvaldada.

21. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja on garantiinõude esitanud

tähtaegselt. Garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks, st 26.10.2020, oli garantiiperiood

lõppenud. Garantiiperioodiks on lepingus poolte nõusolekul kokku lepitud tootja garantii 24

kuud. Venditehnik OÜ andis ventilatsiooniseadmete ostjale ja paigaldajale, st Deltaston OÜ-

le ventilatsiooniseadmed üle 01.10.2018. Seega on õige garantiiperioodi algus 01.10.2018,

mitte 15.01.2019. Garantii lõppes 01.10.2020.

22. Maakohus on jätnud arvestamata/analüüsimata olulised asjaolud, mis välistavad kostja

vastutuse isegi juhul, kui ventilatsiooniseadmete müratase oli müramõõdistuste hetkel lubatust

kõrgem. Vaidlust ei ole selles, et ventilatsiooniseadmete üleandmise hetkel olid vaidluse all

olevad ventilatsiooniseadmed puudusteta. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit põhjuste kohta,

mis tingisid väidetavad puudused ventilatsiooniseadmetes. Kostja hinnangul tulenesid

seadmete puudused seadmete hooldamata jätmisest. Seadmeid ei hooldatud õigeaegselt.

2-21-3628

Ventilatsiooni hooldamata jätmine põhjustab sageli ka seadmete töökvaliteedi halvenemise ja

sellest lähtuvalt suureneb ka seadmetest tulenev müra.

23. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata kostja väited, et juhul, kui seadmed olid

puudustega, oleks piisanud üksnes ventilatsiooniseadmete mootorite vahetusest, mis on

oluliselt odavam, kui kogu ventilatsiooniseadmete väljavahetus. Hageja ei ole tõendanud, et

ventilatsiooniseadmed tuli terves ulatuses uute vastu välja vahetada. Analoogsed

müraprobleemid esinesid ka teistes korterites, kuid seal ei vahetatud välja

ventilatsiooniseadmeid tervikuna, vaid ainult mootorid. Põhjendatud kuluks saaks lugeda

1135,68 eurot (283,92x4)+käibemaks, kokku 1362,82 eurot, ja paigaldamiskulu umbes 120

eurot.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Edasine menetluse käik

25. Tallinna Ringkonnakohus võttis 16.01.2025 istungil vastu kostja esitatud tõendid: Dmitri

Tiško 27.02.2023 selgitused ning 16.02.2023 e-kirja ja Venditehnik OÜ 20.02.2023 vastuse.

Samas andis ringkonnakohus hagejale võimaluse esitada oma täiendavad tõendid ja

seisukohad seoses vastu võetud kostja tõenditega.

26. Hageja esitas 06.02.2025 seisukoha ja täiendavad tõendid (garantiitingimuste tõlke,

31.01.2025 Deltaston OÜ vastuse ja uute seadmete müügilepingu), millised ringkonnakohus

12.09.2025 istungil vastu võttis.

27. Kostja esitas 20.02.2025 vastuväited hageja seisukohtadele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

29. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna ei viinud läbi

eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 329 lg 3 ja TsMS § 392 lg 1 p 1 ega täitnud

selgitamiskohustust. Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse

normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette heidetavad

rikkumised olla siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui rikkumine võis mõjutada asja

lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt

ka RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud

rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult

kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja esitas

kostjale garantiinõude tähtaegselt. Hageja ja kostja sõlmisid 26.04.2018 ehitise

töövõtulepingu rekonstrueerimistöödeks, mille kohaselt pidi kostja paigaldama Tulika tn 66,

2-21-3628

Tallinn korteritesse ventilatsiooniseadmed (I kd tl 4–10). Hageja väitel selgus 03.07.2020

korralise hooldustöö käigus, et osades korterites tekitavad ventilatsiooniseadmed liiga suurt

müra. Olukorra täpsustamiseks telliti hageja väitel mürataseme mõõtmised 2020. a augustis ja

oktoobris, mille tulemusel selgus neljas korteris normist kõrgem müratase (I kd tl 24–25, 28–

29). Pooled ei vaidle, et 26.10.2020 teavitas hageja kostjat töös esinevatest puudustest ning

palus garantiitöödena puudused kõrvaldada (I kd tl 34–36). Lepingu p 12.1 sätestab, et:

Töövõtja kohustub andma Töödele kuuskümmend (60) kuud pikkuse garantii. Garantiiperiood

algab peale Tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist Poolte poolt ja

Töövõtja poolt garantiiperioodi tagatise üleandmist Tellijale. Garantiiaeg hõlmab kogu

Tööde mahtu sealhulgas teisi ehitusobjekti olulisi osasid, väljaarvatud ehitusobjektile tööde

teostamise käigus paigaldatud seadmeid ja materjale millele on tootja garantii kakskümmend

neli (24) kuud (I kd tl 4-10). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et pooled leppisid seadmete

osas kokku garantiis VÕS § 230 tähenduses, mille puhul algab garantiitähtaeg asja ostjale

üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust.

Lepingu p-st 12.1 ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et erisus seadmete osas

hõlmaks üksnes garantiiaja pikkust ning et pooled oleksid kokku leppinud garantiitähtaja

hilisemas alguses. Lepingus sätestatud erisus puudutab müügigarantiid tervikuna.

Ventilatsiooniseadmete garantiitingimustest nähtub, et 2 aasta pikkune garantii antakse alates

ostukuupäevast (I kd tl 93 pöördel, tõlge III kd tl 81). Seega on lepingu p-s 12.1 seadmete

garantii aja alguseks samuti seadmete ostukuupäev. Pooled ei vaidle, et Venditehnik OÜ andis

ventilatsiooniseadmete ostjale ja paigaldajale, st Deltaston OÜ-le ventilatsiooniseadmed üle

01.10.2018. Seega algas garantiiperiood 01.10.2018 ja lõppes kahe aasta möödumisel, s.o

01.10.2020.

Garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks, st 26.10.2020, oli

garantiiperiood seega lõppenud.

31. Eelnev aga ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et hagejal puudub alus kostjalt kulutuste

hüvitamist nõuda. Hageja tugines ventilatsiooniseadmete puudustele – tehase praagile. Kohtu

ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang (kvalifitseerida

õigussuhe) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga. Mh peab kohus

hindama, mis liiki lepingu VÕS-i tähenduses on pooled antud asjaoludel sõlminud. Esile

toodud asjaoludel võib ringkonnakohtu hinnangul ventilatsiooniseadmete hagejale müümise

osas tegemist olla müügilepinguga (VÕS § 208 lg 1). Hageja sai sellisel juhul nõuda kostjalt

ventilatsiooniseadme parandamist (puuduse kõrvaldamist) ka VÕS § 222 lg 1 kohaselt, kuna

ventilatsiooniseade ei vastanud lepingutingimustele (st oli puudusega) VÕS § 217 lg 1 mõttes.

Sellest tulenevalt võivad kohalduda ka VÕS § 218 alusel müüja vastutuse sätted. Ka juhul,

kui tegemist on ventilatsiooniseadmete müügi osas töövõtulepinguga, vastutab töövõtja

seadme puuduste eest (VÕS § 642 lg 1) ja hagejal on õigus nõuda töö parandamist või

parandamata jätmise korral lasta töö ise parandada ja nõuda kulutuste hüvitamist (VÕS § 646

lg 1 ja lg 5). Töövõtulepingu ja müügilepingu eristamisel ning küsimusel, kas konkreetne suhe

allub müügi või töövõtu sätetele, ei ole siiski enamasti olulist praktilist tähtsust. Selle

põhjuseks on esmalt asjaolu, et mõlema lepingu näol on tegemist tulemuse saavutamisele

suunatud lepingutega: nii müüja kui ka töövõtja võlgnevad oma lepingupartnerile

lepingutingimustele vastava lepinguobjekti õigeaegse üleandmise, seetõttu on ka müügi- ja

töövõtulepingu alusel tekkivad kohustused ning müüja ja töövõtja vastutuse regulatsioon

suures osas identsed (vrd §-d 217–232 ning §-d 641–650) (vt VÕS komm III, § 635, p

3.2.3.d). Asjaolu, et hagejal on õigus esitada kostja vastu nõue ka müügilepingust või

töövõtulepingust tulenevalt, ei ole maakohus pooltega arutanud, pooltele seisukohtade ja

tõendite esitamise vajadust selgitanud ning selles osas on eelmenetlus läbi viimata. Tegemist

on menetlusnormi olulise rikkumisega, mis tingib asja saatmise uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

2-21-3628

32. Kostja esitas maakohtus VÕS § 110 lg 1 alusel täitmise vastuväite. Kostja tugines sellele,

et tsiviilasjas nr 2-19-6478 käib vaidlus sama töövõtulepingu alusel koostatud aktis nr 7-1

toodud tööde teostamise ja akteeritud tööde kvaliteedi üle. Kostja (käesolevas asjas hageja) on

tsiviilasjas nr 2-19-6478 keeldunud maksmast hagejale (käesolevas asjas kostjale) tööde eest

tasu, tuginedes töö puudustele. Kostja leiab, et tulenevalt sellest, et kostja on töid teostanud

98% ulatuses nõuetekohaselt, on tema nõue sissenõutav ja tal õigus keelduda

garantiikohustuse täitmisest. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-96-10, et VÕS § 110 lg 1

lubab võlgnikul kohustuse täitmisest keelduda, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku

sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning

selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte

olemusest ei tulene teisiti. Riigikohtu hinnangul on VÕS § 110 lg 1 tähenduses töövõtja

töövõtulepingust tuleneva tasunõude ning samast töövõtulepingust ja (või) seadusest tuleneva

tellija ehitusgarantiist tuleneva nõude vahel piisav seos (RKTKo 02.12.2010, 3-2-1-96-10, p

13). Lisaks selgitas Riigikohus asjas nr 3-2-1-68-16, et VÕS § 110 lg 1 teise lause järgi on

nõude ja kohustuse vahel piisav seos eelkõige juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused

tulenevad, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust

või ajalisest seosest (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 47). Seega töövõtja (kostja)

tasunõude ja garantiikohustuse täitmise nõude vahel on piisav seos. Kuna ringkonnakohus

leidis eelnevalt, et garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks, st 26.10.2020, oli

garantiiperiood lõppenud, ei saa kostja enam tugineda VÕS § 110 lg 1 kohasele

garantiikohustuse täitmisest keeldumisele. Tulenevalt sellest, et hagejal on õigus esitada

kostja vastu nõue ka müügilepingust või töövõtulepingust tulenevalt, peab maakohus

selgitama, kas kostjal on täitmisest keeldumise vastuväide ka müügi- või töövõtulepingust

tuleneva nõude osas ning sellise vastuväite esitamisel selle lahendama, võimaldades kostjal

tõendada enda vastuväite aluseks olevaid asjaolusid.

33. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded, selgitada pooltele

tõendamiskoormist ning anda võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid

tõendeid.

34. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei oleks maakohtule siduvad (TsMS § 658 lg 2),

ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad

ventilatsiooniseadmete puuduste, seadmete hooldamise kohustuse rikkumise ja kahju suuruse

tuvastamisega.

35. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)