2-25-15817/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Aleksandr Kondrašov, Iris Kangur-

Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-15817

Kohtuasi

C.C avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja C.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24. septembri 2025 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta C.C kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.C (avaldaja, avalduses nimetatud C.C) esitas 23.09.2025 Harju Maakohtule avalduse,

milles ta teatas, et tema, C.C on elus ja elab aadressil XXX. Juhul, kui C.C on surnuks

tunnistatud, siis palub avaldaja surnuks tunnistamise tühistada. Samuti palus avaldaja

tagastada oma pärandvara ja lõpetada tema pärandvara hoolduse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 24.09.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis

avalduse esitamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtule

esitatud avaldus on digitaalselt allkirjastatud. Allkirja andmetest nähtub, et dokument on

allkirjastatud C.C poolt, kelle isikukood on XXX. Allkiri on kehtiv. Rahvastikuregistrist

nähtub, et sellise isikukoodiga isiku nimi on C.C . Rahvastikuregistrist nähtub, et C.C on

elus. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg-le 1 on inimese surnuks

tunnistamine kohtu pädevuses. Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et kohus oleks C.C surnuks

tunnistanud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka avaldusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik

tühistada C.C surnuks tunnistamist, kuna teda ei ole surnuks tunnistatud. Kuna teda ei ole

surnuks tunnistatud, siis ei ole kohus rakendanud tema pärandvara suhtes hoiumeetmeid

(selliseid asjaolusid ei nähtu avaldusest ega Kohtute Infosüsteemist), mistõttu ei ole võimalik

lõpetada pärandvara hoiumeetmete rakendamist ega pärandvara tagastada.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas 24.09.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vaadata

avalduse uuesti läbi. Määruskaebuse kohaselt on kohus märkinud, et avalduse esitas C.C ,

kuid see pole õige. Avalduses on korrektselt kirjutatud, et selle esitas C.C (sünniakt nr XXX).

See on teine isik. Lihtsalt C.C kaudu esitati see avaldus e-toimikus, sest isikul C.C puuduvad

digitaalsed võimalused.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

7. TsÜS § 21 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene

temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. Surnuks

tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema

surnuks tunnistamise. TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub

seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi

kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldunud, kuna avalduse esitanud isikut C.C (isikukood XXX)

ei ole surnuks tunnistatud ning sellest tulenevalt ei ole pärandatud ka tema vara. Sealjuures ei

nähtu asja materjalidest ja Rahvastikuregistri andmetest, et maakohus oleks eksinud avaldaja

isikus. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on 11.01.2024 tehtud isiku isikukoodiga nr XXX suhtes

nime muutmise kanne (isiku vana nimi oli C.C).

8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Aleksandr Kondrašov, Iris Kangur-Gontšarov