2-22-12253/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse avaldamise aeg ja koht

07. oktoober 2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-12253

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (varasem ärinimi Osaühing

Aktiva Finants) hagi Grand Field OÜ vastu

võlgnevuse saamiseks

Tsiviilasja hind

1 166,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (varasem ärinimi

Osaühing Aktiva Finants, registrikood: 10746479;

asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: S. R. (e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja: Grand Field OÜ (registrikood 11697563; asukoht:

Kopli 90-6, Tallinn, 10416 Harju maakond; e-post

inella@inbox.ru)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Grand Field OÜ hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus 600,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 600,97 eurot ja

sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 1 241,94 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt Grand Field OÜ hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulu summas 640 eurot (so 280 eurot riigilõiv ja 360 eurot esindaja tasu).

3. Välja mõista kostjalt Grand Field OÜ hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Hageja nõue ja asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (varasem ärinimi Osaühing

Aktiva Finants) hagi Grand Field OÜ vastu võlgnevuse saamiseks. Hageja palub välja

mõista kostjalt võlgnevus summas 600,97 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude katteks

40 eurot ja viivise. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-ga 07.03.2019 sõlmitud

liitumislepingust nr. 8082219 ja 01.11.2018 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr.

7747521 seadme Apple iPhone XR 128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on

939,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 39,125 eurot.

Lepingu sõlmimise tingimuseks on, et liitumisleping, mille lisaks leping on, peab olema

kehtiv lepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi võttel ehk 24 kuud lepingu

sõlmimisest. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral kohustus kostja tasuma käsitlustasu

summas 188,00 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu

lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale

võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest.

Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto

number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt

regulaarselt esitatud arvetel.

2. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa

Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja oma kohustust ei

täitnud ja Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 24.02.2020. Elisa Eesti AS on

esitanud kostjale järgmised arved: nr 2026203246 summas 53,645 eurot maksetähtajaga

18.12.2019, nr 2026529067 summas 50,645 eurot maksetähtaeg 18.01.2020, nr 2026756064

summas 53,645 eurot maksetähtaeg 18.02.2020 ja nr 2027018452 summas 443,039 eurot

(sh 352,125 jm jääk; 78,33 käsitlustasu) maksetähtaeg 18.03.2020. Kokku esitas Elisa Eesti

AS arveid summas 600,97 eurot.

3. Elisa Eesti AS loovutas 23.03.2021 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 600,97 eurot. Hageja

palub nimetatud summa kostjalt välja mõista, samuti sissenõudmisega seotud kulu summas

40 eurot võlalt arvestatud viivis alates 19.03.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni lepingus

kokku lepitud määras 0,07% päevas.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja selgitas, et sai 26.03.2021 võlateate Julianus Inkasso OÜ-lt.

Kirjavahetuses võlahalduriga selgus, et L. L. (oli sel ajal juhatuse liige) sõlmis Elisa Eesti

AS lepingu. L. L. ei teavitanud juhtkonda tehingust ja kasutas teenuseid isiklikult.

Lepingusse L. L. märkis oma isikliku e-mail ja arved Elisa Eesti AS-lt ettevõtte e-maile ei

laekunud. 25.07.2021 L. L. suri. Kui võlast oleks varem teatatud, oleks probleem olnud

võimalik lahendada.

Kohtu põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg

1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müüja põhikohustus on kauba ostjale üleandmine ning

omandiõiguse ülemineku võimaldamine, ostja põhikohustus on tasuda müüjale kauba eest

raha ja kaup vastu võtta. Ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise korral on müüja

peamiseks õiguskaitsevahendiks täitmisnõue, mille aluseks on VÕS § 108 lg 1.

7. Asja materjalist nähtuvalt on L. L. 07.03.2019 sõlminud kostja so Grand Field OÜ nimel

ELISA EESTI AS liitumislepingu nr 8082219 ning samuti osamaksetega vara müügilepingu

(liitumislepingu nr 7747502 lisa 7747521 (dtl 8-9)). Kostja vaidleb hagile vastu kuivõrd

leiab, et kostja juhatuse liige L. L., kes sõlmis Elisa Eesti AS-ga viidatud lepingud ei

teavitanud juhtkonda tehingust ja kasutas teenuseid isiklikult. 25.07.2021 L. L. suri. Kohus

kostjaga ei nõustu. Äriregistri andmete kohaselt oli L. L. Grand Field OÜ juhatuse liige

alates 06.12.2017 kuni 30.11.2020. TsÜS § 34 lg 1 järgi loetakse juriidilise isiku juhatus või

seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks ning §

34 lg 2 kohaselt, juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda

asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda

asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt

(ühine esindamine). Äriregistrist ei nähtu, et L. L.il oli õigus esindada kostjat Grand Field

OÜ koos mõne teise äriühingu juhatuse liikmega. Grand Field OÜ põhikirja kohaselt juhib

ja esindab osaühingut juhatus, mis koosneb 1 (ühest) kuni 3 (kolmest) liikmest. Juhatuse

liikmete esindusõigus ei ole piiratud ning iga juhatuse liige võib osaühingut esindada kõigis

õigustoimingutes. Seega oli L. L.-il kui Grand Field OÜ juhatuse liikmel nii seadusest kui

ka põhikirjast tulenev õigus eeltoodud lepingute sõlmimiseks. Mõlemad haginõude aluseks

olevad lepingud on sõlmitud kostja nimel. See, et juhatuse liige märkis lepingus kostja

kontaktandmeteks oma isikliku meiliaadressi, ei tähenda, et leping oleks sõlminud kostja

juhatuse liige enda nimel. Seega oli kostjal kohustus tasuda ELISA EESTI AS esitatud

arveid: nr 2026203246 summas 53,645 eurot maksetähtajaga 18.12.2019, nr 2026529067

summas 50,645 eurot maksetähtaeg 18.01.2020, nr 2026756064 summas 53,645 eurot

maksetähtaeg 18.02.2020 ja nr 2027018452 summas 443,039 eurot (sh 352,125 jm jääk;

78,33 käsitlustasu) maksetähtaeg 18.03.2020 (dtl 10-17). Vaidlust ei ole selles, et kostja oma

kohustusi täitnud ei ole ning ELISA EESTI AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles

24.02.2020 (dtl 18). Samuti puudub vaidlus selles, et Elisa Eesti AS loovutas 23.03.2021

kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 31).

Seega tuleb kostjalt võlgnevus summas 600,97 eurot välja mõista.

8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt

osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma

tähtajaks tasumata summalt viivist 0,07% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest

alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. VÕS § 1131 lg 1 järgi

kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise

päevaks sissenõutavaks muutunud viivise ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS §

100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava

kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping

üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

9. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele lisaks põhinõudele ka viivis hagis esitatud

põhinõudelt alates 19.03.2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni lepingujärgses määras.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 853,13 eurot

(viivisekalkulaaror.ee). Kohus leiab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast

suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise

vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab

võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Sellist seisukohta on korduvalt

väljendanud Riigikohus oma lahendites nr 3-2-166-05 ja 3-2-1-87-10. Käesoleval juhul

hageja seda teinud ei ole. Kohus ei pea võimalikuks põhinõuet ületavas summas viivist

kosjalt välja mõista, seega mõistab kohus välja viivise summas 600,97 eurot. Samuti

mõistab kohus kostjalt välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

10. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 600,97 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis summas 600,97 ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

11. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle

Menetluskulud

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale

kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

13. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud

kohtumenetluses 684,50 eurot (5,5h tööd).

14. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 280 eurot.

15. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16). Hageja esindaja ühe töötunni hind on 120-169 eurot (käibemaksuta). Viimase paari

aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120

eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3).

Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski

indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu,

esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hinda, saab kohtu hinnangul pidada

käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks

120 eurot. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ei pea kohus võimalikuks

kostjalt lepingulise esindaja kulu suuremas määras kui 120 eurot ühe tunni eest välja mõista.

16. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 5 tundi 30 minutit. Hageja esindajakulu hõlmab

endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;

hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtule – 4 tundi; 2) kostja 23.08.2022 seisukohaga tutvumine,

tõendite kogumine ja vastuse koostamine;– 1 tund; 3) 14.08.2025 kohtumäärusega

tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine – 30 min.

17. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 1 ajakulu ülemäärane.

Hagiavalduse koostamine on küll eelduslikult kõige mahukam toiming menetluses, kuivõrd

eeldab ka asjaoludega tutvumist ja õigusliku positsiooni kujundamist, ent viidatud

hagiavaldus on 5-leheküljeline dokument, milles sisu leidub ca 2 leheküljel. Kohus märgib

veelkord, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Lisaks on käesolevas asjas

tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud

sadu. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita

lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja

toimingu nr 1 põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi, vähendades ajakulu 2 tunni võrra.

Toimingu nr 3 ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik, samuti on põhjendatud

ajakulu seoses toimingutega kostjale vastamisega. Seega on kohus seisukohal, et hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku

300 eurot (3,5 h*120 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

18. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik