2-25-107860/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 3. oktoober 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-25-107860

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi F.V vastu põhivõla 682 euro 65

sendi ja kõrvalnõuete saamiseks

Hagi hind

855 eurot 05 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS

(registrikood 10060701,

asukoht Liivalaia 8, XXX), volitatud esindaja Liis Võsa

(e-post XXX)

Kostja F.V (isikukood XXX, registrijärgne elukoht

XXX-i, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, e-post

XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS 20.05.2025 hagi F.V vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista F.V-lt Swedbank AS kasuks välja 778 eurot 93 senti, millest põhivõlg on

682 eurot 65 senti, intress 43 eurot 84 senti ja 20.05.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 52 eurot 44 senti ning mis põhineb vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingul nr 21-069468-RK.

3. Mõista F.V-lt Swedbank AS kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (682 eurot 65 senti) alates

21.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud F.V kanda.

5. Mõista F.V-lt Swedbank AS kasuks välja menetluskulud 245 eurot ja VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (245 eurot) alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. F.V-le toimetada kohtuotsus kätte

Ametlike Teadaannete vahendusel.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (hageja) esitas 14.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.V (kostja)

vastu 1774 euro 22 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale 18.03.2025 määrusega

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas 22.04.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis hagi 08.05.2025 määrusega käiguta ja andis (TsMS) § 487 lg 1 alusel

hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, kohtualluvuse põhjendamiseks ja

täiendava riigilõivu tasumiseks.

3. Hageja esitas 20.05.2025 hagi kostja vastu 778 euro 93 sendi saamiseks, millest põhivõlg

on 682 eurot 65 senti, intress 43 eurot 84 senti ja viivis 52 eurot 44 senti. Hageja palub välja

mõista ka edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt (682 eurot 65 senti) alates 21.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni ja

menetluskulud 245 eurot koos seadusjärgse viivisega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.11.2021 vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu nr 21-069468-RK (leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse

krediitkaardi krediidilimiidiga 2000 eurot intressimääraga 19% aastas. Leping allkirjastati

samade tingimustega uuesti 12.11.2021 seoses kaardi aktiveerimisega. Krediidi kulukuse

määr oli lepingu sõlmimisel 28,32% aastas. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi

eest igapäevaselt ja debiteeris intressi kontolt igakuiselt 15. kuupäeval. Lepingu tingimuste p.

6.15 kohaselt peab konto omanik lepingu lõppemisel tagastama kogu kasutatud krediidilimiidi

summa (sh kõikide enne lepingu lõppemist tehtud toimingute summad) ning tasuma intressi,

hinnakirjas kehtestatud tasud ja muud tasumata summad, tagades vastavate summade

tagasimaksmise limiidikontole ja/või nende debiteerimiseks vajalike vabade vahendite

olemasolu kontol. Lepingu lõppemisel debiteerib pank eelmainitud summad kontolt, kontol

vabade vahendite puudumisel limiidikontolt või muudelt konto omaniku pangas olevatelt

arvelduskontodelt. Kui kontol, limiidikontol või konto omaniku muudel arvelduskontodel

pangas ei ole eeltoodud summade debiteerimiseks piisavalt raha, kohustub konto omanik

maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku

tasumiseni. Hageja teavitas kostjat 26.09.2024 pangateates, et kostja krediitkaart aegub peagi

ning seda ei uuendata automaatselt, vaid kostjal tuleb esitada uue kaardi taotlus, kui ta soovib

krediitkaarti ka edaspidi kasutada. Juhul, kui krediidilimiit on kasutusel, tuleb kostjal

kasutatud summa koos kogunenud intressidega maksta tagasi kaardi kontole hiljemalt

31.01.2025. Kostja krediitkaardi leping lõppes 31.01.2025. Selleks hetkeks oli kostja

kasutuses krediidilimiit 1708 euro 65 sendi ulatuses. Kostja tasus 05.05.2025 põhiosa katteks

961 eurot ja 20.05.2025 65 eurot. Seega on hageja põhinõue 682 eurot 65 senti. Kostjal on

tasumata intress alates 15.01.2025 kuni lepingu lõppemiseni kokku 43 eurot 84 senti ning

viivis alates 31.01.2025–20.05.2025 52 eurot 44 senti.

Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist: lepingu sõlmimisele eelnevalt

laekus kostjale töötasu ettevõttest Tompest Rakennus Oy keskmiselt 808 eurot kuus (Lisa 8).

Kostjal ei olnud olemasolevaid kohustusi hageja ees, kuid oli krediidikohustus (järelmaks)

Inbank Finance AS-is (laenujääk 1117 eurot 26 senti) kuumaksega 32 eurot 87 senti. Seega

moodustasid igakuised krediidikohustused koos sõlmitava lepingu krediitkaardi

intressimaksega (kuumakse 32 eurot 72 senti, kui krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses

kasutuses) kostja sissetulekust ca 8 % ning kostjale jäi igakuiste muude kulude (sh

majapidamiskulude) kandmiseks ca 742 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskontolt nähtusid

lepingu sõlmimisele eelnevalt majapidamiskuludena üksnes elektri-, side-, ja transpordikulud,

tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada

kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 392 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest

sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning

kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal Creditinfos

kehtivad maksehäired.

Hageja selgitas kohtualluvusega seoses, et pooled on leppinud kokku kohtulluvuse

kokkuleppe, mille kohaselt juhul, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama

välisriiki või kui laenusaaja elukoht pole hagi esitamise ajal teada, lahendatakse kõik

lepingust tulenevad vaidlused Eesti kohtutes. Hageja on teinud päringud

Rahvastikuregistrisse, mille kohaselt on kostja elukoht XXX ning lisa-aadress XXX.

Maksekäsu kiirmenetluses on tehtud päring Politsei- ja Piirivalveametile, kust on vastatud, et

politseile teadaolevad andmed kattuvad kohtule teadaolevate andmetega. Seega on hagi

esitatud kostja viimase teadaoleva elukoha järgi. Hageja on TsMS § 407 lg-le 1 tuginedes

palunud asja lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte avalikult.

4. Tartu Maakohus võttis 30.05.2025 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja

hagile vastamiseks. Kohus luges hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale

kättetoimetatuks 28.08.2025 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, olles

ammendanud muud võimalused hagimaterjalide kättetoimetamiseks. Kostja tähtaegselt hagile

ei vastanud. Kohtuasja materjalide juures olevast õiendist nähtuvalt (dtl 133) tehti enne

hagimaterjale kostjale avalikku kättetoimetamist järgmised toimingud:



30.05.2025 AET-i kaudu kättetoimetatuks tehtud



e-posti aadressile XXX (avalduselt, RR-is kehtiv alates 14.06.2016, MTA-s) saadetud

09.06.2025, 25.06.2025 ja 23.07.2025, vastust pole



e-posti aadressile XXX (RR-is kehtiv alates 15.02.2016) saadetud 25.06.2025,

tagastatud, postkasti ei eksisteeri



RR-is ja MTA-s telefoninumber XXX (RR-is kehtiv alates 04.12.2019) – number ei

ole kasutusel



RR-is telefoninumber XXX – helistatud 25.06.2025, 23.07.2025. 12.08.2025 – kutsub,

ei vasta või pannakse kinni. RR-is kostja emal A. S. sama telefoninumber.



Elukoht ja lisa-aadress RR-is – info MKM menetlusest: XXX, ja XXX, Viljandi

korterite üks omanikest kinnitas 31.03.2025, et võlgnik ei ela antud aadressidel,

võlgnik on Soomes. Seisuga 31.03.2025 võlgnik F.V ei oma Soome rahvastikuregistri

andmetel registreeritud aadressi Soomes.



03.07.2025 saadetud teavitus Facebooki kasutajale, vastus puudub



23.07.2025 asutustele tehtud päringust uusi andmeid ei ilmnenud



Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud 17.04.2025, et politseile teadaolevad isiku

elukoha- ja kontaktandmed kattuvad kohtule teadaolevate andmetega.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega

põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati

menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel. Kohus lähtub sellest, et hageja on hagiavalduses märkinud, et ta soovib, et asi

lahendataks tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 kohaselt ka siis, kui hagi toimetati kostjale

kätte avalikult. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt

selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et

sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada.

Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 444 lg 3 alusel ilma põhjendava osata.

7. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ja määrab TsMS § 174 lg 2

ja § 177 lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude suuruse. Hageja on palunud kostjalt enda

kasuks välja mõista riigilõiv 245 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista riigilõiv 245 eurot. Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise

kohustus tuleneb seadusest. Kohus märgib, et hagejal ei tekkinud lepingulise esindaja kulusid,

sest hagejat esindas volikirja alusel TsMS § 218 lg 2 kohaselt oma töötaja.

8. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja

seadusjärgne viivis. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsuse omal

algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin