2-23-151660/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

03. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-23-151660

872,61 eurot

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Z.W hagi IT Punkt OÜ vastu lepingust taganemise

avalduse kehtivuse tuvastamiseks, lepingu alusel

üleantu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks

Hageja: Z.W, isikukood: XXX; elukoht:

Hageja lepinguline esindaja: Roman Antonov, DEAX

Õigusbüroo OÜ; e-posti aadress: XXX

Kostja: IT Punkt OÜ, registrikood 12485020, asukoht:

XXX-i 80036

Menetlustoiming

Asja lahendamine, istungimenetlus. Istungi toimumise

aeg 12.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z.W hagi IT Punkt OÜ vastu lepingust taganemise avalduse kehtivuse

tuvastamiseks, lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Tuvastada hageja Z.W poolt kostjale IT Punkt OÜ-le 09.06.2023 kuupäeval

edastatud poolte vahel 11.11.2022 sõlmitud ostu-müügilepingu taganemise avalduse

kehtivus.

3. Mõista IT Punkt OÜ-lt Z.W kasuks välja 11.11.2022 poolte vahelise lepingu alusel

kostjale üleantud 700 eurot.

4. Mõista IT Punkt OÜ-lt Z.W kasuks välja kahjuhüvitis summas 60 eurot.

5. Mõista IT Punkt OÜ-lt Z.W kasuks välja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 21.12.2023, summalt 760 eurot kuni summa 760 eurot

nõuetekohase tasumiseni.

6. Jätta menetluskulud kostja IT Punkt OÜ kanda.

7. Määrata Z.W menetluskulude suuruseks 1186,02 eurot ning mõista vastav summa

IT Punkt OÜ-lt välja. Välja mõistetud summa tuleb kanda ERGO Insurance SE

arvelduskontole nr EE472200221049641283 Swedbank.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt, summas 1186,02 tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-23-151660

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD

1. Z.W esitas 20.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IT Punkt OÜ

vastu 857,79 euro saamiseks. 09.02.2024 koostas kohus maksekäsu. 20.02.2024 esitas võlgnik

määruskaebuse, mille kohus 29.02.2024 määrusega rahuldas. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus kohustas 01.03.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis, sh tasuma täiendavat riigilõivu.

3. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 12.03.2024 hagiavalduse IT Punkt OÜ vastu 11.11.2022

sõlmitud lepingust taganemise avalduse kehtivuse tuvastamiseks, lepingu alusel üleantu , s.o

700 euro tagastamiseks ja kahju 60 euro hüvitamiseks. Lisaks palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Hagiavalduse kohaselt, IT Punkt OÜ ja Z.W vahel sõlmiti 11.11.2022 kuupäeval

müügileping, mille raames Kostja müüs Hagejale välisukse ostuhinnaga 700 eurot. Peale

paigaldamist selgus, et uks ei sobi välitingimustes kasutamiseks. Seejärel toimus poolte vahel

kirjavahetus, mille raames kirjeldas Hageja Kostjale tekkinud probleemi. Kostja ei olnud

Hageja seisukohaga nõus. Välisukse defekt seisneb selles, et kõnealune uks ei taga talvel

korralikku soojapidavust ning seetõttu tekib külmumine ning klaasiavale tekib

märkimisväärne kogus kondensaati, mis võib põhjustada põrandale tilkumist ja põrandakatte

kahjustamist. Kuna Kostja ei olnud Hageja etteheidetega nõus, pöördus Hageja eksperdi

poole. Ekspert tuvastas, et tegemist on omavoliliselt ümberehitatud uksega, mis ei vasta

tehase joonisele (profiilid olid paigaldatud vastupidises suunas, mis omakorda mõjutab

soojusisolatsiooni). Seega kõnealune uks ei sobi välitingimustes kasutamiseks.

17.05.2023 kuupäeval pöördus Hageja esindaja Kostja poole ja nõudis ukse parandamist või

asendamist hiljemalt 31.05.2023 kuupäevaks. Pöördumine jäi tähelepanuta. Kuna Kostja ei

ole Hageja nõudele reageerinud, taganes Hageja 09.06.2023 müügilepingust ning nõudis

kahju hüvitamist ning lepingu alusel üleantu tagastamist hiljemalt 16.06.2023 kuupäevaks

Taganemise avaldus oli samuti jäetud tähelepanuta.

Hageja pöördus vaidlusega tarbijavaidluste komisjoni poole. Tarbijavaidluste komisjon

otsustas, et Hageja avaldus kuulub rahuldamisele. Kostja otsust ei täitnud.

5. Kostja esitas hagile vastuse 21.03.2024. Ostu- tellimise kuupäevaks uks oli soodsaim turul.

Ukse üleandmise hetkel hagejale kõik sobis. Enne tellimist hageja oli informeeritud

uksetüübist. Uks oli valmistatud Stollar tehase poolt, mida oli öeldud ka hagejale ja vastab

nende poolt saadetud joonisele. Kostja oli hagejale näidanud umbes sarnast akna profiili ja oli

lisanud, et Stollar kasutab Gealan profiili. Hagejale olid tähtsad mõõdud, madal lävepakk ja

tellitud aeg. Ukse üleandmisel ukse profiilid olid märgitud Gealan´i tähistustega. Enne

tellimist hageja ei vajanud külmakatkega madalprofiili ristlõike joonist. Peale paigaldust

avastas hageja, et talle miski ei sobi, helistades mitmeid kordi ja seletas, et ukse alune on

külmem kui ta tahab. Tema sõnul oli seal midagi valesti. Konsulteerides tehasega, vastuseks

tuli, et madala alumiinium lävepakuga ongi pisut jahedam. Ja parema soojuspidavuse

saamiseks peab olema kõrgem ja pvc'st lävepakk ja on ka veel paksemaid uksi. Siis hageja

tahtis, et talle paigaldaks kõrgem plastik lävepakk. Kostja võttis ühendust tehasega, jagas

hageja soovi, vastuseks tuli, et nad ei tee ringi juba valmis olevat lävepakku. Siis hageja lausa

2-23-151660

nõudis, et talle tehakse uus raam. Vahendasin tema soovi, vastuseks tuli, et tehas ei tee ümber

juba valmis olevat toodet. Andsin hagejale info edasi, kuid ta ei jäänud ikka rahule ja hakkas

ise otsima profiilide jooniseid. Hageja leidis joonise, tema sõnul oleks pidanud olema selline

profiil. Saatis e-posti küsimusega miks tal ei ole selline. Peale meili vahetust tehasega tuli

vastus, et nende välisuksed on madala alumiinium profiiliga mis avanevad väljapoole ja on

ainult selline profiil nagu nende poolt saadetud joonisel "0.1.pdf joonisel". Ja joonis mille

leidis hageja "image0000001.png" on sissepoole avatava ukse tüüp. Seda on näha isegi

joonisel raami profiili ristlõikes, kus veeäravoolu kalded on väljapoole ja ära käidav klaasiliist

on seespool.

Tellitud päeval hageja ei olnud pidanuks vajalikuks saada lävepaku põhjaliku joonist, kuid

hiljem peale ukse paigaldust ta selle küsis ja sai. Uks on tehase toodang mida kinnitavad

joonised, mis on tehase poolt saadetud. Mis tüüpi lävepakku paigaldas sinna Sollari

tehnoloogia oli nende otsustada ja nemad täitsid tellitud paremeetreid ”madal profiil” . Kas

välisuks sobib Eesti tingimustesse või ei, seda hageja ei pidanud vajalikuks uurida enne

tellimist, ega muretsema jooniseid selle kohta. Kostja ei oska öelda mis tehnoloogiaid müüb

Gealan´i tehas, vahendas Sollari tehnoloogia toodangut.

6. Hageja on täiendavalt selgitanud, et tema tarbijana soovis, et tema poolt ostetud välisuks

sobib Eesti kliimatingimustes kasutamiseks, kuid peale paigaldamist selgus, et ei sobi. Ka

arve peal on kirjas, et tegemist on välisuksega. Ukse tellimisel ei ole Kostja selgitanud, et

uks lasebki rohkem külma läbi. Kui Kostja oleks Hagejat sellest kohe informeerinud, siis on

igatepidi eluliselt usutav, et uks oleks jäänud ostmata.

7. Hageja rõhutab, et tegemist on omavoliliselt ümberehitatud uksega, s.o profiilid on

paigaldatud vastupidises suunas, mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni. Kõnealune

järeldus oli tehtud asjatundja poolt. Asjatundja lisas, et hagi objektiks olev uks kuulub

paigaldamisele sissepoole avanevas asendis. Hageja on otse suhelnud valmistaja tehasega

ukse konstruktsiooni teemal. Kirjavahetuse sisse jäi ekslikult tehasesisene kirjavahetus (mis

ei pidanud Hagejani jõudma), mille raames arutasid tehase töötajad, kuidas Hagejat eksitada.

Kirjavahetusest on võimalik järeldada, et tehase töötajad arutasid koos, kuidas veenda

Hagejat selles, et kõik on õige ja ta eksib. Sisuliselt tegeleb Kostja sama asjaga, küsimus on

vaid selles, kas teadlikult või mitte. Samuti on võimalik järeldada, et tehas kasutab GEALAN

uste valmistamiseks (Hagejale müüdud uks on GEALAN uks) ALUSPLAST ukse jooniseid,

kuid tegemist on hoopis teise profiili tootjaga. ALUSPLAST tehase jooniste järgi võib

lävepakku keerata, kuid GEALAN profiilil ei keerata lävepakku peegelpilti mitte kunagi.

Tehase poolt saadetud joonis näitab ukse kasutust. Uksel kasutatakse ilmastikuliiste ehk

vihmanina. Kõnealune vihmanina lisatakse alati väljapoole ehk ilmastiku poole. Kui

lävepakku kasutada teistpidi (nagu on vaidlusalusel uksel), siis kogu jahe õhk, mis tekib ukse

ja lengi vahele, hakkab harja alt sattuma tuppa ning tekibki kondensatsioon.

Kostja on läbivalt rõhutanud, et tehasel on ainult selline profiil nagu on märgitud tehase poolt

saadetud joonisel (0_1 pdf – Kostja tõend). Hageja selgitab, et tehase dokumentatsiooni

korda saamiseks vormistas Stollar tehas GEALAN-i 8042 profiili lõike enda lahenduseks (nö

Stollar tehase individuaalne lahendus) ja lisas oma tehase logo ristlõike joonisele. Kõnealune

joonis oli saadetud Kostjale ning Kostja leidis, et tegemist ongi GEALAN enda lahendusega.

Kokkuvõtlikult leiab Hageja, et Kostja oli Stollar tehase poolt eksitatud ning seetõttu leidis,

et müüdud uks on korras. Tegelikkuses ei näe GEALAN uksed ette lävepakkude peegelpilti

keeramist. Tegemist on Stollar tehase poolt omavolilise uksekonstruktsiooni muutmisega,

mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni. Muudetud konstruktsiooni tõttu ei sobi Hagejale

müüdud uks Eesti välitingimustes kasutamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-23-151660

8. Kohus, analüüsinud asjas esitatud seisukohti ning tõendeid kogumis, kuulanud pooled

istungil isiklikult ära, on seisukohal, et haginõuded kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele.

9. Kohus on kohaldanud antud asjas VÕS § 189 lg 1, § 208 lg 4, § 217 lg 1, § 217 (1) lg 2 p 1

ja 2, § 218 lg 2, § 220 lg 1; § 222 lg 1, § 115 lg 1, 223 lg 5; 127 lg 1

10. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:

10.1 Hageja ostis kostjalt PVC välisukse 11.11.2022

10.2 Hageja on ostusumma 700 eurot kostjale tasunud.

10.3 Hageja on kostjalt välisukse kätte saanud 11.11.2022 ja see on paigaldatud.

10.4 Hageja on pärast ukse paigaldamist novembris 2022 pöördunud kostja poole

pretensiooniga, et välisuks ei pea sooja ning palunud välisuks parandada või asendada.

10.5 Kostja on keeldunud välisust parandamast või asendamast, väites et välisuks vastab

lepingutingimustele, kostja on suhelnud Stollar tehasega, kelle toodet ta müüs, seoses ukse

nõuetelevastavusega.

10.6 Hageja on tellinud ekspertarvamuse Nora Kasemaa ekspertiisibüroolt. Ekspertiisi

arvamus on tehtud 19.04.2023 ning hageja on edastanud selle 17.05.2023 kostjale, koos

nõudega välisuks parandada või asendada, seda hiljemalt 31.05.2023.

10.7. Kostja vastavale nõudele ei ole reageerinud.

10.8 Hageja esitas 09.06.2023 kostjale lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise

nõude 60 eurot (ekspertiisi arvamuse maksumus) ning lepingu alusel üleantu tagastamise

nõude. Nõuded paluti täita hiljemalt 16.06.2023

10.9 Kostja lepingust taganemise avaldusele ei ole reageerinud.

10.10. Tarbijavaidluste komisjon on hageja nõuded rahuldanud, Kostja ei ole neid täitnud.

11. Poolte vahel on vaidlus järgnevate asjaolude üle.

11.1 Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud on ostu-müügileping või lihtsalt kokkulepe.

Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlminud 11.11.2022 müügileping PVC välisukse

ostuks hinnaga 700 eurot. Kostja on seisukohal, et tegemist oli suuline kokkuleppega, mitte

müügilepinguga.

11.2

Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli kokkulepitud, millistele tingimustele

peab

vastama paigaldatav välisuks ning kas paigaldatud uks vastas kokkulepitud tingimustele.

Hageja on seisukohal, et üheselt on aru saada, et kui on tellitud välisuks, siis peab see hoidma

välistingimustes sooja. Kuna välisuks sooja ei hoidnud, siis ei vastanud tellitud uks lepingu

tingimustele.

Kostja on seisukohal, et tingimused olid kokkulepitud, s.o ukse mõõdud, värv, lävepakk

(madal). Kokku ei olnud lepitud, millise soojapidavusega peab uks olema. Kostja on

seisukohal, et välisuksi on erinevaid ning kostja ei olnud täpsustanud, millise soojapidavusega

ust ta soovib. Teistele tingimustele, mis oli kokkulepitud, uks vastas.

11.3 Poolte vahel on vaidlus, kas uks vastab joonistele või on Stollar tehase poolt

omaalgatuslikult ümber ehitatud (kas Stollar tehas on profiilid paigaldatud vastupidises

suunas, mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni).

12. Kohus on asja lahendamisel arvestanud ja hinnanud alljärgnevaid tõendeid:

2-23-151660

12.1 12.03.2024 esitatud hagiavalduse lisa 1-7; 13.03.2024 hagi täienduse lisa 8 ja 9; kostja

poolt 15.04.2024 esitatud lisad, hageja poolt 06.05.2024 esitatud lisad nr 10-12; kostja poolt

07.05.2024 esitatud lisad; hageja poolt 13.01.2025 esitatud lisad nr 13 ja 14

12.2 Kohus on arvetanud mõlema poole seisukohtadega. Kohus selgitab, et pole arvestanud

kostja poolt 12.09.2025 esitatud täiendava selgitusega, kuna see on esitatud pärast kõigi kohtu

poolt antud tähtaegade möödumist. Eelmenetlus on lõppenud 13.08.2025, lõplike

seisukohtade tähtaeg oli pooltele antud 08.09.2025.

13. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud 11.11.2022 müügileping PVC välisukse

ostuks hinnaga 700 eurot Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 4 tähenduses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Kohus märgib, et müügileping loetakse poolte vahel sõlmituks ka

juhul, kuid tegemist on suulise kokkuleppega.

VÕS § 208 lg 4 kohaselt, tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul

tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses.

Hageja on füüsiline isik, kostja on juriidiline isik, kes on sõlminud lepingu hagejaga oma

majandustegevuses. Seega on tegemist tarbijalemüügiga.

14. Hageja on tasunud kokkulepitud summa ja välisuks on paigaldatud. Hageja on enda

lepingulised kohustused täitnud ostusumma tasumisega.

15. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka

asja juurde kuuluvad dokumendid.

Poolte vahel on vaidlus, kas lepingu ese vastas lepingutingimustele (kas kostja on omalt poolt

lepingulisi kohustusi täitnud) ja millised tingimused olid üldse kokkulepitud.

VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele, kui asi ei sobi otstarbeks,

milleks ostja seda vajas.

Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli kokkulepitud tingimused osaliselt, s.o ukse mõõdud,

värv. Hageja soovis osta välisust. Kokku ei olnud lepitud, millistele omadustele peab PVC

välisuks vastama. Seega peab kohus tuvastama, kas ostja tarbijana võis eeldada, et mõiste

„välisuks“ tähendab ust, mis sobib Eesti kliimas kasutamiseks välistingimustes ning peab

sooja ning kas müüja pidi ostja soovist aru saama.

Vastavalt VÕS § 217 lg 2 p 2, asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe

puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda

vajab ja mida müüja lepingu sõlmimisel ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult

tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda

liiki asju tavaliselt kasutatakse. Asja vastavus tarbijalemüügile on lisaks sätestatud VÕS § 217

(1)

Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et välisuks ei taga talvel korralikku

soojapidavust ning seetõttu tekib külmumine ning klaasiavale tekib märkimisväärne kogus

kondensaati, uks ei sobi välistingimustes kasutamiseks. Tõendatud on asjaolu eksperdi

arvamusega ning kohtu hinnangul ka hageja kirjavahetusest Stollar tehasega (kuhu on jäänud

sisse tehasesisene kirjavahetus).

Kostja leiab, et eksperdi arvamus ei ole pädev, kuid pole välja toonud konkreetseid puudusi

eksperdi arvamuses. Kohtul ei ole alust eksperdi arvamuses kahelda. Ekspert tuvastas, et

tegemist on omavoliliselt ümberehitatud uksega, mis ei vasta tehase joonisele (profiilid olid

paigaldatud vastupidises suunas, mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni). Seega kõnealune

uks ei sobi välitingimustes kasutamiseks. Kostja väited, et uks on Stollar tehase poolt

valmistatud ja vastab nende poolt saadetud joonisele, on hageja poolt ümber lükatud. Kostja

on esitanud kohtule kirjavahetuse Stollar tehasega ja joonised, kuid hageja poolt esitatud

kirjavahetusest tehasega (kuhu on tehase poolt ekslikult jäänud sisse nende omavaheline

arutelu) tõepoolest nähtub, et tegemist on tehase poolt omavoliliselt ümberehitatud uksega.

2-23-151660

GEALAN uksed ei näe ette lävepakkude peegelpilti keeramist. Tegemist on Stollar tehase

poolt omavolilise uksekonstruktsiooni muutmisega, mis omakorda mõjutab

soojusisolatsiooni. Just muudetud konstruktsiooni tõttu ei sobi hagejale müüdud uks Eesti

välitingimustes kasutamiseks.

Kohus on seisukohal, et hageja füüsilise isikuna võis eeldada, et kui tema tellib välisukse

Eestis asuvale majale, siis see peab sobima Eesti kliimas kasutamiseks ja peab pidama sooja.

Hagejal ei olnud kohtu hinnangul kohustust täpsustada, millise soojapidavuse klassi peaks

välisuks kuuluma, kuna füüsiliselt isikust ostjalt ei saa vastavaid teadmisi eeldada. Kostja,

tegutsedes oma majandustegevuses, oleks pidanud vastavalt enda teadmistele hagejat

teavitama, kui tema müüdav uks mingisugusel põhjusel on väiksema soojapidavusega, kui

hageja võis eeldada või et nt. hageja soovitud madal lävepakk võiks olla soojapidavusel

takistusteks ja mitte sobida. Kostja on märkinud, et ta on võtnud pärast pretensiooni ühendust

tehasega ning sealt saanud teabe, et madala alumiinium lävepakuga ongi pisut jahedam.

Kohus on seisukohal, et kui kostja müüb edasi oma majandustegevuses Stollar tehase (või mis

tahes tehase) välisuksi, peab kostja olema eelnevalt kursis kõigi uste erisuste ja omadustega

ning nendest ka ostjaid teavitama. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole süüdistanud kostjat

ukse omavoliliselt ümberehitamises, vaid Stollar tehast, ostu-müügilepingu järgselt on aga

vastutav hageja, kes toote hagejale müüs. Ka kohus on pigem seisukohal, et kostja ei

pruukinud olla teadlik, et Stollar tehas müüb ümbertehtud uksi. Ostu-müügi leping aga

sõlmitakse kostja ja ostjate vahel, seega on vastutav lepingueseme võimalike mittevastavuste

eest ostjate ees siiski kostja, mitte tehas. Kostjal on õigus esitada omakorda tehase suhtes

nõue, kui ta leiab, et tema on saanud nõuetele mitte vastavat kaupa või teda on petetud.

Seega, kokkuvõttes on kohus tuvastanud, et lepinguese ei vastanud otstarbele, milleks hageja

seda vajas, seega ei vastanud asi lepingutingimustele.

16. Kostja on vastutav välisukse lepingutingimustele mittevastavuse eest, tarbijalemüügi

puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud

lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole

vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 2 sekunda).

Kostja vastuväited, et hageja ei teavitanud teda kohe ukse paigaldamisel selle

mittevastavustest, ei päde. Hageja ei oleks kuidagi saanud koheselt teada, et uks ei pea sooja.

VÕS § 222 lg 1 sätestab, et juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda

müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on

võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega

ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal

oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma

märkimisväärse ebamugavuseta.

Antud juhul on tuvastatud, et hageja nõudis ukse asendamist või parandamist, kuid kostja

polnud nõus pärast tehasega konsulteerimist ust asendama või parandama ning hiljem nõudele

ei reageerinud.

Kohus on ka tuvastanud, et hageja teavitas kostjat lepingueseme mittevastavusest mõistliku

aja jooksul. Vastavalt VÕS § 220 lg 1, ostja peab teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama

asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai

mittevastavusest teada. Hageja on kostjat teavitanud vähem kui kuu aja pärast ukse

paigaldamist.

17. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunus muu hulgas ka

siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja

2-23-151660

keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul

pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Tõenditest nähtub, et pooled on küll pidanud läbirääkimisi, kuid kostja ei ole siiski nõustunud

ust parandama ega asendama, leides et see vastab lepingutingimustele. On vaid olnud nõus

tihendi vahetamisega, mis asjas esitatud tõendite kohaselt, ei oleks ukse soojapidavust

parandanud, kuna profiilid olid peegelpilti asetatud.

18. Kuna kostja asja ei parandanud ega asendanud, tekkis õigus hagejal lepingust taganeda.

VÕS § 223 lg 1 p 5 sätestab, et ostjal on õigus müügilepingust taganeda, kui müüja on

teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse

mõistliku aja jooksul või hagejale müügi korral hagejale olulist ebamugavust põhjustamata.

19. VÕS § 223 lg 5 sätestab, et ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele

mittevastavus on oluline. Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele

mittevastavus on oluline.

Tegemist oli olulise lepingu rikkumisega kostja poolt, kuna ostetud kaup ei vastanud selle

eesmärgile ja seda ei olnud võimalik otstarbeliselt kasutada. kuna ostetud uks ei sobi

välitingimustes kasutamiseks. Kohtu hinnangul on hageja poolt müügilepingust taganemine

põhjendatud ja kehtiv.

19. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.

Hageja nõuab Kostjalt tasutud ostusumma tagastamist summas 700 eurot. Vastav nõue on

kohtu hinnangul põhjendatud ning kohus rahuldab hageja nõude.

20. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kohus leiab, et kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ja kahju

tekkimine ning kahju suurus on kostja poolt tõendatud.

Hageja on enne eksperdi arvamuse tellimist pöördunud kostja poole ning pakkunud ka välja

erinevaid lahendusi, kuidas vaidlus lahendada. Kuna kostja oli seisukohal, et uks vastab

lepingu tingimustele, ei olnud hagejal muul viisil võimalik enda väiteid tõendada, et uks ei

sobi välistingimustesse, kui tellida eksperdi arvamus. Kostja tegevuse tõttu on hagejal

tekkinud otsene varaline kahju, summas 60 eurot (eksperdi arvamuse maksumus).

Seega rahuldab kohus hageja nõude kahjusumma 60 eurot kostjalt välja mõistmiseks.

Menetluskulud

19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

20. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

21. 05.09.2025 hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt, palub hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1186,02 eurot, milline summa

2-23-151660

tuleb kanda ERGO Insurance SE arvelduskontole nr EE472200221049641283 Swedbank,

kuna hagejal on õigusabikulude kindlustus ja kulud on hageja eest kandnud kindlustusfirma.

8. Hageja esindaja tunnihind on 130,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigilõivu

on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 65 eurot; täiendav riigilõiv

hagiavalduse esitamisel 180 eurot. Kokku riigilõiv 245 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Õigusabi on osutatud 5h ja 56min, maksumusega kogusummas 941,02 eurot (sisaldab km).

Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitatud.

9. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja

kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt

tehtud tööd. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht vastavad hageja

lepingulise esindaja märgitud kulude suurusele ja kulunud ajakulule. Samuti leiab kohus, et

hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on aktsepteeritav. Kuigi mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas üldjuhul 60–100 eurot, millele

vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p

60), siis arvestades vahepealselt elukalliduse tõusu võrreldes aastaga 2023, on tunnitasu 130

eurot + km kohtu hinnangul mõistlik. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku

tasutud riigilõiv 245 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

10. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1186,02 eurot eurot

(245 + 941,02).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Brigitta Mõttus

Kohtunik