1-25-3768/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoobril 2025. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-3768

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Peeter Lassi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2

järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. augusti 2025. a otsus

Apellant

süüdistatava Peeter Lassi kaitsja Toomas Pilt

Süüdistatav

Peeter Lassi, isikukood 38107290229, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses (dtl 21)

Prokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Natalia Duškina

Kaitsja

Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Peeter Lassi kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Lawoja advokaadile Toomas Pildile makstava riigi

õigusabi tasu suuruseks 89,28 eurot ja jätta see summa Peeter Lassi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise

õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).

1. Harju Maakohtu 6. augusti 2025. a otsuse alusel tunnistati Peeter Lassi süüdi ja teda

karistati KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat. Mõistetud karistust vähendati KrMS §

238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aastat 4 kuud

vangistust. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 04.12.2023. a

otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, 10 kuu 12 päeva vangistuse võrra.

Liitkaristuseks mõisteti Peeter Lassile 2 aastat 2 kuud 12 päeva vangistust. Kooskõlas KarS §

68 lg 1 loeti karistusaja hulka 1 päev eelvangistust. Kandmisele kuuluva 2 aasta 2 kuu 11

päeva vangistuse alguseks loeti 6. juuli 2025. a. Lisaks põhikaristusele kohaldati ka KarS § 50

lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust ning Peeter Lassilt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1

aastaks.

2. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii.

2.1 Vaatamata sellele, et Peeter Lassi karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ning

raskendavaid asjaolusid pole, on süüdistatava süü keskmise suurusega.

2.2 Süüdistataval on kehtiv kriminaalkaristus, Harju Maakohtu 04.12.2023. a otsusega

karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. Mõistetud karistuse hulka

arvati KarS § 68 lg 1 alusel 2 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluv vangistus asendati

KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks anti Peeter Lassile

2 aasta pikkune tähtaeg. Järelikult pani Peeter Lassi uue samaliigilise kuriteo toime ajal, mil ta

tegi Harju Maakohtu 04.12.2023. a otsusega mõistetud vangistuse asemel kohaldatud

üldkasulikku tööd ning talle kehtis alkoholi tarvitamise keeld. Lisaks tegi kriminaalhooldaja

Peeter Lassi suhtes karistuse kandmise ajal ka erakorralise ettekande, milles taotleti karistuse

täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus käitumiskontrolli kohustusi, sh

hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Harju Maakohus rahuldas 12.03.2025 määrusega

erakorralise ettekande ning pööras Peeter Lassile kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt

ärakandmata karistuse täitmisele. Eeltoodu näitab, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele

ning Peeter Lassi ei ole teinud eelmisest karistusest kohaseid järeldusi. Kuritegude

toimepanemisega jätkamine teadmisega, et tal on oht sattuda vanglasse, näitab sedagi, et

liiklusrikkumised on kujunemas Peeter Lassi elustiiliks.

2.3 Arvestades, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei avaldanud isiku käitumisele

soovitud mõju, tuleb süüdistatavale sel korral mõista reaalne vangistus, millele tuleb liita

kandmata karistus ehk tegemata üldkasuliku töö tunnid.

2.3 Peeter Lassile mõistetava karistuse puhul tuleb silmas pidada, et eelmise kohtuotsuse

alusel karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, kuid kohtupraktika

kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest raskem. Seega

tuleb reageerida Peeter Lassi rikkumisele varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest

rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust.

2.4 Juhul, kui süüdlast karistatakse uue kuriteo eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks

olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ning mõistetud liitkaristusest tingimuslik

vabastamine välistatud (vt RKKKo nr 3-1-1-104-10, p 9). Seega ei ole võimalik P. Lassile

mõistetavat liitkaristust jätta tingimisi kohaldamata ning puudub igasugune võimalus P. Lassit

säästa vangistuse ärakandmisest.

2.5 Peeter Lassi suhtes tuleb kooskõlas KarS § 424 lg 4 p 2 kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1

sätestatud lisakaristust. Harju Maakohtu 04.12.2023 kohtuotsusega nr 1-23-6877 võeti

süüdistatavalt lisakaristusena juhtimisõigus ära neljaks kuuks. Pelgalt seitse kuud hiljem asus

süüdistatav uuesti juhile keelatud seisundis mootorsõidukit juhtima ning tegi seda olukorras,

kus tal oli kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kirjeldatud käitumine põhjendab lisakaristuse

kohaldamise vajalikkust ning süüdistatavale kohaldatav lisakaristus ei saa jääda alammäära

või selle lähedasse määra, sest taoline lisakaristuse määr tema õiguskuulekust ei mõjuta.

Lisakaristuse määra puhul tuleb silmas pidada ka seda, et eelmise kohtuotsusega võeti Peeter

Lassilt juhtimisõigus ära 4 kuuks ning seega tuleb sel korral talle kohaldada lisakaristust

pikemaks ajaks. Juhtimisõiguse äravõtmist välistavaid asjaolusid kriminaalasjas pole.

3. Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks 29. augustil 2025. a, kuid resolutiivosas

toodud informatsiooni kohaselt lubas maakohus otsuse motiivid väljastada kohtumenetluse

pooltele 1. septembril 2025. a.

Apellatsioon.

4. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava Peeter Lassi soovil tema kaitsja, kes taotleb

maakohtu otsuse osalist tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse osas ning uue otsuse

tegemist, millega mõista süüdistatavale leebem karistus. Veel palub apellant rahuldada riigi

õigusabi taotlus ja jätta menetluskulud riigi kanda.

5. Oma taotlust, mis puudutab Peeter Lassile maakohtu otsusega mõistetud karistuse

revideerimist, põhistab kaitsja kokkuvõtlikult nii.

5.1 Maakohus ei põhjendanud veenvalt süüdistatavale mõistetud põhi- ja lisakaristuse määra.

Peeter Lassi puhul keskendus kohus tema varasemale karistusele ja pööras vähem tähelepanu

toimepandud kuriteole. Maakohus märkis, et eripreventiivsest aspektist tuleb arvestada

asjaolu, et tegu on toime pandud ajal, mil Peeter Lassi oli üldkasuliku töö tegemise ajaks

allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Seega leidis kohus, et varasem karistus ei

avaldanud isikule piisavalt mõju.

5.2 Karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise kriteeriumina hinnata konkreetse teo sisemist

ebaõigust. Maakohus tuvastas, et Peeter Lassit süüdistatakse ühe episoodi toimepanemises. Ta

on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mida kohus arvestas karistust kergendava

asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Toodu tõttu ei mõistetud süüdistatavale

tema teosüüle vastavat karistust, vaid tema karistus on liiga range. Tegemist on teise astme

kuriteoga, mille eest näeb seadus ette ainsa karistusena kuni 4-aastase vangistuse. Peeter Lassi

teosüüd hinnates oleks maakohtul olnud võimalik mõista süüdistatavale kergem põhikaristus

ja ka kergem lisakaristus.

5.3 Peeter Lassi on oma süüd tunnistanud ja kahetsust väljendanud nii kohtueelsel menetlusel,

kui ka kohtuistungil. Alust ei ole kahelda tema kahetsuse siiruses. Tema käitumine oma süü

tunnistamisel annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Süüdistatava

suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute

süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu

arvestamata.

5.4 Lisakaristuse juures tuleks arvestada sedagi, et Peeter Lassi elab xxx ja tema igapäevane

elu on seotud mootorsõiduki kasutamise vajadusega selleks, et ta saaks normaalset elu elada.

Pikaajaline ilma juhtimisõiguseta elamine eraldatud maapiirkonnas piiraks tema võimalusi

leida endale ametlik töö ja takistaks tal sel viisil naasmist normaalse õiguskuuleka elu juurde.

5.5 Kokkuvõtlikult tuleks Peeter Lassile KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest

mõista karistus - vangistus, mis jääks karistuse alammäära lähedale ja oleks lühem, kui 2

aastat vangistust. Lisakaristusena tuleks talle kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lühema

tähtajaga, kui üks aasta. Selline karistus saaks olema piisavalt range, et Peeter Lassi teeks

kohased järeldused ja hoiduks tulevikus uute kuritegude toimepanemisest.

Ringkonnakohtu seisukoht.

6. Kolleegium leiab, et Peeter Lassi kaitsja apellatsioonil pole edulootust.

7. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse

sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu

kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150).

8. Maakohus tuvastas, et KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud Peeter

Lassi tegi seda ajal, mil ta juba kandis eelmise kohtuotsusega KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud

karistust. Tol korral anti süüdistatavale võimalus ning talle mõistetud vangistus 1 aasta 6 kuud

asendati üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Uue samaliigilise

kuriteo pani Peeter Lassi toime pelgalt 7 kuud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist.

Maakohtu veendumus, et süüdistatavale mõistetud varasem karistus pole eesmärki täitnud

ning liiklusrikkumised on muutumas harjumuseks, põhineb asjas tuvastatud faktidel. Nii isiku

karistustundlikkus kui ka minevikukäitumise põhjal tehtud prognoos on tegurid, mida võib

karistuse mõistmisel arvestada (RKKKo 1-22-227 p 12). Seega märkis maakohus õigesti, et

nüüd tulebki süüdistatavat võrreldes varasemaga rangemalt kohelda. Kaitsja apellatsioonis

välja toodud argumente selle kohta, et joobes juhtimine piirdus ühe episoodiga, mida klient

siiralt kahetseb, on maakohus põhikaristuse mõistmisel tegelikult arvestanud. Peeter Lassit

karistatigi ühe episoodi eest ning maakohus tõi karistust kergendava asjaoluna välja

süüdistatava kahetsuse.

9. Lisakaristuse kohta on maakohus üldistatult öelnud, et selline juht, kes ei suuda oma

käitumist vaatamata varasemale karistusele ja lisakaristusele ohjata ning läheb uuesti

joobnuna autot juhtima, on ohtlik ja tulebki pikemaks ajaks liiklusest kõrvaldada.

Apellatsioonis ei ole midagi, mis selle lihtsa tõdemuse veenvalt kummutaks. Argumendil, et

inimene vajab juhtimisõigust töö tõttu või ainult sellepärast, et tal on nii mugavam oma elu

korraldada, kehtiva kohtupraktika valguses edulootust pole (vt RKKKo 3-1-1-6-17 p 17,

RKKKo 4-24-1237 p-d 13-14).

9. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud

apellatsiooni läbi vaatamata.

10. Peeter Lassi kaitsja esitas taotluse 89,28 euro riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja

hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus apellant maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni ning

kulutas nendele toimingutele ühe tunni. Ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane pole ning

apellatsiooni pidi kaitsja kirjutama, sest seda soovis süüdistatav. Eeltoodu tõttu rahuldab

ringkonnakohus kaitsja taotluse ning määrab Advokaadibüroo Lawoja advokaadile Toomas

Pildile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 89,28 eurot. See summa tuleb jätta Peeter Lassi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/