1-25-4855/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

07.10.2025

Kriminaalasja number

1-25-4855

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17.09.2025. a otsus kriminaalasjas

Veiko Trakmanni süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9

järgi kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav

Veiko

Trakmann

(isikukood

38612175221), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Veiko Trakmanni apellatsioon Tartu Maakohtu 17.09.2025. a otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg, süüdistatav Veiko

Trakmann ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlmisid käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe,

mille kohaselt taotleb prokurör kohtus V. Trakmannile karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p

9 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse

kandmise alguseks 21.07.2025.

1.1.

V. Trakmann nõustub TÜ Tartu TK tsiviilhagiga summas 68,33 eurot, Maxima Eesti

OÜ tsiviilhagiga summas 72,06 eurot ja Kaubamaja AS tsiviilhagiga summas 19,24 eurot

ning võtab need õigeks.

1.2.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista V. Trakmannilt menetluskuluna välja 1329 eurot

sundraha ning kaitsjatasu 624,96 eurot, s.o kokku 1953,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on

V. Trakmannil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud 1 aasta jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

2. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Tartu Maakohtu

17.09.2025. a kohtuotsusega tunnistati V. Trakmann süüdi ja talle mõisteti kokkuleppele

vastav karistus. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Riigi kasuks välja

mõistetud menetluskulud kogusummas 1953,96 eurot tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse

jõustumisest. Maakohus rahuldas V. Trakmanni vastu esitatud tsiviilhagid ning mõistis temalt

kannatanu Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜ kasuks välja 68,33 eurot, Maxima Eesti OÜ kasuks

72,06 eurot ning Kaubamaja AS kasuks 19,24 eurot.

3.

01.10.2025 esitas V. Trakmann Tartu Maakohtu 17.09.2025. a otsuse peale

apellatsiooni. Apellant märgib, et osaleb vangistuses tööhõives, kuid saadavast töötasust

arvestatakse maha ka erinevad nõuded. Seega ei ole tal võimalik menetluskulusid nii suures

summas aasta jooksul tasuda. Apellant palub ringkonnakohtul temalt välja mõistetud

menetluskulusid vähendada.

Ringkonnakohtu seisukoht

4. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

5. Kuna kohus on V. Trakmanni kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb

apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise

korrast lähtudes. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1

sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

6. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad süüdistatava poolt hüvitatavad

kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad menetluskulude

vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg

3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse

vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse

kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS

§ 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS §

326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKK nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).

7. V. Trakmanni apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et

maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist puudutavas osas KrMS 9. peatüki 2. jao

sätteid või § 339 lg-t 1. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Riigikohus on

selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad läbirääkimiste käigus kokkuleppele

jõudma nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate

menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja

menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel (vt RKKKm 3-1-1-47-16 p 5).

Antud juhul määras maakohus menetluskulude suuruse kindlaks vastavalt sõlmitud

kokkuleppele – menetluskulud summas 1953,96 võimaldati tasuda 1 aasta jooksul

kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude (sundraha ja kaitsjatasu) vähendamises pooled

omavahel kokku ei leppinud.

8. Kohtuotsusest ja kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu V.

Trakmannile arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe, sh nõustus süüdistatav

kokkuleppes märgitud menetluskulude suuruse ja tasumise tähtajaga. V. Trakmann jäi

kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ning ka kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav.

9. Ringkonnakohus selgitab veel, et juhul, kui V. Trakmannil ei ole mõjuvatel põhjustel

võimalik menetluskulusid kogusummas määratud tähtaja jooksul ära tasuda, on tal KrMS §-st

424 tulenevalt aasta möödudes võimalik esitada maakohtule motiveeritud taotlus

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ositi tasumise määramiseks.

Ringkonnakohus rõhutab, et põhjused menetluskulude tasumise ositi võimaldamiseks peavad

olema mõjuvad ning maakohtul ei ole kohustust taotlust rahuldada. Seega tuleks

menetluskulude tasumisega tegelema hakata koheselt.

10. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna V. Trakmannil ei ole KrMS §

318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta

KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)