2-25-5009/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada tagaseljaotsusega R.R 01.04.2025 hagi T.R-i vastu 2620 euro 20 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks 28.11.2024 võlatunnistuse järgi.
Legislator headnote
AI generated2-25-5009/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada tagaseljaotsusega R.R 01.04.2025 hagi T.R-i vastu 2620 euro 20 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks 28.11.2024 võlatunnistuse järgi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Susann Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tartu, 3. oktoober 2025
Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post
tartumk.info@kohus.ee)
Tsiviilasja nr
2-25-5009
Tsiviilasi
R.R hagi T.R-i vastu üürilepingust tuleneva
võlgnevuse kohta antud võlatunnistuse järgi 2620
euro 20 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete
saamiseks
Hagi hind
3260 eurot 35 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja R.R (isikukood XXX, elukoht XXX-i, ,
XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Tanel
Riivits (e-post XXX)
Kostja T.R (isikukood XXX, elukoht, XXX, ,
XXX, e-post XXX)
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada tagaseljaotsusega R.R 01.04.2025 hagi T.R-i vastu 2620 euro 20 sendi
suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks 28.11.2024 võlatunnistuse järgi.
2. Mõista T.R-ilt R.R kasuks välja 2632 eurot 70 senti, millest 2615 eurot 20 senti on
põhivõlg ja 17 eurot 50 senti perioodil 11.01.2025–31.03.2025 sissenõutavaks
muutunud viivis.
3. Mõista T.R-ilt R.R kasuks välja edasiulatuv viivis 24% aastas resolutsiooni p-s 2
viidatud põhivõla (2632 eurot 70 senti) tasumata osalt alates 01.04.2025 kuni
põhivõla täieliku tasumiseni.
4. Jätta menetluskulud T.R-i kanda.
5. Mõista T.R-ilt R.R kasuks välja menetluskulud 1015 eurot 20 senti ning VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1015 eurot 20
senti) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada
tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale
kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis
hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib
esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui
kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja
ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata
jätmist.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu
määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada
tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.
Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. R.R (hageja) esitas 01.04.2025 hagi T.R-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks
välja mõista 2620 euro 20 sendi suurune põhivõlg, perioodil 11.01.2025–31.03.2025
sissenõutavaks muutunud viivis 17 eurot 50 senti ja edasiulatuv viivis 24% aastas põhivõla
tasumata osalt alates 01.04.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Viru Maakohus edastas
01.04.2025 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule, sest
kostja elukoht on alates 24.01.2025, XXX.
Hagiavalduse kohaselt andis kostja hagejale 28.11.2024 võlatunnistuse võlaõigusseaduse
(VÕS) § 30 mõttes, milles kinnitas, et ta on hagejale võlgu 2715 eurot 20 senti tulenevalt
poolte vahel 23.04.2024 sõlmitud üürilepingust, mille esemeks oli hagejale kuuluv
korteriomand, mis asus aadressil XXX ja mille järgi kohustus kostja lisaks tasuma ka
kommunaalkulusid. Kostja tunnistas võlatunnistusega enda võlga ning kohustus alates
10.12.2024 tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel 100 euro suuruste osamaksetena iga kuu
10. kuupäevaks. Kostja pidi viimase osamakse tasuma 10.03.2027.
Kostja rikkus enda kohustusi, kui jättis maksegraafiku järgi osamaksed õigeks ajaks tasumata.
Kostja tasus hagejale esimese osamakse 06.12.2024, kuid teatas 10.01.2025, et tal ei ole
võimalik järgmist osamakset tähtaegselt tasuda ja lubas selle tasuda koos 10.02.2025
osamaksega. Kostja ei tasunud 10.01.2025, 10.02.2025 ja 10.03.2025 osamakseid ning ta ei
ole hagejale ka rohkem makseid hagiavalduse seisuga teinud. Hageja ütles võlatunnistuses
sisalduva kokkuleppe maksegraafiku kohta makseviivituste tõttu üles 23.03.2025 ning nõuab
kogu tasumata põhivõla jääki ja viiviseid võlatunnistuse p 10 kohaselt, mille järgi on hagejal
õigus maksegraafik üles öelda ja nõuda kogu võlgnevuse (sh viivised) tasumist korraga, kui
kostja on osamakse või selle osa tasumisega viivitanud enam kui seitse kalendripäeva. Hageja
palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja seadusjärgne
viisis TsMS § 177 lg 4 järgi alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2. Tartu Maakohus võttis 25.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja
21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagi menetlusse võtmise
määruse ja hagimaterjalid kätte 25.06.2025, kui kostja saatis kohtule e-maili aadressilt XXX
kell 11.56 kättesaamiskinnituse. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
3. Tartu Maakohus andis 24.09.2025 hagejale menetluskuluse nimekirja esitamise tähtaja ning
määras kostjale 25.09.2025 tähtaja, et soovi korral menetluskulude nimekirjale vastata.
Hageja esitas kohtule 25.09.2025 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja
kasuks välja mõista menetluskulud 1082 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 662 eurot (sh
km) lepingulise esindaja kulud. Lepingulise esindaja kulud hõlmavad nelja tundi õigusabi,
millest 3,5 tundi kulus hagiavalduse koostamisele, kliendiga kooskõlastustele ja hagi kohtule
esitamise eest tunnihinnaga 165 eurot (sh km) ning 0,2 tundi kliendile ülevaate andmise peale
ja 0,3 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele tunnihinnaga 169 eurot (sh km).
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja
on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
5. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda
ning määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja
põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb
rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 430 eurot. Riigilõiv on
menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest.
6. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja
põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude
kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid
menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.
Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas
esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse
hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,
keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise
esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-
124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
7. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu
arvestades on põhjendatud ajakulu neli tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr 120
eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot.
Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, samas ei olnud tegemist
tüüphagiga. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu neli tundi hõlmab hagiavalduse koostamist ja
kohtule esitamist, hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, kohtuga peetud kirjavahetust ning
menetluskulude nimekirja koostamist. Koos käibemaksuga on tunnitasu määr 148 eurot 80
senti. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulud nelja tunni eest 595 eurot 20 senti (120
+ km) × 4.
8. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
menetluskulud 1015 eurot 20 senti (riigilõiv 420 eurot + esindajakulu 595 eurot 20 senti).
Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt
kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
9. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks
välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Susann Liin