2-25-1373/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise koht ja aeg

8. oktoober 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-1373

Tsiviilasi

Epp Laose maksejõuetusavaldus Erkki Alaku

pankroti välja kuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. juuni 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Erkki Alaku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

26. august 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Erkki Alak

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Jako Laanemägi ja vandeadvokaat Piret

Rummi

Puudutatud isik (võlausaldaja):

Epp Laos (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Indrek Leppik ja advokaat Marleen Abel

Pankrotihaldur: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. juuni 2025 määrus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata Erkki Alaku taotluse tema suhtes kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega algatada

Erkki Alaku suhtes koos tema pankroti välja kuulutamisega kohustustest

vabastamise menetlus ja täpsustada pankrotihalduri kohustusi. Ülejäänud osas

jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon järgmiselt:

2.1.

Rahuldada Epp Laos maksejõuetusavaldus Erkki Alaku pankroti

väljakuulutamiseks.

2.2.

Kuulutada välja Erkki Alaku (isikukood: XXXXXXXXXXXX) pankrot 6.

juunil 2025 kell 14.00 ja algatada samast ajast Erkki Alaku suhtes kohustustest

vabastamise menetlus.

1. Nimetada Erkki Alaku pankrotihalduriks (kes täidab ka usaldusisiku kohustusi

kohustustest vabastamise menetluses) Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ,

J. Poska 12-4, 10126 Tallinn, Harju maakond, mob tel nr: 528 0212, e-posti

aadress: svetlana.pilden@haldur.just.ee).

2. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. juuni 2025 kell 11.00.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel,

videokonverentsi ruumi ID ja PIN-number edastatakse eraldi kirjaga.

2.3.

Kohustada Errki Alakut vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja

õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 27. juunil 2025 kell 10.55 Viru

Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kui Erkki Alak vannet andma ei ilmu, siis on

kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

2.4.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud

kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks

tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude

kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus,

samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada

kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni).

Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate

nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

2.5.

Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta.

2.6.

Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

2.7.

Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2.8.

Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1040 eurot, millele

lisandub käibemaks 228,80 eurot, kokku 1268,80 eurot.

3. Usaldusisiku tasu välja maksta Epp Laose poolt 6. veebruaril 2025 tasutud

deposiidi arvel. Väljamakse teha Business Law Firm OÜ-le, registrikood

11308575, EE481010220061434016 SEB Pank AS-s.

2.9.

Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

2.10.

Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

2.11.

Kohtumäärus toimetada kätte avaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

3. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade käesoleva määruse resolutsiooni p 2.2

otsustuse kohta.

4. Erkki Alaku määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Menetlusosaliste menetluskulud määruskaebuse lahendamisel jätta nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Epp Laos (võlausaldaja) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse Erkki Alaku

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt ei ole võlgnik enam kui aasta vältel suutnud täita oma rahalisi kohustusi

võlausaldaja ees ning on korduvalt teatanud, et ei suuda neid täita. Võlausaldaja avalduse

alusel algatati võlgniku suhtes täitemenetlus, kuid laekumisi ei toimunud. Pankrotiavalduse

esitamise seisuga oli võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustus võlausaldaja ees 147 499

eurot. Nõue tuleneb notariaalsest kaasomandi lõpetamise kokkuleppest ja sellega seonduvatest

kokkulepetest.

2. Viru Maakohtu 12. veebruari 2025 määrusega nimetati võlgniku usaldusisikuks kuni

pankroti väljakuulutamiseni S. Pilden, peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine ja

keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamine.

3. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku eeldatavad kohustused kokku 273 764,60

eurot, millele võivad lisanduda Soome kohtuotsusega väljamõistetud kahju hüvitamise nõue

68 313,40 eurot (solidaarne kohustus), samuti viivised ja täitemenetluse kulud. Soome

apellatsioonikohtu 28. juuni 2024 otsusega asja R 24/128093 raames mõisteti võlgnik koos

teiste isikutega süüdi maksupettuses ning kohustati hüvitama kahju 68 313,04 eurot.

Võlgnikul puudub registervara ning tema sissetulek on viimase kuue kuu jooksul kõikunud

vahemikus 1000–3400 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on neli last. Võlgnikul lasub igakuine

ülalpidamiskohustus 624 eurot. Võlgniku igakuised hädavajalikud väljaminekud on ca 2340

eurot.

Menetluse kestel võõrandati täitemenetluse raames võlgnikule kuulunud kinnistu 131 000

euro eest, mis tagas Luminor Bank AS ning E. Laose nõudeid. Kinnistu müügist saadud raha

on deponeeritud kohtutäituri kontol. Selle tulemusena võib võlgniku kohustuste kogumaht

väheneda Luminor Bank AS-i kui 1. järjekorra hüpoteegipidaja nõude võrra. Samas on selge,

et E. Laose nõuet, mida tagas 2. järjekorra hüpoteek, ei ole võimalik täies ulatuses katta

enampakkumise tulemina saadud vahenditest. Isegi juhul, kui Luminor Bank AS-i nõue,

Soome kohtuotsusega määratud kahjuhüvitise kohustus ning Epp Laose osaline nõue kõrvale

jätta, on ilmne, et võlgniku sissetulek ei ole piisav, et lähitulevikus oma kohustusi täita.

Samuti ei kata võlgniku hetkesissetulek isegi hädavajalikke igakuiseid väljaminekuid, sh

elatismaksed kolmele lapsele 624 eurot ning neljanda lapse ülalpidamiskohustust. Seega on

kujunenud pankrotiolukord vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 määratlusele.

Võlgnik on ilma vastusoorituseta võõrandanud talle kuulunud vara, sealhulgas Alaku kinnistu,

sõidukid ning Rector OÜ ja Rector Group OÜ osalused, mille koguväärtus võinuks oluliselt

vähendada tema kohustusi. See viitab võimalikule varade sihilikule kõrvalejuhtimisele

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks. Sellest tulenevalt esinevad alused füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 45 lg 3 p 4 kohaldamiseks, mille kohaselt kohus võib

jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik katab jätkuvalt kolmandatele

isikutele võõrandatud Alaku kinnistu kulusid, mis viitab võimalikule näiliku tehingu

olemasolule. Lisaks on võlgnikule kuulunud sõidukid ja tulu nüüd äriühingu valduses,

kusjuures äriühingu juhatuse liige on võlgniku elukaaslane või ühise lapse ema. See viitab, et

vara on jätkuvalt võlgniku tegeliku kontrolli all, mis võib vastata karistusseadustiku § 384 lg 1

tähenduses pankroti põhjustamisele.

Arvestades, et võlgniku suhtes on 02.03.2022 Soome Vabariigis tehtud süüdimõistev lahend

maksupettuses, võib sellest kujuneda täiendav alus kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Maksupettuses tehtud süüdimõistetav otsus võib olla põhjuseks varade

sihilikule ümberpaigutamisele.

Tagasivõitmise võimalused vajavad täiendavat analüüsi nii õigusliku kui ka majandusliku

otstarbekuse seisukohast.

4. Võlgnik avaldas 10. veebruari 2025 seisukohas kohtule, et võlausaldaja on tema endine

abikaasa, kellega ta ei ole jõudnud kohustuse täitmise osas kokkuleppele. Võlgnik ei suuda

hetkel kohustust täita, kohustuse täitmine sõltub Karunga OÜ-le kuuluva Alaku talu müügist.

Menetluse jätkudes vaidles võlgnik pankroti välja kuulutamisele vastu. Alternatiivselt avaldas

võlgnik, et kui kohus siiski tema pankroti välja kuulutab, peaks kohus algatama tema suhtes

ka kohustustest vabastamise menetluse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti ja jättis rahuldamata võlgniku taotluse algatada

pankroti välja kuulutamisel tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

Maakohus leidis, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega,

usaldusisiku aruanne, võlgniku varanimekiri ja selle lisad, asjas esitatud täiendavad tõendid)

on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv

maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnik vastates võlausaldaja avaldusele leidis ka ise, et

tulenevalt üldise majandusliku olukorra halvenemisest ning võlgniku muudest kohustustest,

sh ülalpidamiskohustus mitme alaealise lapse suhtes, ei ole võlgnik suutnud rahalist kohustust

täita. Võlgnik avaldas, et tal puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks ja ta ei tea,

mis ulatuses on võimalik võlausaldaja nõue rahuldada.

Võlgniku poolt usaldusisikule antud seletuse kohaselt tegutseb ta XXXXXXXXX-s. Tasu

sõltub tehtud töö mahust, kuid hetkel aktiivseid objekte ei ole. Võlgnikul on konto LHV Pank

AS-is, mille saldo oli 162,96 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on neli last. Võlgnikul lasub

igakuine ülalpidamiskohustus summas 624 eurot. Võlgniku igakuised hädavajalikud

väljaminekud on ca 2340 eurot.

Võlgniku täiendavad selgitused ja tõendid kohtu hinnangul usaldusisiku tuvastatud asjaolusid

ümber ei lükka. Võlgnik on selgitanud, et tal on nõue Karunga OÜ vastu, mis tuleneb 23.

veebruaril 2021. aastal võlgniku (müüja) ja Karunga OÜ (ostja) vahel sõlmitud kinnistu

müügilepingust, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust (notariaalakt

nr 742). Nõude suurus on 100 000 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlgnik on seisukohal,

et Alaku kinnistu võõrandamisest on võimalik katta hüpoteegipidajate ja võlgniku nõue

Karunga OÜ vastu, mille arvelt on võimalik võlgnikul täita E. Laose ees rahaline kohustus.

Alaku kinnistu väärtust täna on täpselt raske hinnata, kuid see võiks olla ilma koormavate

isiklike kasutusõigusteta hinnanguliselt ca 250 000 eurot.

Kohus leidis, et võlgnik ei ole oma maksejõulisust tõendanud. Kohus tuvastas, et võlgnik on

maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning kuulutas PankrS § 31 lg 5 ja 6 alusel

võlgniku pankroti välja.

FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib sama paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. FiMS § 45 lg 3 sätestab asjaolud, millele tuginedes võib kohus jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FIMS § 45 lg 3 annab kohtule

kaalutlusõiguse kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise asjas.

Võlausaldaja on esitanud vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele seetõttu, et võlgnik on aastaid süsteemselt peitnud ja varjanud enda vara ning

teeb seda tänaseni. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on varjatult Alaku talu omanik ja

tegelik kasusaaja, samuti on võlgnik OÜ Rector tegelikuks kasusaajaks, kuigi OÜ Rector

ainsaks juhatuse liikmeks on K. Pärn, kes on võlgniku uus elukaaslane. Avaldajale

teadaolevalt töötab võlgnik Soomes ning on kõik oma Soome äriühingud kirjutanud enda

venna U. Alaku nimele. Võlgnik esitas usaldusisikule ebatäielikke andmeid enda vara kohta,

s.o jättis varana välja toomata väidetava nõudeõiguse Karunga OÜ vastu. Võlausaldaja palub

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata.

Maakohus leidis, et ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et võlgnik on viimase kolme aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, mh vara raisanud. Kohus arvestas nii

võlausaldaja kui ka võlgniku selgitusi ja tõendeid. Küll aga ei esitanud võlgnik usaldusisikule

täielikke andmeid enda vara kohta, s.o jättis varana välja toomata väidetava nõudeõiguse

Karunga OÜ vastu, mis FIMS § 45 lg 3 p 5 järgi annab aluse kohustustest vabastamise

menetlus algatamata jätta. Samas ainuüksi selle alusel kohus otsustust ei tee.

Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb eeskätt FIMS § 45 lg 3 p 1 nimetatud alus jätta

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatama. Viidatud sätte kohaselt võib

kohus pankroti väljakuulutamisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. Käesolevas

asjas on tuvastatud, mille üle puudub ka vaidlus, et võlgnik on süüdi tunnistatud Soome

apellatsioonikohtu 28. juuni 2024 otsusega nr R 24/128093 maksupettuses ja selle otsuse

vaidlustas võlgnik väljamõistetud õigusvastaselt tekitatud kahju osas. Kuna võlgnik ei ole

otsust vaidlustanud teo toimepanemise osas, siis saab asuda seisukohale, et võlgnik on süüdi

mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises, mis annab õigustuse FIMS § 45 lg 3 p 1

kohaldamiseks. Riigikohtu praktikas on isiku süüdi mõistetust tõlgendatud laiendavalt

võlgniku kahjuks (vt nt RKTKm 05.06.2013, 3-2-1-60-13, p 10).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Võlgnik ei nõustu maakohtu määrusega ning taotleb selle tühistamist osas, millega

maakohus kuulutas välja tema pankroti. Alternatiivselt leiab võlgnik, et kui ringkonnakohus

jätab maakohtu otsuse tema pankroti välja kuulutamise osas muutmata, tuleb maakohtu

määrus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse algatada tema

suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

6.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et võlgniku suhtes on välja

kujunenud pankrotiolukord. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 järgi. Maakohtu

määrus ei vasta kohtumäärusele kehtestatud nõuetele, maakohus ei ole arvestanud ja hinnanud

olulisi asjaolusid ja tõendeid, määruse põhjendus on vastavas osas pinnapealne.

Maksejõuetusmenetluses tuleb täiendavalt arvestada, et pankrot on füüsilise isiku jaoks väga

kurnav ja raskete tagajärgedega. Võlgnikul on kokku 4 alaealist last. Selles tulenevalt peab

pankroti väljakuulutamise eeldus, s.o püsiv maksejõuetus, olema selgelt, üheselt ja põhjalikult

tuvastatud.

Võlgnik selgitas ja põhjendas, et arvestades maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja

nõude katteks võõrandatud kinnisasjadest saadud rahalisi vahendeid ja võlgnikule kuuluvat

nõudeõigust Karunga OÜ vastu, ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgnik põhistas ja tõendas, et

Alaku kinnistu on ajalooliselt olnud laenukohustuste tagatisvaraks, mis ei ole samuti praktikas

tavapäratu ega lubamatu olukord. Võlgnik ka põhistas, et Alaku kinnistut ei ole õnnestunud

seni võõrandada, kuid see ei tähenda, et võlgniku vara hulka ei kuuluks vastav nõudeõigus.

Samuti see ei tähenda, et võlgnik on maksejõuetu.

Maksejõuetusavalduse esitas võlgniku endine abikaasa Epp Laos, kuna tal on nõue tulenevalt

poolte vahel pärast abielulahutust vara jaotamise kohta sõlmitud notariaalsest kokkuleppest.

Pooled pidasid pärast nõude sissenõutavaks muutumist (kohustuse täitmise tähtaeg oli 30.

september 2023) läbirääkimisi, et jõuda täitmise osas kokkuleppele, mis jäi siiski kahjuks

saavutamata. Täitemenetluse ajal ei olnud pooltele teada, kas ja kui suures ulatuses rahalisi

vahendeid õnnestub täitemenetluse tulemusel võlausaldajal oma nõude katteks saada. Sellest

tulenevalt leidis võlgnik, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus oli ennatlik ja nõude suuruse

osas ka põhjendamata ja tõendamata.

Täitemenetluse tulem selgus alles

maksejõuetusavalduse menetluse ajal ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja nõude

katteks läks maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vähemalt 46 377,78 eurot. Võlgniku

poolt 30. septembril 2022 tehingus võetud rahaline kohustus oli vabatahtlik ning seotud

asjaoluga, et pooltel on kolm ühist alaealist last, kes jäid ema (võlausaldaja) juurde ning

kohustuse täitmiseks makstavad rahalised vahendid olid mõeldud ennekõike lastele. Sellistel

asjaoludel ei tohiks endiste abikaasade vahelisest lepingust tulenev kohustus viia ühe abikaasa

ja lapsevanema jaoks niivõrd raske tagajärjeni nagu pankrot.

Võlgnikul oli varasemalt regulaarne igakuine maksekohustus Luminor Panga ees, millise

kohustuse aluseks olev leping lõpetati põhjusel, et endine abikaasa ja maksejõuetusavalduse

esitanud võlausaldaja esitas täitmisavalduse ühishüpoteegi realiseerimiseks ja Luminor Panga

kasuks oli ühele korteriomandile rahalise kohustuse täitmise tagamiseks seatud samuti

hüpoteek (1. järjekohal). Luminor Panga nõue sai vastava korteriomandi võõrandamisest

saadud vahendite eest täies ulatuses tasutud nagu maakohus ka ise lahendis välja tõi.

6.2. Alternatiivselt on maakohus eksinud FIMS § 45 lg 3 p 1 ja p 5 kohaldamisel ja ebaõigesti

jätnud algatamata kohustustest vabastamise menetluse. Riigikohtu praktikast, varasemast

PankrS § 171 regulatsioonist ja ka FIMS § 45 lg-st 3 nähtub, et kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamine on kohtu kaalutlusotsus (vt nt RKTKo 3-2-1-155-16, p 16;

RKTKo 3-2-1-46-13, p 10). See ei ole kohtu kohustus. Kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmine ei ole eesmärgipärane ega anna võlausaldajatele paremat kaitset kui

kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik on juhul, kui kohustustest

vabastamise menetlus algatatakse, motiveeritud menetlusega seotud kohustusi täitma ja

võlausaldajate nõudeid tasuma. Võlausaldajate huvid on menetluse algatamise korral seega

paremini kaitstud. Kui võlgnik kohustusi ei täida, on kohtul võimalik kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada. Seega on igal juhul põhjendatud algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgnik esitas kohtule selgitused ja tõendid seoses Karunga OÜ vastu suunatud

nõudeõigusega just kohtu juhiste alusel ja suunamisel maksejõuetusavalduse menetluses ja

seda faasis, kus neid asjaolusid ja tõendeid oli võimalik kohtul arvestada. FIMS § 45 lg 3 p 5

eeldab ka, et esineb raske hooletus või tahtlus, millisele regulatsioonile kohus iseenesest

õigesti määruses viitab. Ent kohtulahendis ei ole mingilgi määral käsitletud seda, et esineks

raske hooletus või tahtlus (võlaõigusseaduse § 104) võlgniku tegevuses ja mis asjaoludel

kohus nii arvab.

Võlgnik on seisukohal, et välisriigi kohtulahend ei välista kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Sellele viitab ka FIMS § 45 lg 3 p-s 1 tehtud viide konkreetselt Eesti Vabariigis

kehtivale karistusseadustikule. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile sätte laiendava

tõlgendamise osas ei ole asjakohane, kuna vastav Riigikohtu lahend ei käsitle samu asjaolusid

(so välisriigi kohtulahendit). Igal juhul tuleb võlgniku hinnangul aga arvestada (so juhul, kui

kohtu arvates Soome riigi kohtulahendit saab FIMS § 45 lg 3 p 1 kohaldamisel aluseks võtta),

et lahendis käsitletavad etteheidetavad teod toimusid aastatel 2012–2014, so nüüdseks enam

kui 10 aastat tagasi. Muid taolisi etteheiteid (sh Eesti Vabariigis) ei ole võlgnikule tehtud.

7. Võlausaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohus

kuulutas õigesti välja võlgniku pankroti ning jättis õigesti algatamata võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus kuulutas välja võlgniku

pankroti ja määrus jääb selles osas muutmata. Osas, milles maakohus otsustas jätta

rahuldamata võlgniku taotluse ja jättis tema suhtes koos pankroti välja kuulutamisega

algatamata kohustustest vabastamise menetluse, tuleb maakohtu määrus tühistada.

Ringkonnakohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse alates pankroti

välja kuulutamisest (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 koosmõjus).

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust vaidlustatud ulatuses (TsMS

§ 651 lg 1 ja § 659 koosmõjus). Võlgnik on vaidlustanud maakohtu otsustuse võlausaldaja

maksejõuetusavalduse läbivaatamisel (FIMS § 18 lg 2). Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust

esmalt selles, et kohus kuulutas välja tema pankroti. Alternatiivselt leiab võlgnik, et kui

maakohtu otsus pankroti välja kuulutamise osas jääb muutmata, tuleb maakohtu määrus

tühistada osas, milles maakohus jättis tema suhtes koos pankroti välja kuulutamisega

kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel algatamata. Seega kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna.

11. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha võlgniku maksejõulisuse ja tema pankroti

välja kuulutamise põhjendatuse osas.

Kohus kuulutab pankroti välja siis, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1).

Füüsilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

11.1. Ringkonnakohus märgib, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel tuleb kohtul uuesti

kontrollida neid asjaolusid, mis saavad FIMS § 15 lg 1 ja PankrS § 15 lg 3 järgi olla aluseks

usaldusisiku määramata jätmisele, v.a. maksejõuetust põhistavad asjaolud (PankrS § 31 lg 2).

Praegusel juhul ei ole võlgnik väitnud, et võlausaldaja nõue on ebaselge, vaid on ise

kinnitanud, et see tuleneb notariaalsest kokkuleppest ja on muutunud sissenõutavaks. Asjaolu,

et võlgnik ei suutnud endisest abikaasast võlausaldajaga kokku leppida kohustuse täitmise

tähtaja pikendamises, ei muuda võlausaldaja nõuet ebaselgeks. Nõue ei ole ka pandiga

täielikult tagatud. Seega ei esinenud asjas alust usaldusisiku nimetamata jätmiseks ning

kontrollida tuleb võlgniku maksejõulisust.

11.2. Usaldusisiku aruande kohaselt oli aruande koostamise ajal võlgnikul kohustusi kokku

273 764 eurot, samas olulist vara, sh kinnisasju usaldusisik ei tuvastanud. Olulise vara

(kinnisasi, äriühingute osalused, sõiduautod) on võlgnik viimase nelja aasta jooksul

võõrandanud, võlgnikule kuulunud kaks korteriomandit on müüdud täitemenetluses

enampakkumisel. Vastuseks ringkonnakohtule avaldas S. Pilden haldurina, et võlgniku

pankrotimenetluses on võlausaldajad esitanud nõudeid kokku 282 436 euro ulatuses, Soome

maksuamet ei ole nõuet võlgniku pankrotimenetluses esitanud. Soome maksuameti nõudeks,

mille võlgnik peab rahuldama, hindab haldur 68 000 eurot. Pankrotihalduri kutsealasele

kontole on kohtutäitur kandnud enampakkumisest saadu 127 242 eurot.

11.3. Kui võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused, mida ta ei suuda täita, ning tal

ei ole võimalik sellist olukorda lahendada mõistliku aja jooksul, siis ei ole enam tegemist

ajutise maksejõuetusega, vaid võlgnik on juba püsivalt maksejõuetu. Füüsilise isiku

maksejõuetust hinnataksegi eelkõige selle alusel, kuidas ja mis aja jooksul suudab võlgnik

täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Oluline on siinjuures võlgniku varade võime

muutuda maksevahendiks, aga ka võlgniku ennustatava sissetuleku suurus tulevastel

perioodidel. Kui võlgnik ei suuda oma vara muuta mõistliku aja jooksul rahaks, mille arvel

täita sissenõutavaks muutunud kohustusi või täita oma kohustusi mõistliku aja jooksul

tulevaste perioodide sissetulekust, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Füüsilise isiku puhul

tuleb prognoosimisel arvestada tema jooksvate väljaminekutega, töökoha püsivusega, samuti

võlgniku üldise võimega tulu teenida.

11.4. Maakohus on tuvastanud, et võlgnik töötab nii Eestis kui ka Soomes. Võlgniku suhtes

kehtib Soome kohtulahendi alusel ettevõtluskeeld tähtajaga kuni 1. märts 2026. See keeld

ilmselt pärsib lähitulevikus võlgniku võimet tulu teenida ja seda eelkõige Soomes, kus

võlgnik on seniajani tegutsenud ettevõtjana. Maakohus tuvastas võlgniku igakuise töötasu

suurusena 1000–3400 eurot. Ringkonnakohtule avaldas võlgnik oma sissetuleku suuruseks

2400 eurot kuus. Samas on võlgniku väljaminekute suuruseks (sh laste ülalpidamiseks)

tuvastatud 2340 eurot. Võlgnik ei ole neid tuvastatud asjaolusid vaidlustanud ega ka

ringkonnakohtu menetluses avaldanud ega tõendanud, et tema sissetulek on oluliselt suurem.

Seega ei kata võlgniku igakuine sissetulek alati isegi võlgniku jooksvaid kulusid ning

jooksvate sissetulekute arvel ei ole võlgnikul võimalik mõistliku aja jooksul täita

võlausaldajate ees seda täitmata kohustuse osa, mida täitemenetluses realiseeritud varast

saadud tulemiosa ei kata. Võlgniku 2. septembri 2025 seisukohas tehtud ettepanekud oma

kohustuste täitmiseks ei ole kooskõlas võlgniku varalise olukorra ja tuvastatud sissetulekute

suurusega.

11.5. Võlgnik soovib kohustuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees täita siis, kui

Karunga OÜ täidab oma kohustuse võlgniku ees. Asja materjalide kohaselt ei ole usaldusisik

nõudeõiguse väärtust maksejõuetusavalduse menetluses käsitlenud, kuivõrd võlgnik avaldas

selle õiguse oma varana pärast aruande koostamist.

Ringkonnakohus märgib, et võlgniku selgituste kohaselt sõltub nõudeõiguse maksmapanek

sellest, kas Karunga OÜ suudab realiseerida talle kuuluva vara – Alaku talu. Seni pole seda

juhtunud. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole asjas põhistanud, et ta on pankroti välja

kuulutamata jätmise korral võimeline oma nõudeõiguse Karunga OÜ vastu realiseerima

mõistliku aja jooksul. Võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks juba 2023. aastal. Mõistlikku

aega muuta varasid rahaks võib arvestada kuudes, aga mitte aastates. Võlgnik on ka ise

avaldanud, et ta ei oska prognoosida, millal õnnestub Karunga OÜ-le kuuluv Alaku kinnistu

võõrandada. Seega ei ole võlgniku nõudeõigus Karunga OÜ vastu likviidne vara, mille arvel

saaks rahuldada võlausaldaja nõuet.

11.6. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et võlgnikul on kohustusi 282 436 euro ulatuses,

millele lisandub võlgnikult Soome kohtulahendiga väljamõistetu (Soome maksuameti kasuks

maksimaalselt 210 167, millest solidaarselt kahe teise isikuga 160 317 eurot, millele lisandub

riigile kaitsjatasuna 20 850 eurot). Samas on võlgnikul vara 127 242 eurot, mis tema

kohustusi ei kata. Isegi kui ringkonnakohus arvestaks võlgniku likviidse varana ka tema

nõudeõigust 100 000 eurot Karunga OÜ vastu, ei suudaks võlgnik oma kohustusi kõigi

võlausaldajate ees ikkagi rahuldada. Seega on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 järgi ning kuulutanud õigesti välja võlgniku

pankroti. Maakohtu määrus jääb selles osas muutmata.

12. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus võlgniku alternatiivset nõuet algatada koos pankroti

välja kuulutamisega võlgniku suhtes ka kohustustest vabastamise menetlus.

Võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral peab võlgnik kohtule teatama kohustustest

vabastamise menetluse algatamise soovist hiljemalt maksejõuetusavalduse läbivaatamisel

(FIMS § 12 lg 3). Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et võlgnik on tähtaegselt sellisest soovist

kohtule teada andnud.

12.1. Kohtu õigused jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata, on

sätestatud FIMS § 45 lg-s 3. Mh võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualases kuriteos (lg 3 p 1), aga ka siis, kui

võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta (lg 3

p 5). Just nimetatud alustele on maakohus tuginenud, kui on jätnud võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga selles osas ei nõustu.

12.2. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et

maakohus oleks hinnanud võlgniku süü astet nõudeõiguse Karunga OÜ vastu

pankrotihaldurile avaldamata jätmisel. Võlgniku kohustus anda usaldusisikule ja kohtule

teavet enda vara kohta tuleneb FIMS § 15 lg-st 11 koosmõjus PankrS §-ga 85. Võlgnik peab

andma kohtule ja usaldusisikule teavet, mida nad vajavad seoses maksejõuetusmenetlusega,

eelkõige oma vara kohta. Käesolevas asjas ei esitanud võlgnik pankrotiavaldusega koos

võlanimekirja, võlanimekirja koostas usaldusisik FIMS § 17 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu

otsusest ei nähtu, millal oleks olnud nn õige aeg sellest nõudeõigusest haldurit ja kohut

teavitada. Asja materjalide kohaselt andis võlgnik nõudeõigusest maakohtule ja usaldusisikule

teada pankrotiavalduse menetluses kohtuistungil ja enne tema pankroti välja kuulutamist,

võlgnik ei ole selles osas FIMS § 18 lg 8 alusel valevannet andnud. Seega ei saa nendel

asjaoludel pidada võlgnikku tahtlikult või raske hooletuse tõttu teabekohustust rikkunuks.

Asjas on oluline, et võlausaldaja võlgniku endise abikaasana oli võlgniku nõudeõigusest

teadlik, sest just tema esindas Karunga OÜ-d tehingu tegemisel, mille alusel võlgnikul see

nõudeõigus Karunga OÜ vastu tekkis.

12.3. Maakohus on iseenesest põhjendatult leidnud, et FIMS § 45 lg 3 p 1 alusel on kohtul

õigus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata ka siis, kui võlgnik

on süüdi mõistetud mitte Eesti, vaid välisriigi kohtu poolt maksualases kuriteos. Asjas ei ole

vaidlust ning kohtule on esitatud ka Soome kohtuotsuse resolutsioon koos tõlkega, et Soome

kohus mõistis võlgniku süüdi raskes maksupettuses ja see otsus on jõustunud (kohtuotsus

jõustus, kui Soome Ülemkohus ei andnud kaebusele 12. veebruaril 2025 menetlusluba). Seega

on nüüdseks ära langenud määruskaebuse väited, et maakohus lähtus oma hinnangute

andmisel jõustumata kohtuotsusest.

Samas ei välista võlgniku süüdimõistmine maksukuriteos FIMS § 45 lg 3 järgi võlgniku

suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, vaid tegemist on asjaoluga, mida kohus

peab kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel kaaluma. Maakohtu

määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus leidis, et Soome kohtu poolt võlgniku

süüdimõistmine maksupettuses on selline asjaolu, mis välistab Eestis võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Oma seisukoha põhjendamata jätmisega tegi

maakohus diskretsioonivea, mis tuleb ringkonnakohtul parandada.

12.4. Hinnangu andmiseks FIMS § 45 lg 3 p 1 kohaldatavusele peab kohus teadma

kriminaalkohtu tuvastatud asjaolusid, mis andsid aluse võlgniku maksepettuses süüdi

tunnistamiseks. Praegusel juhul on kohtule esitatud Soome kohtu otsuse kirjeldav ja

põhjendav osa üksnes soome keeles. Maakohtu istungil avaldasid menetlusosalised kohtule, et

nad ei pea vajalikuks tõlke esitamist, maakohus nõustus sellega. Ringkonnakohus tegi

pankrotihaldurile korduvalt ettepaneku esitada kohtuotsuse tõlge eesti keelde, pankrotihaldur

pidas vajalikuks esitada tõlge üksnes kohtuotsuse resolutsioonist. Soomekeelse kohtuotsuse

kirjeldava ja põhjendava osa tõlget ei esitanud kohtule ka võlausaldaja, kes taotles võlgniku

suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist.

Kohtule tõendina esitatavate dokumentide tõlkimise osas kehtib ka maksejõuetusmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 33 lg 1 annab kohtule

õiguse nõuda võõrkeelsete dokumentide tõlget eesti keelde. Kui tõlget tähtajaks ei esitata,

võib kohus jätta tõlkimata dokumendi TsMS § 33 lg 3 tähelepanuta. Pankrotimenetluses

kehtiv uurimispõhimõte ei tähenda seda, et kohus peaks tegema pingutusi ning kulutama riigi

raha menetlusosaliste või pankrotihalduri esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimiseks.

Pankrotivara arvel saab kulutuste tegemist otsustada aga üksnes pankrotihaldur (PankrS § 35

lg 1 p 2), kohus ei saa haldurit kulutuste tegemiseks kohustada.

Praegusel juhul ei pea ringkonnakohus võimalikuks ilma süüdimõistva kohtuotsuse

põhjendusi teadmata piirata võlgniku õigust kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

12.5. Maakohus on põhjendatult leidnud, et võlausaldaja väljatoodud muud asjaolud (lisaks

neile, mida ringkonnakohus käsitles määruse p-des 12.2–12.4) ei anna alust jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kuigi

võlgniku vastu esitatud kogunõuetest võivad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded

moodustada olulise osa, siis nõuete kogusummat arvestades moodustavad ka ülejäänud

nõuded märkimisväärse summa, millest vabastamise võib kohus kooskõlas FIMS §-ga 49

otsustada.

13. Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada

heas usus käituval võlgnikul võlgadest vabaneda ja anda talle uus võimalus normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse, peab võlgnik asuma täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi, s.h

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. Mõistlikult tulutoov tegevus tähendab üldjuhul

seda, et sellest jätkub nii võlgniku enda ja tema ülalpeetavate kulude katteks, kuid saab teha

ka väljamakseid võlausaldajatele. Praegu teenib võlgnik enda väitel kahe tööandja juures

töötades kokku 2400 eurot kuus, mis kulub tema enda vajaduste katteks, mistõttu ei pruugi

võlgniku tegevus olla mõistlikult tulutoov. Kui kohus kohustustest vabastamise menetlust ei

algataks, siis võlgnikul sellist kohustust pankrotimenetluse ajal aga üldse ei oleks.

Ringkonnakohus peab oluliseks säilitada võlgniku huvi oma sissetulekute suurendamise

vastu.

14. Võlgniku kohustustest vabastamise võimalikkust hindab kohus pärast kolme aasta

möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lugeda algatatuks koos võlgniku pankroti

välja kuulutamisega (FIMS § 18 lg 2 p 2).

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetlus (ei koos ega ka ilma

kohstustest vabastamise menetluseta) ei ole üldjuhul mõistlik viis lahendada endiste

abikaasade, kellel on ka ühised lapsed, vahelisi erimeelsusi vara jagamisel ja kooselu

lõppemisega sõlmitud kokkulepete täitmisel, vaatamata sellele, et seadus ei välista võimalust,

et pankrotiavalduse esitab võlausaldajana võlgniku endine abikaasa. Pankrotimenetlus on

seotud kuludega. Praegusel juhul on võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamise järgselt

tekkinud olukord, kus võlgnikule kuulunud kinnisvara on kohtutäituri poolt müüdud, kuid

täitemenetlused on võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu lõpetatud ning kogu müügist

saadud raha (millest on maha arvatud kohtutäituri tasu) on arvatud pankrotivarasse. Haldur ei

tohi sellest rahast teha võlausaldajatele väljamakseid enne, kui kohus on kinnitanud

võlausaldajate nimekirja (PankrS § 1003), mis venitab võlausaldajatele tehtavate

väljamaksete aega. Pankrotivarast tuleb katta ka pankrotihalduri tegevusega seotud kulud, mis

vähendab võlausaldajatele tehtavate väljamaksete reaalsuurust võrreldes täitemenetlusega.

Pankrotihalduri üks peamisi ülesandeid on korraldada pankrotivara moodustamine, et selle

vara arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotihaldur ei suutnud ringkonnakohtu

istungil selgitada, kuidas ta kavatseb pankrotivara suurendada. Samas ei soovinud

menetlusosalised ringkonnakohtu istungil arutleda ka võimalike kokkulepete üle olukorra

lahendamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et pankrotimenetlust on võimalik lõpetada

erinevatel alustel (vt PankrS § 157), sh võlausaldajate nõusolekul (PankrS § 160) ja

kompromissi kinnitamisega (PankrS § 183). Ringkonnakohus leiab, et nii võlgniku kui tema

võlausaldajate ühistes huvides on see pankrotimenetlus mõlemapoolsete järeleandmiste teel

võimalikult kiiresti lõpetada.

16. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. Menetlusosaliste menetluskulud

määruskaebemenetluses jäävad menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1

teine lause).

17. Kaebeõigus Riigikohtule käesoleva määruse peale tuleneb FIMS § 18 lg-st 10.

/allkirjastatud digitaalselt/