2-25-105077/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

07.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-105077

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.X-i vastu põhivõla

159,57 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 41,61 eurot

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.08.2025 hagi menetlusse võtmise

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja W.X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Aktiva Finance Group

OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-25-105077

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse W.X-ilt (kostja) põhivõla 160,08 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 71,41 euro ning alates 21.02.2025 kuni põhivõla tasumiseni

sellelt 0,06445 %-lise päevamääraga viivise saamiseks.

Avalduses kirjeldas hageja nõude asjaoludena, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid

järelmaksulepingu, mille kohaselt anti kostjale krediiti. Kostja kohustus laenu tagastama

vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele ja graafikule. Telia Eesti AS loovutas

lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja viitas, et nõue tulenes järelmaksulepingust

(1000144347, 21.11.2022, krediidi kulukuse määr 48,0%).

2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 23.04.2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte

toimetada, ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Harju Maakohus kohustas hagejat 23.04.2025 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama

seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti tasuma täiendavat riigilõivu ja esitama riigilõivu

tasumist kontrollida võimaldavad andmed.

4. Hageja esitas 08.05.2025 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 159,57 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 41,61 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 09.05.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt tulenes hageja nõue Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 10.08.2022 sõlmitud

teenuselepingust, millega kostja sai kasutada Telia TV Family teenust. Kostja jättis kasutatud

teenuse eest tasumata. Lisaks tulenes hageja nõue 10.08.2025 sõlmitud seadmete

kasutamislepingust, millega kostja sai enda kasutusse digiboksi. Kostja ei tagastanud renditud

seadmeid Telia Eesti AS-le, mistõttu kohustus kostja seadme hüvitama. Telia Eesti AS loovutas

13.11.2024 hagejale kõik nõuded kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

5. Maakohus jättis 03.06.2025 määrusega hagi käiguta, kohustas hagejat kõrvaldama

kohtumääruses märgitud puudused ja hoiatas, et kui hageja ei kõrvalda puuduseid, keeldub

kohus hagi menetlusse võtmisest.

Maakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse

aluseks olevad lepingud on erinevad (hagiavalduse kohaselt tuleneb võlg 10.08.2022 sõlmitud

teenuselepingust ja 10.08.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingust ning maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kohaselt 21.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

(järelmaksulepingust)). Maakohus selgitas, et hagejal ei ole õigust arvestada teises asjas

maksekäsu menetluses tasutud riigilõivu 65 eurot hagiavalduse riigilõivu osana.

6. Hageja esitas 02.07.2025 vastuse kohtunõudele, milles märkis, et Telia Eesti AS on hagejale

loovutanud kõik võlgnikuga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded. Telia Eesti AS-i kliendid,

sh kostja, on Telia Eesti AS andmebaasis registreeritud n-ö ühe kliendi numbriga, millega

hõlmatakse kõik kliendiga sõlmitud lepingud. Ka siinsel juhul on hageja andmebaasis klient

hõlmatud kindla numbriga (1000144347), mis hõlmab kõiki kliendiga sõlmitud lepinguid ning

lepingu lõpetamisel lõpetatakse kõik lepingud.

Hageja selgitas, et isegi kui hagi on esitatud nö uuel nõude alusel, ei takista see rahalises

nõudes esitatud hagi menetlemist ja hagejal ei ole vaja pöörduda kohtusse uue tsiviilasja

2-25-105077

algatamiseks või seetõttu täiendavalt eraldi uuesti riigilõivu 65 eurot tasuda. Hageja leiab, et

puudub alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu siinse asja katteks arvestamata

jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 esimese lause järgi kohustab

kohus avaldajat (hagejat) esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sellest ei saa

järeldada, et hageja peab tuginema täpselt samale nõudele nii eseme kui aluse poolest. Hagejal

on ka hiljem menetluses võimalik oma nõuet muuta (TsMS § 206 lg 1, § 376 lg 1). Seega ei ole

hagejal takistust muuta oma nõuet, sh selle alust maksekäsu- ja hagimenetluse vahel.

Hageja esitas rahalise nõude kostja vastu. Nõude summa on selge ja hageja on esile toonud

teatava asjaolude kogumi. Riigilõivu on tasutud ettenähtud ulatuses ja seega puudub alus

menetlusse võtmisest keeldumiseks või täiendava riigilõivu tasumise nõudmiseks.

Maakohtu määrus

7. Maakohus keeldus 06.08.2025 määrusega maksekäsuosakonnale esitatud avalduses ja

hagiavalduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 487 lg 3, TsMS § 371 lg 1 p 10 ja

TsMS § 3401 lg 2 alusel ning jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

7.1. Maakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud hageja esitanud hagiavaldust seoses maksekäsu

kiirmenetluse avalduses märgitud järelmaksulepinguga (1000144347, 21.11.2022, krediidi

kulukuse määr 48,0%). Riigilõiv 35 eurot oli tasutud seoses hagiga, mille nõue tuleneb

10.08.2022 sõlmitud teenuselepingust ja 10.08.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingust.

Seega oli maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse saadetud nõudelt tasumata täiendav

riigilõiv.

7.2. Hageja jättis maakohtu osundatud puudused kõrvaldamata. Hageja ei esitanud kohtu

määratud tähtpäevaks järelmaksulepingust (1000144347, 21.11.2022, krediidi kulukuse määr

48,0%) tuleneva nõude põhjendust hagile ettenähtud vormis. Samuti ei tasunud hageja piisavalt

riigilõivu seoses järelmaksulepingu alusel esitatud nõudega.

7.3. Hageja esitas 08.05.2025 (täpsustatud 02.07.2025) hagiavalduse, mille kohaselt tuleneb

hageja nõue 10.08.2022 sõlmitud teenuselepingust ja 10.08.2022 sõlmitud seadmete

kasutuslepingust. Arvestades, et tegemist on erineva nõude alusega maksekäsu kiirmenetluse

avalduses märgitust (järelmaksuleping), ei olnud hagejal õigust arvestada maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu (65 eurot) teise asja riigilõivu osana. Eelnimetatut selgitati

hagejale 03.06.2025 puuduste kõrvaldamise määruses, kuid hageja täiendavat riigilõivu ei

tasunud (TsMS § 371 lg 1 p 10).

7.4. Arvestades, et hageja ei esitanud hagiavaldust seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduses

märgitud nõude avaldusega, keeldus maakohus maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse

saadetud nõude menetlusse võtmisest. Kohtul ei ole võimalik siinsest tsiviilasjast eraldada ning

alustada uut menetlust ka teenuselepingust ning seadmete kasutuslepingust tuleneva nõude

osas, kuivõrd tasumata on riigilõiv.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub määruskaebuse

rahuldamise korral tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

Maakohus keeldus põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja on maakohtu

osundatud puudused kõrvaldanud. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa kohus hinnata

2-25-105077

tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Hageja selgitas, et maksekäsu avalduses oli viidatud

kliendi numbrile ja tegemist on sama nõudega. Seetõttu on maakohtu etteheited kiirmenetluse

avalduse ja hagiavalduse erisuse osas asjakohatud.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja §

659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruses toodud põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

10.1. TsMS § 482 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama

mh nõude aluseks olevate asjaolude ja tõendite lühikirjeldust. Asjaolude lühikirjeldusest peab

olema võlgnikule arusaadav, millest võlg tekkis. Nõude kirjeldus peab võimaldama nõude

identifitseerimist.

10.2. Eelduslikult jätkub maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud hagimenetlus samadel faktilistel

asjaoludel (alus) sama nõude (eseme) menetlemine. Siinsel juhul ei ole hageja hagiavalduses

täpsustanud üksnes rahalise nõude suurust, vaid on esitanud kostja vastu nõude täiesti uutel

asjaoludel, st kattuvaid asjaolusid ei ole. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kirjelduses on

asjaoludena esile toodud 21.11.2022 tarbijakrediidileping, kuid hagiavalduses 10.08.2022

teenuseleping ja 10.08.2022 seadmete kasutusleping. Olukorras, kus nõude aluses ei ole

kattuvaid asjaolusid, ei saa rääkida nõude muutmisest, lisamisest või ärajätmisest, vaid tegemist

on teise tsiviilasjaga. Erialakirjanduses on leitud, et nõude põhjendamine TsMS § 487 lg 1

esimeses lauses ette nähtud korras ei välista, et hageja muudab hagimenetluses oma nõuet, mh

vähendab või suurendab seda või lisab täiendavaid nõudeid või jätab osa nõudeid ära. Siinses

vaidluses ei ole sellise olukorraga tegemist, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudel

ei ole identifitseeritavat seost nõuetega, mida hageja soovib esitada hagimenetluses.

10.3. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli maksekäsu kiirmenetluse

avalduses märgitust erineva nõude alusega, on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal ei

olnud õigust arvestada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu teise asja riigilõivu osana ja

seega oli hagi esitamisel tasutud nõutust vähem riigilõivu.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)