3-25-3023/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

08.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3023

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit

Paas

Puudutatud isik – X. X , riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.09.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2025

määrus haldusasjas nr 3-25-3023 muutmata.

2. Vabastada X. X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse

keelde.

3. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna,

asendades puudutatud isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 11.09.2025 kell 18.53 Tallinna Sadama D-

terminalis väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks

3-25-3023

kinni isiku, kes tuvastati tema enda sõnade kohaselt kui XXX kodanik X. X (sündinud

XX.XX.XXXX).

2. PPA esitas 12.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku

suhtes esinevad VSS § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 ning § 6 8 p-des 3, 6 ja 8 nimetatud

alused.

Isik on PPA-le korduvalt väljendanud soovi Eestist lahkuda ja palunud, et ta vabastataks,

kuna ta on alaealine ning lastaks tal Eestist ära minna. Isik soovib minna Soome või tagasi

Hispaaniasse, kuid ei soovi olla Eestis ega minna tagasi koduriiki. Isiku osas esineb VSS § 68

p 3 kohane põgenemisoht. Isik on esitanud sadamas reisides leitud passikoopia Q (sünniaeg

XX.XX.XXXX) nimele. Samas kinnipidamisel väitis isik, et tema nimi on X. X ja ta on

sündinud XX.XX.XXXX. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole tema

isikusamasust võimalik kindlaks teha.

PPA on teinud päringu Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Hispaania vastuse kohaselt puudub

nende andmebaasides info X. X (sündinud XX.XX.XXXX) kohta ning isikul ei ole

seaduslikku viibimisalust Hispaanias. Prantsusmaa vastuse kohaselt puudub ka neil isiku

kohta info.

PPA hinnangul ei ole tegemist alaealisega ning PPA käsitab isikut VSS § 121 lg-le 4 tuginedes

täisealisena. PPA kaasas menetlustoimingutele siiski lastekaitse ja heaolu spetsialistid, kelle

arvamuse kohaselt ei ole samuti tegemist alaealise isikuga.

Isik on selgitanud, et tal puudusid Euroopasse tulles igasugused isikut tõendavad

dokumendid. Isiku sõnul võib saada dokumendid, minnes tema koduriigis külavanema juurde

ja paludes need väljastada. Kuna PPA-l ei ole võimalik pöörduda Guinea Conakry

külavanema poole 48 tunni jooksul, ei ole võimalik taotleda isikule kehtivat dokumenti. Isiku

koduküla ja külavanema välja selgitamiseks tuleb isik kinni pidada kuni kaheks kuuks.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna need ei täida isiku

lahkumise tulemuslikkust. Isikul puudub Eestis elukoht, tal ei ole siin ühtegi sõpra ega

sugulast ning ta on korduvalt väljendanud, et ta tahab minna Soome või Hispaaniasse.

Vabaduses viibides on tõenäoline, et isik hoiduks väljasaatmisest kõrvale. Isiku käitumine on

näidanud, et leebemad järelevalvemeetmed tema puhul ei töötaks.

Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu selleks, et PPA saaks tagada isiku

väljasaatmise.

3. Puudutatud isik ei nõustunud 13.09.2025 kohtuistungil PPA taotlusega. Isik rõhutas, et

ta on alaealine ja Eestisse sattumine oli eksitus. Isik soovib siit ära minna Hispaaniasse või

Prantsusmaale. Tagasi ta Guineasse minna ei soovi, sest seal on ta elu ohus.

4. Tallinna Halduskohus andis 13.09.2025 määrusega loa X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (13.11.2025).

Kuigi puudub isikut tõendava dokumendi originaal ja puudutatud isiku täpne vanus ei ole

korrektselt dokumentaalselt tuvastatud, on isik täisealine, võttes arvesse tema välimust ja

korduvaid vastuolulisi seletusi seoses tema vanuse ja eelneva eluga.

PPA taotlus kuulub rahuldamisele VSS § 23 lg 1 p-i 1 (põgenemisoht) ja lg 11 alusel. PPA-l

on põhjendatud kahtlus puudutatud isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses (VSS § 6⁸ p

2(5)

3-25-3023

3). Isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid. Puudutatud isiku taust on teada vaid tema enda

ütluste põhjal ning neid asjaolusid tuleb põhjalikumalt kontrollida. Sealjuures on isik esitanud

võõra isiku dokumendi ja seega kaks erinevat nime ja sünniaega, mis ei võimalda praegusel

juhul üheselt isikut tuvastada. Isiku seletused tema eelneva elukäigu ja praeguse vanuse osas

on vastuolulised.

Taotluses toodud asjaolusid ja istungil antud seletusi arvestades võib puudutatud isiku puhul

järeldada tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).

Puudutatud isiku seletustest nähtub selge kavatsus vabanemisel lahkuda Hispaaniasse või

Prantsusmaale põhjusel, et seal on lihtsam dokumentideta hakkama saada. Guineasse

tagasiminemisest isik sõnaselgelt keeldub.

PPA on põhistanud, et puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku

ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 6⁸ p 8). Isikul

puuduvad mis tahes dokumendid, mis annaksid talle aluse viibida Eesti Vabariigis või

Schengeni viisaruumis.

Põgenemisohtu saab jaatada, sest on tõenäoline, et olukorras, kus isik on tuvastamata, on

püüdnud liikuda laevaga Soome ja samas väljendanud selget soovi Eestist Hispaaniasse või

Prantsusmaale lahkuda, ei soovi ta püsida Eestis tema isiku tuvastamiseks. Kuna

põgenemisoht on veenvalt põhjendatud, ei ole vajalik VSS § 23 lg 1 p-i 3 eelduste täidetus.

VSS § 23 lg 1 p-le 3 tuginemine eeldab siiski mh seda, et isik ei aita kaasa endale

dokumentide hankimisel. Praegusel juhul on isik küll andnud vastuolulisi seletusi selle kohta,

kuidas saab tema kodukülaga ühendust võtta, kuid ei ole otseselt keeldunud dokumentide

hankimisele kaasa aitamast. Seega ei ole VSS § 23 lg 1 p-le 3 tuginemine lubatav.

Eelnevad asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei

oleks isik PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Ka

mitme meetme samaaegne kohaldamine ei annaks tõhusat tulemust, sest need eeldavad

välismaalase suhtes usaldust, mis antud juhul õigustatud ei ole. Isikul puuduvad Eestiga

sidemed, tuttavaid ei ole ja rahalisi vahendeid on minimaalselt.

Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu tema

paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku

julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. PPA esindaja kinnitas istungil, et isikule

tagatakse viivitamata psühholoogiline abi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku

kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu.

Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 1¹). Puudutatud isiku

välja saatmine Guineasse on taotluse kohaselt võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused

nõuavad rohkem aega kui 48 tundi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X. X palub 23.09.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

VSS § 68 p-s 6 sätestatud asjaolu ei ole täidetud. Puudutatud isik ei ole enda käitumisega

väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. Põgenemise ohtu ei esine. Puudutatud isik

ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses. PPA ja kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et

puudutatud isikul on hirm Guineasse naasmise ees, kuna tema elu on seal ohus. Kohaldada

3(5)

3-25-3023

oleks tulnud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei

ole proportsionaalne meede. Isik ei ole ohtlik ega põgene.

6. PPA palub 06.10.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. PPA kahtlus

põgenemisohu osas on põhjendatud. Isik on alates esimesest kokkupuutest politseiga

rõhutanud, et ta ei soovi Eestis olla ega plaaninud siia tulla. Isik selgitas menetlustoimingutel,

et soovib esimesel võimalusel lahkuda Soome, kus sõprade sõnul on hea elu, või

Prantsusmaale, kus tal oli korter, ebaseaduslik töökoht ja samuti hea elu. Seega esineb isiku

suhtes VSS § 68 p-s 6 toodud alus. Isik selgitas ka istungil, et soovib vabanedes kohe Eestist

lahkuda. Isiku käitumine ei anna alust järelduseks, et isik oleks oma plaanides ja edasistes

kavatsustes aus. Vabaduses viibides ei pruugi ta olla PPA-le kättesaadav. Isikul on kogemus

ühegi dokumendita mööda Euroopat liikumiseks. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Isikul puuduvad igasugused sidemed Eestiga, ta

on korduvalt kinnitanud, et ei soovigi sidet Eestiga ning tahab lahkuda esimesel võimalusel.

Kinnipidamine on proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks.

Tallinna Halduskohus tuvastas 13.09.2025 määruses isikul vara ja sissetulekute puudumise,

mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku taotlus tõlkeabi saamiseks

ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse

sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas.

HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel

isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule

riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Isik suhtleb prantsuse keeles, mistõttu tuleb riigi

kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja

põhjenduste tõlkimine prantsuse keelde.

8. PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiseks luba VSS § 23 lg 1 p 1 alusel, mille

kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni

ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, ning see on eelkõige

lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab

halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1

sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

9. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase

kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu ning see oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus

välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3), kui välismaalane on PPA-le teada

andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).

10. Põgenemisohu jäik sidumine ainuüksi VSS §-s 6⁸ loetletud asjaoludega ei oleks

proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115 art 15 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb

4(5)

3-25-3023

liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk igat juhtumit eraldi hinnates, kui

leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu

otsus asjas nr C-601/15 PPU, p 61 ja Riigikohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p

13). Isiku pakku mineku tõenäosusele tuleb esialgsel kinnipidamisel anda hinnang vähemalt

esialgsel kujul – olemasolevate ja võimalusel kiiresti kontrollitavate andmete põhjal

(Riigikohtu 12.04.2024 määrus asjas nr 3-23-2204, p 19). Kinnipidamiseks pole alust, kui

puudutatud isiku põgenemisohtu ei saa täielikult välistada, kuid tema kinnipidamiseks pole

oht piisavalt suur.

11. PPA ja halduskohus on asjakohaselt põhjendanud hinnangut, et puudutatud isik võib

vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ega pruugi olla

väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. Isiku puhul esineb põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1

koostoimes VSS § 68 p-des 3, 6 ja 8 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja isikut

iseloomustavate asjaoludega). Põhjendatud on PPA kahtlus isiku isikusamasuses ja

kodakondsuses (VSS § 68 p 3). Isik esitas Tallinna Sadama D-terminali kassas paberkoopia

XXX passist Q (sündinud XX.XX.XXXX) nimele. Kinnipidamisel hakkas isik väitma, et ta

on hoopis X. X (sündinud XX.XX.XXXX) ja koopia passist ei ole tema oma. Kuna isikul

puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, ei olnud PPA-l tema isikusamasuse

tuvastamine võimalik. Isik on tuvastatud tema enda sõnade kohaselt. Seega on PPA-l vajalik

isiku isikusamasus ja kodakondsus tuvastada. Puudutatud isiku põgenemisoht on tuvastatud

ka vastavalt VSS § 68 p-le 6. Isik on sõna ja teoga näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal

rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isik on PPA-le

selgelt väljendanud, et ta ei soovi Eestisse jääda ega naasta Guineasse, vaid soovib minna

Soome õppima või siis tagasi Hispaaniasse või Prantsusmaale, kus dokumente ei küsita

(12.09.2025 küsitluse protokoll, dtl 24˗31). Soovi Eestist lahkuda väljendas isik ka

13.09.2025 kohtuistungil. Puudub alus arvata, et isik muudab oma käitumismustrit juhul, kui

ta jäetaks kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isikul puuduvad igasugused sidemed Eestiga.

Vaidlust ei ole, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, seega esineb ka VSS § 68 p 8 kohane

põgenemisoht.

12. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks on proportsionaalne. VSS § 10 lg-s 2

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub siinsel juhul prognoos, et isik

tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Reisidokumendi puudumine ei ole varem

takistanud isikul läbi Euroopa reisimist. Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid

asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku kinnipidamist hinnata VSS § 23 lg 1¹ alusel

lubamatuks (sh ei ole määruskaebuses viidatud, et kinnipidamine võiks ohustada puudutatud

isiku tervist või turvalisust). Kinnipidamiskeskuses on isikutele vajadusel tagatud

tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste, sh psühholoogilise abi, kättesaadavus (VSS §

26 ).

⁹

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.09.2025 määrus

muutmata.

14. Määrus tuleb avaldada tervikuna, asendades isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)