1-11-5792/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5792 (10240104141) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 17. novembri 2011 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Nikolai Beletskase (Beletskas) apellatsioon

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatav Nikolai Beletskase apellatsioon Viru Maakohtu

17. novembri 2011 otsusele läbi vaatamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu 17.11.2011 otsusega mõisteti N. Beletskas süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMK § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N. Beletskasele karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.10.2010 otsusega mõistetud karistuse, so 3 aastat vangistust, võrra ja mõisteti N. Beletskasele liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Sama maakohtu otsusega mõisteti N. Beletskaselt välja kannatanute poolt esitatud järgmised tsiviilhagid: M.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 255,65 eurot ja A.D. kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 127,82 eurot. Lisaks mõisteti N. Beletskaselt vastavalt KrMS §-le 180, §-le 175 ja §-le 179 riigituludesse menetluskulud: 57,53 eurot kohtueelse uurimise käigus osutatud õigusabi eest, 45 senti kriminaalasja toimiku materjalidest koopiate tegemise eest, 134,23 eurot kohtus osutatud õigusabi eest ning sundraha summas 417,03 eurot. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrati kriminaalmenetluse kulude kokku 609,24 eurot tasumine ositi, 1 aasta jooksul ehk igakuiselt 50,77 eurot.

N. Beletskas tunnistas end talle esitatud süüdistustes täielikult süüdi.

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et N. Beletskase süü on täielikult tõendatud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud.

N. Beletskas on põhjustanud varalise kahju, mille hüvitamiseks on esitatud järgmised tsiviilhagid: M.S. summas 4000 krooni, A.D. summas 2300 krooni. Kohus viitas KrMS § 37 lg-le 1 ja § 38 lg 1 p-le 2 ning VÕS §-le 1043 ning leidis, et hagid on tõendatud ja tegemist on kuriteoga tekitatud otsese kahjuga.

Apellatsioonis esitatud taotlused

N. Beletskas taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist menetluskulude ja tsiviilhagi osas ning palub teha uue otsuse, millega vabastada teda menetluskulude ja tsiviilhagide maksmisest. Põhjendusena toob N. Beletskas välja asjaolu, et ta on vanglas ning seetõttu maksevõimetu. Lisaks puudub garantii, et N. Beletskas vanglas tööd saab.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et N. Beletskase apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus, hinnates N. Beletskase apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus on lõppjäreldustes põhjendatud ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud.

2. Apellatsioonis taotleb N. Beletskas esmalt maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagide osas ning taotleb kohtult vabastada teda tsiviilhagide tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et N. Beletskase nimetatud taotlus on õiguslikult asjakohatu.

Nii enne 01.09.2011 kui ka pärast 01.09.2011 jõustunud KrMS § 38 lg 1 p-st 2 tuleneb kannatanu õigus esitada tsiviilhagi. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kannatanud taotlenud neile kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist, so süüdistatava poolt tekitatud otsest varalist kahju. Sellise kahju tõendatus on otseses seoses süüdistatava süüküsimuse lahendamisega. KrMS §

310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kannatanutele on tekitatud varguse toimepanemisega otsest varalist kahju ja tsiviilhagi ongi tõendatud kuriteokoosseisu tuvastatuks lugemise korral, on ilmselge, et muude vormiliste nõuete järgmisel puudub kohtul põhjus tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks.

Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et N. Beletskase poolt taotletu vabastada teda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest on samuti õiguslikult asjakohatu, kuna KrMS ei näe ette võimalust, et kuriteo toimepanemisega kahju tekitanud isikut oleks võimalik teatud põhjuste esinemisel (näiteks vanglas viibimine) vabastada tekitatud kahju hüvitamisest.

3. N. Beletskas on apellatsioonis vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskuludega seonduvat ning taotlenud tema vabastamist menetluskulude tasumisest.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Apellatsioonis on N. Beletskas toonud oma maksevõimetuse põhjuseks asjaolu, et N. Beletskas on käesoleval ajal vangistuses. Ringkonnakohus märgib, et vangistuses olemine ning sellest vähenenud isiku maksevõime ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist KrMS § 180 lg 3 kohaselt. Menetluskulude hüvitamise kohustus riigile kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega ning seetõttu ei ole seda mingil juhul võimalik käsitleda süüdimõistetu karistamisena rahalises mõttes. Menetluskulude hüvitamise eesmärgiks on ka riigi kulutuste vähendamine, mis on riigil tekkinud seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega. Asjaolu, et kriminaalmenetluse tulemusena on isikule mõistetud karistuseks vangistus, ei ole ainuüksi põhjuseks, miks riik peaks riiklike kulutuste vähendamisest loobuma. Nimetatud väidet ei toeta ka KrMS § 180 lg 3. Vastasel juhul tekiks absurdne olukord, kus süüdimõistetutelt, keda karistatakse rangema karistusliigi määras, so vangistusega, puuduks võimalus välja mõista kriminaalmenetluse raames tekkinud menetluskulusid. Ühtlasi tekitaks see ebavõrdsuse süüdimõistetute vahel, kelle suhtes mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele või kellele mõistetakse karistuseks rahaline karistus ja keda karistatakse vangistusega. Seega ei ole N. Beletskase taotluse põhjendused puutuvalt menetluskulude tasumisest vabastamisse asjakohased.

Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et maakohus määras N. Beletskasel väljamõistetud menetluskulude tasumise ositi.

4. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas